Tere,
et hetkeks, kui reaalselt sadulasse saab, see mul juba selge oleks, palun jagage kogemust, kuidas alustada endast raskema kaaslasega sõitmist. Kas pigem paluda tal paigal olla või kaasa kallutada? Pidurdamist peab suisa vältima, et ta mind sadulast ei puksiks või 
Aitäh ette!
Tervitused, värskele foorumiliikmele. 
Reaalselt saab see selgeks ikkagi sadulas olles.
Alguses võiks kergelt kaasa kallutada, tunnetus tuleb hiljem. Sama jutt ka pidurdamisega, et kiivrid ei käiks kokku. Natuke liikluse jälgimist ja kaasa mõtlemist ning saate sõidu sujuvaks.
alusta turvaliselt- külgkorviga!!!... a'tegelt on autokoolide tsikliõppes olemas ka head nõuanded kaaslasega sõitmisel. kui sul mõni tuttav, kes veel lube teeb on, siis saad lihtsamini nendele õpetustele ligi. oma emmele soetasin kohe ilma lõuata kiivri, et ei toksiks iga pidurdamisega ajusid paigast... tee kätele toenglamangut ja lõuatõmbeid , esimene koormus ka kergema seljakotiga on ikka kätele. ... ja kui mälusopist midagi sitta meenub, siis ikka seda et risu pandi siis kui kaassõitja juhil kätest krabas... jõudu!
Kui see kaaluvahe just 50+kg pole,siis ilmselt pole seal suurt vahet,sa ei saa arugi kas sul on taga sinust 5 või 15kg raskem tegelane.Vahe on olemas selles mõttes ,et tagaistujat tunned. Kaasa kallutama PEAB tagasistuja igal juhul,olenemata kaalust.Samuti peab ta end ikka ise kinni hoidma, nii pidurdades kui kiirendades.Ma vastupidist(kallutas vastu) ei taha peale ühe korra elus enam kogeda. Mul naine ligi poole kergem,kui mina,aga ka teda tunnen kui taga on.
Ühesõnaga ei midagi keerulist ega erilist,vaid käituge nagu ratta seljas olles käituma peab.
Kui varem sõitnud pole, siis tasuks mõnda aega pigem üksi sõita ja alles siis seljakoti peale mõelda. Pole vist endast raskemaid seljakotte vedanud, kuid 30kg kergemad isendid suudavad sõitmise ka suhteliselt ebamugavaks teha, kui juhiga koos ei kalluta või veel hullem vastupidi ja siis valel hetkel üritavad õiges suunas kallutada. Kõige parem asend on, kui selja tagant kallistab. Lisaks kui tagumisest raamist hoiab, siis kuidagi ei taha algajatel see koos kallutamine välja tulla ja tehakse mingeid imetrikke seal taga. Eks ta suht selline tiimitöö on.
Kuigi soovitaks alustada harjutamiseks siiski kergemate seljakottidega, et kellest jõud ka üle käiks kallutades.
No Mina soovitaks kindlasti alguses sõbralt ratas laenata
Seljakotiga on nii, et on selline uskumus, ei tea palju sa märkidesse usud, aga kui pillad seljakoti teepeal maha, tähendab see lähitulevikus usi suhteid.
Üks võimalus on pikali heita väidetavalt voodis kõik ühepikkused
ranel kirjutas:Kui varem sõitnud pole, siis tasuks mõnda aega pigem üksi sõita ja alles siis seljakoti peale mõelda. Pole vist endast raskemaid seljakotte vedanud, kuid 30kg kergemad isendid suudavad sõitmise ka suhteliselt ebamugavaks teha, kui juhiga koos ei kalluta või veel hullem vastupidi ja siis valel hetkel üritavad õiges suunas kallutada. Kõige parem asend on, kui selja tagant kallistab. Lisaks kui tagumisest raamist hoiab, siis kuidagi ei taha algajatel see koos kallutamine välja tulla ja tehakse mingeid imetrikke seal taga. Eks ta suht selline tiimitöö on.
Kuigi soovitaks alustada harjutamiseks siiski kergemate seljakottidega, et kellest jõud ka üle käiks kallutades.
Ma olen. Oli vaja sõpra vedada, ei olnud mingi romantika küll, nagu kaks #edekaru. Ma tal küll ei lubanud ennast kallistada veelgi vähem endale selga vajuda 
Aga kui muid tegelasi sõidutanud, siis kõik olenes ikka väga selgelt kaalust, mõni kleenu suutis ka vastu nii ohtralt kallutada, et mõtled, et see viimane kord kui kedagi üldse saba peale võtad. Mõni suurem aga istub taga nagu teist poleks ollagi.
Rattast oleneb ka ju. VZR-iga on nii, et ma ei saagi aru, et keegi taga isub, seal raamid ka veel millest mugav kinni hoida ja seljatugi, nii, et teepeal pidin mitu korda kontrollima ega mul varsti uut suhet oodata pole
Ei olegi mõtet alustada. Mõtekas on on see raske kott unustada ja endast 30kg kergem sebida, kõigil kenam vaadata ja endal sõita
Ma seljakoti kaalu puhul muud vahet pole märganud, et kui on raskekallane selja taga, siis tsikli tagumik vajub madalamale. Aga seda saab mingi piirini amortide regulliga sättida. Olen äärmusvariante silmas pidades sõidutanud oma üle 100 kg venda ja ka ca 50 kg tütart ning mõlemaga püsisin ühtviisi püsti. Ise kaalun umbes 95 kg. Ma olen käskinud tagaistujal ennast kopeerida lisaklausliga, et kui täpselt ei suuda seda teha, siis võib ka veidi vähem kallutada, kui mina, peaasi, et rohkem ei kallutaks või veel hullem, vales suunas, püsti tagasi ei üritaks kallutada. Üldiselt olen märganud, et ega algajad seljakotid kaasa kallutada ei oska, see kallutamise soovitamine ongi rohkem selle pärast, et nad vales suunas seda tegema ei hakkaks. Kogenud seljakotil on juba omal elementaarne sõidutunnetus olemas.
Kui seljakott ikka konkreetselt lollusi teeb, siis "aitab" 50-kilone tegelane sind ka kenasti kraavi poole.
Kogemusteta seljakotti vedades on siiani kõige lihtsam praktika see kui tagaistuja vaatab vastavalt kurvi suunale üle vastava õla, ehk siis kui on parem kurv, kallutab kiivri paremale ning vaatab üle juhi parema õla ja vastupidi.
Kohe dieedile - saab kevadeks kaalu.
Kevadel esimese motosurvivaliga http://emmk.ee/content/blogcategory/27/79/
Nüüd oleks mõistlik kuulata kogenud motomehe(ride to live live to ride) (MINU) juttu Ei ole see volüüümikate daamide vedamine sugugi mee lakkumine kinnise kaanega purgist,olen mina oma vitsad kätte saanud. Oli minul oi johaidii aastaid tagasi kummut suzuki intruder 750 ja sellel oli hea seljatugi,üks kord istus taga volüümikam daam(kg ei ole ilus nimetada) ja olin foori tagant startimas no johaidii ma mõtlen et ma pole vist tänini ühegi riisiraketiga ka suutnud nii pikalt taga rattas sõita.
Teise kogemuse võiks pealkirjastada:ära kalluta vastu kui sa surma ei taha saada: Oli mul tivekas (yamaha diversion 600) Võtsin taha jälle volüümika daami kurvis oli vaja kallutada aga kui sa oled kallutanud oma kiivri visiiri vastu maad ja ratas läheb ikka kurvist otse siis on aeg tõsisemalt daamiga vestelda. Minu soovitus: Sõida üksi ,korista ära taga iste ja jalarauad las mutt ulub vähemalt jääb ellu.
Kas kaasa kallutamiseks kutsute seda, kui ennast ratta suhtes kogu aeg samas asendis hoida, või peaks juhiga koos kaugemale painutama?
No mina olen vilunumatul seljakotil palunud parem üldse mitte kallutada kui et valesti kallutada. Tuleb vilumus, küll ka kergelt kallutama hakkab. Nii nagu endal, on ka seljakotil vaja tagumikutunnetus omandada. Seega soovitus- transa üht seljakotti regulaarselt, mitte mitmeid vaheldumisi Õnneks ma ise ka soolona mitte just suur kallutaja 
Ma loodan, et meid selles teemas autor jälle ei trolli aga
On selline kirjutamata seadus, et igal ilusal tibil on alati see üks kole ja volüümikas sõbranna kes alati igalepoole kaasa ronib, autosse või peolt ära tulles taksosse jne!
Siis mina soovitaks küsida, kas seljakotil on see ilus sõbrants nõus, et alguses tema peal harjutada seda vedamist
Krt mind lüüakse seina külge tatiga nende soovituste eest
Ma siiralt loodan, et keegi tegi endale trollimise konto ja nüüd trollib meid ja kõik täie tõsidusega kirjutavad elutarkust
@Reimps ei ole veel sõna võtnud! ma juba ootan millal.
Samas ei saa välistada, et inimene tõsiselt küsib. Siis ma toetan Motosurvivali ettepanekut, või vähemalt siis alguses platsipeal veitsa tiirutada, ja korralikku varustust kasutada. Vahel juhtub ka nii, et naisterahvas sõidutab naisterahvast või ongi tüüp nagu Itaalia ratsanik 55 kilone ja 160 kõrge naine on aga selline 180cm ja 60 kilo. Siit edasi kui teemalgataja tahab tõsiselt veitsa rohkem tarka juttu siit saada või siis nõu, siis võiks veits ka saladusloori veidi tõsta ja siiski mingid parameetrid kirja panna.
Lisaks ma vabandan kurvikate ja toredate inimeste ees! Ma ei taha kedagi solvata, olen isegi kogukam. Lihtsalt see teema on täpselt selline, et jah mis seal ikka lähen teen veini lahti selle peale!
Ekstra äge kui oled kõhna, lühikeste jalgadega ja kõrgel endul, üritad sõidutada mõnda endast 30% raskemat tibi ja ei peagi kaugemale sõitma kui esimese valgusfoori taha ja sealt banaalselt ratta külili prantsatad, sest oled parkinud kahe vao vahele ja varbad ei ulata maha
Irw, on sul alles fantaasiad:)
Mul on liiga hea ettekujutusvõime
Ma olin ära mõned päevad ühes ja mitmes kohas.
Üldiselt aga endast raskemaga võivad sõita need, kes ise on rasked, st 80+ kilo. Vähemalt mu kogemus on küll endast 10 ja rohkem kilo raskematega ja mitte meeldiv. Veel meeldivam on 20 kilo raskemaga Tondi ringidel, kui tolle esimen sõit üldse see on ja minu kallutamisest pole kasu, sest miski kraana hoiab mind püsti.
Samas ma amatöör kah, pealegi meeldivad mulle 45-60 kilosed neiud-milfid. Ja bike-tüüpi rollerist jutt, miskise cruiseriga on ilmselt suht suva, kui sul mingi hiiglane sabal istub.
Üldiselt ei tasu kaardilugejaid sabale võtta enne, kui endal sõitmine käpas ja ratta seljas end kindlalt tunned. Edasine on puhtalt loomkatsete etapp. Rohkem polegi.
Einoh, vahest võib nii ka juhtuda, nagu minuga. Abiellusin saleda tüdrukuga, ise olin ka parajalt peenike. Tasapisi on aga mõlemale "aastarõngaid" vöö ümber kogunenud. Kuid teineteise seltsis on liiga hea olla, et nüüd mingite kilode pärast riidu kiskuma hakata.
õnneks ma olen piisavalt raske, et minust raskemaid emaseid linnapildis ikka just üle viie ei näe, seega vist päris endast raskema kohta öelda ei oskagi, aga raske vs. kerge teemal on jah nii, et kui kergem võib teha seal taga enamvähem mida iganes ja sellest pole suurt lugu siis kui raskem ei tea mida seal teha tuleb, on päris krdi vastik sõita. ja kui see raskem on veel pikk ka, siis eriti räige.
aga et kuidas alustada, no ma ei alustakski. rendi alguses mõni kergem ja tee proovi. aga muidu ega pole muud kui tuleb õpetada ja harjutada, harjutamine ju teebki meistriks. kui õppust ei võta siis sõita ei saa.
Juhiti eespool tähelepanu sellele, et ilmselt ongi tegu mingi naisega, kes oma mehele kainekat plaanib sõita rattaga. Siis kõlab nagu loogiliselt kõik.
No me võime ainult ennustada ja edasi ainult jagada oma põnevaid seike, mis on juhtunud, kui keegi kedagi sõidutas
Laias internetis on nii pila videosid selle kohta:
Kui ka päris tõsiseid elusaid soovitusi:
1)Üks tõsine soovitus, valida suurem ratas, võimalikult madala raskuskeskmega ja heade kinnihoidmis võimalustega.
2)Harjutada
3)Kasutada turvavarustust
4)Õppida üks teistest aru saama ka siis kui suhelda ei ole võimalik.
4.1) leppida kokku enne sõitu mingid tingtegevused. Ala patsutad õlale, kui vaja kiiresti seisma jääda.
reimps kirjutas:Ma olin ära mõned päevad ühes ja mitmes kohas.
Üldiselt aga endast raskemaga võivad sõita need, kes ise on rasked, st 80+ kilo. Vähemalt mu kogemus on küll endast 10 ja rohkem kilo raskematega ja mitte meeldiv. Veel meeldivam on 20 kilo raskemaga Tondi ringidel, kui tolle esimen sõit üldse see on ja minu kallutamisest pole kasu, sest miski kraana hoiab mind püsti.
Samas ma amatöör kah, pealegi meeldivad mulle 45-60 kilosed neiud-milfid. Ja bike-tüüpi rollerist jutt, miskise cruiseriga on ilmselt suht suva, kui sul mingi hiiglane sabal istub.Üldiselt ei tasu kaardilugejaid sabale võtta enne, kui endal sõitmine käpas ja ratta seljas end kindlalt tunned. Edasine on puhtalt loomkatsete etapp. Rohkem polegi.
Siis tasub natuke vastukeeramise teooriat õppida. Ei sunni see tagaistuja ühtki ratast otse minema kui lenksu keerad. Ebameeldiv tunne on küll, aga kurvi võtad välja.
Kuna ma pole just kõige suurem mees, siis olen nii mõnigi kord 20+ kilo raskemaid seljakotte vedanud. Põhiteema on sama mis suvalise seljakotiga:
eesistujal peavad käed 'vabad' püsima.
eesistuja peab keharaskust pidurdamisel põlvedega paaki suunama.
eesistuja peab ülakeha kõhu- ja seljalihaste abil püsti hoidma, mitte kätega lenksule toetama.
tagaistuja peab põlvedega juhi puusadest kinni hoidma. See peaks olema põhiline 'kinnituspunkt'.
tagaistuja peab pidurdamisel kogu 'jõu' läbi põlvede eesistuja puusadele suunama ja eesistuja suunab selle omakorda kenasti paaki. Ilmselgelt võib seljatagant sangadest natuke kaasa aidata, aga sangad ei tohiks põhiline kinnihoidmise koht olla.
tagaistuja peab ülakeha kõhu- ja seljalihaste abil püsti hoidma, tähtis on, et raskust ei suunataks juhi ülakehale.
tagaistuja võib igasugu kallutamised ära unustada, kogenematu tagaistuja ei tea niikuinii mida see tähendab. Las vaatab üle kurvipoolse õla otse ja kõik.
kui juht tunneb, et ratas ei taha hästi kallutada/kurvi võtta, siis tuleb lenksuga vastassuunas keerata(vastukeeramine) ja küll ta läheb.
aga nagu enne kiirelt ütlesin, siis Motosurvivalile koos seljakotiga, seal saate kogenud pilgu all kaks päeva harjutada.
Toimib küll, jah. Ei toimi vaid esimest korda seljakotiksolijate puhul. Seega püsisuhe ja ühised kogemused massidesse.
Mina olen oma aatatepikkuste koolitustega selgeks saanud, et mida rohkem annad väga täpseid juhiseid, seda rohkem tekib küsimusi ja segadust - seda peamiselt seetõttu, et kõiki olukordi pole võimalik ette ennustada. Tuleb anda üldised juhised, et jääks alles loogilise mõtlemise osa. Mina ütleks nii, et seljakott ei tohi teha mitte midagi ja sellega ongi kogu juhis antud. Seljakott peab käituma täpselt samamoodi nagu tagakohver. Ei mingit isemõtlemist kallutamise osas. Ainus, mida juhile meelde tuletada on see, et enne sõidu alustamist istud ise sadulasse, toetad jalad maha ja hoiad tsikli vertikaalis. Seljakott ronib oma puki otsa, paneb jalad tappidele ja alles siis alustad sõitu. Sõidu lõpetamisel samamoodi - seljakott ei hakka ennem rabelema ja tsikli seljast maha ronima kui tsikkel on peatunud ja juht on tsikli stabiilsesse asendisse toetanud.
Oi, kui väga tahaks sellise teemapüstituse peale lõõpida...
Aga üldiselt ainult kaks soovitust esialgu, mis seljakotile pähe raiuda (liiga palju juhiseid ajab asja keeruliseks):
1. Ära, kurat, kalluta kurvis vastu!
Oleksin kunagi ringteelt otse läinud ja taga oli kõigest ca 50 kg naine...
2. Kui ära harjud ja end mugavalt tundma hakkad, ära unusta kiirendustel juhi ligi tõmbuda ja korralikult kinni hoida.
Viimasest nii palju, et tasub seljakotiga mingi märguanne kokku leppida - nt juhi poolt patsutus seljakoti jalale vms, andmaks märku, kui juht midagi järsemat teha tahab. Minu tavapärane seljakott tunneb end kohati liiga vabalt, pean talle meelde tuletama, et nii "tsill" nüüd ka ei tohi olla - nati ohtlik.
Mind ennast seljakoti kaal väga ei huvita. Suht sama tunne oli 80 kg meest vedada, mis 50 kg naist. Ühele naisele õpetasin platsil sõitu nii, et istusin talle ise seljakotiks (ER-6F peale) ja võtsin üle tema lenksust kinni, sest tal oli raskusi seisma jäämisega ja aeglaselt pööramisega ning ilma minu abita käis külili. Ehk siis 50 kg naine ja 85 kg mina. Toimis...
Aga Heikik, selles platsisõidu jutus võib iva olla. Äkki olekski raskemat seljakotti lihtsam vedada hoopis kõhukotina 
Chopperimehed, mina kaasa arvatud, sõidavad suures osas õllekõhuga ringi ja ei käi sugugi lihtsamalt kummuli