Tsikli saalede mõõtmine-tellimine

[ranel]

Kas kellelgi midagi nii täpset on, et mõõta 0,000-0,008mm erinevust? Tahaks tsiklile uued saaled ära tellida, aga isegi esinduses polevat riista, millega nii täpselt mõõta saaks. Või kui pole, siis juhatada kuhugi. Saalede pealt ei loe midagi välja.

[Maaks]

Kas kellelgi midagi nii täpset on, et mõõta 0,000-0,008mm erinevust? Tahaks tsiklile uued saaled ära tellida, aga isegi esinduses polevat riista, millega nii täpselt mõõta saaks. Või kui pole, siis juhatada kuhugi. Saalede pealt ei loe midagi välja.

Nulliga "liiga" (või ühikuga rappa) ei pannud kusagil või? Siis peaks juiba tagama ka stabiilse "standardtemperatuuri" kuna õhutemperatuuri muutudes või detaili kätte võttes "läheb koheselt lappama"
Aga muidu mikromeeter Vernier'i skaalaga suudaks mõõta täpsusega 0,001mm
EDIT: Selline (mul nii peenet riista pole)

https://en.wikipedia.org/wiki/Micrometer#Vernier

[StreetMoto]

Tsikli saaled ei käi reeglina mõõdu, vaid väntvõllil, kepsul ja mootoriplokil olevate märkide järgi. Saaled toodetakse eelmainitud detailidega ühtses partiis ja iga kombinatsiooni jaoks on oma saaled. Saaled on märgistatud värvitäpiga ja see klapib detailidel oleva märkide kombinatsiooniga. Tavaliselt roheline, kollane, pruun, must jne. Mõõtmine üldjuhul ei anna tulemust justnimelt sel põhjusel mida ise mainid - täpsusklass!

[ranel]

Tsikli saaled ei käi reeglina mõõdu, vaid väntvõllil, kepsul ja mootoriplokil olevate märkide järgi. Saaled toodetakse eelmainitud detailidega ühtses partiis ja iga kombinatsiooni jaoks on oma saaled. Saaled on märgistatud värvitäpiga ja see klapib detailidel oleva märkide kombinatsiooniga. Tavaliselt roheline, kollane, pruun, must jne. Mõõtmine üldjuhul ei anna tulemust justnimelt sel põhjusel mida ise mainid - täpsusklass!

Noh, Catwees ehk Honda esindus ei oska mulle midagi pakkuda. Viisin kõik jupid sinna, et saaks selgeks, mis saalesid mul siiski vaja on ja saan nad sama nõutult täna õhtul tagasi. Soovitavad mõõtmist, aga neil endal pole ka seadmeid, millega mõõta. Tegemist Transalp xl600v 1992a.
Nulle sai ikka õigesti laotud, muidu ma nii hädas poleks.

Mis nüüd siis ma tegema peaks?

[mx77]

Kas kellelgi midagi nii täpset on, et mõõta 0,000-0,008mm erinevust? Tahaks tsiklile uued saaled ära tellida, aga isegi esinduses polevat riista, millega nii täpselt mõõta saaks. Või kui pole, siis juhatada kuhugi. Saalede pealt ei loe midagi välja.

Üldiselt mõõdetakse neid sellise asjaga
http://www.plastigaugeusa.com/how.html
Mingi muu asjaga mõõtmine annab vaid portsu valesid tulemusi.

[yeekim]

Plastigaugega mõõdetakse juba kulumist, ehk siis saale ja vända vahelist "prigu"
Aga nagu Streetmoto kirjutas, siis Hondal on kasutusel ikka vastava värviga saaled:
Karteri, vända ja kepsu peal on tähed/numbrid, mille omavaheline kombinatsioon annab õige "värviga" saale.
Suvaline tabel:

TA manuaalist ja oma tsikli mootorist saad vastavad väärtused ja.....
Siis kui mul veel Honda oli, avastasin, et saaled on täpselt samad nii muruniidukil, paadi päramootoril kui tsiklil

edu

[ranel]

Plastigaugega mõõdetakse juba kulumist, ehk siis saale ja vända vahelist "prigu"
Aga nagu Streetmoto kirjutas, siis Hondal on kasutusel ikka vastava värviga saaled:
Karteri, vända ja kepsu peal on tähed/numbrid, mille omavaheline kombinatsioon annab õige "värviga" saale.
Suvaline tabel: [im]http://img.photobucket.com/albums/v71/B ... titled.jpg[/img]

TA manuaalist ja oma tsikli mootorist saad vastavad väärtused ja.....
Siis kui mul veel Honda oli, avastasin, et saaled on täpselt samad nii muruniidukil, paadi päramootoril kui tsiklil

edu

Ma saaks tähtede järgi nii vända saaledel kui raamsaaledel kokku 2B. Väntvõllil on kahes kohas B ja kahes kohas 2. Kepsude peale leiab ühe külje pealt 2 ja teise külje pealt B. Küljekaanes on mõlema raamsaale juures B märk. Tunduks nagu lihtne, samas äkki panen midagi mööda, sest targemad mehed olid nõutud.

Manuaali järgi tuleks juba nagunii mõõta selleks, et tuvastada kulumist väntvõllil.

[yeekim]

Mõõdad olemasolevate saaledaga, sellesamuse plastikaugega (mul peaks mõned ribad olema koos mõõtmistabeliga).
Ehk kui on ületanud vastava piirmäära siis paned järgmise "värvi" saale (kuskil on kindlasti kirjas saalede mõõdud)

edu

[ranel]

Saalede osas taas. Saalelt pole kusagilt värve välja lugeda. Raamsaale juures on märk B. Kepsu peal on 2 ja teisel poole B. Väntvõllil on 2 ja B.

Kas ma saan õigesti aru, et sisse minevad saaled peaksid olema siis koodiga 2B ehk siis 43.008-43.016mm ja musta värvi?

[yeekim]

B2 on ju A-sinine

[ranel]

B2 on ju A-sinine

Kuidas selleni jõudsid? Minu loogika ütleks, et siis oleks B2A.

[Lembit]

B2 on ju A-sinine

Kuidas selleni jõudsid? Minu loogika ütleks, et siis oleks B2A.

Kas ei oleks siiski mõistlikum mõõta?
Ma ei kujuta mootori kokkulappamise juures tegelikult väga ette, miks peaks aluseks võtma 100kkm tagasi tehasest väljunud mõõdud. Ikka nende järgi, mis konkreetselt praegu on, tuleks saaled valida.
0,01mm skaala resolutsiooniga mõõtevahendiga saad skaala silma järgi viieks jagada ja sellega saad ka manualis oleva 0,002mm täpsuse kätte.
Niikuinii on pikaealisuse kohapealt kõige olulisem see, et kepsusilm ja väntvõll ovaalsed ei oleks ja seda ilma mõõtmata ju ei selgu.

[yeekim]

B2 on ju A-sinine

Kuidas selleni jõudsid? Minu loogika ütleks, et siis oleks B2A.

Siin ei ole midagi mõõta- tabel ütleb, et B2 on sinine A (blue)

Kui Sa nüüd plastigaugega prao ära mõõdad ja see on SUUREM lubatust, paned teise saale.

edu

EDIT: teema vist splittis, võiksite selle ka õigesse kohta tõsta.

[ranel]

B2 on ju A-sinine

Kuidas selleni jõudsid? Minu loogika ütleks, et siis oleks B2A.

Siin ei ole midagi mõõta- tabel ütleb, et B2 on sinine A (blue)
Saale.jpg

Kui Sa nüüd plastigaugega prao ära mõõdad ja see on SUUREM lubatust, paned teise saale.

edu

EDIT: teema vist splittis, võiksite selle ka õigesse kohta tõsta.

Ja raamsaale oleks siis?

B2 on ju A-sinine

Kuidas selleni jõudsid? Minu loogika ütleks, et siis oleks B2A.

Kas ei oleks siiski mõistlikum mõõta?
Ma ei kujuta mootori kokkulappamise juures tegelikult väga ette, miks peaks aluseks võtma 100kkm tagasi tehasest väljunud mõõdud. Ikka nende järgi, mis konkreetselt praegu on, tuleks saaled valida.
0,01mm skaala resolutsiooniga mõõtevahendiga saad skaala silma järgi viieks jagada ja sellega saad ka manualis oleva 0,002mm täpsuse kätte.
Niikuinii on pikaealisuse kohapealt kõige olulisem see, et kepsusilm ja väntvõll ovaalsed ei oleks ja seda ilma mõõtmata ju ei selgu.

See ei käi ju nii. Kui mõõteviga on 0,01 mm, siis näiteks mõõdetud 20,00 mm korral varieerub tegelik 19,99mm ja 20,01mm vahel.

[yeekim]

Raamsaale tuleb vastavalt pildil olevale manuaalile: "oil clearance check" -Vernieri caliper jne

edu

[yeekim]

Raamsaale tuleb vastavalt pildil olevale manuaalile: "oil clearance check" -Vernieri caliper jne

edu

Huvi pärast vaatasin, polegi 2'est osast saale vaid suisa rõngas, mõõtmine seda lihtsam
Ehk siis variandid A;B;C
Laagri augu "housing size" saad juba ise KORRALIKU 0,01mm täpsusega seadmega ära mõõta ja siis number vändalt "journal code" ja ajadki tabeli seekord õigesti kokku

edu

[mx77]

Raamsaale tuleb vastavalt pildil olevale manuaalile: "oil clearance check" -Vernieri caliper jne

edu

Mõistlikum oleks muidugi mikromeetriga mõõta, mitte selle peene nimega Vernier caliperiga. Parim variant oleks muidugi kaliibrikomplekt, seal ei saa midagi valesti mõõta.

[ranel]

Raamsaale tuleb vastavalt pildil olevale manuaalile: "oil clearance check" -Vernieri caliper jne

edu

Mõistlikum oleks muidugi mikromeetriga mõõta, mitte selle peene nimega Vernier caliperiga. Parim variant oleks muidugi kaliibrikomplekt, seal ei saa midagi valesti mõõta.

Andsin EMÜ mõõtelaboris õppejõu kätte. Sinna saabus just eelmine nädal mõõteseade 0.001mm täpsusega. Loodetavasti lähipäevil saab numbri ka kätte.

[yeekim]

Mida Sa neile mõõta andsid: vända ja mõlemad karteripooled?

edu

[ranel]

Ühe karteripoole, et pesa suuruse teada saada. Vänta ma ei hakka nagunii lihvima.

Lisaks, kui laseks vänta lihvida, siis selle täpsus pidavat olema vaid ₀.04 mm. Vaadates aga numbreid, mis manuaal annab ainuüksi saale valimiseks, siis vahe on ikka päris korralik.

[Lembit]

Kas ei oleks siiski mõistlikum mõõta?
Ma ei kujuta mootori kokkulappamise juures tegelikult väga ette, miks peaks aluseks võtma 100kkm tagasi tehasest väljunud mõõdud. Ikka nende järgi, mis konkreetselt praegu on, tuleks saaled valida.
0,01mm skaala resolutsiooniga mõõtevahendiga saad skaala silma järgi viieks jagada ja sellega saad ka manualis oleva 0,002mm täpsuse kätte.
Niikuinii on pikaealisuse kohapealt kõige olulisem see, et kepsusilm ja väntvõll ovaalsed ei oleks ja seda ilma mõõtmata ju ei selgu.

See ei käi ju nii. Kui mõõteviga on 0,01 mm, siis näiteks mõõdetud 20,00 mm korral varieerub tegelik 19,99mm ja 20,01mm vahel.

Päriselus see just nii tegelikult käibki...
Lähed sellisesse kohta, kus väntvõlle tehakse, töömees võtab mikromeetri ja mõõdab. Tartus ei oska soovitada kahjuks sellist kohta, kuhu oma väntvõlli julgeks viia, uuri mingite Tartu võidusõitjate käest. eelistatavalt sellistelt, kellel mootorid koos püsivad.
Lisaks ei ole ovaalsuse mõõtmisel oluline mõõdu absoluutväärtus vaid kahe telje vaheline vahe. Lühema telje absoluutväärtus muidugi ütleb, kas sellest võllist üldse asja saab.

Seadme täpsusklass, korratavus ja skaala jaotis on ka erinevad asjad.
Kui võtta sisemõõt sellise riistaga, siis saab sisemõõdu numbrilise väärtuse leidmiseks kasutada sedasama mikromeetrit, millega võlli mõõdeti ja jällegi mikromeetri näidu numbriline väärtus ei ole enam nii oluline.
Sul on tehasest normaalmõõdule pakkuda kolme paksusklassi saaled (XL mudeli näitel):
C-Pruun - kõige õhem - Katab läbimõõtude erinevused 3,990 - 4,008 mm
B-Must - keskmine - Katab läbimõõtude erinevused 3,999 - 4,018 mm
A- Sinine - kõige paksem - Katab läbimõõtude erinevused 4,016 - 4,026 mm
Kui võll on alla 44.984 või korpuse ava üle 49.010, siis manuali järgi enam tehasesaalet panna ei saa.
Reaalses elus saab vähe suurema võlli ja saale vahelise lõtkuga, viskoossema õliga hakkama ilusti. Autode võidusõidumootoritel on tihti tehasespeksist suurem lõtk võlli ja saalede vahel.

[ranel]

Kas ei oleks siiski mõistlikum mõõta?
Ma ei kujuta mootori kokkulappamise juures tegelikult väga ette, miks peaks aluseks võtma 100kkm tagasi tehasest väljunud mõõdud. Ikka nende järgi, mis konkreetselt praegu on, tuleks saaled valida.
0,01mm skaala resolutsiooniga mõõtevahendiga saad skaala silma järgi viieks jagada ja sellega saad ka manualis oleva 0,002mm täpsuse kätte.
Niikuinii on pikaealisuse kohapealt kõige olulisem see, et kepsusilm ja väntvõll ovaalsed ei oleks ja seda ilma mõõtmata ju ei selgu.

See ei käi ju nii. Kui mõõteviga on 0,01 mm, siis näiteks mõõdetud 20,00 mm korral varieerub tegelik 19,99mm ja 20,01mm vahel.

Päriselus see just nii tegelikult käibki...
Lähed sellisesse kohta, kus väntvõlle tehakse, töömees võtab mikromeetri ja mõõdab. Tartus ei oska soovitada kahjuks sellist kohta, kuhu oma väntvõlli julgeks viia, uuri mingite Tartu võidusõitjate käest. eelistatavalt sellistelt, kellel mootorid koos püsivad.
Lisaks ei ole ovaalsuse mõõtmisel oluline mõõdu absoluutväärtus vaid kahe telje vaheline vahe. Lühema telje absoluutväärtus muidugi ütleb, kas sellest võllist üldse asja saab.

Seadme täpsusklass, korratavus ja skaala jaotis on ka erinevad asjad.
Kui võtta sisemõõt sellise riistaga, siis saab sisemõõdu numbrilise väärtuse leidmiseks kasutada sedasama mikromeetrit, millega võlli mõõdeti ja jällegi mikromeetri näidu numbriline väärtus ei ole enam nii oluline.
Sul on tehasest normaalmõõdule pakkuda kolme paksusklassi saaled (XL mudeli näitel):
C-Pruun - kõige õhem - Katab läbimõõtude erinevused 3,990 - 4,008 mm
B-Must - keskmine - Katab läbimõõtude erinevused 3,999 - 4,018 mm
A- Sinine - kõige paksem - Katab läbimõõtude erinevused 4,016 - 4,026 mm
Kui võll on alla 44.984 või korpuse ava üle 49.010, siis manuali järgi enam tehasesaalet panna ei saa.
Reaalses elus saab vähe suurema võlli ja saale vahelise lõtkuga, viskoossema õliga hakkama ilusti. Autode võidusõidumootoritel on tihti tehasespeksist suurem lõtk võlli ja saalede vahel.

Ei käi ta midagi nii. Ma pole pesasid mõõtnud, küll aga võlle ise saanud küll mõõta seoses praktikaga ühes ettevõttes. Kella paned külge, keerutad ja siis näed kui ellipsis see võll on.

Päriselus võib igasugust nalja teha ja igast numbreid öelda. Kui mul on seade, mis mõõdab näiteks sajandiku täpsusega, siis ei ole see siiski tuhandiku täpsusega mõõtmine. See, et töömees võib võtta suvalise nihiku/mikromeetri vms sahtlist, mille ekraan näitab kaks kohta peale koma, ei pruugi midagi tähendada. Täppistöö tegemiseks käivad isegi nihikud jms metrosertis kontrollis. Mul endal on mingi natuke kallima otsa nihik ja sellel on täpsusklass 0,1 mm. Näiteks väga headel nihikutel on täpsus 0,05 mm. Ma ise ei pea end Honda inseneridest targemaks, et hakata uusi teooriad aretama, vaid eelistan teha seda, mida asja loonud insenerid on ette näinud. Seetõttu on ka vaja täpset mõõtmist.

Nagu enne ütlesin, et siis pesa on mõõtmises seadmega, mille täpsusklass on 0,001 mm, mitte 0,01 mm ega 0,1 mm.

Mehhaanikas on jah lihtsam öelda mingi number ja seda on keeruline kontrollida. Elektriga on aga küllalt nähtud neid seadmete mõõtevigasid arvesse võtmata, kui arvutuslikult tuleb kasutegur 101%, voolud ei klapi pingega jne.

See, miks võidusõidumasinatel on suurem lõtk, sai juba enne mulle selgeks. Käisin uurimas, et mõõta ja selgus, et sorry, juba väntvõlli lihvimise täpsusklass jääb 0,04 mm juurde.

Ja kes endale ise tahab osta päris tööriista, siis siit leiab.
http://www.mitutoyo.co.uk/small-tool-in ... rs/103-130

[Lembit]

Käisin uurimas, et mõõta ja selgus, et sorry, juba väntvõlli lihvimise täpsusklass jääb 0,04 mm juurde.

No eks siin ole ilmselt tegemist ka kohtade erinevusega. Sellise täpsusklassi tööd pakkuvasse firmasse ma oma võlle ei viiks.
Aga edu - näen, et sul juba probleemid lahendatud.

[Kalapea]

Mõõdame tuhandik täpsusega saalsesid, teeme mikroskoopilisi uuringuid ja seda kõike selleks, et panna vana lihvimata vänt uute saaledega tagasi?
Reaalsuses on see, et üks hetk kui uued saaled ennast vana vändaga sisse töötavad on lõtk poole suurem kui vanade saaledega ennem "remonti"

Ärgem unustagem, et tegu on veerandsada aastat vana mootoriga, jään huviga ootama kuni sa käigukasti mõõtma hakkad

[ranel]

Mõõdame tuhandik täpsusega saalsesid, teeme mikroskoopilisi uuringuid ja seda kõike selleks, et panna vana lihvimata vänt uute saaledega tagasi?
Reaalsuses on see, et üks hetk kui uued saaled ennast vana vändaga sisse töötavad on lõtk poole suurem kui vanade saaledega ennem "remonti"

Ärgem unustagem, et tegu on veerandsada aastat vana mootoriga, jään huviga ootama kuni sa käigukasti mõõtma hakkad

Muidugi veerandsada, aga moto lahti võtmise põhjus pole siiski ringi käinud saale ega kolin mootoris. Ka lahti võttes käe all loksumist ei tundnud. Saaltel paksust on, aga ei hakka vana juppi enam tagasi toppima. Kui tõesti kunagi minu käes tõmbab saale ringi ära või kolksub, eks siis saab lihvida jne möllata ka. Niikaua ei hakkaks igasugu remondimõõte pigem sisse toppima ja paneks tagasi, mis tehas soovitab. Kui värvikoodid oleks säilinud silmaga nähtavalt, siis poleks üldse küsimustki. Kahjuks aga pole. Kordan taas, käisin Catweesis karteri mõlemad pooled,väntvõll ja kepsud kaasas. Hommikul jätsin sinna kraamija õhtul siiski, et sry ei oska pakkuda õigeid saalesid sinna. Pead ise midagi välja mõistatama. Kui kotkasilma on pakkuda, siis oleks mul vaja veel värvikood raamsaalelt välja lugeda. Siis pole mingeid mõõtmisi vaja. Kepsusaaledel silmale loetamatu värvikood tuli alles 10x suurendusega mikroskoobi all välja näiteks. Raamsaalede esimene väljapressimise vahetuse aeg on 19. juuni. Enne seda läheb kuskil 10 päeva lisaks varuosa ootamisele.

[urmas66]

No väntvõll ja saale ei saa olla täpselt tuhandiku täpsusega ühes mõõdus.Kust siis õli läbi mahtuma hakkab.Ja õli on seal see ,mis tekitab nö libisemis-laagri efekti.Kui mootor nii täpselt kokku panna,siis suure tõenäosusega ei jaksa starter seda isegi käima panna.Võibolla ei jaksa isegi ringi keerata.Selliseid asju on juhtunud küll ja veel.
Kui ühtlast õlikile ei teki kogu saale pinnale,siis jookseb see asi kiirelt kokku.Saale ei kannta iseensest üldse mingit metalli vastu hõõrdumist.
Igale asjale ikka oma saale ja seal peab kindlasti väike liikumis ruum ka jääma.Pakun ,et rohkem kui tuhandik kohe kindlasti ja see on erinevatel mootoritel erinev.Lõtk oleneb saale laiusest,võlli diameetrist ja õlirõhust ning veel võib olla mingitest parameetritest,olenevalt mootorist.