videost on ka näha minu kirjeldatud tööriista inglisekeelne nimetus "grout saw"

selle riista tootjanimetus annab ka väga hästi aimu töö iseloomust ma vaatan

aga kavalad mehed võtavad sealt küljest ilmselt selle qepivahendi tera ära ning paigaldavad selle siis samasuguste kruvide abil mõne vana tiigersae lehe külge. ja nüüd enam polegi see töö nii suur QEP

Heikik kirjutas:

See "pulga" idee tundub küll aeganõudvam, kuid plaatide äärtele ohutum. Tänud mõtte eest.

Nõrkvoolu paigaldajad ja plaadi parandajad lasevad relakaga - pole kellelgi aega käsitsi nühkida. Äärtega on nagu aknaliistu värvimisega, kui algul plännid klaasid täis siis pärast teed suure pintsliga ühe tõmbega.

G

Nats nõrgemad mehed võtavad vuugiteraga multitooli ja lasevad sellega, ei tolma nii palju..

edu

Ma tänan veelkord vastajaid. Ei teadnudki, et selleks otstarbeks nii palju toredaid tööriistu olemas on. Esialgu teen ilmselt siiski selle käsitsi-vidinaga, kuna ei taha ülejäänud elamist liigselt tolmutada ja ei ole kindel, et esimest korda neid elektrilisi vidinaid proovides plaadid terveks suudan jätta.

Üks vahend on veel - napalm. Võta heaks

reimps kirjutas:

Üks vahend on veel - napalm. Võta heaks

Kas see tuleb peale kanda rulli või pintsliga? Ja kui kaua tuleb hoida, et mõjule pääseks
Jäägid (kui jääb midagi) eemaldatakse pärast veejoaga ??

Ei oska kah mujale postitada, aga kas kellegi mootorratas on kukkunud parvlaeval külili ja sellest tekkinud kahjud ka hüvitatud?
TSLaevad ilmselt loevad ka siin ja see on esimene kord, kui "avalikult" selle välja toon, sest lootsin asja lahendada normaalsete inimeste kombel rääkides.
Mu ratas kukkus külili, sest TSLaevade meeskonnaliige suunas mind valele rajale ja sadamas ei saanud ma küll aru, et merel oleks korralik torm, mistõttu ei osanud isegi arvata, et peaks mõtlema ratta kinni tõmbamisele. Üleveo käigus aga kukkus ratas külili, õnneks mitte autole peale. Ratas sai kraapida mööda tekki ning sisuliselt kõik, mis paremale küljele jäi tuleks nüüd asendada. TSLaevad endal süüd ei näe, nende jutt on, et ma oleks pidanud ratta panema "n-ö taskusse ja rihmadega kinni tõmbama". Aga mulle ei pakutud seda võimalust, ka ei suunatud mind "n-ö taskusse". Laevale sõit, jutt meeskonna liikmetega, laevalt mahasõit jne on kõik salvestatud kiivrikaameraga. Lisaks on olemas pildid rattast, kui ta oli külili ja vigastustest. Ka kahjude hinnang esinduselt. Või on mõni jurist siin, kes viitsib aidata?

Aga loo moraal: ratas tuleb parvlaeval alati kinni tõmmata, vahet pole, et kas meeskonna liige suunab sind kohale, kus seda saab teha või mitte.
PS! Uutel laevadel on võimalik kinni tõmmata ainult 4 mootorratast, kui ikka korralikult jamada, siis ehk 6. Aga 2 on kohe kindlasti selle kallaku peal. Ühed "ankrud" on laeva paremal poolel ees ja teised siis vasakul taga. Kokku oli kinnitamise ankruid 10 ühel poolel ja need on enamvähem mootorratta laiused, niiet ei saa isegi kahte ratast kõrvuti panna ja sisi rihmaga kinni.

Avalikult välja pandud TEENUSTE TÜÜPTINGIMUSED ütlevad:

• 6.7.3. Vältimaks Sõiduki veeremist, nihkumist või ümberminemist tuleb Vedaja esindaja nõudmisel Sõiduk kinnitada kinnitusvahenditega (tõkiskingad vms) vastavalt lasti kinnitamise juhendile.

• 7.1.4. Vedaja vastutab Reisijale tekitatud vigastuste eest ja Sõiduki kahjustumise või hävimise eest juhul, kui kahju toimus Vedaja süül või hooletuse tõttu;"

• 7.2. Sõiduki juht vastutab Tüüptingimuste nõuete täitmise (sh Vedaja esindajate korralduste ja juhiste ning Sadama alal ja laeval asuva märgistuse järgimise), Sõiduki või selle koorma nõuetekohase tehnilise seisukorra, kinnitamise või laadimise ning Vedajale õigete andmete esitamise eest.
  

Mina näen siis alljärgnevat: vedaja on võtnud endale kohustuse vastutada siis, kui kahju tekib tema hooletuse tõttu; vedaja teadis, et nii võib juhtuda aga ei võtnud selles osas midagi ette (ei andnud sulle korraldust) = hooletus. Kui sul on kiivrikaamera video tõestuseks olemas siis ei tohiks vaidlemiseks üldse põhjust olla, sest vedaja on antud hetkel see, kes on jätnud hoolsuskohustuse täitmata.

Ma eeldan, et koha peal jälgiti kõiki protseduure? Aktid, kaebused jne?

• 7.8. Kõik Vedaja süü või hooletuse tõttu Üleveol toimunud juhtumid, millega kaasneb inimese, keskkonna või vara kahjustumine, fikseeritakse aktiga, mille koostab Vedaja esindaja Reisija juuresolekul. Kui kohapeal akti ei koostata, ei ole Reisijal hiljem pretensiooni esitamise õigust.

Hiljem lisatud: Millega vedaja süü endalt veeretab? Nad väidavad ilmselt, et sa tegid midagi valesti. Mida siis?

Macintosh kirjutas:

Avalikult välja pandud TEENUSTE TÜÜPTINGIMUSED ütlevad:

• * 6.7.3. Vältimaks Sõiduki veeremist, nihkumist või ümberminemist tuleb Vedaja esindaja nõudmisel Sõiduk kinnitada kinnitusvahenditega (tõkiskingad vms) vastavalt lasti kinnitamise juhendile."

  • 7.1.4. Vedaja vastutab Reisijale tekitatud vigastuste eest ja Sõiduki kahjustumise või hävimise eest juhul, kui kahju toimus Vedaja süül või hooletuse tõttu;"
  • 7.2. Sõiduki juht vastutab Tüüptingimuste nõuete täitmise (sh Vedaja esindajate korralduste ja juhiste ning Sadama alal ja laeval asuva märgistuse järgimise), Sõiduki või selle koorma nõuetekohase tehnilise seisukorra, kinnitamise või laadimise ning Vedajale õigete andmete esitamise eest.
    [/i]

Mina näen siis alljärgnevat: vedaja on võtnud endale kohustuse vastutada siis, kui kahju tekib tema hooletuse tõttu; vedaja teadis, et nii võib juhtuda aga ei võtnud selles osas midagi ette (ei andnud sulle korraldust) = hooletus. Kui sul on kiivrikaamera video tõestuseks olemas siis ei tohiks vaidlemiseks üldse põhjust olla.

Ma eeldan, et koha peal jälgiti kõiki protseduure? Aktid, kaebused jne?

• 7.8. Kõik Vedaja süü või hooletuse tõttu Üleveol toimunud juhtumid, millega kaasneb inimese, keskkonna või vara kahjustumine, fikseeritakse aktiga, mille koostab Vedaja esindaja Reisija juuresolekul. Kui kohapeal akti ei koostata, ei ole Reisijal hiljem pretensiooni esitamise õigust.

Ohoh Mac, tänud. Mul jäi see osa täiesti märkamata nende kodukal. Tänud!

7.8. Kõik Vedaja süü või hooletuse tõttu Üleveol toimunud juhtumid, millega kaasneb inimese, keskkonna või vara kahjustumine, fikseeritakse aktiga, mille koostab Vedaja esindaja Reisija juuresolekul. Kui kohapeal akti ei koostata, ei ole Reisijal hiljem pretensiooni esitamise õigust.

Seda ei tehtud. Mulle vihjati, et mine maha ja vaata ise. Sõitsingi maha ja vaatasin üle, veetsin sadamas ikka üksjagu aega, et üldse rattaga edasi saaks sõita. Kaval punkt iseenesest, selle järgi nagu polegi õigust midagi õelda. Aga vaatame edasi. Nii seda jätta küll ei saa.

Edit:
nende kiri:
"Tere

Anname Teile teada, et nimetatud juhtum ei kuulu TS Laevad OÜ vastutusalasse.
Parvlaeval sõidukite ja rataste kinnitamist ei toimu ja omanik vastutab oma ratta hoidmise eest ise. Laeval on üheks võimaluseks paigutada ratas n-ö taskusse või soovi korral küsida madruselt koormarihmad ja kinnitada mootorratas spetsiaalselt selleks ettenähtud kohta.

Edaspidiste küsimuste korral palun pöörduge e-posti aadressile info@tslaevad.ee.

Heade soovidega

Martina Rihkrand
Klienditoe vastutav teenindaja

tel: 618 1310
info@praamid.ee
www.praamid.ee
TS Laevad OÜ"

Mine kohtusse, salvestis peaks üpris kindlalt võidu tooma.

Selle kirjaga andsid nad just teada, et juhtum on olemas ja juhtus nende laeval aga see on sinu põhjustatud. Mis pole selgelt tõsi, sest teenuse tüüptingimused panevad vastutuse just neile. Selleks, et siit kuhugi edasi jõuda on sul vaja pädeva juristi abi, kes aitab koostada selge, kirjaliku nõude koos vajaliku tõendusmaterjaliga. Siin pead nüüd kaaluma kulusid: ise tehes on nad ilmselt sinust tugevamad ja tõenäosus kaotada on suur; juristi palkamise puhul pead arvestama, et tema tasu läheb maha sinu võimalikust hüvitisest.

Ma usun, et sellest akteerimise nõudest on siiski võimalik mööda minna, kui sul on olemas vajalik foto ja videomaterjal, kus on kõik asjaolud näha.

Macintosh kirjutas:

Selle kirjaga andsid nad just teada, et juhtum on olemas ja juhtus nende laeval aga see on sinu põhjustatud. Mis pole selgelt tõsi, sest teenuse tüüptingimused panevad vastutuse just neile. Selleks, et siit kuhugi edasi jõuda on sul vaja pädeva juristi abi, kes aitab koostada selge, kirjaliku nõude koos vajaliku tõendusmaterjaliga. Siin pead nüüd kaaluma kulusid: ise tehes on nad ilmselt sinust tugevamad ja tõenäosus kaotada on suur; juristi palkamise puhul pead arvestama, et tema tasu läheb maha sinu võimalikust hüvitisest.

Ma usun, et sellest akteerimise nõudest on siiski võimalik mööda minna, kui sul on olemas vajalik foto ja videomaterjal, kus on kõik asjaolud näha.

Mul tööjuures on üks jurist olemas, ma korra rääkisin temaga põgusalt ja nüüd saatsin Su leitud punktid ning nende vastuse temale ülevaatamiseks. Tal on küll kiire, aga natuke on ikka lootust, et ta aitab

Vahepalaks-

Millise mõõte metoodika järgi on tehtud sati-kaardid, maastikukst? ( Google maps, Regio jt. )
Ülevalt nö. linnulennult või teid läbi sõites?

Mõttekäigu selgituseks.
Esimese variandi puhul, võiks arvestada teekonna ebatäpsustega, näiteks Lõuna Eesti mägisel maastikul, mis pole tasane pind.
Teine, teede läbisõitmine kõlab juba ise suht meelevaldsena. Aga pole siiski võimatu.

Kolmas variant...?

Googlemapsist räägin:
Sa mõtled et kas ta mäestronimise ajakulu ka arvestab?
Arvestab küll. Näitab isegi kõrguste vahesid.
Iseasi palju (keerulisemal) maastikul liikuma mitteharjunud inimene sellele arvestusloogikale vastab.. Eks ta mingi algoritm on või samas, loogika ütleks, et Google Streetwiew masinad korjasid ka muud infot. Google puhul üllatav, ma tean

Aerofotod ("satikaardid") on lihtsalt pilt, kaardirakendused kasutavad üldiselt ikka lisaks ka "päriskaarte", st kõrgustega ja muude nüanssidega arvestab ka ikka.

Kolmandaks võin sulle samakõrgusjoontega topokaardil õpetada kõrguste määramist ja arvestamist marsruudi planeerimisel, tuled astud noorkotkaks või kodutütreks näiteks

Vint kirjutas:

Millise mõõte metoodika järgi on tehtud sati-kaardid, maastikukst? ( Google maps, Regio jt. )
Ülevalt nö. linnulennult või teid läbi sõites?

Mõttekäigu selgituseks.
Esimese variandi puhul, võiks arvestada teekonna ebatäpsustega, näiteks Lõuna Eesti mägisel maastikul, mis pole tasane pind.
Teine, teede läbisõitmine kõlab juba ise suht meelevaldsena. Aga pole siiski võimatu.
Kolmas variant...?

Tänapäeva kaardipildid tulevad linnulennult, sest süsteemid on väga täpseks läinud. Satelliit lendab üle ja teeb kõrgresolutsioonilisi fotosid. Lõuna-Eesti on näitena muidugi lahja näide, proovi Alpe selle asemel. . Eks seal lõpuks ebatäpsusi pea olema, sest tee, mis tahad mitmemõõtmelist asja ei saa kunagi päris täpselt tasapinnas esitada. Siiski, kõik teed on füüsiliselt üle mõõdetud ja kaardistatud nö koha peal. Kui kusagil uus tee ehitatake siis seda ei kanta enamsti mitte satellidipildilt andmebaasi vaid mõõdistuse teevad kaardifirmade kohalikud partnerid ikka füüsiliselt kohal olles. Või siis projekti järgi. Kui oled teinekord kaardi järgi sõitnud kiirteel aga reaalsuses mööda lehmarada siis tihtipeale on keegi mingit tulevikunägemust etteruttavalt kaardile kandnud.

Teid ikka kaardistatakse traditsiooniliselt läbi sõites jah (muidu on raske näiteks seda tuvastada, mis kattega teega tegu on), aga kõrgusinfo tuleb juba pool sajandit sputnikute pealt. Näiteks üks moodsamaid on see: https://en.wikipedia.org/wiki/TerraSAR-X .

Piisavalt põhjalikud selgitused.

Reimps, ma ei pea ennast enam nii nooreks, et nende kodutütrete- ja kotkastega liituda.
Teisalt küll mõistan su huvi, (vist? ) kaitseväes olemise poolelt.

reimps kirjutas:

Kolmandaks võin sulle samakõrgusjoontega topokaardil õpetada kõrguste määramist ja arvestamist marsruudi planeerimisel, tuled astud noorkotkaks või kodutütreks näiteks

Seda õpetati muideks juba koolis 7-nda klassi geograafias ... Võibolla ka isegi varem.

ranel kirjutas:

reimps kirjutas:

Kolmandaks võin sulle samakõrgusjoontega topokaardil õpetada kõrguste määramist ja arvestamist marsruudi planeerimisel, tuled astud noorkotkaks või kodutütreks näiteks

Seda õpetati muideks juba koolis 7-nda klassi geograafias ... Võibolla ka isegi varem.

Näita mulle nüüd täiskasvanut, kes seda kohe peast oskaks

Mina

Tegelikult füüsiliselt koha peal käies teostatakse vaid pisteliselt kontrolli, vähemalt Eesti näitel. Teekate ja kõik muu tuvastatakse pildi pealt, Eesti puhul kaasatakse ka andmed teehooldajate jne poolt. Olen vastavat tööd teinud mõne aasta eest Kõige täpsem kõrgusinfo Eesti kohta on praegu üles võetud LiDAR skännerit kandva lennuki poolt. Kuidas mujal Euroopas selle katvusega on, ma ei oska hetkel öelda.

Jesper kirjutas:

Teid ikka kaardistatakse traditsiooniliselt läbi sõites jah (muidu on raske näiteks seda tuvastada, mis kattega teega tegu on), aga kõrgusinfo tuleb juba pool sajandit sputnikute pealt. Näiteks üks moodsamaid on see: https://en.wikipedia.org/wiki/TerraSAR-X .

Jah noh ega ma ise olen lihtsalt kaardientusiast, mitte -professionaal ja nii detailselt praegust seisu ei tea. Regio lihtsalt mingid aastad tagasi pasundas ajakirjanduses et mitu triljonit kilomeetrit aastas nad ikka kõiki teid läbi sõidavad - stiilis et ostke ikka meie käest paberatlaseid ja .bmp formaadis digikaarte, mitte mingeid "ebatäpseid" Garmini asju

Jesper kirjutas:

Jah noh ega ma ise olen lihtsalt kaardientusiast, mitte -professionaal ja nii detailselt praegust seisu ei tea. Regio lihtsalt mingid aastad tagasi pasundas ajakirjanduses et mitu triljonit kilomeetrit aastas nad ikka kõiki teid läbi sõidavad - stiilis et ostke ikka meie käest paberatlaseid ja .bmp formaadis digikaarte, mitte mingeid "ebatäpseid" Garmini asju

See oli ilmselt siis, kui nad google'le allhanget tegid (Eesti street-view osa on nende läbi sõidetud)

Nojah, teed on tegelt veel suured ja tähtsad asjad, aga Eesti topokaartide detailsus ajab küll aegajalt kukalt kratsima - vaatad metsas tuiates et kuskil eespool peaks olema veega täidetud kraav, mõtled et oled eksinud kuna midagi ei paista, paar kiiremat sammu ja enamvähem karsumdi. Ongi kraav (ja Jesperi navigatsioonimäng oli on the ball, nagu tavaliselt ). Kuidas või kust see info kõik välja ammutatakse, on minu jaoks müstika.

Muidugi kui orbiidilt saadakse raadiolainetega resolutsioon meetri kanti, siis selle lennuki+lidari töö tulemus on ilmselt umbes selline, et kui karu veidi pikemalt maha kükitab siis tagajärg on ka nagu peopeal näha.

Ahoi!

Kuna siit navijutust on juba Regio ja Garmini nimed läbi käinud, siis uuriks, kas vastab tõele kuskilt kõrvu jäänud jutt, et tegelikult see Regio topo kaart Garmini seadmesse polegi modramehele just parim? Põhjusel, et seda mitteolulist "inhvomüra" (igasugu kõrgusjooned ja elektriliinid ja hoonestusalad jnejne...) on liiga palju?

Samas, kui kellelgi on üle Garmin390-sse sobiv topo kaart soodsalt, võib seda mulle siiski pakkuda. Oleksin praegu ilmselt hea loll ostja, kuna jõudsin küll just nii kaugele, et varasuvel ostetud Garmini teine laadimis/hoidja komplekt sai lõpuks ka mudamodrale külge, aga kogemus navitehnikaga metste vahel ikkagi täiesti 0!

(edit: muidugi võib pakkuda ka mõnda muud kaarti, mis Garmin Züma390s jookseks ja just väiksematel metsaradadel hea oleks. Võib vabalt ka paar-kolm aastat vana olla...peaasi pigem, et hingehinda ei maksaks, lihtsalt esimese kogemuse saamiseks!)

Jesper kirjutas:

Nojah, teed on tegelt veel suured ja tähtsad asjad, aga Eesti topokaartide detailsus ajab küll aegajalt kukalt kratsima - vaatad metsas tuiates et kuskil eespool peaks olema veega täidetud kraav, mõtled et oled eksinud kuna midagi ei paista, paar kiiremat sammu ja enamvähem karsumdi. Ongi kraav (ja Jesperi navigatsioonimäng oli on the ball, nagu tavaliselt ). Kuidas või kust see info kõik välja ammutatakse, on minu jaoks müstika.

Muidugi kui orbiidilt saadakse raadiolainetega resolutsioon meetri kanti, siis selle lennuki+lidari töö tulemus on ilmselt umbes selline, et kui karu veidi pikemalt maha kükitab siis tagajärg on ka nagu peopeal näha.

LiDARi kohta saad täpsemalt lugeda siit
Ortofotod digimiseks tehakse harilikult kevaditi, siis kui rohelust veel vähe on. Nii on ka igasugused salajased kraavid paremini näha, takkatippu veel ilmselt vett täis ka Lisaks on kaardistamisel kasutusel veel ETAK (Eesti topograafiline andmekogu) andmed. ETAKist lähemalt loe siit

Loadära kirjutas:

Ahoi!

Kuna siit navijutust on juba Regio ja Garmini nimed läbi käinud, siis uuriks, kas vastab tõele kuskilt kõrvu jäänud jutt, et tegelikult see Regio topo kaart Garmini seadmesse polegi modramehele just parim? Põhjusel, et seda mitteolulist "inhvomüra" (igasugu kõrgusjooned ja elektriliinid ja hoonestusalad jnejne...) on liiga palju?

Samas, kui kellelgi on üle Garmin390-sse sobiv topo kaart soodsalt, võib seda mulle siiski pakkuda. Oleksin praegu hea ilmselt hea loll ostja, kuna jõudsin küll just nii kaugele, et varasuvel ostetud Garmini teine laadimis/hoidja komplekt sai lõpuks ka mudamodrale külge, aga kogemus navitehnikaga metste vahel ikkagi täiesti 0!

Topokas on jah eelkõige hea mudas puurimiseks tundmatus kohas või üldse jalgsi matkamiseks. Teed jälgida on tema pealt tülikas, sest teatud suurendusastmetes viskab igasuguseid muid jooni ka vahele, nagu sa mainisid. Lisaks ei pruugi iga topokaart navigeeritav olla (harilikult ikkagi on). Samas kui on plaan metsa nt jalgsi forsseerida või tsikliga väljaspool teid, siis topokaart on küll kasulik

Kas "Rubber Cement" on sama mis "kummiliim" või midagi fänsimat ...?

terv
Kris.

kris. kirjutas:

Kas "Rubber Cement" on sama mis "kummiliim" või midagi fänsimat ...?

terv
Kris.

Tavaline kummiliim

Kust on leitud need 100 inimest kes rooside sõja küsimustele on vastanud