Biker.ee foorum

Vot ei maksa karta seda tuult ja mida meeleheitlikumalt sa üritad vastu punnida seda ebakindlam on. Muidugi üldmass loeb siin palju ja raskuskese on sinu puhul tagarattas.( Mina kaalun 54, seljakott 80) Kui veel suur klaas ka ees on siis võtab laperdama küll. Sama on ka kruusateel sõitmine. Hoia lenksu vabalt ja see väike vibamine ei tee midagi.Füüsika hoiab sind teel ja sõidutrajektooris. Peaasi on kurve rahulikult läbida ja gaasiga mitte rapsida.

Tänud, taux, proovin häid nõuandeid ikka meeles pidada
Õnneks tuuleklaasi pole üldse, seega vist pole mõtet seda soetada ka, kui ta asja vaid hullemaks ajab..

Mõistlik jutt. On ju tõsi, et mootorrattaga ületatakse kiirust pidevalt ja polemõtet inglit mängida, et mina küll seda ei tee. Kõik teevad vahel. Aga tekkis üks küsimus:

Busa kirjutas:

Nagunii on Eestis seaduslik kiirendada ainult 3 sek järjest ja sedagi paigalseisust;)

Palun seda mitte vingumisena võtta aga kus see kirjas on? 0-50km/h tuleb saavutada 3 sekundiga ja samas tuleb sõita masinat ja loodust säästvalt? Ma ei usu seda.

0-110km/h, mitte kuni 50km/h

Pärast paar aastat tagasi saadud ehmatusi ja arusaamisele jõudmist, et mina olen nähtamatu, sõidan alati arvestusega, et iga ristmik on parema käe ristmik.

mõistlik otsus

tokintmash kirjutas:

Palun seda mitte vingumisena võtta aga kus see kirjas on? 0-50km/h tuleb saavutada 3 sekundiga ja samas tuleb sõita masinat ja loodust säästvalt? Ma ei usu seda.

spike kirjutas:

0-110km/h, mitte kuni 50km/h

Aga selle kiirendamisega on väga lihtne ju.3 sekundit järjest kiirendamine võib ju keelatud olla, käiguvahetuse ajal aga kiirendust ei toimu ning 3 sekundit algab iga kord, kui vahetatakse käiku.Käredam baigiline läheb ilmselt 3 sekundiga esimese käiguga 110'ni välja, aga ka siis on paras aeg vahetada üles.Automaatkastis toimub samuti ülekande muutmine ja sellel ajal kiirendust ei toimu.Variaatorülekandega autod ja mopeedid/rollerid/tsiklid ilmselt sinna alla ei kuulu, sest seadus tehti varem, kui selle tehnoloogiaga liikurid leidsid Eestis laia kasutamist.

võib ehk OT olla, kuid mina arvasin, et see kiirenduse lubamine kuni 3 sekundit oli baigimeeste jutt, sest kui üle 3 sekundi järjest kiirendada (täisgaasiga), on nagunii üle 110 km/h (seega üle eestis lubatu, sest eestis on kõige suurem lubatud kiirus avalikel teedel just 110km/h). ehk siis keegi ei keela sul kiirendada 1, 3, 7, 120 sekundit, kuid peamine, et tippkiirust ei ületa.

...ja oma varju muidugi ka...

ehk siis milline seadus reglementeerib kiirenduse, mitte kiiruse kestvust?

spike kirjutas:

0-110km/h, mitte kuni 50km/h

No seda hullem. Kuna autodele ja tsiklitele kehtib sama LE, siis ma vist maantee kiiruse välistasin ilma mõtlemata. Ma ei ole väga selle värgiga kursis aga 3 sekiga sajani kiirendavad vist suht üksikud autod.

Samuti pidasin silmas, et kiirendus on see kui sinu kiirus suureneb. Kui ma olen 89 aastane vanaätt oma Žigulliga, siis ma kiirendangi 0-100km/h 10 minutit aga seadust ma ju sellega ei riku.

Aga kui me räägime "kiirendamisest" ehk siis kiirendusvõistluse taolisest kiirendamisest, siis ma ei ikkagi ei usu, et seadus seda kuidagi ajaliselt reguleerib. Ei hakka ju politsei stopperiga mõõtma vaid tõenäoliselt ütleb, et härra/neiu/proua, teie sõiduvõtted ei ole mõistlikud

Andres kirjutas:

Pärast paar aastat tagasi saadud ehmatusi ja arusaamisele jõudmist, et mina olen nähtamatu, sõidan alati arvestusega, et iga ristmik on parema käe ristmik.

Ma soovitaks ikka vasakult tulijaid ka jälgida, sest ega autode parem külg pole teps mitte pehmem... Ehk tuleks siis sõita hoopis arvestusega, et igal ristmikul võib mõni ristuv/suubuv tee olla kellegi teise arvates "peatee", s.t. hoolimatusest või teadmatusest põrutatakse sirgelt ette. Nähtamatu isik peab sõitma ju koguaeg nagu kõrvalteel...

Mis puudutab Busa lauset legaalse kiirendusaja kestuse kohta, siis oli see minu arvates väga hästi ja tabavalt öeldud. Kel naljasoon umbes, võib vabalt kauem ka kiirendada. Või kiirenduda. Või kiirguda.

Oil-Cooled kirjutas:

Kõige ohutum on sõita nii et sa oled muust liiklusest natuke kiirem. Siis "läheneb" muu liiklus sulle ainult eespoolt ja sellega väheneb "kontakti" võimalus poole võrra.

Sellist lähenemist harrastan ma Gruusias nii tsikli kui autoga. ja ikka üllatab mõni helikiiruse ületaja. Vastasel korral tehakse sinust igal võimalikul juhul mingi suvalise panni, bussi või läikiva/roostes raketi poolt kotlet. Eestis seda harrastada pole tarvis, kõik liiklejad on ülinormaalsed! Nagu Skandinaavia rsk!

Kallev kirjutas:

Mis puudutab Busa lauset legaalse kiirendusaja kestuse kohta, siis oli see minu arvates väga hästi ja tabavalt öeldud. Kel naljasoon umbes, võib vabalt kauem ka kiirendada. Või kiirenduda. Või kiirguda.

OK. Ei saanud naljast aru jah. Teema oli tõsine ja nõuka aegse LE järgi oli peatumine kuni 5min ja üle selle oli parkimine. Mõtlesin, et mine tea, äkki oli mingi säärane jaburus ka seal olemas.

Kiiresti ja ohutult sõita ei saa, isegi normaalse kiirusega pole ohutu sõita. Oht on alati ja mida varem sa selle selgeks teed seda parem. Selline mentaliteet et kuidagipidi ohutu sõita oleks unusta ära. Ise olen suht paranoiline ja arvestan alati sellega et oht võib olla teekattest, tee peal sõitjatest või sinisest debiilikust tingitud. Tsikli puhul on pikivahe asi mis PEAB olema piisav ja sõita tuleb parempoolses ääres. Aga jah sõiduvõtted ja tähelepanelikus on plussid aga kõik algab sellest et teed endale selgeks et ohutut sõitu ei ole ega tule

Kiiresti ja ohutult,selle sõnapaariga seostan hetkel Varssavi ummikut,kus mul õnnestus paar nädalat tagasi viibida.Kuna mu rattale olid paigaldatud suured küljekohvrid,siis ei õnnestunud kõige paremini autode vahel laveerimine aga kui nägin,et läheb veits kitsaks,lahutasin siduri ja andsin veits gaasi ja nagu imeväel võtsid autod kõrvale ning sai jälle natuke edasi.
Ehk-sõida rattaga,millele on paigaldatud sportpütt või lase üldse ilma sumpsita,siis kõigile kuulda kui tuled.OK,ärge võtke tõsiselt aga väike tõetera on asjal sees

Ma siin jäin mõtlema seda külgtuule/tuulelöögi teemat, et mis jõud seal ikka mõjuvad. Ühelt poolt tuule moment = tuule rõhk x pindala x survekeskme kaugus toepunktist (rehvide ja teekatte kokkupuute punkt) ruudus, teiselt poolt inertsimoment = mass x raskuskeskme kaugus toepunktist ruudus. Kui niiviisi võtta, siis raskuskeskme alla viimisega tehakse endale hoopis karuteene vähendades tuulelöögile vastutöötavat inertsimomenti. Raskemate madalamate ratastega peaks olema külgtuules oluliselt kergem sõita, kui kergete kõrgete ratastega. Kuigi raskuskes on madalal on seda ka tuulerõhu kese.

Keegi siin mainis mingi kuu poolteist tagasi sõiduvõtet, kus külgtuules sõidetakse tuulepoolne põlv õieli (tsiklist eemal) millega kasutatakse vastutuult avaldamaks täiendavat survet külgtuule poole. See toimib hästi ühtlase külgtuule puhul. Kergemaks teeb see olukorra ka siis, kui tead oodata tuulelööki (veoautost möödumine, lagendikule sõit). Kui aga ongi puhanguline tuul, siis kipub pigem segama.

Kiiresti ja ohutult... peale eilset ei taha kokku puutuda
tankslap auklikul teel ja püsti jäämine

minu arust on need külgtuuled alati ootamatud ning seda põlv õieli tuule suunas ma väga ei pooldaks. Tuuled muutuvad nii kiiresti, et stabiilsuse mõttes on targem mitte selle põlvega kogu aeg vibutada. Ise pooldan p.tunnetust tuulte osas ning mida vähem kõrvalsegajaid seda rohkem on ratta käitumine aimatav.

Ilmselgelt aitab külgtuulte, pikirööbaste, suurematest autodest möödasõitude ja suuremate autode möödasõitude ning koos seljakotiga sõitmise puhul tuules väntsutatud saamise vastu see, kui hoida end tsiklil kindlalt paigal, PÕLVEDEGA võimaluse korral end fikseerida ühte asendisse. Oli näiteks minu õel tsiklisismiga alustades see probleem, et kurtis - tuulise ilmaga, kurvides, möödasõitudel tsikkel justkui liigutab ise end teel. Soovitasin tal hoida end põlvedega kinni. Rohkem pole seda probleemi esinenud.

Muidugi, räägin bikega ning enduroga sõitmise kogemusest, kus põlvedega hoidmise süsteem toimib. Teise suunitlusega rattaga võib eelkirjutatu kasutu olla, aga proovimist väärib.

Edu!

P.S: umbes 4 kuud veel kevadeni...

Vanast asjast ja füüsikast, ÕEMEES:
Unusta raskuskese. Sinu enda massist suurem osa oma raskuskeset ei muuda, sest sadulast allapoole sa ju ei kummarda. Kummardudes allapoole toodav mass on vaid mingi 20 kilo ka kopsakamal mehel. Samas peamine suurus, mis mõjutab tuule poolt avalduvat momenti, on tuulesurve pindalaühikule, mida sa maha kummardudes vähendad ikka oluliselt! Seega ka tuule poolt sulle avaldatavat jõudu.
Ja sinu erikaal (NB! mitte kaal!) on ikka oma 7 KORDA väiksem, kui su rattal. Veelkord, rattal pole sellest tuulest midagi, ta niivõrd raske oma lauppinna kohta. Sina, suleke, oled hädas - su lauppind on püsti istudes vähemalt sama suur, kui su rattal. Aga kaalu ......
Sina lendad pealt, kui sa kinni ei hoia. Ja peamiselt oled sina see, keda see tuul väntsutab ja kes oma väntsutuste teekonnale veab kaasa ka ratta (mis rattal üle jääb, kui sa ise lased end ratta küljele tõugata, nagu kauboi - eks ta keerab siis ka sinnapoole). Kummarda gondli [Motobot: õige on "gondli"] taha ja midagi ei juhtu. Praktika on tõe kriteerium.

davidsoniharald kirjutas:

Möödasõitu tehke kiiresti. Tsikliga 5kmh kiiremini mööda sõita on kuidagi väga nõme. Parem vasakusse ritta, korraks põhjagaas ja oledki möödas. Muidugi mitte xxxkmh.

Möödaasõidul korraliku külgvahe hoidmine on samuti väga oluline, sest kui autojuht ei ole sind märganud ja siis teeb roolinõksu, et mingit loomaraipest mööda sõita on valus valus...

Selle lugemise peale hakkas mul puusaluu valutama kohe( olen kõigest 22 a teglt)

tõsi jutt igalhuhul )

Tõetera, et tsiklit liikluses ei märgata võiks kõigile niigi selge olla- ja hilisem õigus liikluseeskirja mõistes ei heasta küll tekkinud jama. Samas peavad silmad olema ees, küljel ja taga. Lisaks kaasliiklejatele tuleb arvestada ka metsloomadega, kes ootamatult teele kargavad (metsavahelised teed- põhiliselt ehast koiduni!).
Ise siiani auto ja tsikliga loomi suutnud vältida, aga on kellelgi negatiivseid kogemusi tsikkel vs. metsloom?
Ei taha mõeldagi kui 100km/h kasvõi rebane esirattasse maanduma peaks...

Lemmar kirjutas:

Tõetera, et tsiklit liikluses ei märgata võiks kõigile niigi selge olla- ja hilisem õigus liikluseeskirja mõistes ei heasta küll tekkinud jama. Samas peavad silmad olema ees, küljel ja taga. Lisaks kaasliiklejatele tuleb arvestada ka metsloomadega, kes ootamatult teele kargavad (metsavahelised teed- põhiliselt ehast koiduni!).
Ise siiani auto ja tsikliga loomi suutnud vältida, aga on kellelgi negatiivseid kogemusi tsikkel vs. metsloom?
Ei taha mõeldagi kui 100km/h kasvõi rebane esirattasse maanduma peaks...

Ma sain lätis kulliga vastu pead-kiirusel u. 60 kmh. Hea, et soomes ei juhtunud!

Lemmar kirjutas:

Tõetera, et tsiklit liikluses ei märgata võiks kõigile niigi selge olla- ja hilisem õigus liikluseeskirja mõistes ei heasta küll tekkinud jama. Samas peavad silmad olema ees, küljel ja taga. Lisaks kaasliiklejatele tuleb arvestada ka metsloomadega, kes ootamatult teele kargavad (metsavahelised teed- põhiliselt ehast koiduni!).
Ise siiani auto ja tsikliga loomi suutnud vältida, aga on kellelgi negatiivseid kogemusi tsikkel vs. metsloom?
Ei taha mõeldagi kui 100km/h kasvõi rebane esirattasse maanduma peaks...

sõitsin kord siilist üle. kiirus 160-180km/h veits pidurdasin kah. esiots kerge jõnksu tegi muud midagi. a kaks päeva oli suht s**t tunne. kahju oli loomast.
kord õnnestus kitsest napilt mööda põigata. öine aeg ja tume visiir. see tohlakas seisis paigal õnneks teepeal. pärast seda lasin ühe touaregi mööda ja sõitsin kogu tee linnapiirini sellel perses

Kord sõitisme vennaga Muhus niisama ringi. Saime just alevikust välja ja mõlemad keerasime 100 - 110 rauda. Seike lauge vasakkurv. Sõitsime kõrvuti.
Järsku näen paremast visiiri äärest tuleb hall kogu, juba ratta ees ( jõudsin ainult näpud heeblile, muud midagi ) ja esi ratta eest läbi. Kui vend sõitis minult vasakul ning kitsetallel nii õnnelikult ei läinud. Venna esiratas tabas Bambi taguotsa ning bambi lendas suure kaarega üle vastassuuna vööndi tee äärde.
Siis kui esimene adrenaliini laks läks üle, läksime tagasi. Leidsime bambi tee äärest võsast, tegi viimaseid hinge tõmbeid. Tegim talle pai ja jutustasime, et lõpp nii kohutav poleks. Hiljem vaatasime, et ribidest taha poole, kõik sassis.
Paari päeva pärast saime šaslõkki. Kits oli umbes tsikli ( 1996 ZX-6R) esiratta kõrgune, vb natuke üle.
Vend ise rääkis, et pauku isegi väga ei tundnud, väike nõks käis aint läbi, mitte midagi ohtlikku.
Niipalju kui lugenud kuulnud, siis kui on väiksem loom, sõida otsa. Pole vaja hakata leiutama mingit jalgratast, et kuidas mööda põigata.
Olen kuulnud ka, et tsiklimehed sõidavad ka kitsi pooleks. Ei tea kas ka tõsi.

Tuttaval jooksis ka kitseke sõiduajal paaki ja tagumikuga sumasse. Kuid mõlemad jätkasid edukalt oma teed. Paar mõlki ainult tsiklil

KIBU kirjutas:

Spoiler

Lemmar kirjutas:

Tõetera, et tsiklit liikluses ei märgata võiks kõigile niigi selge olla- ja hilisem õigus liikluseeskirja mõistes ei heasta küll tekkinud jama. Samas peavad silmad olema ees, küljel ja taga. Lisaks kaasliiklejatele tuleb arvestada ka metsloomadega, kes ootamatult teele kargavad (metsavahelised teed- põhiliselt ehast koiduni!).
Ise siiani auto ja tsikliga loomi suutnud vältida, aga on kellelgi negatiivseid kogemusi tsikkel vs. metsloom?
Ei taha mõeldagi kui 100km/h kasvõi rebane esirattasse maanduma peaks...

sõitsin kord siilist üle. kiirus 160-180km/h veits pidurdasin kah. esiots kerge jõnksu tegi muud midagi. a kaks päeva oli suht s*** tunne. kahju oli loomast.
kord õnnestus kitsest napilt mööda põigata. öine aeg ja tume visiir. see tohlakas seisis paigal õnneks teepeal. pärast seda lasin ühe touaregi mööda ja sõitsin kogu tee linnapiirini sellel perses

ja kord proovisid piibel teha stopit :d burksiputka ees :d

sepp kirjutas:

Spoiler

KIBU kirjutas:

Lemmar kirjutas:

Tõetera, et tsiklit liikluses ei märgata võiks kõigile niigi selge olla- ja hilisem õigus liikluseeskirja mõistes ei heasta küll tekkinud jama. Samas peavad silmad olema ees, küljel ja taga. Lisaks kaasliiklejatele tuleb arvestada ka metsloomadega, kes ootamatult teele kargavad (metsavahelised teed- põhiliselt ehast koiduni!).
Ise siiani auto ja tsikliga loomi suutnud vältida, aga on kellelgi negatiivseid kogemusi tsikkel vs. metsloom?
Ei taha mõeldagi kui 100km/h kasvõi rebane esirattasse maanduma peaks...

sõitsin kord siilist üle. kiirus 160-180km/h veits pidurdasin kah. esiots kerge jõnksu tegi muud midagi. a kaks päeva oli suht s*** tunne. kahju oli loomast.
kord õnnestus kitsest napilt mööda põigata. öine aeg ja tume visiir. see tohlakas seisis paigal õnneks teepeal. pärast seda lasin ühe touaregi mööda ja sõitsin kogu tee linnapiirini sellel perses

ja kord proovisid piibel teha stopit :d burksiputka ees :d

väga hästi mäletan! saltoga versioon oli kusjuures!

Samas oleks teedel ja linnas samuti liiklemine ühtlasem ning "legaalsem" kui LE lubaks mootorratturitel sõita +10 km/h legaalselt. Usun, et see toimiks. Ootan mõtteavaldusi.
Miinused: - nõme on tõesti maanteel autost möödakulgeda nii, et saad autosolijatega naeratusi vahetada
Positiivsed: - moottorrattur läheb mööda autost niikuinii, mingu siis vähemalt legaalselt

aga hotsepp, kui autodel oleks ka +10 lubatud, siis poleks ju motomeestel vaja autodest mööda sõita, mis

Piipz kirjutas:

aga hotsepp, kui autodel oleks ka +10 lubatud, siis poleks ju motomeestel vaja autodest mööda sõita, mis

Paraku mängib rolli siin kiirenduste erinevused. Loodan, et sa ei hakka mingit pühakut mängima ja ütlema, et sa ei ole kunagi ridade vahel sõitnud, möödasõidul kiirust ületanud ning kes teab, kas kiirendust teinud sel eesmärgil, et tüütust autojuhist vabaneda.
Ma lähtun sellistest asjadest nagu autojuhi ning mootorratturi erinevad võimalused. Ehk näiteks autojuht saab mootorratturi taga sõita, sest vihm, vesi ja muud teelt lenduvad asjad ei sega teda. Mootorrattur saab, kuid ülim rumalus on sõita auto taga kui sealt võib lenduda ohtlike või ebamugavust tekitavaid asju. Seega sellisel juhul läheb mootorrattur ikka mööda autost. Ka kuivades ja heades oludes ei sõida mootorrattur võrdsete kiiruste korral sama pikivahega kui auto ja auto.
Lisaks oleks normaalne võimalus anda mootorratturite võrgustiku laienemisse suur panus sellega, sest oleks siis ju ratas veelgi kiirem ja väiksemate kuludega liiklusvahend. Või mis

Mulle on politseinik öelnud, et +20 linnas on see piir, kus tsikkel nende valuläve veel ei ületa. (Mul oli +36, aga see selleks.)

Erinevate piirkiiruste kehtestamine nõuab pigem erinevaid sõiduradu või UK-stiilis rataste A-rajale lubamist (sellisel puhul pole suuremal tippkiirusel mõtet ka eriti).