Kokkupuuted MUPO-ga / kõnniteel parkimine

[Rasmusk]

No olgu. Kirjutan siis mõnevõrra lähemalt ja pikemalt. Ülipikaks analüüsi ei aja, kuid piisavalt mahukaks, et oleks ülevaade. Vormistan nii, et vajadusel oleks hea teha siit nn "copy paste" vaide vormistamiseks. Siis on sellest ka kasu. Tekst tuleb pikk ja tihe. Kui on viitsimist, siis süvenege ja te saate asjast aru, et ühtpidi on kõnniteel parkimine justkui keelatud, aga teistpidi teatud tingimustel on see siiski võimalik.

Esmasena tuleb välja tuua alati olulised seotud mõisted. Kui mõisted on defineeritud mõnes õigusaktis, siis on eriti hästi, sest tõlgendamisruum on vähene. Kui seda tehtud ei ole, siis on juba keerulisem ja tõlgendamine jääb alati subjektiivseks. Kui tõlgendusest tulenevalt on otsus ühele või teisele osapoolele mitterahuldav, tulebki pöörduda vaidega kohtusse. Siis on tõlgendajaks kohtunik ja tema otsus on kohustuslik.

Lisaks tuleb aru saada seda, et nii üks õigusakt õigusaktisiseselt kui ka kombineerituna teiste õigusaktidega võib teatud tingimusel laiendada või kitsendada piiranguid või õiguseid. Kui tekib õiguskonflikt, siis tulebki pöörduda subjektiivse hinnangu saamiseks kohtu poole.

Nii. Nüüd aga olulised seotud mõisted.

Kood: Vali kõik

[b]Tee[/b]
tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;

Alus: liiklusseadus § 2 lg 81

[b]Sõidutee[/b]
sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas;

Alus: liiklusseadus § 2 lg 78

[b]Kõnnitee[/b]
kõnnitee on jalakäija, robotliikuri ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega;

Alus: liiklusseadus § 2 lg 25

[b]Õueala[/b]
õueala on jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega;

Alus: liiklusseadus § 2 lg 96

[b]Parkimine[/b]
parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks;

Alus: liiklusseadus § 2 lg 49

[b]Peatumine[/b]
peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel;

Alus: liiklusseadus § 2 lg 52

[b]Parkla[/b]
parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad;

Alus: liiklusseadus § 2 lg 52

[b]Liikluskorraldusvahend[/b]
liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline);

Alus: liiklusseadus § 2 lg 29

[b]Teemärgis[/b]
teemärgis on teekattemärgis ja püstmärgis, millega kehtestatakse teatav liikluskord, aidatakse liikluses orienteeruda ja juhitakse tähelepanu erinevatele ohuallikatele. Teekattemärgis on teekattele kantud joon, nool, kirje või kujutis. Püstmärgis on teerajatise äärel vaheldumisi asetsevad valged ja mustad vöödid või valgele postile kantud helkur koos musta vöödiga või ilma selleta;

Alus: liiklusseadus § 2 lg 83

Parkimise reguleerimine kõnniteel

Parkimist kõnniteel reguleerib liiklusseaduse § 20 lg 4 p 3

Väljavõte:
Asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka:
osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba;

Kommentaar. See tähendab seda, et praegu fookuses olev A- kategooria sõidukit võib parkida osaliselt või täielikult kõnniteel, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend. Seega on parkimine võimalik, kui see on asjakohase liikluskorraldusvahendiga korraldatud.

Parkimine ja peatumine õuealal

Õueala tähistab liikluskorraldusvahend "märk 573 "Õueala" ja liikluskorraldusvahend "märk 574 "õueala lõpp", millest esimene liikluskorraldusvahend tähistab õueala algust ja viimane selle mõjupiirkonna lõppu.

Alus: Majandus- ja kommunikatsioonimisistri määrus "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 15 p 35 ja p 36

Parkimist ja ka peatumist õuealal reguleerib liiklusseaduse § 64.

Väljavõte:
Lg 4. Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.

Kommentaar. See tähendab seda, et muul juhul mootorsõiduk (nb! ka mopeed on mootorsõiduk) õuealale sõita ei tohi. Seega õueala läbimine on tegelikult õiguslikult keelatud. Tuleb vähemalt korraks peatuda või parkida.

Kood: Vali kõik

Lg 5. Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

Kommentaar. Tuleb tähele panna, et õuealal tohib parkida A-kategooria sõidukit TÄHISTATUD PARKLAS. See tähendab seda, et parkla, kui ehituslik tehislik objekt või kogum on selgelt ja üheselt tuvastatud ning ka tähistatud. Näiteks on parkla tähistatud liikluskorraldusvahendiga 575a. Vajadusel on kasutatud ka lisaks muid liikluskorraldusvahendeid (nt tasuline parkimine, parkimise kord jne, kuid praegusel juhul ei ole see oluline).

Lisaks võib parklat tähistada erinevate teemärgistega. See tähendab siis seda, et parklat tuleb teekattel tähistada teemärgistega 911, 913 ja 976. Vastavad märgised ja nõuded neile leiab aluses välja toodud lisas nr. 9 "Teemärgised". Lisaks leiab aluses välja toodud lisas nr. 10 "Joonised 1-12" selgitava ja iseloomustava näitliku joonise, mis visualiseerib parkla korraldamist liikluskorraldusvahenditega.

Alus: Majandus- ja kommunikatsioonimisistri määrus "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 15 p 37

Kommentaar. Juhul, kui eelnevalt kirjeldatud tähistatud parklat õueala mõjupiirkonnas ei eksisteeri, võib sõidukit parkida liiklusseaduse § 64 lg 5 kohaselt teel sätestatud tingimustel, kus parkimine ei takista liiklejaid (ka jalakäija on liikleja). Juhin tähelepanu asjaolule, et nii kõnnitee kui ka sõidutee on mõlemad kaetud mõistega "tee".

Seega kokkuvõtlikult saab öelda järgmist:

1. Parkimist kõnniteel saab lugeda korraldatuks, sest liikluskorraldusvahend "õueala" on liikluskorraldusvahend ja õigusaktist (LS § 20 lg 4 p 3) tulenevalt liikluskorraldusvahend korraldab parkimist kõnniteel. See tähendab seda, et on loodud eeltingimus kõnniteel parkimiseks, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend.

2. Parkimine kõnniteel (kõnnitee on tee liik, seega on tee) on lubatud, kui õuealal puudub tähistatud parkla.

3. Parkimine kõnniteel on lubatud, kuid tuleb lähtuda piirangutest, mis sätestatakse liiklusseaduse LS § 20 lg 4 p 3 ja sama seaduse § 64 lg 5 tingimustel. Kitsendavad tingimused on järgnevad:
   1) Parkimine on lubatud osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba
   2) Parkida tuleb teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

Seega suur kokkuvõte. Parkimine õuealal asuvatel kõnniteedel on lubatud, kui on täidetud tingimus, et õuealal puudub tähistatud parkla.