Sõit ja terviseriskid.

[Heikik]

peale selgroo vigastust (pea 6a tagasi) olen kuulnud palju erinevaid lugusid lihaste trenimisest ja normipiires liikuvusest. praeguseks olen aru saanud, et enamus nendest jutuvestjatest tegelikult ei teadnud mida nad räägivad. minul lõppesid tõsisemad seljahädad alles peale füsioteraapia ja võimlemise lõpetamist/poolelijätmist.
kuna ma olen omal nahal tunda saanud mida ebapädev füsioterapeut "suudab" siis mina pädevat "otsida" e. katsetada küll ei julge/oska.
Kui võimalik siis palun soovita (nt erasõnumiga) kus tehakse pädevat füüsilist läbivaatust mis oleks enamat kui "pealevaatamine" ja kommentaar, et liikuvus on normi piires ja kes on pädev füsioterapeut?

Vastasin erasõnumiga.

Olin samuti pikalt hädas seljaga (diskid liikusid selgroos), avaldus see nii, et puus kas siis parem või vasak mingi hetk enam lihtsalt ei toiminud ja kõik, ehk et kõndimine oli paras jama. Ja muidugi mõnus valu sees. Käisin erinevate arstide vahet pikalt, keegi midagi tarka öelda ega teha ei osanud. Aga põhiline ikka oli, et tuleb lõigata. Noa alla minna...no no no. Leidsin kodukandist (Aravete) tuttava juhatusel kiropraktiku. Võtsin oma rõntgenipildid ja muu ravipaberid kaasa. Vana uuris neid pikalt, nii pooltundi soojendas mu lihaseid ja siis järgmine tund oli selline piinamine, et piss püksis. Sinna läksin kuidagi moodi liibates, välja tulin sirgeseljaga nagu poleks midagi olnud. Sellest nüüd üle viie aasta möödas, siiani on olnud ok, välja arvatud mõned korrad aga olen harjutustega ise hakkama saanud.
Mina ei alahindaks kiropraktikuid, kui kurat ikka aastaid oled valudes ja siis mingi vend võtab sult selle paari tunniga ära, isegi kui see on mõneks ajaks, siis ikkagi on see jube hea. Parem igatahes kui valuvaigistitega oma seedimine peeti keerata.

Tsikliga sõitmine (matkaenduuroga) metsavahel või kruusa lasta tegi üldiselt asja paremaks (loe võimlemine ratta otsas), suur pingutus oli vahel sinna selga saada ainult

Karu

Ma ei ütle, et kiropraktiline sekkumine pole teatud juhtudel omal kohal. Lihtsalt väga tihti sellest ainuüksi ei piisa (ütlen seda kui inimene, kelle erialasesse ettevalmistusse kuuluvad muu seas ka oskused neid samu manuaalseid võtteid rakendada). Ja mul ajavad harja punaseks tegelased, kes on patsientidele meditsiinilises mõttes jama ajanud, ja mida mina siis hiljem ümber pean lükkama hakkama, et patsient minu antavaid juhiseid kuulda võtaks. Igasugused lülisamba "paika panemised" ja "liikuvad diskid" on sama loogiline jutt, kui see, et kolvid töötavas mootoris omavahel kohti vahetavad. Manuaalsed võtted on võimas tööriist valu vähendamiseks, kui asja osata, aga seda pole mõtet patsiendile esitleda kui mingit hookuspookust. Mul on hea meel, et abi said (mis iganes sul tegelikult viga oli) ja ilmselt sind ennast see takkajärgi enam nii väga ei huvita ka - seega vabandan, mu professionaalne kretinism lööb lihtsalt vales foorumis välja. Üritan end nüüd talitseda ja pikemat seletust sel teemal vältida, sest muidu oleks see targutamine.