Tere,

Palun aidake kinnistada või ümber lükata kõhklusi, kas tasub üldse alustada mootorratturiks saamise teekonda või mitte? Oli plaan täita lapsepõlve unistus kuid eile autoga töölt koju sõites esimese käiguga töristades vajus see illusioon hetkeks kokku. Ega mootorrattas selles osas (ummikud, kehv ilm) ju midagi oluliselt paremaks ei muuda, tõenäoliselt isegi halvemaks. Mu peas oli visioon, et hommikul tööle tulles panen teksadele otsa madalad casual saapad, selga casual nahktagi ja kiiver pähe ja nii tööle, töö ajal lõunale. Reaalsus aga kipub olema vist see, et sellise varustusega isegi linna piires ei sõideta? Teiseks meenutades 2017 suve, siis 90% päevadest sadas kas hommik, õhtu või lõuna ja kui isegi ei saja, siis mootorrattur saab teelt riietele pritsmeid ikkagi, ehk päris California päikese all siin sõitmist võrrelda ei saa. Koguaeg tuleb olla täis varustuses? Tsikli eesmärk oli suvel auto asemel kasutada, kuid ei taha kindlasti loobuda mugavusest, et valitud transpordivahend on iga ilmaga kasutatav; riietuses milles parasjagu olen. Tagi võin peale visata ja eks kiiver ikka ka, kuid ühiskondlikus WC-s ma küll ei kavatse hakata riideid vahetama vms. Seega kui linnas plaanin kasutada transpordivahendina 50km/h teedel ratast, siis kumb on poosetamine, mitte motovarustuses sõitmine või vastupidi, täis bikeri varustuses praadimine? Eestis paistabki silma vaid nn biker tüüpi rattureid, kuid ma tahaks ise olla casual rattur, samas arvan et just ilmastik on selliseks stiiliks kõige suurem takistus? Olen office worker, seega moto grungena higises T särgis tööpäeva veetmine ei ole variant.

Teine dilemma, talvekorterisse saab jah ratta viia, kuid tihti on ka kevadel ja ka suvel ning varasügisel ilma tõttu selliseid perioodi, kus võib-olla nädalateks tuleb tsikli sõit unustada? Kuna elan kortermajas ja garaaži ei oma, siis tähendab see seda, et ka hooajal seisab ratas avalikus kohas päevi-nädalaid ilma, et kasutada saaks – turvarisk? Mis sest signast kui ise 10km eemal tööl olen või perega nädalavahetusel linnast ära. Kuna plaan osta tsikkel laenuga, 6 aastaks ja igakuine makse koos kaskoga on päris arvestatav % teenitavast palgast (15-20%), siis piiratud kasutusvõimalus ja risk varale on seadnud kahtluse alla kogu projekti. Öelge, et need tuhanded km mis saan rattal veeta, on seda väärt? ja et tõsine tsiklihing suvel padukaga ei kadesta neid inimesi, kes kuiva autosse istuda saavad? Või kirjeldage kuidas ummikutest saab tsikliga kiiremini läbi kui mootorratta ohutuse ABC on, ole nähtav, ära jää autode "pimenurka" ! Siis kahe sõiduraja keskelt läbi vuristada ei tundu eriti hea soovitus olevat

https://www.bestbeginnermotorcycles.com ... otorcycle/

...

Esimese rattana kallist liisingupilli ei soovitaks.
Hoidmiseks tasuks vaadata, äkki jalutuskäigu raadiuses on ikkagi mõni kinnine tasuline parkla.
Varustuse osas. Siis sõidetakse kõigega. Soovitama ma siin midagi muidugi ei hakka, eks igaühel omad eelistused ja tõekspidamised.

kahe sõiduraja vahelt vuristad ainult siis läbi kui autod seisavad. Oht on minimaalne ja aja jooksu tekib selline sisetunne mis ütleb, et see auto hakkab midagi tegema ja see seisab rahulikult edasi.

Käisin vahepeal ülemiste city's tööl. Tipptunnil autoga 30-45min, rattaga 15min max.

Ratast hoian kortermaja kõrval, kaamera all ja nii juba mitu aastat. Teine selline on nt Reimps.

Kannan enamjaolt täisvarustust, aga suvine on väga õhuke ja viisakas. St, sõidutagi on okei ka muidu selga visata. Püksid tõmban teksadele/lühkaritele peale ja kui kohale jõuan võtan ära. Max ajakulu 1-2min.

läbisõit aasta jooksul ca 20k. Hooajad on pikad ja varakevadel, hilissügisel kannan natuke paksemat varustust.

Isiklik arvamus on, et esimest ratast ei peaks uut ja liisinguga ostma. Sa ei tea veel mida tahad. Aga see on selline ema ja tütar küsimus

Jälle trollikonto?...

Ilma pikema sissejuhatuseta: mees, nalja teed või?! Mootorattasõit on parem, kui jalgpall, saalihoki ja seks kombineerituna. See on nagu sõit hävituslennukiga ainult, et pole vaja paariaastast väljaõpet ja lennuluba. Istud sadulassse ja sõidad.

Igal kevadel enne hooja alustamist mõtlen kerge hirmuga, et äkki sel kevadel polegi enam nii lahe ja äkki ei meeldigi see mulle enam. Aga kui esimest korda gaasi keeran siis on tunne ikka seesama: Vau! See on nii meeletult lahe!

Sõidan varakevadest hilisügiseni. Aastane läbisõit 15-20K km. Kasutan tsiklit põhilise transpordivahendina. Autoga sõidan vaid siis, kui on vaja pintsak selga panna või sajab paduvihma (väike sadu mind ei kõiguta). Tööle sõidan tsikliga kiiremini, kui autoga, sest enamustes ummikutes annab ridade vahel liikuda. Algajale on võib-olla pisut hirmus aga koos kogemusega tuleb ka arusaam, mis ja kuidas tegelikult ohtlik on ja mis mitte. Mina liigseid riske ei võta.

Suvine varustus on: nahktagi, sõiduteksad, kerged sõidusaapad. Juhuks, kui sadama peaks hakkama siis selle vastu on kotis kaasas vihmakiled.
Üksi sõit pole tegemata jäänud. Kergetes sõidusaabastes ja teksades kannatab vabalt isegi kuumal päeval olla, naktagi on ainuke tõsisem ja raskem "tükk". Töötan ka kontoris, triiksärk ja sõiduteksad on täiesti sobivad, kerged sõidusaapad, millega kannatab tegelikult ka päev läbi olla vahetan kontoris teiste jalanõude vastu. Küll väga mootorratturi moodi välja ei näe.

Kõikidele parkimisprobleemdiel on olemas lahendused, kui vähegi mõelda viitsid. Katted, lukud, signad. Ära üle mõtle. Paljud siinsetest sõitjatest ei ela eramutes aga kasutavad oma tsiklit igal võimalusel. Ma ei alustaks kohe kalli tsikli liisimisega - võib juhtuda, et selle päris õige masina leidad alles teise või kolmanda ostuga.

Kui selline küsimus juba tekib.... Siis tõesti ei ole mõtet hakata/saada mootorratturiks. Mine parem rauda tõstma või sulgpalli mängima.

"Oli plaan täita lapsepõlve unistus"...

Täida oma unistus ja unusta igasugu muu kõrvaline.

Sõidan igapäev. Ummikutes üritan mitte sõita, aga kui vaja, siis ridadevahel sõidan ainult siis, kui autod seisavad, või olen veendunud, et autojuht näeb mind. Päris paljud autojuhid tõmbavad ise kõrvale ja tekitavad ruumi.
Varustus on selline, et kevlar teksad, kaitsmevest ja jope. Tööjuures on vahetusjalatsid ja pintsak. Jahedama ilmaga on mul ka paksemad püksid ja need tõmban tavateksade peale. Kui on eriti külm, siis pükstel ka vooder sees ja tõesti vahetan "avalikus" WCs. Vihmasaju korral sõidan ehitusmehe vihma riietusega.
Aga mul on ratas garaazis.

tarmoel kirjutas:

Kui selline küsimus juba tekib.... Siis tõesti ei ole mõtet hakata/saada mootorratturiks. Mine parem rauda tõstma või sulgpalli mängima.

Aitäh! Rauda tõstan, 4-5 päeva nädalas niikuinii sulgpalli asendan suvel jalgratta võistlusspordiga; lisaks tegelen lainesurfi ja SUP-iga, ehk hobisid jagub. Et tsikkel ei saagi asendama mu elus vaba aja veetmist, pigem just tahan mingit vaheldust igapäeva tööle-koju rutiini.

kesklinnas just ei ela aga Tallinn üks parimaid kohti mootorratturina, rattaga saab lihtsalt palju kiiremini kõikjale ning parkimisega pole iial muret.
varustusena linnasõidud teen tihti igapäevariietuses ning vihmakombekomplekt on alati sadula all juhuks kui ilm ümber mõtleb, maanteele ronides või ka kiirematele minnes läheb täisvarustus selga alles. esimese hooaja on siiski mõistlik kaitsmed külge panna siis on sõiduisu alles ka peale mõnda kukkumist.
parkimise poolega ei ole väga muret olnud väljas kui jääb nädalateks mõne kortermaja juurde seisma või seisab kodus väljas (mul on mitu ratast ja tihti ununeb mõni sõbra juurde vms). midagi küljest ei ole viidud kuigi vahel kiputakse killswitch-i lülitama
uut ratast võib kaaluda kuid majanduslikult pigem siis juba mõttekam võtta kasutatud kuna niikui nii kukuvad nad alguses kas või parklas endal külili jms. kuni 15a vana sissepritsega ratas on piisavalt töökindel et piirduda ainult kuluosade ja hooldustega kuid neile on saada kasutatud plastikuid kui ups ära juhtub. mul on kasutusel just igapäevaliikurina ratas kuna autosõit muutus igavaks peale enda jaoks motikate avastamist ning nede peal olen vaid kui ilma tõttu ei ole nauditav rattasõit.
rattasõit on kõvasti parem kui mistahes muu sinunimetatud spordiala, ma tiirutan aastaläbi enda ratastega ning tihti kippub suvel ka nädalases peale tööd sõidud tartusse sööma, pärnusse ujuma taoliseks

Ainus asi millest puudust tunnen, on mingi väärt mootorattagäng, millega liituda.

head soovitused, veel võiks neid lugusid keegi pajatada, kuidas tööle-koju varustusega hakkama saavad; kuidas kolleegid suhtuvad lukustatud WC-sse ja et siis kosmonaut sealt välja jalutab. Kas keegi käib rattaga ka päeval lõunal - sama rutiin siis, et saapad jms?
Osta kehvem ratas algatuseks on hea soovitus, paraku kui seda teed lähen, siis mu unistus koliseb kokku. Ma ei naudiks bike seljas küürutamist, mille saaks 3-4-ga kätte, mõistlikke cruisereid selles hinnaklassis pole. Sealt kust kasutatud võimasamad hakkavad, hakkab ka tutikana uute aga pisut lahjemate cruiserite piir. 900cm3-st Harleyt pole mulle tõesti algatuseks vaja. Seega võta "odav"; kole pruut, kellest enam lahti ei saa ei ole suurem asi diil, tõenäoliselt pead selle ka endaga hauda viima. Pigem salongist uus, mis vajadusel annab ka kahjumiga edasi loovutada (kui keskmine tsikli rent on 150.- päev, siis 3-4 kuuks uus välja osta ja miinus 1-1,5k edasi müüa ei ole ka üdini bääd diil?). Kui rendi hind oleks 200-300.- kuu, siis arvan, et prooviks esimese aasta hoopis nii aga rendihinnad on absurdsed + rendirataste omavastutused jms.

Krl kirjutas:

Ainus asi millest puudust tunnen, on mingi väärt mootorattagäng, millega liituda.

käi grupisõitudel rohkem sealt leiad väärt seltskonnad (fb tallinna sõitjad, Lähme tartus sõitma, Lähen sõitma Tallinn, Viljandi tsiklirahvas jne) kui ise oskad grupisõidu reeglitest kinni pidada ja sinu sõidustiil nendega klapib siis nende grupisõitudelt tulevad kähku kutsed kinnistesse sõiduseltskondadesse või kui meeldib rohkem õlleklaasi taga kellegagi jutustada siis nendega leiad motoüritustelt kontakti

Vanade kärakate müümisel vist kahjum pigem väiksem. Mõni uus algaja ikka ära võtab, kui hind õige.

wylde kirjutas:

Kas keegi käib rattaga ka päeval lõunal - sama rutiin siis, et saapad jms?

ma läksin seda teed et võtsingi motosaapad(forma slam dry) igapäeva saapaks mugavuse tõttu
tõenäoliselt leiad midagi sobivat mis sobivad sul tööle, lõunale ja pärast sõitma
https://motodepoo.ee/soiduvarustus/30--saapad-ja-sokid
kukkumiste jaoks võid sel juhul ka võtta kohe laibakad või kukkumispunnid siis pole esteetilise külje kadu uue ratta puhul

Krl kirjutas:

Ainus asi millest puudust tunnen, on mingi väärt mootorattagäng, millega liituda.

Misasi too mootorrattagäng veel on ? Mõtled nagu Biker Boyz'e ja Black Knight'e ?

Jeebus. Loomulikult võta ratas ja võta masin, mida rahakott kannatab ja kõik muu laheneb ise. Ma olen 36 ja kui vähegi lund enam teedel ei ole, siis liiklen igapäevaselt Pelgulinnast Tartu maanteele bussijaama kanti tööle. Väga lühike törts, max 10 mintsa.
Minimaalne varustus on kiiver ja kindad. Üritan tavariiete alla, peale või vahele surada ka käisteta kaitsmevesti, sest selgroog tundub sama oluline kui aju, aga pean tunnistama, et see vahel ununeb (erinevalt kiivrist ja kinnastest )
Kui just otseselt nagu oavarrest ei kalla, siis mingi eri-riietusega ma vaeva ei näe. Selle ajaga ei saa nii läbi märjaks ja tööle jõudes kuivan poole tunniga ära. Ehk siis mingi spetsriietusega ma vaeva ei näe.
Eelmise talve stiilinäide, üks tavapärane sõit tööle:

wylde kirjutas:

Spoiler

head soovitused, veel võiks neid lugusid keegi pajatada, kuidas tööle-koju varustusega hakkama saavad; kuidas kolleegid suhtuvad lukustatud WC-sse ja et siis kosmonaut sealt välja jalutab. Kas keegi käib rattaga ka päeval lõunal - sama rutiin siis, et saapad jms?
Osta kehvem ratas algatuseks on hea soovitus, paraku kui seda teed lähen, siis mu unistus koliseb kokku. Ma ei naudiks bike seljas küürutamist, mille saaks 3-4-ga kätte, mõistlikke cruisereid selles hinnaklassis pole. Sealt kust kasutatud võimasamad hakkavad, hakkab ka tutikana uute aga pisut lahjemate cruiserite piir. 900cm3-st Harleyt pole mulle tõesti algatuseks vaja. Seega võta "odav"; kole pruut, kellest enam lahti ei saa ei ole suurem asi diil, tõenäoliselt pead selle ka endaga hauda viima. Pigem salongist uus, mis vajadusel annab ka kahjumiga edasi loovutada (kui keskmine tsikli rent on 150.- päev, siis 3-4 kuuks uus välja osta ja miinus 1-1,5k edasi müüa ei ole ka üdini bääd diil?). Kui rendi hind oleks 200-300.- kuu, siis arvan, et prooviks esimese aasta hoopis nii aga rendihinnad on absurdsed + rendirataste omavastutused jms.

Vaatan, et Sul profiilis tsiklimargiks Kawasaki Vulcan märgitud. Sellega ummikutes eriti ei trügi, originaallenks juba kuskil meetrilaiune. Näiteks Luisest jalgrattarada mööda alla sõites pidin oma Vulcaniga ikka väga äärekivi vastas sõitma, et ummikus seisvatest autodest mööda mahuks. Sugulase suure enduuroga, mis pole ka just eriti kitsas, oli hoopis teine asi, see paar-kolmkümmend sentimeetrit laiuses luges ikka väga palju.
Kui varustuse teiste riiete peale tõmbad, pole riietumiseks/lahtiriietumiseks vetsu ju vaja minna. Ega see mingi porr ole, kui nahkpüksid näiteks viigipükste pealt maha tõmbad. Olen ise korduvalt nii teinud. Oma ameti tõttu matan aegajalt ka surnuid ja matuselgi korduvalt tsikliga käinud ehk kõik on võimalik. Samas kabeli fuajees riietun, kus teisedki seda teevad. Korra peielauas lesk ütles, et mees oleks sillas olnud, kui oleks teadnud, et surnumatja tsikliga tuleb.

pühak kirjutas:

Vaatan, et Sul profiilis tsiklimargiks Kawasaki Vulcan märgitud. Sellega ummikutes eriti ei trügi, originaallenks juba kuskil meetrilaiune.

Vulcan S on hoopis teistsugune loom. Minu raske "enduro" max laius on 90,7cm ja mahun rahulikult liiklema linnas. Vulcan S on kõige laiemast kohast 88,13

Ei tasu, ära jumala eest üldse mõtlegi mootorratturiks hakkamise peale.

Järgmist küsimust ette aimates - naisega võib vahest seksida küll.

mx77 kirjutas:

Järgmist küsimust ette aimates - naisega võib vahest seksida küll.

Mõttetu - mehe suguelu on kättevõtmise asi.

reimps kirjutas:

Mõttetu - mehe suguelu on kättevõtmise asi.

Ja tsiklisõit jalgevahele võtmise asi.

Nii, nagu oma eluenergia teisele p*erse hõõrumine on enamuse ajast mõtetu, on ka mootorratas meie kliimas enamuses mõtetu, üldse on inimene mõtetu ja ikka me teeme seda kõike...

Pole midagi ilusamat, kui meestevaheline armastus.

Ma kerget varustust pole hankinud, kuid riiete pealt ära võtmine ei ole kuigi ebamugav, kui vahetusjalanõud töö juures ootamas. Kui ma vabal ajal sõidan aboluutselt iga ilmaga (näiteks laupäeval u. 13h sõit külkaga lõuna eestis planeeritud), siis kontorisse on vihmaga nats nõme minna. Üldine olemine on nagu niiskem vmt. Seetõttu olen enamasti eelistanud autoga minna. Lisaks on mul pidevalt telefon punane ja tsikli handsfree ei ole päris sama, mis auto oma (kus saab hädapärast ka ilma, kui keegi ei vaata), kuid see konkreetselt minu töö spetsiifika.

Kuid kuna tsiklisõit on lihtsalt nii lahe, siis ilmselt näiteks esimesed 5 aastat saadad isegi vihma kukele ja lähed ikka rattaga

Kui tõesti keegi minu käest küsiks, siis ma tutikat tsiklit esimeseks ei soovitaks. Mitte summa enda tõttu vaid justnimelt nn valu for money tõttu. Samas ma sinu viidatud rataste ostmisele pole kunagi mõelnud.

PS! Püksid, saapad saavad teel olles ikka natuke mustaks. Ainuke erisus on tõesti täiesti kuiv ilm. Teksadega võid ilmselt vabalt lõunal ära käia, aga sel moel riskida, et kord kannan kaitsmeid kord mitte - no ma ei tea, sa mainisid, et on pere jmt

RasmusL kirjutas:

Krl kirjutas:

Ainus asi millest puudust tunnen, on mingi väärt mootorattagäng, millega liituda.

Misasi too mootorrattagäng veel on ? Mõtled nagu Biker Boyz'e ja Black Knight'e ?

Tundub, et tuleb ikka tsikli teema omal käel ära proovida. Siin ka läbi käinud, et elu ongi lühike ja kohati mõttetu, nii lendasin ka naisele peale kui ta taunis mu eesmärke Ütlesin, et fine, kui ma ratturiks ei hakka, siis dont worry, mõtlen midagi hullemat välja. Stabiilselt kulgemine ei ole mulle. Vahetan ka 3-4 aasta tagant töökohti ja spordis muudan eesmärke, sest kui tunnen, et siit midagi uut ma ei saavuta, siis on veel vaja kasutada eluks alles jäänud aastaid, mitte jääda paigale, kinni oma hirmudesse. Ma endale ka selgeks mõelnud, et eks ta luksus on ja mitte väga praktiline otsus, samas ei saa vaadata ühe aasta kontekstis eesmärke. Võib-olla ühel suvel tulebki kilomeetreid tagasihoidlukult, ehk mõnel teisel jälle rohkem. Suur unistus on ka Sotimaale tsikliga ring peale teha (mitte 2018 kohe aga mõni järgnev aasta) ja mõned muud kohad veel sügelevad ajusopis. Teisiti kui tsikli seljas ma neid vallutusi ette ei kujuta. Jalgrattaga on juba Iirimaale ring peale tehtud ja Prantsusmaad vändatud.
Julgustav, et foorumlased on hingelt ratturid igas olukorras ja eks see on ka siht kuhu jõuda!
PS, ummikute vältimiseks ka ise juba peas rehkendanud välja, et kui suvekuudel hakkan rattal olema, siis niikuinii muudan tööl käimise kellaaja varasemaks, et saaks tööle ennem suuri ummikuid ja koju samuti. Võib-olla tekib tahtmine ilusal hommikul või õhtul hoopiski paun sisse, teha, et siis oleks selleks ka võimalus.

Ummikuid küll vältima ei pea hakkama, omamoodi lõbus on autode vahelt elegantselt läbi veereda ja eriti ilusal hommikul mõne huultevärvija või kohvijooja madala pulsi huvides torud neil autoakna taga ka lahti keerata.

"Ega mootorrattas selles osas (ummikud, kehv ilm) ju midagi oluliselt paremaks ei muuda, tõenäoliselt isegi halvemaks"

mmm...exküüs mua, mida sa sellega küll mõelda mõtled huvitav??? mootorrattal ei ole ummikuid. võibolla kunagi saabus eestis ka see päev kui on, kuid see päev ei ole veel aimatavalt lähedal. Kui mulle muidu ka üleüldse mootorrattaga sõita ei meeldiks, aga peaksin näiteks läbi linna igapäevaselt "kükitamistundidel" tööle sõitma, töölt sõitma siis ma ilmselt teeks seda ikkagi mootorratta või mingi muu võrdväärse aparaadiga. lihtsalt selle pärast, et elu ei ole raiskamiseks. eriti veel nii lolli asja peale raiskamiseks nagu kuskil rivis istumine.
aga noh, ma arvan, et põhjuseid tsikliga sõitmiseks on ikka veel palju ja paremaidki