Bioetanool - kellegil kogemusi ?

[mx77]

Mina isiklikult arvan,et ei juhtu mootoriga midagi kui seda bensiini kasutada.Need naftavennad on ju iga karvaga alternatiiv kütuste kasutamise vastu.Nojah katastroof neile,kui bensiini asemel hakataks hoopis piiritust kasutama.Ei tea mina haistan igalpool vandenõud.Tundub et siin on lihtsalt kõvast lobitööd tehtud,et see kütus on kahjulik jne.

Samas pole ma ühtegi katset teinud ega midagi selle teema kohta lugenud nii,et ülemine tekst on arvatavasti lihtsalt minu debiilne arvamus

Aga jah need naftabossid on nii mõndagi alternatiivkütuse arendust takistanud,vähemalt on minu kõrvuni jõudnud.

Kui arvestada, et liitri biokütuse tootmiseks läheb rohkem kui liiter tavalist kütust, siis naftabossid eriti pead valutama ei pea .

[Tafka]

Villem kui Tallinnasse tuled võin sulle katse eesmärgil osta E85-te:D

[Gaspar]

Mina isiklikult arvan,et ei juhtu mootoriga midagi kui seda bensiini kasutada.Need naftavennad on ju iga karvaga alternatiiv kütuste kasutamise vastu.Nojah katastroof neile,kui bensiini asemel hakataks hoopis piiritust kasutama.Ei tea mina haistan igalpool vandenõud.Tundub et siin on lihtsalt kõvast lobitööd tehtud,et see kütus on kahjulik jne.

Samas pole ma ühtegi katset teinud ega midagi selle teema kohta lugenud nii,et ülemine tekst on arvatavasti lihtsalt minu debiilne arvamus

Aga jah need naftabossid on nii mõndagi alternatiivkütuse arendust takistanud,vähemalt on minu kõrvuni jõudnud.

Kui arvestada, et liitri biokütuse tootmiseks läheb rohkem kui liiter tavalist kütust, siis naftabossid eriti pead valutama ei pea .

Kurat pean siis mõne teise vandenõu kallal pead teritama

[K-1]

E85 kasutatakse küll 2T rolleritel.

Küll aga on vaja mönda pöhitöde meeles pidada:

*E85 phmts puuduvad igasugused määrivad omadused - seega tuleks kasutada kindlasti täissünteetilist öli ja seda segada suuremas vahekorras kui bensiiniga.
*Soovitan kasutada eelsegatud segu - on kindel ölitus olemas. Ölipaagi ja -pumba vöid rahuga garaaži nurka seisma panna. Kindalsti proovi, kas E85 üldse seguneb sinu öliga - kui ei siis vaheta öli.
*E85'el on körgem oktaanarv kui tavalisel bensiinil - u.103-105. Seega pöleb ta aeglasemalt ja süüdet on vaja 1-5 kraadi varajasemaks keerata.
*Karburaator vajab kindlasti kövasti suuremat peadüüsi - kasutades stock silindriga siis umbes 20 vöi nii ühikut suurem. Tösta ka nöela.
*Bioetanool pöleb külmemalt kui bensiin seega ülekuumenemise pärast pole vaja muretseda. LC masinal vöiks isegi pool radikat kinni teipida, et mootor kiiremini oma töötemperatuuri saavutaks.

Jöudu tuleb öigesti seadistatud masinal kindlasti juurde - samas kulub E85'te u. 1.5-2 korda rohkem kui tavalist bensiini.

Tihendid ja voolikud tuleks kindlasti üle vaadata - pragunenud vöi mitteelastsed tihendid kindlasti välja vahetada. Kui masin on uuem siis pole viga miskit.

[Villem]

Kui arvestada, et liitri biokütuse tootmiseks läheb rohkem kui liiter tavalist kütust, siis naftabossid eriti pead valutama ei pea .

See on vaid algul, kui seda asja alles arendatakse ja käima lükatakse. Kombainid jms töötavad ju alles fossiilse kütuse peal. Hiljem, kui asi juba rahuldavalt funktsioneerib, kukub suur osa naftatarnest tagalt ära, kuna pole enam vaja, asjad töötavad biokütusel.

*Bioetanool pöleb külmemalt kui bensiin seega ülekuumenemise pärast pole vaja muretseda. LC masinal vöiks isegi pool radikat kinni teipida, et mootor kiiremini oma töötemperatuuri saavutaks.

Asi pole mitte temperatuuris, see on nagunii alumiiniumi jms sulamistemperatuurist kõrgem, vaid põlemise ajas.

[mx77]

Kui arvestada, et liitri biokütuse tootmiseks läheb rohkem kui liiter tavalist kütust, siis naftabossid eriti pead valutama ei pea .

See on vaid algul, kui seda asja alles arendatakse ja käima lükatakse. Kombainid jms töötavad ju alles fossiilse kütuse peal. Hiljem, kui asi juba rahuldavalt funktsioneerib, kukub suur osa naftatarnest tagalt ära, kuna pole enam vaja, asjad töötavad biokütusel.

See küll naiivne lootus. Kuskil rehkendati välja et kui Saksamaa kogu põllumajanduspinnal kasvatada biokütuseks sobivat kultuuri rahuldaks see vaid 5% saksa autokütusevajadusest, see ülejäänud 95% tuleks tegelikult tõsise keskonnakatastroofina vihmametsade hävitamise arvelt.

[Villem]

See on vaid teooria, ei miskit muud. Muidugi ei ole võimalik biokütusega rahuldada kogu maailma energiavajadust, kuid siiski kukub asja toimima saamisel üpris kena protsent fossiilsest kütusest ära. Samas aga hakkavad selle arvelt toiduainete hinnad kallinema jms hädad veel. Samuti sinu toodud vihmametsa näide.
Asi on tegelikult pisikestes asjades. Üks inimene mõtleb, et mida see 10min kauem üht elektripirni päevas põletada siis on, kuid samuti mõtlevad ülejäänud elektriseeritud maailma inimesed. Samuti on tehtud uurimus, et kui kogu euroopa kasutaks säästupirne, siis hoitaks aastas kokku sama palju elektrienergiat, kui Austraalia seda aastaga tarbib.

EDIT: Muidugi on igal asjal kaks otsa. Samas kestavad need nö säästupirnid mitu korda kauem, kui hõõglamp, tarbides kordi vähem energiat. Samuti saab ka neid ümber töödelda ning kui on korralik kogumispunkt, ei ole neist ka loodusele ohtu.
Sama moodi on tuumajaamadega. Kui miskit ei juhtu on need kõige loodussõbralikumad energiaallikad, eraldades atmosfääri vaid veeauru. Kui radioaktiivseid jäätmeid hoitakse selleks ettenähtud kohas kindlalt, ei avalda ka need mingit ohtu. On ju see materjalgi pärit vabast maapõuest, mitte mitte meetri paksuste betoon ja tinaarmatuur seinte vahelt, mis lõpuks pärast rikastust reaktorisse rändab.

EDIT2: Muidugi ei saa nii, et ainult ühe asjaga hakata kogu maailma toitma. Seda ma ei olegi väitnud. Peab olema kõike ja tasakaalus. Kus on hea kasutada tuuleenergiat, seal kasutada seda (rannikuäärsed alad jms tuulised paigad), ekvaatori ligidal päikeseenergia, mägedes hüdroenergia (Norras näiteks pumbatakse energia ülejäägi korral tuule- ja hüdroenergia abiga vett üles mägedes asuvatesse reservuaaridesse). Tuleks just välja töötada lahendus, mis tasub end ära, investeerida igasse alternatiivi. Samuti olen ma mõelnud, et miks vaid mõni üksik automark kasutab pidurdamisel tekkivat energiat ära elektrienergiaks. Eriti kasulik oleks see hübriidajamitega või täiesti elektriautodel. Väiksemaks pidurduseks kasutada hoopis generaatorit, mis akusid laeb. Loomulikult peavad ka tavapärased pidurid jääma, juhul kui on vaja tugevat pidurdust.

[Whitebalance]

Säästupirn on see Euroopa geniaalsuse tipptase.

Säästupirn tasub ära, kui teda kasutada korraga rohkem kui 7 h. Arvestades meie majapidamist siis tavaliselt kodus ei põleta keegi 7h järjest tavalist pirni. Tavaliselt minnakse tuppa ja pannakse pannakse tuli põlema siis ollakse seal mingi aeg, arvatavasti alla 7 h minnakse minema. Säästupirnid tasuvad ainult ära töökodades, poodides ja sellistes kohtades kus peavad tuled kaua põlema. Peale selle on säästupirni tootmine palju raskem ja keerulisem. Selle tegemiseks kulub kõvasti rohkem energiat ja ressursse kui tavalise pirni tegemiseks, ning see pirn on pärast enda aja äraelamist veel loodusele ka kahjulik. Tuleks teha säästupirni kokkuostukohad jnejnejnejne.

Poliitikud ei ole teadlased.
Kõike ei tasu puhta kullana võtta!

Peale selle on idiootne rääkida, et nüüd päikeseenergia, kui kogu maailm oleks päikese energia peal siis peaks kõik kohad päikese paneele täis olema.

Kui maailm oleks hüdro energia peal siis oleks kõik kohad üle uputatud.

Kui oleks maailm tuule energia peal siis oleks terve maailm tuulikuid täis.

Kõik on jama ja kehv näunänuänu hull vingumine käib.

Keegi pole rääkinud, et me peame nüüd kõik asjad panema biodiisli/etanooli peal tööle. Lihtsalt inimesed peavad arusaama, et kui võtta igaltpoolt natikene siis ei ole kõik kohad -üleuputatud, tuulikuid täis, põldude alla, põletatud vihmametsade, päikesepaneelid all vaid tekib harmooniline kooskõla. MÕÕDUKUS on see mis tasub ära äärmused on loodud hävima Darwin.

[Yerba]

Err, kui ma nüüd E85 kohta õigesti aru sain, siis selle kulu on suurem kui tavalise bensiini kulu? Ka autode puhul? Sel juhul ei ole mõtet hinnavahesse ning kütusekulusse süvenedes muretseda endale E85ga sõidukit.. pean silmas autot.

[bash]

Kuskil rehkendati välja et kui Saksamaa kogu põllumajanduspinnal kasvatada biokütuseks sobivat kultuuri rahuldaks see vaid 5% saksa autokütusevajadusest, see ülejäänud 95% tuleks tegelikult tõsise keskonnakatastroofina vihmametsade hävitamise arvelt.

Eesti kohta jällegi olen vastupidiseid andmeid kuulnud. Et iseenda tarbimise suudaks 90-100% ära toita sest rahvast ikkagi väga vähe ja sööti jäänud nõuka aja põlde on tohhuija. Aga ei jätnud meelde kas jutt käis eratarbimisest või tööstus kaasaarvatud. Lisaks aitaks see maaelu arendamisele (maal hakkaks papp liikuma jälle) ning linnastumise vähendamisele (vähem ummikuid, vähem kütuse tarbimist). Seda, et 1L biokütuse tootmiseks läheb üle 1L fossiilset, mina ei usu ennem kui olen ise järgi proovind. Arvutusi ja statistikat võivad kõik asutused teha vastavalt sellele, mis tulemus neile kasulikum on. Kas mitte nii mõnigi põllumees meil siin Eestis pole biokütuse toomisega siis edukalt hakkama saand ? Enda jaoks toota ma mõtlen. Minuteada neid on siin üle ühe inimese.

[mx77]

Kuskil rehkendati välja et kui Saksamaa kogu põllumajanduspinnal kasvatada biokütuseks sobivat kultuuri rahuldaks see vaid 5% saksa autokütusevajadusest, see ülejäänud 95% tuleks tegelikult tõsise keskonnakatastroofina vihmametsade hävitamise arvelt.

Eesti kohta jällegi olen vastupidiseid andmeid kuulnud. Et iseenda tarbimise suudaks 90-100% ära toita sest rahvast ikkagi väga vähe ja sööti jäänud nõuka aja põlde on tohhuija. Aga ei jätnud meelde kas jutt käis eratarbimisest või tööstus kaasaarvatud. Lisaks aitaks see maaelu arendamisele (maal hakkaks papp liikuma jälle) ning linnastumise vähendamisele (vähem ummikuid, vähem kütuse tarbimist). Seda, et 1L biokütuse tootmiseks läheb üle 1L fossiilset, mina ei usu ennem kui olen ise järgi proovind. Arvutusi ja statistikat võivad kõik asutused teha vastavalt sellele, mis tulemus neile kasulikum on. Kas mitte nii mõnigi põllumees meil siin Eestis pole biokütuse toomisega siis edukalt hakkama saand ? Enda jaoks toota ma mõtlen. Minuteada neid on siin üle ühe inimese.

Ma olen kunagi tudengipõlves prooviks samakat ajanud - ikka pagana vähe tuleb seda head kraami suurest potitäiest .

[Soultrain]

A proovi maagaasi või vedelgaasi peale panna, saad veel sitaks odavamalt hakkama ju, eriti maagaasi variandiga, asi see balloon siis nüüd kuskile mahutada pole

[Whitebalance]

Vahekord nn vilja mõttes oli selline, et üks tartus käik = ühe inimese aastase söögiga.

Samas on seal võimalik kasutada väga erinevaid taimi ja praeguseks on juba tehtud geneetiliselt muundatud taimi nn biokütuse tarvis. Eriti vahet ei ole geenitehnoloogia seisukohapealt millist "kapsast" sa sinna sisse topid peaasi, et toda palju saab ja kiiresti põlllupeal.

Peale selle hakkake arvutama ka seda palju liitreid bensiini läheb ühe liitri bensiini saamiseks ?!

Võime hakata veel transpordi kulusid arvestama ja kõikke seda mida meil siin ületee põllupeal kasvatades oleks tunduvalt vähem.

Peale selle on enamustel autofirmadel juba vesinik mootorid valmis, välja tuleb puhtam õhk kui sisse läks, lihtsalt must kuld toob veel liiga palju sisse.

[Gaspar]

Ei kõik on võimalik.Eesti erakonnal "Rohelised" oli ju kah geniaalne idee hakata päikseenergiat tootma.Aga siis said ikka aru,et eestis ikkagi ei ole päikest.Lõpplahendus oli,et panevad päikesekilbid kuskile aafrikasse üles ja toovad kaabli Eestisse.Jumal tänatud,et nad võimule ei pääsenud.

[mina]

Pole küll kuskil bioetanooli andmeid näinud aga ma arvan, et nad peaksin olema suhteliselt sarnased tava etanoolile, pean siis silmas tihedust, oktaan arv, süttimis läve jne.
Aga, et miks on vaja teha muudatusi mootoris seadistuses!? Kuna bioetanool on raskem/tihedam kui tavaline bensiin, siis on tarvis düüse suurendada , kuna teda ei mahu sama kogus lihtsalt läbi. Samas on tarvis ka düüse suurendada, kuna tal on ka energija väärtus väiksem bensiinist ja kui tõsta moto surveastet siis nõuab ka see omakorda kütte lisamist. Samas oleks ka õige ujukite tasemeid reguleerida, kuna tegemist ikkagi raskema küttega.
Ja kui natukene loogiliselt mõelda siis kuidas on võimalik, et kui tüüse suurendada 20% siis kütte kulu suureneb 1.5- 2 korda arvestades veel, et on tegemist tihedama küttega, mis ei mahu nii lihtsalt liikuma.
Mis puutub puskari ajamisse siis olenevalt toorainest, jahutus viisist, ajamis kohast jne. peaks puskari oma liitri hind jääma ikka alla 10 eek ja loomulikult juba ikka selline puskar mida kannatab paaki kallata!

[K-1]

kuidas on võimalik, et kui tüüse suurendada 20% siis kütte kulu suureneb 1.5- 2 korda.

Mitte 20% vaid 20 ühikut - stock 50cc rollerite keskmine on 50, kövematel 70cc on 100 kandis.

20 on 50'st peaaegu pool ja nagu sa rääkisid, et E85 on tihedam kuiE95/98 siis mahub teda ka rohkem silindrisse pölema.

Btw, hipodroomi söitjatel päris pidevalt "sulavad" karpad kütte pärast.

[mina]

kuidas on võimalik, et kui tüüse suurendada 20% siis kütte kulu suureneb 1.5- 2 korda.

Mitte 20% vaid 20 ühikut - stock 50cc rollerite keskmine on 50, kövematel 70cc on 100 kandis.

20 on 50'st peaaegu pool ja nagu sa rääkisid, et E85 on tihedam kuiE95/98 siis mahub teda ka rohkem silindrisse pölema.

Btw, hipodroomi söitjatel päris pidevalt "sulavad" karpad kütte pärast.

Kui on tihedam siis on ju vedelik raskem ja enamjaolt on ka paksem, ei voola nii kergesti. Ja liiter on ikka liiter olgu kui raske tahes vedelik.
Kuigi jah pole oma masinale seda E85 paaki pannud ja seega ei tea kas ta on ka paksem kui tavali bensiin aga motole peaks ta mõjuma vast ikka enamvähem samamoodi nagu piiritus ja eks ka moto seadistamiseks oleks tarvis rakendada samu võtteid mis piiritusega.

Krt ei tulnud ennem meeldegi mul VTR USA varjant ja sellel on raami peal kleeps kus siis kirjas mis oktaanist alates panna võib ja lubab ka kasutada alkoholi ainult, et vaja lisada määrdeainet. Ja vaevalt, et siis neil USA varjantidel on teised tihendid karpadel.