Biker.ee foorum

Kawasaki KLE 500 1998.

Sellel mul paigaldatud sigaretisüütaja mobla laadimiseks ja rutskasoojendused.

Kuda ära mõõta, palju varu veel pingeregulaatoril (ja laadimisel üldiselt) on? Tahaks paigaldada paar hajutatud valgusega LED-i, et pimeda peale jäädes mülkais hätta ei jääks. Need LED-id just eriti voolu ei võta, aga ikkagi...

oil kirjutas:

Kawasaki KLE 500 1998.

Sellel mul paigaldatud sigaretisüütaja mobla laadimiseks ja rutskasoojendused.
Kuda ära mõõta, palju varu veel pingeregulaatoril (ja laadimisel üldiselt) on? Tahaks paigaldada paar hajutatud valgusega LED-i, et pimeda peale jäädes mülkais hätta ei jääks. Need LED-id just eriti voolu ei võta, aga ikkagi...

KLE500 annnab ca 17A töötava moorori korral (13.8V) mis on laias laastus 230W. Nüüd arvuta maha siit tarbimine ja saad teada, kui palju sul vaba on.

Segased küsimused või rumalad küsimused, aga... kuda ma hetke tarbimist mõõdan? Ventikas tööle, kaugtuled ja rutskasoojendused peale... ja siis edasi?

Macintosh kirjutas:

oil kirjutas:

Kawasaki KLE 500 1998.

Sellel mul paigaldatud sigaretisüütaja mobla laadimiseks ja rutskasoojendused.
Kuda ära mõõta, palju varu veel pingeregulaatoril (ja laadimisel üldiselt) on? Tahaks paigaldada paar hajutatud valgusega LED-i, et pimeda peale jäädes mülkais hätta ei jääks. Need LED-id just eriti voolu ei võta, aga ikkagi...

KLE500 annnab ca 17A töötava moorori korral (13.8V) mis on laias laastus 230W. Nüüd arvuta maha siit tarbimine ja saad teada, kui palju sul vaba on.

Ampertangidega +kaablilt?

Lihtsam oleks vast remondijuhend alla laadida ja sealt vaadata geneka võimsust.
Netis on erinevaid kalkulaatoreid, mis teisendavad amprid ja voldid ümber.

Ampertangid on jah üks variant aga need ei taha enamasti kusagile vahele mahtuda.

Manualist näeb küll geneka võimsust aga mitte paraku tarbimist.

Siin on päris hea juhend selle kohta, kuidas tarve välja arvutada.
http://www.powerlet.com/learningCenter/excessCapacity

Kui tester vahele panna ampermeetri peal siis näeb . Juhul kui ampertangidega ei mahu või neid pole. Ja siis juba katsetad- tuled, kätesoendus, soojaks minnes vent jne..

Anna andeks rumala küsimuse eest, aga... kuhu ma selle testeri vahele panen? Mul olemas küll elektrooniline, mis lisaks laadimispingele mõõdab ka kõike muud.

Testri konfid ampermeetriks (enamasti see tähendab punase juhtme ringitõstmist teise auku) ja otsad pead panema pingerelee/aku ja ülejäänud tsikli vahele. Hondadel näiteks on kohe starterirelee juures peakaitse, mille august on mugav läheneda - usun et Kawasakil on midagi sarnast, tirid kaitsme välja ja testri otsad asemele.

NB! pärast mõõtmist ära unusta testrit "tavaliseks" tagasi konffida, kui unustad siis saad järgmine kord pinget mõõtma minnes ilusa paugu

Tavaliselt üle 10A sihuke tester ei mõõda. Igaks juhuks ära kõike samal ajal sisse lülita vaid mõõda korda mööda ja liida pärast kokku. Ja mõõda käiva mootoriga muidu akul pinge madalam ja ei saa täpset tulemust.

Ma ise ei hakkaks multimeetrit e. testrit õhku laskma. Enamus jaekaubanduses müüdavatest ei ole võimelised toime tulema rohkem kui 10A mõõtmisega. Odavam ots pussab selle peale lõplikult maha. Kallimatel on kaitstud ahel olemas.
AC/DC ampertangid on piisavalt kallid, tavakodanik neid ei osta reeglina. Samas oleks see hetkel ainuõige valik, ei peaks miskit lahti ühendama ja kuskile vahele toppima. Ja mõõta saab nii positiivse kui ka negatiivse poole pealt. Voolu suund on tähtis.
AC ampertangid on odavad, nendega ei ole paraku midagi teha hetkel.

Jah, testriga peab tegema ettevaatlikult ühe pirni ja asja kaupa - enamik elektrikraamist tegelt käib suht väikse vooluga, esituli ja jahutusvent vast on kriitilisemad.

Oomipoes on muidu 75€ eest müügil peenikeste lõugadega ampertangid (https://www.oomipood.ee/product/pt4250_ ... mpertangid), anoh jah ühe mõõtmise jaoks vast tõesti kallivõitu ja tont selle täpsust ka teab.

Tänud info eest. Üritan järjepanu ära mõõta ja siis on nikerdamist lisatulede paigaldamisega.

Mõõteaparaate mul kaks, üks kalima otsa profikas ja teine jae jamss.

Muidu poleks vajagi lisatulesid, ega heast peast kottpimedaga pehmetele "teedel" roni, kuid vahel võib juhtuda, et piisavalt pehmete "tee"olude korral jääb koju jõudmine väga hilja peale... Siis oleks küll abi hajutatud valgusega lisatuledest tsikli ees ja ilmselt peab miskit paikema ka taga, kui edasi enam kuidagi ei taha pressida.

siin on väike juhend kuidas asi käib: https://www.wikihow.com/Measure-Amperage

Tuledel,ventika mootoril ja ka rutska soojendustel on peal mingid numbrid.Nende kokku liitmisel saad ka mingi summa.Sellele summale liidad oma planeeritavad tuled.Natuke võiks peale seda ka veel varu jääda.

Läks nagu arvata oli. Ei viitsinud mõõta midagi. Ostsin Tööriistamarketist kaks 35-watist LED töötuld. Ei maksnud peaaegu mitte midagi, pmst veekindel lüliti maksis veitsa rohkem kui tuli.

Aga sõita on üli mugav nende tulede abil.

All pildid ainult lähitulega, sisselülitatud LEDidega ja tänane sõit metsas. Enamiku ajast sõitsin väljalülitatud lähituledega, need ei näidanud nagunii midagi eriti.

Vahepeal läbitud üksjagu kilomeetreid, masin on vana aga ilmselt kestab kauem kui mina ikkagi.

Peale iganädalasi põrsa kombel mudas sonkimise on radikavõred ja survekas omavahel jõuvahekorrad paika saanud. Radika plekiribad üsna lamaskil. Väikese kruvitsejaga kannatas neid küll sirgendada, aga mõni sektsioon ikka suht taastamatu. Nüüd pikemal reisil andis tunda, liivas püherdamine väikesel kiirusel pöördeid kõrgel hoides... ajas masina kuumaks. Kui natukenegi kiiremini, jooksukiiruselgi saab sõita, siis juba jaksab jahutada.

Idee on võtta enamik puruks läinud plekkribisid üldse ära ning panna sinna ette peenikese silmaga võrk. Umbes nagu paberikorvi võrkkest, ainult tugevam. Maksab ehituspoes tubli viiekas. Ahjuvärviga tõmban üle ka, et ei roostetaks. Kuumakindel ahjuvärv (ühtlasi oli ta vist ka katusepleki värv) on igasuguste detailide värvimisel end väga hästi tõestanud, näib kestvat igavesti. Ja kõige ette veel üks suurema silmaga võrk, mida saan kergesti puhastamiseks eemaldada, et näiteks reisil saaks lahti suuremast kihist kinni jäänud mudrust.

Kumb on olulisem, õhu voolavus läbi radika, et ka ventikas saaks seda sealt läbi tõmmata mootori jahutamiseks, või soojuse jaotamine läbi radika plekiribide?

NB: netist leiab üksjagu kasutatud radikaid hinnas 15-75 €, mõni näeb päris ilus välja ka. Ehk siis ma leiutan selleks, et oleks lõbus ja huvitav ning diivanil Top Geari korduse vahtimise kõrvale kahe õlle libistamise asemel kuuris tsiklit timmida, poole silmaga Setantast jalkat vaadates.

Kui kellelegi ehk kunagi abiks on, siis leidsin lahenduse. Üritasin sirgestada lamaskil radikaribisid. See ei õnnestunud, kuna mõni segment nii lamaskil, et isegi noatera vahele ajades kippusid purunema. Siis tegin iga 5 mm tagant lihtsalt tuugalt jämedama kruvitsejaga augu läbi. Nii et nüüd näeb radikas välja umbes nagu juusturiiv, ainult sirgelt läbi aukudega. Siis lasin kõik värviga üle. Ostsin Espakist 7 euroga tüki peene silmaga võrku (umbes nagu aukudega plaat, tugevam). Sellest saab täpselt kaks radikaesist võrku. Pool jäi seega tagavaraks. Panin selle radika ette, ka värvitud muidugi. Proovisõit tehtud, tublisti metsas puurimist jubedas palavuses. Kõik toimis väga hästi. Nüüd saab ka survekaga pesta (mõistlikult).

Lisaks tegin esiporikale väikese pikenduse. Nüüd peale mulla-kruusateid ja poris sumpamist jäi radikas 99% puhtakski.

Sooviks umbes selliseid

LED-lisatulesid oma kergemale enduurole pimedateks sügisõhtuteks. Hea oleks maanteelegaalsus, aga võib ka ilma. Kui pole legaalsed, siis maanteel ei kasutaks vaid ainult teedelt väljas. Tsikli oma tuli on täitsa OK maanteelsõitmiseks aga offroadil jääb väheks.

Ei suuda leida sellist, mis oleks umbes 25-35W ning diameeter võiks jääda alla 7 cm, hajutatud valgusvihk. Kellelgi soovitusi?

Enamik on 10W ning 1200 lumeni kanti, väheseks jääb.