Arutelu: igaljuhul seda kuradi päikesvisiiri küll enam ei kanna.

[AzA]

Mina siiski annan, vaatamata sellele, et peeglist arm veel paistab. Kiiver peas ei loksunud, rihmatud oli nii, et hädaga sõrm läks vahele, peakuju järgi ostetud kiiver. Möönan, et tegu võis olla juhusega, sain üsna väikselt kiiruselt külili kukkudes matsu vasakule. Suguvõsas iisraelist pärit vennikesi pole, ehk siis suurus on keskmine alkohooliku nospel.
Õmblusi õnneks polnud vaja.
Ma naljalt mingeid juuste pähe ei pane, antud juhul oli tegu 2005 aastal ostetud veidi alla keskmise hinnaklassi potiga.
Sellegipoolest sõidan linnas lahtisega, millel on sisse peituv visiir - maanteel aga enam mitte.
Aga eks igaüks ise teab, asjaolule viitamine ei tee paha
Eks päikesevisiiri kuju mõjutab ka ühtkoma teist. Mälu järgi Reimps otsis kiivrit, mille visiir oleks lõuakaitseni välja, mitte vaid silmi kattev riba.

Optika koha pealt, lihtsalt vahe on visiiril ja visiiril. Võin demonstreerida odavat visiiri ja zeissi prillide vahet, eks iga mehe silm on kuningas.
Iseasi muidugi, kas see, et vastu tulevad autod on mingi nurga alt suuremad, kui tegelikult mingit rolli mängib - lihtsalt ebamugavus, millega harjub ära.

Kiivri kaal on samuti iga mehe isiklik asi, mul üldjuhul ükspuha palju kaalub, aga kilose lahtisega on veidi muhedam kulgeda küll, eriti kui pooleteise kilosega konkreetselt võrrelda saab.
Fakt on asjaolu, et iga vidin kaalub, selle vastu ei saa parima tahtmise korral isegi mitte Edgar.

Matsu pannud kiivriga sõitmine on ka igamehe asi, aga fakt on asjaolu, et löögi korral absorbent surutakse kokku löögi neelamise eesmärgil ja oma algset kuju ta enam ei taasta. Teine sarnane litakas võiks siis tulemata jääda.