Trammi pneumaatilised naljad
Moderaator: Moded
-
- Postitusi: 2130
- Liitunud: 10 Sept 2005, 19:18
- Tsikkel: Varadero XL1000 Husaberg FE570
- Asukoht: Rakvere
tramm66 kirjutas:See on hea võrdlus. Turbiin on üle poole sajandi vanune asi - F1 veel pole sinna jõudnud?
Minu mäletamist mööda 80-ndate algul, kui somm tuli esimest korda F1 meistriks 82a vist, olid kasutusel värsked turbomootorid ja sellest tulenevalt kannatas kõvasti mootorite vastupidavus, millest ka sel aastal meeletult pikk etapivõitjate nimekiri ja tiitli viis põder koju ainult ühe etapivõiduga...
Ei mäleta aastat, millal turbod F1-s keelati.
-
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 21 Apr 2005, 15:10
- Tsikkel: 650cc V2
- Asukoht: Pärnumaa
- Tänanud: 2 korda
- Tänatud: 12 korda
piloot kirjutas:tramm66 kirjutas:See on hea võrdlus. Turbiin on üle poole sajandi vanune asi - F1 veel pole sinna jõudnud?
Minu mäletamist mööda 80-ndate algul, kui somm tuli esimest korda F1 meistriks 82a vist, olid kasutusel värsked turbomootorid ja sellest tulenevalt kannatas kõvasti mootorite vastupidavus, millest ka sel aastal meeletult pikk etapivõitjate nimekiri ja tiitli viis põder koju ainult ühe etapivõiduga...
Ei mäleta aastat, millal turbod F1-s keelati.
Turbomootorid keelati F1-s 1986. TAG Porsche ja Renault´ mootorid tegid selleks ajaks pooleteistliitrise töömahu kohta 1000 hobujõudu, mootorid olid V6 skeemiga ja kahe turboga.
"Takahashi on küll aeglane, aga see-eest kukub tihti." H. Kender, Viasat Sport Baltic, Malaisia Moto2
PS! Klausen/Kender Viasati tagasi!
väike vahepala – küll mitte turbiiniga, aga siia teemasse väike OT juba sobib. Kui tarvis, võite ka huumori alla ringi tõsta.
http://www.darwinawards.com/darwin/darwin1995-04.html
PS! Tegu on linnalegendiga.
-
- Postitusi: 2430
- Liitunud: 14 Juun 2005, 01:37
- Tsikkel: gixxer
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 1 kord
- Tänatud: 9 korda
- Kontakt:
Ise küsin - ise vastan: neid pneumaatilisi taandurmehhanisme on teoreetiliselt välja töötatud pikka aega ja väga palju. Näiteks üks ideelahend on eelmisel lehel Suzumeni postis näha. Asja põhimõte ongi piltlikult selline, kuid tegelikkuses need ei tööta. Kui kõrvaldada 2 probleemi, milleks on õlitamine ja suruõhusüsteemi maksimaalselt suletuks muutmine siis ongi jõutud sinna kuhu tänane motoGP jõudnud on.
Pneumaatilisi klappe on jah F1 mootorites kasutanud KÕIK tiimid alates 1990. Üldse autospordis on kasutatud igasugu ulme vahendeid, ühel LE Mansi autol näiteks oli keset autot suur propeller mis siis maakülge imes autot järskudes kurvides.
Pneumaatilisest klapi ajamist palju uuem ja lihtsam süsteem on Elektrooniline Solenoid klapi süsteem. Selle miinuseks küll väga väike klapi liikumis ulatus. Neid varjante mis on proovitud on tohhuijaa. Üks aasta proovis Williamsi f1 tiim teha ka Variaatoriga vormelit, mis küll keelati ära enne kui sellega sõita jõuti. (Vormel oli eelkäijast, 2-3 sek kiirem ringipeale). Neid asju mille idee mul on tulnud, ja siis olen avastanud et olemas juba kurat sihuke asi on kohutaval hulgal. Alates kokku volditavast kanistrist, kuni selleni, et miks mootorratal üldse raam peab olema, st miks tagakiik ei võiks kinnituda mootori külge, saaks päris kõvasti kaalust alla ju.
http://www.sportdevices.com/jlcortex/ - Kodukootud mootor mis kasutab pneumaatilisi klappe.
Kui keegi tänapäeval millegi peale tuleb, siis üldjuhul on enne seda juba päris mitu patenti sisse antud taoliste leiutiste peale.
-
- Postitusi: 86
- Liitunud: 10 Nov 2004, 10:58
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
piloot kirjutas:Sellega arvatavasti suurem osa taga sõitva auto plastikust sulab asfaldile ja järgnevatel on sel juhul juba sigalibe...
Ei sula midagi. Mootorratas Y2K näiteks ongi minu teada turbiiniga. Põhiliselt kasutatakse gaasiturbiine küll lennunduses ( kus asfaltkattega lennuväljad ilusti sulamata ja karedad püsivad), aga üsna palju ka laevanduses. Miinuseks on see, et kui tööaeg täis tiksub, siis kapremont on sama hea kui uue mootori ost. Nii vist tavaliselt tehaksegi.
tramm66 kirjutas:suruõhusüsteemi maksimaalselt suletuks muutmine siis ongi jõutud sinna kuhu tänane motoGP jõudnud on.
Kuidas soojuspaisumisega nendes maksimaalselt suletud süsteemides hakkama saadakse? Rõhk süsteemis muutub ju koos mootori töötemperatuuriga. Või köetakse mootor enne käivitamist mingi seadmega juba maksimaalkoormuste soojusrežiimini?
spinna kirjutas:piloot kirjutas:Sellega arvatavasti suurem osa taga sõitva auto plastikust sulab asfaldile ja järgnevatel on sel juhul juba sigalibe...
Ei sula midagi. Mootorratas Y2K näiteks ongi minu teada turbiiniga. Põhiliselt kasutatakse gaasiturbiine küll lennunduses ( kus asfaltkattega lennuväljad ilusti sulamata ja karedad püsivad), aga üsna palju ka laevanduses. Miinuseks on see, et kui tööaeg täis tiksub, siis kapremont on sama hea kui uue mootori ost. Nii vist tavaliselt tehaksegi.
Kui näiteks Boeing 747, seisab maandumisrajal, pidurid peal täisvõimsusega, siis 30 sekundi pärast mootoritest tagapool enam asfaldi pole
samuti, see temperatuur mis y2k väljalaskest tuleb, on piisavalt kuum, et mingi lähedale hiiliva auto plastik detailid sulama panna. Täpselt küll ei mäleta, aga kusagile 600 kraadi kanti see jäi.
See on jah tõsiasi, et mootori remont on väga väga kallis, aga selleks et sellel mootoril töötunde täis sõita peab ikka väga pikalt sõitma. Esimene hooldus peaks olema sellel umbes paarsada tuhat kilomeetrit. See siis sarnasel kopteril mis seda mootorit kasutab, ei tea muidugi kuidas see tänavasõit sellele mõjub.
Kui sellised asjad keelatud poleks, siis ma ei imestaks kui need näiteks Vormel 1s tänapäeval kasutuses oleks.
-
- Postitusi: 450
- Liitunud: 24 Nov 2004, 08:32
spinna kirjutas:tramm66 kirjutas:suruõhusüsteemi maksimaalselt suletuks muutmine siis ongi jõutud sinna kuhu tänane motoGP jõudnud on.
Kuidas soojuspaisumisega nendes maksimaalselt suletud süsteemides hakkama saadakse? Rõhk süsteemis muutub ju koos mootori töötemperatuuriga. Või köetakse mootor enne käivitamist mingi seadmega juba maksimaalkoormuste soojusrežiimini?
Osad MotoGP teamid soojendavad mootori 70 kraadini enne kui starterit näidatakse.
HeitiKender kirjutas:Osad MotoGP teamid soojendavad mootori 70 kraadini enne kui starterit näidatakse.
No see Suzumeni poolt esitatud pilt ei kuva suletud süsteemi, seal on kontrollitava rõhuga ajam, reduktor on ees ja järgi on ka mingi klapisüsteem. See krempel aga eeldab mingit suruõhusüsteemi, mis omakorda tarbib mootori võimsust või siis resiiverit, mis piirab mootori tööaja oma mahuga ära. Või on ka siin tegu suletud süsteemiga kus sama gaasi lastakse ringiratast ilma täiendava kompressori abita? Ma sain aru, et Tramm tahaks aretada absoluutselt suletud süsteemi.
Mina oma tänavasõidu asjandustega igasugu raketitehnikat küll ei pruugi, aga siin teemast läbikäinud asjadest tundus mulle isiklikult elektriline klapiajam palju põnevam. Kui ma õigesti aru sain, siis seal võiks nagu nukkvõllid, mis on suht raskesti ringiaetav mehhanism, üldse ära unustada ja seega oleks väntvõllil palju vabam pöörlemine. Genekas muidugi pidurdaks siis ikkagi selle mehhanismi vajaduste võrra rohkem.
jne Läks juba täitsa õllekannujutuks...
-
- Postitusi: 450
- Liitunud: 24 Nov 2004, 08:32
või siis selline lahendus: http://www.coatesengine.com/
F1-s näiteks lausa keelatud, ei jõutud testmudelitki rajale lasta kui piirang tuli
miks jamada nende klappidega ja ajamitega-
-2 taktilistel seda ntx pole-
-polaris teeb saanidele 2 silindrilist 900ccm 2 taktilist,
võimsuse-kaalu suhe?
+variaator,
kunagi nägin et keegi oli ehitand sellest tsikli--nyyd ei leia!!??
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.