Margusxx kirjutas:

ranel kirjutas:

Kas kellelgi on olemas äkki TransAlp XL600v 1992a esimese ja tagumiste ratta rummude laagrite ja simmerite mõõdud? Eriti huvitab just simmerite mõõdud.
Ostaks hea meelega otse alas kuulist, sest Catweesi hind natuke krõbe ja suvalist hiina rämpsu ei taha ka sisse panna.

Ennetavalt, et ma ei taha hakata neid veel välja taguma, kui pole uus asemele panna ja seetõttu ma ei saa ka mõõta.

 6202/2rs c3
See peaks olema sinu laager. Täiesti igapäevane laager, kahepoolse katte ja suurema lõtkuga. C3 näitab lõtku.

Sent from my SM-G935F using Tapatalk

BEARING, RADIAL BALL, 6202UU laagrid 2x Hind 4 eur tk Alas Kuulis SKF
DUST SEAL, 40X50X5 (ARAI) tihend
OIL SEAL, 21X37X7 (NOK) tihend 2,92€ catwees
Tihendeid saab kahjuks siiski vaid motopoest.

Kuidas mõõdetakse käelaba ümbermõõtu või laiust? ....
netipoest kindaid tellida tahaks.

Margit kirjutas:

Ümber nukkide. Aga ei soovita ainult selle infoga tellida, sest sõrmed võivad lühikesed olla. Küsi enne ostu, et need ära mõõdetaks. Kui ei saa, siis mina ei riskiks...

aga põida nukk ka läheb arvesse?

Tänud informatsiooni eest sain targemaks.

Selline asi on hetkel seinal pesumasina äravoolu jaoks. Kas keegi teab kust võiks midagi sarnast, aga kahe otsaga leida? teine ots võiks olla 9mm ja kuivati jaoks.

Tegin käepärastest vahenditest midagi kokku, lisasin tagasivooluklapid vahele, et masinad üksteist täis ei pumpaks, aga see lahendus kipub umbe minema.

Ma olen suht kindel, et sellist asja nagu sa soovid ei ole olemas ning et sul tasub pigem kasutada kahte sellist, nagu sa näitasid

Selline vidin vahele ja nagu juba mainitud, kaks sifooni.

PS: Sifoonidel peaksid tagasivoolu vältimiseks juba klapid sees olema.

Kuidas nimetatakse sellised andureid?
Kuidas nad täpselt töötavad st. soendada tuleb kogu andurit või piisab ainult osa anduri soendamisest?

lermo kirjutas:

Selline vidin vahele ja nagu juba mainitud, kaks sifooni.

PS: Sifoonidel peaksid tagasivoolu vältimiseks juba klapid sees olema.

Selles viidatud vidinas on kuulklapp vedruga. Tavaline Y vahele ja asi ants. Ei ole üle mõistuse, poes käimise vaev.

Macintosh kirjutas:

Kuidas nimetatakse sellised andureid?
Kuidas nad täpselt töötavad st. soendada tuleb kogu andurit või piisab ainult osa anduri soendamisest?

SAVE_20170323_203000.jpeg

Termistor. See andur on nii pisike, et vaevalt suudad vaid osa soojendada. Metalljulla on vast pigem puhvriks.
Temperatuuriga takistus muutub. Üldjuhul kasutatakse pingejagurit 10 kiloohmi takistiga ning 5v ref pinge.

Profisüsteemides võib ka teistel põhimõtetel olla ning parameetritega.

Macintosh kirjutas:

Kuidas nimetatakse sellised andureid?
Kuidas nad täpselt töötavad st. soendada tuleb kogu andurit või piisab ainult osa anduri soendamisest?

SAVE_20170323_203000.jpeg

Seda tüüpi nimetatakse kapillaar termostaatideks. Seal sees peaks olema mingi vedelik, mis siis paisub vastavalt temperatuurile ning lülitab kontakti.
Ei vaja eraldi toidet aga vaja oleks ikka kogu seda paksemat elementi soojendada.

Ma arvan ka, et pigem vedelik või gaas, mis paisub ja lülitab mehaanilist kontakti. Termistori puhul tuleks toru asemel juhe otsast välja ja ilmselt nii suure kesta sees ta ka ei oleks.

Päris täpset nime ma asjale endiselt ei tea aga selles "balloonis" on sees kas vedelik või gaas (sültuvalt lahendsue tüübist) mis paisudes avab ventiili.

Katla termostaat

Pildi järgi pakuks, et tegu on tahkeküttekatla (pellet, hake) etteandeteo küljes olev kaitsetermostaadiga, mis avab mehaaniliselt kustutusvee kraani, kui etteandekanalis kütus põlema läheb. Kaitsetermostaat, kustutusvee termostaat, etteandekanali termokaitse võiks olla märksõnad. Helista mõnda katlamajade ehitusega tegelevasse firmasse ja küsi, kuidas nemad seda vidinat nimetavad.

joel kirjutas:

Helista mõnda katlamajade ehitusega tegelevasse firmasse ja küsi, kuidas nemad seda vidinat nimetavad.

No pakun, et "see jublakas" või "hujoovin".

reimps kirjutas:

"hujoovin".

Asja suurust vaadates, hindaks ta "pizdjulinite" termini alla käivaks.

Tahan kasvatusliku meetmena piirata interneti tarbimist kodus. Kas on selliseid ruutereid olemas mis lasevad näiteks kaablitesse mineva signaali ära keelata aga wifi alles jätta? Kogu sisevõrgu kinnikeeramine oleks liiga radikaalne. Esmajoones oleks vaja piirata Smart-TV kasutamist.

bitter kirjutas:

Tahan kasvatusliku meetmena piirata interneti tarbimist kodus. Kas on selliseid ruutereid olemas mis lasevad näiteks kaablitesse mineva signaali ära keelata aga wifi alles jätta? Kogu sisevõrgu kinnikeeramine oleks liiga radikaalne. Esmajoones oleks vaja piirata Smart-TV kasutamist.

Idee järgi on võimalik kompunnida süsteem, kus ajakava järgi lülitatakse ruuteril/switchil füüsiliselt porte välja, kuid vähemalt minu silmis läheb see liiga keeruliseks ja võib-olla isegi liiga kalliks. Ma ei tea, et oleks olemas sellist wifi routerit. Paljudel seadmetel on pordi sisse-väljalülitamine muidugi olemas, kuid mitte ajakava peale. Kui ma ei eksi, siis isegi Telia enda Thompsonitel on mingi port control.

Kui su lapsed ei pääse seadmekappi või seadmetele ligi, siis kõige odavam on hoopis üks suvaline switch olemasoleva ruuteri ja smart-tv vahele pista ja sellele elektritaimer taha panna, ongi korras Switch _10€, elektritaimer _5€ .. See on muidugi hea lahendus ainult siis, kui sa tahad ühte kaablit võrgust eemaldada.

Puhtam ja paremini seadistatav lahendus on määrata igale seadmele staatiline IP ja seda hoopis ajakava järgi piirata, niiviisi saad kontrollida pmst igat seadet või seadmegruppi eraldi:

Näiteks see:
http://www.hinnavaatlus.ee/products/Arv ... ed/525657/

Lahendus (ei viitsi tõlkida praegu, ehk pole vaja):

Hi,
I have just finshed sorting this out on my R8000. The process is a bit confusing but follow what I did as per below and all should be good.
Youy basically need to assign a static IP address to each device.

1st thing that you need to do is disccover the MAC access of each device. Do this by going to Advanced -> Security -> Access Control. Here you will see a list of devices that are or have been attached to the network. You will need to record the device name and its MAC address. Just copy and paste to word.

Then go to LAN setup and add Address reservations for each device. Set a static IP address then paste in the MAC address and device name. Do this for all devices. Something that I did here is used IP addresses x.x.x.10 to x.x.x.19 for the devices that I wanted the schedule to apply to and from x.x.x.20 -> up for the devices that I did not want the schedule to apply to.

Then navigate to Security -> Block Services. Add a Per Schedule of All for IP Address Range from x.x.x.2 to x.x.x.19 (as per my example). I have used from x.x.x.2 to x.x.x.19 to capture any new DHCP devices to the schedule that dont get a static IP address. Then go to schedule and set the day and time parameters that you want. Only the devices in the address range nominated in the block services range will be blocked leaving the parents devices free.

One thing I need is an option to set a second schedule time frame to cover multiple times of the day as on or off hours.

John.

Ning siis üks variant on selline ruuter (või AP, kui sul ruuter juba olemas) kus wifi käib ajakava peale, neid peaks ka palju erinevaid olema, kaasaarvatud see, millele just viitasin.

IP aadresside kaudu piiramine tundub mõistlikum kui ruuteri portide lülitamine. Tõlkida ei ole vaja. Tänan.

bitter kirjutas:

IP aadresside kaudu piiramine tundub mõistlikum kui ruuteri portide lülitamine. Tõlkida ei ole vaja. Tänan.

Vaatasin just järgi, minu asus rt-ac66u suudab ilusti sellise töö ära teha.

läheb MAC aadressi järgi(ei pea staatilisi IP'si määrama) ja kellaajaliselt.

Selle masina plussiks võin öelda, et vähemalt Telia puhul saad ka ühe purgiga hakkama kui tuppa tuleb cat5/6 ja modemit vaja pole. Saad selle Telia ikalduse vahelt minema visata. digiboxi saab tööle confida.

Ofc, teadjal pole möödasaamine keeruline, aga kui lapsed juba MAC aadressi muutmiseni jõuavad siis mina nende internetikasutust enam ei piiraks

edit: confimine on ka täitsa point&shoot

Pole venemaal paarkend aastat käinud - kuidas tavaturist tänapäeval Piiteris maksta saab? Kuidas suhtutakse Swed/SEB deebetkaartidesse, sulaeurodesse? St kas on vaja rublikuid vahetada?

grahv kirjutas:

Pole venemaal paarkend aastat käinud - kuidas tavaturist tänapäeval Piiteris maksta saab? Kuidas suhtutakse Swed/SEB deebetkaartidesse, sulaeurodesse? St kas on vaja rublikuid vahetada?

Ka suvalistes kolkalinnades saab endast vähegi lugupidavates poodides kaardiga maksta, nii et Piiteris ei tohiks kindlasti probleeme tulla. Ja kui ka peaks mõnes suveniirikas või saiaputkas tulema, siis kusagilt Sberbanki või Rosneftbanki vms automaate leiab ikka. Sullis eurodega kogemust paraku pole.

grahv kirjutas:

Pole venemaal paarkend aastat käinud - kuidas tavaturist tänapäeval Piiteris maksta saab? Kuidas suhtutakse Swed/SEB deebetkaartidesse, sulaeurodesse? St kas on vaja rublikuid vahetada?

Sulaeurodega ei saanud midagi aga Swedi Deebetkaart Pluss töötab probleemideta.

Mis rehvidega on Biker.ee päises olev, parempoolne ratas?

jaan mmc kirjutas:

Mis rehvidega on Biker.ee päises olev, parempoolne ratas?

Mootorrattarehvidega.

Pirelli Scorpion Rally STR

reimps kirjutas:

jaan mmc kirjutas:

Mis rehvidega on Biker.ee päises olev, parempoolne ratas?

Mootorrattarehvidega.

Reimps, sinu ekspert hinnangut ootame, kui päisesse peaks ilmuma kummid

Ei õnnestu 6.0.1 Androidiga telefoni sinihamba kaudu paaritada. Leiab teise seadme kohe, peale klõpsates ütleb "sidumine". Edasi peaks tulema pin-koodi panemise aken aga ei tule. Lõpuks time-out ja veateade "ei saanud seadmega ... siduda vale pin-koodi või parooli puudumise tõttu. Ideid?

Mis seade on? Mul on sarnane stsenaarium kui proovin oma telefoni audi mmi-ga ühendada, sama moodi ei anna pin menüüd ja nagu ma aru sain mingist allikast et ei saa ühendada kuna telefonil on minu operaatori sim lukk peal. Pole vaba telefoniga proovinud veel, ei tea kas on erinevust.

Sent from my SM-G935F using Tapatalk