Tere Bikerlased

Plaan siis omale ratas soetada. Tahaks midagi matkaenduuro klassist. Afrikan Twini kohta leidsin foorumist väikese ülevaate, kuid Motodepoo lehelt on silma jäänud veel Yamaha XTZ 750 Super Tenere ja Yamaha TDM 850. Sobiksid ka hinna poolest. Kas kellelgi on sõidukogemusi nimetatud ratastega. Oluline on kindlasti ratta läbisõit, kuid kuidas sellise aastakäiguga rattad vastu peavad ja kuidas on nende sõidumugavused Eesti teedel aga ka pikematel otstel.

Ette tänades

mina tegin oma subjektiivse valiku peale istudes suht kiirelt endale selgeks - samas oli mul eelnevalt juba üks yamu kodus olemas (võrdlesin AT'd ja TDM'i). Kerele sobis rohkem Honda. Margieelistust ei oskagi soovitada, et võta see või teine, eks nac on see honda sära see, mille eest tuleb vahel maksta - Yamaha ju klaverivabriku toode (aegajalt väga rajud lahendused).

Üsna lihtne valik. Sõidad rohkem asfaldil - TDM, sõidad rohkem kruusal/maastikul - XTZ.
TDM tundub maanteel stabiilsem, sõidumugavust minu nägemist mööda kuhjaga rohkem. Samas paneb metsarajal Tenere TDM-ile pika puuga... kui teda kasutada oskad
Ise valisin TDM-i. Lihtsalt võrdlesin keskmist asfaldi/maastiku läbisõidu vahet ja see otsustas.
PS. kui ikka päris kahevahel oled, vaata lihtsalt kummagi konkreetse masina tehnilist seisu ja otsusta selle põhjal.

Kuidas Tenere ka kiirust arendab? Kas maanteedel kannatab pikemaid matkaotsi sellega ka teha? Afrikan Twini kohta lugesin siit foorumist, et peale 120 km/h võtab väikese vibra sisse. Tean et lubatud kiirus on 90 km/h, kuid möödasõitudel kasvab see vahel paraku natuke suuremaks. Samuti kurdeti siin foorumis Afrikan Twini ebamugava sadula üle just pikematel otstel. Kas see on kõigi enduurorataste viga? Kindlasti on siis foorumis palju enduurorataste kasutajaid. Ehk oskate kommenteerida. Kummal neist mudelitest oleks parem järelturg, kui aasta pärast tekib soov ratas uuema vastu vahetada? Tundub, et TDM on üldse vähe liikumas. Neid vist eriti ei osteta!

Eheheheh. TDM ostetaks küll kui müüjaid oleks.... Olen just tdm ostmas. valisin just mugavuse ja rohke asfaldi-sõidu tõttu. Ta nagu rohkem matkakas. Teine siis "krossikas". Klubikaaslane ka just aafriklast müümas, ei kannatanud pikka otsa sõita. Väsis vaene mees ise ära.

nolev kirjutas:

Kuidas Tenere ka kiirust arendab? Kas maanteedel kannatab pikemaid matkaotsi sellega ka teha? Afrikan Twini kohta lugesin siit foorumist, et peale 120 km/h võtab väikese vibra sisse. Tean et lubatud kiirus on 90 km/h, kuid möödasõitudel kasvab see vahel paraku natuke suuremaks. Samuti kurdeti siin foorumis Afrikan Twini ebamugava sadula üle just pikematel otstel. Kas see on kõigi enduurorataste viga? Kindlasti on siis foorumis palju enduurorataste kasutajaid. Ehk oskate kommenteerida. Kummal neist mudelitest oleks parem järelturg, kui aasta pärast tekib soov ratas uuema vastu vahetada? Tundub, et TDM on üldse vähe liikumas. Neid vist eriti ei osteta!

Tegelt on foorumis sarnase sisuga teema olemas ja ka twini kohta mitu teemat. Tenere on väga hea ratas, enda küll väga väike kogemus sõitmisel,kuid jõud poolest on ta twinist kindlasti üle ja sellega pole mingit probleemi sõita väga kiiresti. Kuid sellel jõul on üks aga antud mootoril on 5 klappi silindri kohta ( seibidega regull) ) vs twini 3 klappi ja "kruvidega".
Samas ei pea klapiregulli igaõlivahetus tegema

Saan aru, et TDM Eestis lihtsalt vähe müüa. Motodepoos paar tükki on aga suht vanad mudelid. Eelmisel aastal korra oli ka üks uuema keremudeliga aga see osteti suht ruttu ära. Hinda ja valmimisaastat ei mäletagi. Peab vist sammud Motodepoosse suunama ja TDM selga ronima. Siis saan ehk tunde kätte, kas sobib või ei. Mis aastast TDM välimus uuenes?

Mis puutub teemasse, siis otsisin foorumist ja leidsin ainult ühe postitusega teema TDM kohta. Tahtsin aga asjatundjate arvamust eelmainitud kahe isendi kohta. Vabandan, kui sooritasin foorumi pisirikkumise.

Raigo kirjutas:

Kuid sellel jõul on üks aga antud mootoril on 5 klappi silindri kohta ( seibidega regull) ) vs twini 3 klappi ja "kruvidega".
Samas ei pea klapiregulli igaõlivahetus tegema

Just nimelt ei pea iga õlivahetus tegema. 48000km klapiregulli välp ei lase sellel küsimusel eriliseks agaks kerkida. Kuigi seibidega regull võib olla töömahukam (ka TDMi puhul eeldab seibide vahetus nukkvõlli eemaldamist) meeldib mulle seibidega regull siiski kohkem... konkreetne värk

Kuigi TDM pole enam kaugeltki Tenere klassi ratas on ehk just tänu "põlvnemisele" tegu rattaga, mis sobib päris hästi sellistele teedele nagu kevadel Tallinnas näha ja tunda saab. Vägagi matkaratas (nagu kõik mootorrattad hea tahtmise korral ei väsi ma kordamast; )

nolev kirjutas:

. Mis aastast TDM välimus uuenes?

Alates 96 uuenes. 99 tehti veel väiksemaid muudatusi, aga välimus jäi kuni 900 tulekuni samaks Siin 98 lõpu mudel väiksel tiirul.

http://www.emmk.ee/janc/album/2006/tuni ... /R200.html

pritsu kirjutas:

Klubikaaslane ka just aafriklast müümas, ei kannatanud pikka otsa sõita. Väsis vaene mees ise ära.

Siinkohal peaks vist siiski rohkem toonitama, et ratas ei sobinud füüsisega. Pole just väga palju rattaid, mis sobiks meie kerale tiiru peale tegemiseks paremini, kui AT

Kk

TDM on iseenesest tore ratas, kuid mõningate omapäraste "kiiksudega", näiteks bensunäidukut peal ei ole. Bensukraani kah ei tuvastanud peale paari tiiru ümber ratta (see oli just mark II puhul). Kuna peaks olema tegu kuiva karteriga, on õli sissevalamise kork samuti kuskil kummalise koha peal (vähemalt mitte-TDM-omanikule), aku asus kah nigela koha peal (mark II). Kuid eks need tegelikult ei häiri selle ratta häid sõiduomadusi . Ja tegelikult plusse on päris palju.
Aaa ja - see välimus, eriti 900 puhul (noh natuke ka mark I puhul) - tunduks nagu oleks Yamu disainerid permanentselt pudel saket hinge taga hoidnud, kui visandasid ratta jooniseid paberile (loodame, et naljast ikka aru saadakse).

97 a TDM-i omanik (küll väga lühikest aega). See bensiininäidiku puudumine on jah tüütus - tänu vigasele kraanile õnnestus mul 2xpaak tilgatumaks sõita. Samuti ühinen aku asukoha kriitikaga. Kui seda pole vaja näppida, ei ole ka muret, aga kui on vaja kätte saada, siis on tükk urgitsemist. Minu kasvu puhul (190 cm) tekivad õhukeerised natuke pahasse kohta - end natuke upitades on aga vaikus kiivris. Maastikule vist ei sobi, kuna on teine suht madal. Käigukasti kolksumine olevat eripära. Õlitaseme jälgimiseks peab ratas enne pikalt seisma, muidu ei ole sellest aknast suht midagi näha.

See-eest linnas on väga mugav ja ka maanteel on mõnus. Isteasend on mõnusalt püstine. Mootorile veab ka madalalt hästi. Suht rahulik ja stabiilne elukas tundub olevat. Disainile 5+ ja bensiinikraani leidsin esimesel ringil . Palju infot saab siit http://www.carpe-tdm.net.

Oman ise Super Teneret ja olen rahul. Matkata kannatab ka.
Sadulat kannatab ju ka mugavamaks teha aga eks see ole ju harjumise asi kaua tagument vastu peab. kiiruse kohapealt ei ole üle 165 lasknud, mis sa ikka kihutad. Tõsi 160 kipub kähku tulema. Kruusapeal püsib hästi. Eks tal ole kaalu ka ju. See oleks lühidalt minu arvamus. Aga eks mees teab mis mees teeb.

Paar aastat tdm omanik.Need paar kiiksu,mis eelpool mainitud,ongi vist kõik,mis selle ratta kehvem pool.Ülejäänud juba puhas kiidulaul.Metsa temaga ka suurt asja pole,selle määrab kaal aga teepeal pole muud,kui puhu ja pigista.Eelmisel suvel läksime Rostockist üle Alpide Parma alla(1300 kopikatega) 11,5 tunniga ja oleks võinud veelgi minna aga sihtpunkt tuli ette.Mägedes oli ka täitsa vägev kallata.Kaks korda käis jalaraud asfaldis
Nüüd uus põlvkond selga tulemas,Benelli Tre k,Triumph Tiger aga neid vaatame üheskoos reedel.

Mina annan ka oma hääle TDM'ile!

Oli au lühikest aega seda ratast omada(94aasta pill oli mul), aga hea ratas oli ja ära ta osteti
Ühinen eelpool toodud postitajate plussidega! Julgustuseks veel sedagi, et kui TDM'ile alla panna korralikud metsarehvid, siis püsid sõpradel vabalt kannul(oleneb muidugi sõprdest ). Minul olid metsaretkedel head/kiired sõbrad, ja minu TDM'il all kehvad/linna rehvid Vaatamata sellele ei nurise läbivuse üle ja sain puhkepauside ajal taas sõbrad kätte Madal ja raske on ta võrreldes "hardendurodega küll". Välimus on maitseasi aga mulle meeldis

Pärnakas saaks millega iganes, kus iganes hakkama (pealehakkamine on enamus osa võidust). S-Tenere kohta- nõus eelkõnelejatega, maanteel vast tuulemure kõige suurem (120+), ressurssi ja minekut jatkub. Hea tihendiga kannatab ka üsna sügavale metsavahele pöörata, kuigi raske on ta küll. Ja avastamisrõõmu pakub pikkadeks kilomeetriteks.

ise sain eelmisel suvel tdm 900-ga sõita. See ratas on küll mugav, võibolla veidi äkiline, aga sellega harjub pikapeale ära. Igaljuhul soovitan osta tdm-i.

Minagi omanud TDM-i kaks hooaega ja väga rahul!!See et neid Eestis suht vähe on/müügil/ tuleneb selle isendi hindadest Saksas jne.Suht soolased nad seal.
Nüüdseks proovinud nii mõndagi teist ja jõudnud ikkagi tõdemusele TDM on hea ning mugav ratas ja vaja endalgi uuesti soetada.
Edu!!

Juhuse tahtel sai täna juttu aetud ühe TDM-mehega. Kuna rääkimist oli, siis mõtlesime, et teeks selle teema rohkem TDM kesksemaks? Võib-olla moded aitavad teema pealkirja muuta?

sõjahunt kirjutas:

Alguses ei saanud arugi... Su allkiri seletab kõik. Lihtsalt siin nagu TDM-st rohkem juttu, aga miks mitte- ehk saavadki kaks ratast ühes teemas hakkama?

Tere

Olen nüüd siis juba poolteist kuud ´93. a Yamaha TDM omanik. Sai jalad selga võetud ja Tartu Motodepoosse end lohistatud just parajal ajal - üks ja ainus TDM oli pesulasse veeretatud, et seejärel kasituna müügisalongi veeretada. Mitukümmend Jakobsoni lauale ja ratta omanik oligi vahetunud. Esimesed sõidudki tehtud. Sõidumugavuselt tõesti väga hea ratas. Tehnilise poole pealt ei ole veel vigu esinenud peale esiamordi tihendite ja pukside kulumise. Tänaseks need vahetatud. Ratas oli toodud Itaalist ja need spagetivennad on tõelised "remondimehed". Pensupaak oli kinni ainult ühe poldiga ja elektrijuhtmeid oli väga huvitavalt paigatud. Nüüdseks needki oma käe järgi korda tehtud. Vigade ilmnemiseks on ilmselt vähe kilomeetreid veel läbitud, kuid loodan et et mõistlikukasutamise juures olulisi vigu ei tulegi. Peaks nüüd veel kohvrid koos kinnitustega muretsema. Päris kallid teised uuena. Nädalavahetusel ilusa ilmaga jälle tuuritama ja remonditud amorte katsetama.

Karpade sünkronnimise käigus selgus, et karpa kummilutid lahti, ülemised nimelt. Kiskusime maha ja karpad pessu. Tagasi pannes selgus, et tuleb üldse uued kummid osta, sest vanad liiga jäigad ja alumised lisaks murenenud ka. Õlivahetusel avastasime, et sealt kaane alt oli puudu üks metallsilinder (mingi 1,5 cm pikk). Samuti Itaalia masin. Seega vaata need asjad ka üle, saad muretuma suve!

Milliseid kummilutte silmas pead? Mulle meenub üks pisiviga veel. Nimelt õhufiletr ei olnud karpade külge korralikult kinnitatud. Oli lihtsal pensupaagiga vastu karpasid surutud. Üritasin õhufiltert karpade otsa sokutada aga see plastmass oli nii jäik, et ei saanudki hakkama. See on vist TDM-de üks tüüpvigadest. Ostdin paraga läbimõõduga lõdviku ja lõi paar klambrit. Lõdvik juppideks, klambrid peale ja karbade külge. Ja see viga sai ka ellimineeritud.

Need samad jah. Tellisin depoost uued. Alumised olid mõranenud.

Täna sai siis veel mõned kilomeeetrid spidokale juurde lisatud. Remonditud amordikad töötasid väga hästi. Piiskagi õli ei väljunud neist enam. TDM on sõidumugavuselt ikka päris hea ratas eriti just linnas. Väljaspool linna surematel kiirustel võiks tuuleklaas natuke kõrgem või suurem olla. Aga see väike viga. Ka krusateel liigub normaalselt, kuigi eriti suureks kiirust ei keeranud, jäi sinna 60 kanti. Mootori kohal paiknevast plastkarbist immitsb natuke tosooli välja. Tundub esmapilgul termostaadi karp olevat aga pean manuaalist täpsemalt järgi vaatama. Ilmselt on mingi tihend seal kergelt otsad andnud. Lähipäevil lammutan lahti ja üritan vea kõrvaldada.

Kas keegi oskab öelda, mis auk on TDM silindrikaane vasakus küljes? aeg ajalt tekib sinna tosooli tilk. Kas see on küünlasüvendite mingi kanal? Termostaadi tihend lekib natuke ja see paikneb täpselt parempoolse küünla kohal. Kas on võimalik, et tosool imbub silindrikaane küünla süvendisse ja sealt mingit kanalit mööda väljub selle augu kaudu? TDM manualis on piltidelt see auk ka näha, kuid ei ole leidnud selle tähendust. Või võib lekkida hoopis termostaadist silindrikaande minev toru tihend ja sealt immitsev tosool väljub eelpool nimetatud avause kaudu. Sellel torul on manuali järgi kummist rõngastihend, mis võib "surnud" olla.

Küsimus TDM-de omanikele järgmine, et kas kellelgi on sarnast probleemi olnud, et täisgaasiga kiirendades hakkab 5000 pöörde peal kuidagi puterdama ja kiirendus kaob? Rutskat kuni poole ulatuses keerates tõmbab ilusti punase alani välja ja mingeid probleeme pole. Küünalde vahetusega midagi ei muutnud.

Tegemist 97 aasta 850-ga.

Küsimus TDM-de omanikele järgmine, et kas kellelgi on sarnast probleemi olnud, et täisgaasiga kiirendades hakkab 5000 pöörde peal kuidagi puterdama ja kiirendus kaob? Rutskat kuni poole ulatuses keerates tõmbab ilusti punase alani välja ja mingeid probleeme pole. Küünalde vahetusega midagi ei muutnud.

Ei pretendeeri küll absoluutsele tõele, kuid minul oli analoogsete sümtomitega viga TDM'il. Probleemi lahendus -bensiinipaagi õhutus oli umbes

nolev kirjutas:

Või võib lekkida hoopis termostaadist silindrikaande minev toru tihend ja sealt immitsev tosool väljub eelpool nimetatud avause kaudu. Sellel torul on manuali järgi kummist rõngastihend, mis võib "surnud" olla.

Sõber arvas nii: See toru mis suubub silindri peasse(läbi klapikambri kaane) on suht hellakese tihendiga jah, ja tasuks üle vaadata/vahetada(neid kummirõngaid saab igalt poolt suht tasuta kätte.)

Õhutus? Uurin. Ise oleks esimese hooga pakkunud, et mingi düüs on umbes või mõni muu karpa probleem. Muide, manuaalis (mis on küll 96a ratta oma) näitab, et paagil on üks õhutustoru, mille ots on paagil kraani juures. Minu ratta paagil on aga veel üks õhutustoru - see asub rohkem paagi keskosas, umbes õhupuhasti kohal. Lihtsalt hakkas huvitama, et kas näiteks mingist aastast hakati teist tüüpi paake kasutama?

zwanes kirjutas:

Õhutus? Uurin. Ise oleks esimese hooga pakkunud, et mingi düüs on umbes või mõni muu karpa probleem. Muide, manuaalis (mis on küll 96a ratta oma) näitab, et paagil on üks õhutustoru, mille ots on paagil kraani juures. Minu ratta paagil on aga veel üks õhutustoru - see asub rohkem paagi keskosas, umbes õhupuhasti kohal. Lihtsalt hakkas huvitama, et kas näiteks mingist aastast hakati teist tüüpi paake kasutama?

See keset paaki olev voolik on paagi ülevool, ehk kui üle täidad või nii siis voolab seda vollat kaudu alla.

Nagu eelpool mainiti on tegu bensu kättesaamisega, paagi tuulutus, või paagi ses olevad sõelad(proovi kas sama viga nii reservi kui sõidu asendis kraaniga) kui eri kraani asendis ei muutu siis paagis olevate sõelte viga vähe tõenäoline.
Kolmas variant kas ujuki kambris tase madal.
Üks variant on ka bensu pumba membraani või klappide kala.
Hakka lihtsamatest pihta!