Biker.ee foorum

Saan aru, et keemis temp on kõrgem aga kas paisumine on siis mootori temperatuuri juures, samuti olematu?

Mingit paisumist ei teki selle ainega.

Siin tüüp laseb asja nii +130c°, keerab radikakorgi lahti ja ei mingit pahvakat. Küll aga sai mootor sellel temperatuuril juba veidi kannatada, surve silindrites peale kuumutamist vähenes.

Aga kas see, et ta soojusjuhtivus on kehvem, kui vee oma, ei nulli seda effekti veidi ära?

Kirs kirjutas:

Siin tüüp laseb asja nii +130c°, keerab radikakorgi lahti ja ei mingit pahvakat. Küll aga sai mootor sellel temperatuuril juba veidi kannatada, surve silindrites peale kuumutamist vähenes.

Jah, kui jahutusvedelik kannataks kasutada ka kaugelt üle 100 kraadistel temperatuuridel siis mootor ei pruugi neid temperatuure taluda.

Piipz kirjutas:

Aga kas see, et ta soojusjuhtivus on kehvem, kui vee oma, ei nulli seda effekti veidi ära?

Hea tähelepanek
Mis mõte on vedelikul, kui soojusjuhtivuse omadused on kehvemad?
Samas, kui mootori temp (jahutusvedeliku temperatuur) lähebki üle 100 kraadi, siis tekib veeaur, millel on jällegi veel kehvem soojusjuhtivus tegur. Aga lisaks peab arvestama, ka rõhuga mis radiaatoris tekib. Mida kõrgem rõhk, seda kõrgem on keemispunkt. Näiteks 1 baari juures on vee keemistemp juba 121 C.
Sellise jahutusvedeliku kasutamine tundub pisut jaburana. Tihti sa oma motori tempi 120+ kraadini lased ja kas seda üldse juhtub? Kui hea see su mootorile on?

Lisaks kas tõesti madalama rõhu pärast on mõtet panna jahutussüsteemi vedelikku mille soojusjuhtivus tegur on madalam? Mis selle mõte on?

Võib-olla jäid mul mingid tähtsad nüansid hetkel märkamata, miks peaks sellist udupeenet jahutusvedelikku oma süsteemi lisama?

Kui sa pole tähelepannud veel, siis see ratas pole kaugelt enam stock, ehk siis küljes on turbo, mis kuumutab mootorit hoopis teistmoodi kui NA pill. Tavapillile loomulikult pole seda vaja. Googeldades leiad sa sellekohta palju infot miks just seda on vaja kasutada pillidel, millel on jõunumbrid hoopis teised mis tavapillidel, ning mis saavad vatti hoopis teistmoodi. See tekst on nii pikk, et ma ei viitsi hakata siia seda tõlkima. Ilmselt aitaks jahutusprobleemile kaasa terve radika süsteemi kaugemale viimine ja võimsama/suurema ventika panemine, kuid kuhu see asi mulle ära peaks mahtuma? Soojusjuhtimine on väga hea sellel, ning mis soojusjuhtimisest me üldse räägime vee puhul mis hakkab 100 kraadi juures juba aurustuma ? Kui tihti mul temp 120 kraadini läheb ? No eelmine suvi läks ikka väga tihti ummikutes sooja ilmaga venides, eriti kui mul on terve turbomajandus pakitud võimalikult kokku. Maarjamaal algul tundub kõik maru jabur kui miskit uut siia tuua...

Kui ma nüüd ei eksi, siis kerge googeldus näitab, et sama jahutusvedelikku võid oluliselt odavamalt saada ostes seda päikesepaneelide vedeliku nime alt. Kuigi selle probleem peaks olema see, et kui liiga palju kuuma anda(kuigi mitusada kraadi vast ikka välja ei lase), siis saad suhkrukristalle.

Muidu kui kunagi sai arvutitele ehitatud vesijahutuse süsteeme, siis rõhu all ringles asi hulga paremini, kui rõhuta. Küttesüsteemid on ka rõhu all.

Kui saladus pole, siis mis hinnaga kanku eestisse liigub ilma läbipesuaineta?

Sry, erialaline huvi lihtsalt tekkis ja süvitsi mitte laskudes tundus järjekordne hea turundusega vedelik, millele ilus hinnasilt külge kleebitud.

Aga ma ju enda arust kirjutasin, et see segu mis stock pillidel jahutussüsteemis ringleb on töö olukorras suurema rõhu all, kui atmosfääri rõhk ja keemistemperatuur on seetõttu märksa kõrgem, kui normaalse õhurõhu juures. 760 mmHg juures on see jah 100 C. Kui nüüd aga arvestada juurde lisa rõhk + antifriis (olenevalt vee vahekorrast) siis see keemistemp läheb sinna 130 kraadi kanti.

Aga sirvisin veits inglise keelset materjali kiiruga ja minu kahtlus sai ühe uuringu põhjal tõestust. Silma jäi selline info, et antud vedeliku soojusjuhtivus on ca 2x väiksem, mis kokkuvõttes tegelikult reaalselt lõpptulemusel vähendab su mootori võimsust ning suurendab silindripeade temperatuuri.
http://www.norosion.com/evanstest.htm
Keemikute uuringu kokkuvõtted on antud vedeliku kohta veebilehel all pool kirjas.

Don't kill the messenger.

No ei jõua/viitsi teie teoreetikutega vaielda lihtsalt point on selles, et see konkreetne aine on õigustanud ennast mu sõprade turboratastel igati võrreldes tavalisega nii, et sellepärast otsustasin ka ise minna sellele üle. Seoses sellega on mul võimalus lennutada kaarega paisupaak minema, mis sest et see peidus on. Ma ei sunni siin ju kedagi seda kasutama jumalaeest

Aga- mul on üks küss ka teile, ilmselt biker.ee lemmik teema ja enamus kindlasti teavad unepealt, ka koomas vegetatiivses seisus olles- kui suur saab olla/ võib olla miinimum kaugus esi suunakatel üksteisest ? Ma ei viitsi googeldada ka.

https://www.riigiteataja.ee/akt/85417 endal kunagi panin mõõdulindiga ilusti paika

7) L kategooria sõidukil peavad olema valmistaja juhendi kohased suunatule laternad ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peavad need vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele ning paigutus järgmistele nõuetele:
• suurim kõrgus teepinnast – 1200 mm;
• vähim kõrgus teepinnast – 350 mm;
• esisuunatule laternate valgusavade vaheline vähim kaugus – 300 mm;
• peavad asetsema väljaspool põhilaterna/-laternate väliskülgede püstpuutepindasid;
• suunalaterna valgusava ja lähima põhilaterna vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm;
• tagasuunatulede laternate valgusavade vaheline vähim lubatud kaugus – 240 mm;
• tagasuunatule laternad ei tohi asetseda sõiduki tagumisest gabariidist eespool rohkem kui 300 mm;
suunatulede värvus peab olema merevaigukollane;
9) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min;
10) suunatulede töö kontrolliks peab armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. N2 ja N3 kategooria vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haagise suunatulede märgulamp. Valgussignaali võib dubleerida helisignaaliga.

Piipz kirjutas:

Aga kas see, et ta soojusjuhtivus on kehvem, kui vee oma, ei nulli seda effekti veidi ära?

See vedelik millest jutt on glükoolide segu. Ja omadus millest te räägite on soojusmahtuvus, aga mitte soojusjuhtivus (ja see on väga suur vahe)
See on siis see omadus kui palju on 1kg (või 1L) vedelikku võimeline soojust neelama, et tema enda temp. tõuseks ühe ühiku võrra.
100% veel baseeruvate vedelikega võrreldes on puhtal glükoolil soojusmahtuvus tõesti ₁,8korda (4,19 vs 2,36) halvem, aga kui arvestada, et kõik tänapäeval kasutuses olevad jahutusvedelikud sisaldavad juba vähemalt 40% glükooli (-23°C) siis ei ole üleminekuls puhtale glükoolile väga suurt vahet (N 40g/60v seguga võrreldes oleks see number ainult 1,46 (3,46 vs 2,36)).
See number siis väljandab seda kui palju peaks glükooli vooluhulka suurendama, et ta kannaks mootorist välja sama suure soojushulga kui seda teeks traditsiooniline jahutusvedelik (et säiluks sama keskmine temperatuur).
Muide, glükoolil on mahuline paisumine täitsa olemas, jah see on ₃,7x väiksem kui veel (jällegi võrreldes 40/60 seguga oleks vahe väiksem). Sellegi poolest teha süsteemi kus ei ole ühtegi elastset elementi tõenäoliselt ikkagi ei õnnestu

RasmusL kirjutas:

Jahutusvedeliku teemale tõmbame nüüd siin topicus joone alla ja jätkata võite edasi konkreetses "milline jahutusvedelik" teemas. Üldiselt soovitan kasutada tavalist kraanivett kuid ärge siis unustage vahel calgoni tabletti mootorisse lisada, muidu tekib katlakivi nagu pesumasinatel jne Lisainfot võite pärida oma naistelt(kui neid juhtub olema)

Soojustehnikuna täiesti nõus. Parim ODAV soojuskandja on vesi (koos oma puudustega: külmaga jäätub, kuumaga aurustub, metallideka koos korrosioonioht), aga ma kasutaks siis juba destileeritud/ demineraliseeritud vett jääks calgon naisele

Kui juba jahutussüsteem ja tema erinevad elemendid teemaks tulid, siis paljudel ratastel on originaalis paisupaak? Noo värskematest ratastest ei meenu ühtegi.
Küll aga on olemas ülevoolu paak, mis täidetakse siis kui ületatakse radika korgi poolt reguleeritud rõhk, enamasti 0,5bar. Ülevoolu paagi rõhk on püsiv null.
Seega aitab paisupaagi ja elastsete komponentide hämast.
Praktikas ei leia ülevoolu paak suht tihti kasutust, ainult äärmuslikes tingimustes või siis kui "keema läheb".
Puhta glükooliga võiks ülevoolu toru kinni panna, kuigi isiklikult jätaks toru kuskile maalähedale peitu rippuma (tagarattast eemale), et vältida ülerõhku mis korgi vastu vahtimist lennutab või hiina radika lõhki lööb.

...see jahutusevedelike arutelu (bla-bla-bla) võib ju väga huvitav olla, kuid selles teemas siin sooviks hetkel pigem näha seda uut saba viimistletud kujul ja siis ratast täissuuruses, kuidas ta siis madalamaks lastuna välja näeb.

fatbike kirjutas:

...see jahutusevedelike arutelu (bla-bla-bla) võib ju väga huvitav olla, kuid selles teemas siin sooviks hetkel pigem näha seda uut saba viimistletud kujul ja siis ratast täissuuruses, kuidas ta siis madalamaks lastuna välja näeb.

Sellega läheb vist mõned nädalad aega veel...asjad küll värvimises juba aga täpselt ei tea kuna kätte saab.

Jahutusvedeliku teemale tõmbame nüüd siin topicus joone alla ja jätkata võite edasi konkreetses "milline jahutusvedelik" teemas. Üldiselt soovitan kasutada tavalist kraanivett kuid ärge siis unustage vahel calgoni tabletti mootorisse lisada, muidu tekib katlakivi nagu pesumasinatel jne Lisainfot võite pärida oma naistelt(kui neid juhtub olema)

Lenksulülititest ja gaasirutskast pole kippu ega kõppu kuulda olnud, seega ajaviiteks värvisin ära crashpadide kinnitused. Hõbedasest anodeeringust said pool-matt mustad. Minuarust sobivad natuke paremini pildiga kokku.

Ja et liiga mainstreamiks ei lähe siin teemas see ise juppide valmistamine siis sai väheke kataloogi tuuningut tehtud

Plaan oli minna ACS17 messile, kuid jääb kahjuks ära, kuna ilmselt neljapäeva õhtuks kokku seda ei saa.

Active quick throttle paigas, koos uute trossidega, mõnusalt kompaktne rull on küll, laius vist mingi 17mm ainult. Enam põhja keerates ei pea randmele tiiru ka peale tegema, võrreldes originaaliga.

ISR lülitid tulid ka ära, äkki järg nädal saab ühendatud, ning ka uued suunakad ostsin ära. Ette panen maskile mõlemale poole, ning taha nr märgi aluse külge, tagumistel suunadel sees ka gabariit ning pidurituled.

Lenksu juhtmetööd said valmis. Üsna suur/ närvesööv töö oli kokkuvõttes kõige selle juhtmeposu läbi fatbari ajamine. Aga tehtud ta on ja olen rahul.

Ja väike ketikaitse ka Korke poolt...

Ratas läks dünosse, oma järjekorda ootama. Selgus ka, et uuena ostetud Dynojeti push-tüüpi quickshifteriga võib tänaval tuvisid loopida, st tegu on täis sitaga. Asemele tuleb tuunida Cordona shifter.

Enne seda aga sai ka motogadgeti m-relay+ ühendatud juhtmestikku, kuna isr nupud peale ei jää nagu originaalid, seega suunda näidates oleks pidanud all hoidma koguaeg. Esmamuljed on head, teada-tuntud sakslaste kvaliteet. Korra vajutades vilgub 3x nagu uuematel autodel, natuke kauem hoides vilgutab 10x jne. Sellega sain ka lahti vanast releest.

Dünos sai liiga uljaks mindud ning tulemus käes

Järgi andis 1 kepsu saale. Mulle arusaamatutel põhjustel lisati veits liigapalju rõhku, ca 1,4bari mis selle turboga oli liig, juttude järgi ka wastegate jamab ehk siis kõrgetel pööretel on boost kontrollimatu. Ilmselt peaks wastegate välja vahetama ka mingi hetk. 80% gaasi asendiga oli tulemus 272hp/192nm. Loodan, et saan kokku ja jõuan ikka Smashiks kohale veereda sellega. Hea uudis see,et kolvid ja kepsud on väga heas korras. Tundub, et need ikka kestavad powerit.

Värvijalt tuli õnneks head uudised ja detailid kõik värvitud. Sabast ka pilt, teised detailid sai ka kõik uuesti üle värvitud, kuna kahe aastaga ikka kriime ja täkkeid tuleb.

Kurat see rahakott on sul ikka paks ilmselt...smashile peab tulema. Kasvõi lükates :bsmile: Kiiret paranemist rattale.

No õnneks orig jupid Kawal pole väga kirve hinnaga, ja korda ta ilmselt smashiks saaks küll tehtud jah. Hetkel aga väike mõte,et võtaks aja maha mootoriga ja teeks lõpuks ka selle ära seest. Leidsin Soomest ka ühe töökoja, kes ise H-profiil kepse teevad ning ka kolvid peaks laskma teha mõõtude järgi. Hinnanguliselt eeldaks kogu mootori upgrade mingit 3-4k euri. Eks mõtleb veel, Smashile tulen nii ehk naa, kas siis supermotoga või Rauli perapeal

Kepsusaale hävinemisel pole kardetavasti siiski mitte mingit seost seade/suurema mootorijõu või mittetoimiva Wastegatega . Sa peaksid pigem põhjuseid otsima õlitussüsteemist . Puusalt pakuks,et kogu selle lahti-kokku lappamise jooksul on lihtsalt miskit sodi valesse kohta sattund ja takistab kuskil kanalis miskit . Kuidas teised saaled paistsid ??? Kogu mootor tuleks viimse detailini osandada ja sajaprotsendiliselt kõik põhjalikult puhastada . Erilist tähelepanu pöörates muidugi sellele esimese silindri sektorile .
Dünograafik on ka absoluutselt vale kujuga turboka jaoks igas osas mis puutub peale 4000 RPM !!! Kas Sami ei mainind midagi,et see komplekt ei toimi ju üldse nii nagu peaks ??? Vähemalt graafiku järgi küll mitte . Mitte,et sellega kuidagimoodi sõita ei kannataks !!!

Sul on täitsa õigus jah. Eelmist posti kirjutades arvasin, et on midagi muud ka kuid ongi ainult ühe kepsu saale ning ilmselt õlitusprobleem. Teised saaled tundusid olevar OK. Nii lahti pole see mootor veel kunagi käinud, seega tuleb jah viimseni kõik puhtaks pesta. Õlirõhku plaanis tõsta mootoris, see peaks aitama probleemi vastu. Turbo ju teatavasti alandab natuke õlirõhu survet mootoris. Dünograafik väga minumeelest ei erine eelmisest aastast ja tegelikult oli paremini sõidetav kui mitsu turboga. Aga selle graafikuga sõita ma ei hakka sest otsustasin, et teeb selle mootori nüüd ikkagi nii kõva kui saab/ oskab Jääb see suvi selle rattaga küll vahele kuid savi. Esimese asjana sai juba uus väntvõll, kõik saaled ja tihendid tellitud. Nüüd peaks kuskilt veel H-profiil kepsud sebima ja saaks alumise otsa kokku lüüa. Ja kindlasti tuleb see nukkvõllide pull ära teha ja ka plokikaas korralikult hingama panna !! Et ei jääks pärast midagi kripeldama enam et "oleks pidand selle ja tolle veel tegema"

Midagi jääb alati kripeldama

Esiporikas valmis, aega läks ainult 3 aastat

see on sama hea kui neid aluspüksteks kutsuda....

Aga vaadata on ilus

Täidab tühja augu ära vähemalt, ja see põhiline

Factory work!

Plokikaas rändas eile ühe oma ala parima mehe juurde, kes siis teostab järgnevad tööd: sisse ja väljalaske kanalite portimine, klapipesade ning põlemiskambri modimine, kaane lihvimine ning kõik muu vajalik, et saaks väga hea tükk sellest. Mehel on kogemust üle 20a ning teeb seda päevatööna. Kellel huvi ja facebook olemas vaadake tehtud töid " Kansiviritys J.Kosunen" nime alt. Luubiga kontrollides oli näha, et ka rähn on külas käinud(deto) Ning miskit sodi on läbi sisselaske klapi lendand. Juunikuu jooksul peaks vast tehtud saama, ning siis saab ka pilte.

Sai ka natuke elektritöid tehtud edasi, ehk siis 3-in1 suunad(gabariit,pidur,suund) ja enne sai kellermannide asemel hoopis mini-mini suunakad pandud, mis on ikka üllatavalt eredad ning saksmannide omadele sellepoolest alla ei jää. Ainuke miinus on plastmassist korpus.