Püsimagnet generaatori pingeregulaatori tööpõhimõte

[Jesper]

Šunteeriv regulaator peab ikkagi ümmarguselt 12 V pingelangu endale jätma sõltumata täpsemast konstruktsioonist ja sellega kaasneb paratamatult P=U*I võimsuse eraldumine.

Nojah, ma üritasin pakkuda lihtsustust, mis läheks natuke edasi sellest "pingeregulaator on takisti ja konverteerib ülejääva voolu soojuseks", samas sellest kuhugi mõistlikku kaugusesse jäädes.

A kas päris pingeregu ei töötagi impulssrežiimis? Ma selle kasti nimega "control circuit" sisuga olen üsna halvasti kursis...

[morse]

Joel, minuarust need MOSFET-i baasil regulaatorid ikkagi teevad põhimõtteliselt sama asja mis SCR-id, selle vahega et pingelang juhtivas režiimis on väiksem.

Selles suhtes see seletus, et "pingeregulaator muudab kogu ülejääva võimsuse soojuseks" on ikkagi lihtsustus, teoreetiliselt ideaalne šunt ei lähe üldse kuumaks ega tarbi mingit võimsust, lihtsalt ühendab mähise maandusesse ja genekas siis kühveldab elektrone maandusest maandusesse nagu jaksab. Anoh kuna füüsikateoreetiliselt ideaalne maailm oma hõõrdumisvabade pindade ja kõikehõlmava vaakumiga on üks äraütlemata tsiklisõiduvaenulik paik, siis ma isiklikult eelistan väikest radiaatorit saba all Ma hetkel ei viitsi arvutada, aga lakke vaadates pakuks, et see klassikaline SCR-idega skeem keerab ilma koormuseta jahvatades kuskil 20-30% võimsusest soojuseks, ehk siis 150W geneka puhul 30-50W äkki? MOSFET teebki siis sama asja efektiivsemalt ära, lisaks seal vist tehakse mingit trikki seoses sellega, et MOSFET juhib voolu mõlemas suunas ja kuidagi sai negatiivsete poolperioodide alaldamise dioodid kokku hoida.

Aga see kõik ei muuda algset põhimõttelist väidet, et tsikli pingeregulaator teeb hõõglamp -> LED konversiooni puhul rohkem tööd, ehk siis mitte füüsikalises mõistes tööd, aga selles mõistes et "teeb seda mida ta on mõeldud tegema".

OK. Ma refereerin:

1. jah genekat koormatakse pidevalt 100%lise võimsusega
2. aga pingeregu ei lähe kuumaks, kuna suudab seda koormamist nii efektiivselt teha, et soojuseks muundub võibolla 30% (mis on tõesti talutav temperatuur ka võimsa geneka puhul).
3. siit tuleneb, et Neeme algne point selles suhtes kehtib, et LED päevatule kasutamisel pole pointi ja parem oleks isegi rutskasoojendused taha lülitada
4. Üles jäi küsimus aftermarket MOSFET regude kohta. Need on kas
   A jadaühenduses ja ei koorma genekat 100% ajast
   või
   B sama tööpõhimõttega, mis tehaseregu aga lihtsalt efektiivsem ja seetõttu jahedam?

Saaks siia mingid mõõtmised või viited taha, oleks teema lukus. Punkt nr 2, mille eelkirjutajate jutust refereerisin, on oluline täpsustus seiniste lihtsustatud selgituste baasil tekkinud arvamusele, et kõik üleliigne läheb soojuseks regu radikas.

Williga sarnaselt on mul endiselt küsimus, et kui regu võtab oma töö tegemise käigus osa soojusest, kas siis ülejäänud soojus jääb staatori mähistesse (ja sealt mootoriõlisse)?

[joel]

no okei, pingeregu on jadas. aga püsimagnet genekas teed ju tööd sellele vaatamata pidevalt, kui ta pöörleb. Sisuliselt vahet ei ole, mis täpselt on see pinge, mida ta toodab millise pöörde juures või kui palju läheb/ei lähe just pingeregus sellest soojuseks. Aga kui see tehtud töö ei lähe soojuseks pingeregus (juhul kui see on jadas) siis, kuskohas see juba tehtud töö soojuseks muundub? Mina ei näe muid variante kui see, et siis lihtsalt soojenevad geneka enda mähised. töö (ära) tegemisest ei pääse ju ikkagi kuskile kokkuvõttes..

Selles mõttes oli hollow märkus ennist õige, et kui geneka (või mikromootori) otsad lahti jätad, siis ei tehta mingit tööd ja ei muudeta mehaanilist energiat soojuseks (v.a. laagrid), sest vooluringi ei saa tekkida. Pinge võib geneka lahtistel otstel olla pea 100 V, aga kuna vool on null, on võimsus ka null. Kui regulaator ühendada tarbijaga järjest ja tarbija peaaegu midagi ei tarbi, siis on samuti vool peaaegu null ja regulaatoril eraldub väga väike võimsus (ja enne regulaatorit on geneka mähistel pinge palju kõrgem kui 12 V).

[morse]

Spoiler

no okei, pingeregu on jadas. aga püsimagnet genekas teed ju tööd sellele vaatamata pidevalt, kui ta pöörleb. Sisuliselt vahet ei ole, mis täpselt on see pinge, mida ta toodab millise pöörde juures või kui palju läheb/ei lähe just pingeregus sellest soojuseks. Aga kui see tehtud töö ei lähe soojuseks pingeregus (juhul kui see on jadas) siis, kuskohas see juba tehtud töö soojuseks muundub? Mina ei näe muid variante kui see, et siis lihtsalt soojenevad geneka enda mähised. töö (ära) tegemisest ei pääse ju ikkagi kuskile kokkuvõttes..

Selles mõttes oli hollow märkus ennist õige, et kui geneka (või mikromootori) otsad lahti jätad, siis ei tehta mingit tööd ja ei muudeta mehaanilist energiat soojuseks (v.a. laagrid), sest vooluringi ei saa tekkida. Pinge võib geneka lahtistel otstel olla pea 100 V, aga kuna vool on null, on võimsus ka null. Kui regulaator ühendada tarbijaga järjest ja tarbija peaaegu midagi ei tarbi, siis on samuti vool peaaegu null ja regulaatoril eraldub väga väike võimsus (ja enne regulaatorit on geneka mähistel pinge palju kõrgem kui 12 V).

väga hea selgitus. ja hollow selgituse täiendus.
Aga kas see kehtib nüüd kõikide pingeregude korral või ainult MOSFETi puhul?
Ja kas sellise tööpõhimõtte puhul oleks siiski elektrisüsteemi ja genekat vähemkoormav see, kui kasutada päevasõidutulesid?

Edit: Alloleval lingil küll süvendatakse lihtsustatud arusaama, et tavaline regu on nagu triikraud aga siin kinnitatakse Joeli algset juttu, et MOSFET regud töötavad teisel põhimõttel. Ja loogika dikteerib, et sellise regu kasutajatel oleks päevasõidutuledel ka mingi point: http://www.rexs-speedshop.com/Electrica ... regulators

Praktikas muidugi peab tõdema, et näiteks metsas (tavalise reguga) tsikliga töristades on kehvema akuga ka siiski mõistlik tuled maha võtta, kuna püsimagnetgene tootlikus madalatel pööretel on kehv.

[joel]

Ma tegelikult n-ö MOSFET regude hingeelu täpsemalt uurinud pole ja tänu väidetele, et need erinevalt tavalistest väheste tarbijate korral peaaegu ei soojene, järeldasin ma, et need on järjest ühendatud. Põhimõtteliselt on täiesti võimalik ka Jesperi pakutud versioon, et need on samuti šunteerivad, aga töötavad efektiivsemalt. Osaliselt sel viisil, et väikese sisetakistuse tõttu hajub soojus mujal (staatoris ja juhtmetes-pistikutes), aga teiselt poolt võib-olla näiteks tänu suurel sagedusel ja väga kiirete üleminekutega impulssrežiimis töötamisele, kus oluliseks muutub ka staatori mähise induktiivtakistus, mis tõepoolest takistab ilma soojust tekitamata.

[Jesper]

Ma ka praktikas ühtegi konkreetselt tsikli jaoks mõeldud MOSFET-regulaatori skeemi ei tea, aga puhtalt kõhutunde baasil tundus, et šuntiv variant on praktilises kasutuses efektiivsem ja töökindlam - kui me nüüd ei räägi just stiilis BMW GS-i baasil ehitatud Touratechi demorattast, siis ega neid asju ju palju pole, mida kasutaja sisse ja välja lülitada saab. Aga üldises plaanis on komponendid 80-ndatest saati ikka jõhkralt edasi arenenud, vabalt võib olla et see jadamisi ühendus pole ka probleem ja vastav transistor maksab 0.68€ tk jne.

[morse]

kuidas nüüd asjas selgusele jõuda? peamisi küsimusi ennekõike just levinud tehaselahenduste puhul on kaks, millest tuleneb kolmas

1. kui palju genekat ja pingeregu ikkagi koormatakse, kui tarbijaid taga pole
2. kuhu kaob soojus
3. kas tarbimise säästul, näiteks päevasõidutuledega sõitmisel, on üldse mingitki pointi (laadimissüsteemi vaates)?

ma võin ju Jesperi tükil radika maha kraapida - kas fotode alusel on lihtne seda reverse engineerida?

[Jesper]

No see minu tükk on Honda stock klots mulletite ajastust, selle puhul ikkagi kehtib Neeme algne väide, et kõige kauem kestab siis kui võimsus pirnidesse lasta. MOSFETi puhul tuleb mängu ka asjaolu, et kuigi teoorias sa võid üht- või teistpidi tehes säästa näiteks 10% elueast, siis kui see eluiga on praktikas 60 aastat, siis pole erilist tähtsust...

[will111]

püsimagnet mootorit käima lükates ei käi see tühja. tuleb keerata "üle pooluste". selsamal põhjusel ei jää need mikromootorid ka kuigi kauaks pöörlema. Kuhu see energia siis seal sumbub, mis need mikromootorid seisma paneb?

[joel]

Sõltub mootori konstruktsioonist. Mõned mikromootorid ja samm-mootorid käivad näpuga pöörates tõesti tuntaval jõnksutades. Tõenäoliselt tekivad seal ankruplekkides pöörisvoolud, mis tõesti soojuseks muutuvad. Aga keerutan praegu näppude vahel sellist mikromootorit, mis käib praktiliselt sujuvalt ja juhtmeid kokku ühendades muutub pöörlemine selgelt raskemaks.

[will111]

kas sellega on nii, et kui "tühjalt" ehk midagi juhtmetele ühendamata tekivad need pöörisvoolud, mis soojaks muutuvad geneka/mootori sees, siis koormust järgi ühendades neid ei teki ja sisuliselt selle asemel tekib "kasulik" vool, mida siis ükskõik millise tarbija (või kasvõi koormus/radikas, mis on ühendatud) tarbib?

[joel]

Need mootori konstruktsioonis kadusid põhjustavad pöörisvoolud peaks igal juhul tekkima, aga neile lisandub mähise vool, kui vooluring on suletud.

[morse]

Korjasin Hollow teksti eelmisest teemast üles:

Pingeregulaatoris on sees kuue dioodiga dioodsild mis teeb kolmefaasilise vahelduvvoolu alalisvooluks. Ehk et teeb plussi ja miinuse. Sealt edasi vanasti oli mingi trans või türistor millega tõesti kupatati üleliigne pinge massi. Kui me aga võtame, et genekast tuleb mingi 75-90v vahelduvat kolm faasi, siis alalisvoolu tuleb miski 100v siia-sinna. Kui nyyd vaja 14,4v alles jätta, siis see tähendaks 85% keresse kupatada. Päris paras radikas peaks siis istumiseall olema. 40 aastat tagasi tehti asju sedasi. Tänapäeval tuleb see _100v alalispinge impulsstoiteplokki mis laseb soojuseks umbes suurusjärgu 10%. Vahe on kas 85 või 10%?.

Kui ma võtan 12v 150w toiteploki ja panen sinna yhe 3w LED’i järgi, mis sa arvad kaua see led põleb? 0,3sekundit? Kui ma panen sinna LED draiveri vahele mis piirab ära voolu 600mA peale, siis sellega piirab ta ära ka pinge ja LED põleb ideaalselt ja see led driver on 2x2x2cm täielikult eposse valatud ja see ei lähe isegi leigeks. Kuhu siis pannakse üle jääv 9v (valge LED töötab _3v peal)? Ja see 147w mis toiteplokk välja tatistab?

Türistor pingemuundurit kasutati ma arvan umbes siis kui tsiklid olid 6v toitesüsteemiga.

OK - valgusti toiteplokkidega olen kenasti kursis ja kõhutunne ütleb, et isegi 90nda aasta ratta pingeregu ei tehtaks nii kehvasti, et genekas on koguaeg täiega järel.

Paar küsimust:

1. Sinu teooria korral ju impulsspõhimõttel toimiv regulaator ei koorma genekat pidevalt 100%lise koormusega???

Eelnevalt viitasin aftermarket regule, mille tootja väidab, et MOSFET regud ei koorma genekat aga justkui tehaseregud siiski koormavad (ja Jesperi ning Joeli seletused kirjeldasid lahti selle, kuidas mitteMOSFET regu laseb kõik üleliigse massi aga ise jääb seejuures võrdlemisi jahedaks).

1. Sel juhul on ju pingeregu loogika ka sama nagu valgusti toiteplokil, et mida vähem tarbimist, seda vähem koormab pingeregu (ja genet), mitte vastupidi?

[hollow]

Spoiler

Korjasin Hollow teksti eelmisest teemast üles:

Pingeregulaatoris on sees kuue dioodiga dioodsild mis teeb kolmefaasilise vahelduvvoolu alalisvooluks. Ehk et teeb plussi ja miinuse. Sealt edasi vanasti oli mingi trans või türistor millega tõesti kupatati üleliigne pinge massi. Kui me aga võtame, et genekast tuleb mingi 75-90v vahelduvat kolm faasi, siis alalisvoolu tuleb miski 100v siia-sinna. Kui nyyd vaja 14,4v alles jätta, siis see tähendaks 85% keresse kupatada. Päris paras radikas peaks siis istumiseall olema. 40 aastat tagasi tehti asju sedasi. Tänapäeval tuleb see _100v alalispinge impulsstoiteplokki mis laseb soojuseks umbes suurusjärgu 10%. Vahe on kas 85 või 10%?.

Kui ma võtan 12v 150w toiteploki ja panen sinna yhe 3w LED’i järgi, mis sa arvad kaua see led põleb? 0,3sekundit? Kui ma panen sinna LED draiveri vahele mis piirab ära voolu 600mA peale, siis sellega piirab ta ära ka pinge ja LED põleb ideaalselt ja see led driver on 2x2x2cm täielikult eposse valatud ja see ei lähe isegi leigeks. Kuhu siis pannakse üle jääv 9v (valge LED töötab _3v peal)? Ja see 147w mis toiteplokk välja tatistab?

Türistor pingemuundurit kasutati ma arvan umbes siis kui tsiklid olid 6v toitesüsteemiga.

OK - valgusti toiteplokkidega olen kenasti kursis ja kõhutunne ütleb, et isegi 90nda aasta ratta pingeregu ei tehtaks nii kehvasti, et genekas on koguaeg täiega järel.

Paar küsimust:

1. Sinu teooria korral ju impulsspõhimõttel toimiv regulaator ei koorma genekat pidevalt 100%lise koormusega???

Eelnevalt viitasin aftermarket regule, mille tootja väidab, et MOSFET regud ei koorma genekat aga justkui tehaseregud siiski koormavad (ja Jesperi ning Joeli seletused kirjeldasid lahti selle, kuidas mitteMOSFET regu laseb kõik üleliigse massi aga ise jääb seejuures võrdlemisi jahedaks).

1. Sel juhul on ju pingeregu loogika ka sama nagu valgusti toiteplokil, et mida vähem tarbimist, seda vähem koormab pingeregu (ja genet), mitte vastupidi?

Minu väide ongi, et mida väiksem tarbimine, seda vähem koormatakse pingeregu ja genekat. Mingi kogus läheb igaljuhul soojaks, selle vastu ei saa aga et 85% soojaks läheb... no kui siin mingitel ratastel on 550w gene, siis kujutad ette kus 85% läheks soojaks? Piltlikult hõõhlamp annab 15-20% valgust, ülejäänud läheb soojaks... 500w hõõglamp istmeall... midagi hakkaks seal sulama üsna kiiresti.

Koormuse all läheb dioodsild ise juba soojaks ilma, et seal otsest suurt kadu oleks, jah, dioodidel on oma pingelang ja sealt tuleb suba sooja aga koormuseall samuti tuleb sooja juurde

[hollow]

See sõna MOSFET tähendab, et pingeregu juhitakse transistoriga. Kas transt lylitab üleliigse massi või on seal impulsstoiteahel, mõlemaljuhul on seal mingi trans sees... ja sedasi öeldes ei tähenda ta suurt mittemidagi

[morse]

Spoiler

Korjasin Hollow teksti eelmisest teemast üles:

Pingeregulaatoris on sees kuue dioodiga dioodsild mis teeb kolmefaasilise vahelduvvoolu alalisvooluks. Ehk et teeb plussi ja miinuse. Sealt edasi vanasti oli mingi trans või türistor millega tõesti kupatati üleliigne pinge massi. Kui me aga võtame, et genekast tuleb mingi 75-90v vahelduvat kolm faasi, siis alalisvoolu tuleb miski 100v siia-sinna. Kui nyyd vaja 14,4v alles jätta, siis see tähendaks 85% keresse kupatada. Päris paras radikas peaks siis istumiseall olema. 40 aastat tagasi tehti asju sedasi. Tänapäeval tuleb see _100v alalispinge impulsstoiteplokki mis laseb soojuseks umbes suurusjärgu 10%. Vahe on kas 85 või 10%?.

Kui ma võtan 12v 150w toiteploki ja panen sinna yhe 3w LED’i järgi, mis sa arvad kaua see led põleb? 0,3sekundit? Kui ma panen sinna LED draiveri vahele mis piirab ära voolu 600mA peale, siis sellega piirab ta ära ka pinge ja LED põleb ideaalselt ja see led driver on 2x2x2cm täielikult eposse valatud ja see ei lähe isegi leigeks. Kuhu siis pannakse üle jääv 9v (valge LED töötab _3v peal)? Ja see 147w mis toiteplokk välja tatistab?

Türistor pingemuundurit kasutati ma arvan umbes siis kui tsiklid olid 6v toitesüsteemiga.

OK - valgusti toiteplokkidega olen kenasti kursis ja kõhutunne ütleb, et isegi 90nda aasta ratta pingeregu ei tehtaks nii kehvasti, et genekas on koguaeg täiega järel.

Paar küsimust:

1. Sinu teooria korral ju impulsspõhimõttel toimiv regulaator ei koorma genekat pidevalt 100%lise koormusega???

Eelnevalt viitasin aftermarket regule, mille tootja väidab, et MOSFET regud ei koorma genekat aga justkui tehaseregud siiski koormavad (ja Jesperi ning Joeli seletused kirjeldasid lahti selle, kuidas mitteMOSFET regu laseb kõik üleliigse massi aga ise jääb seejuures võrdlemisi jahedaks).

1. Sel juhul on ju pingeregu loogika ka sama nagu valgusti toiteplokil, et mida vähem tarbimist, seda vähem koormab pingeregu (ja genet), mitte vastupidi?

Minu väide ongi, et mida väiksem tarbimine, seda vähem koormatakse pingeregu ja genekat. Mingi kogus läheb igaljuhul soojaks, selle vastu ei saa aga et 85% soojaks läheb... no kui siin mingitel ratastel on 550w gene, siis kujutad ette kus 85% läheks soojaks? Piltlikult hõõhlamp annab 15-20% valgust, ülejäänud läheb soojaks... 500w hõõglamp istmeall... midagi hakkaks seal sulama üsna kiiresti.

Koormuse all läheb dioodsild ise juba soojaks ilma, et seal otsest suurt kadu oleks, jah, dioodidel on oma pingelang ja sealt tuleb suba sooja aga koormuseall samuti tuleb sooja juurde

Mina olen samal arvamusel olnud aga otsin selget tõestust või ümberlükkamist. Hetkel veel pole kumbagi.

Selles osas, et kuidas on võimalik 550W nulli ära lühistada ilma, et regu kuumaks läheks, on eespool pädev teooria olemas (massi shuntimise ajal tuleb kuumust ainult impulsi lülitushetkel ja REGU peal muutub kuumuseks väike osa sellest shuntitud voolust).

Seda, et MOSFET tähendab lihtsalt transsi, ma tean - samuti nagu antud toote turundamisel, on ka siin hea selle nimega viidata, et segadust ei tekiks.
Ma ei tea, kas või kui usaldusväärne on näiteks Rex’s SpeedShop aga nemad on ühed nendest, kes väidavad, et tehaseregu lülitab kõik nulli ja nende regu töötab nii nagu Hollow eeldab, et kõik stiilis post 6V-ajastu regud peaks tööama.

Kuhu on koer maetud?

Edit: klaviatuurininjandus... Mul pole ampertange käepärast, kas keegi saaks mõõta voolu regu null otsal kahes variandis: 1. tuled sisselüitatud ja 2. väljalülitatud asendis. Mõlemal juhul samadel mootori pööretel.

[franz125]

A mul hoopis teistlaadi küsimine, milline neist pingekatest koormab mootorit vähem.Räägitakse ainult soojusest mis ühe puhul läheb sinna ja teise puhul tänna.

[hollow]

A mul hoopis teistlaadi küsimine, milline neist pingekatest koormab mootorit vähem.Räägitakse ainult soojusest mis ühe puhul läheb sinna ja teise puhul tänna.

Ilmselgelt kui genekal on stabiilselt 550w koormust taga, siis see koormab mootorit rohkem kui see, et sul on pysiv koormus 55w (₁₀%) ja siis vastavalt see mis tarbimiseks järgi on.

[hollow]

No mõelge nyyd hetkeks oma... mobiililaadija. 220v läheb sisse ja 5v tuleb välja. Ei suunata ülejäänud 215v massi. See mobiililaadija hõõguks seinal teil. Mingit vahet pole kust või kui suur pinge vahelduvatvoolu teil tuleb, hüdro jaamast, tuulikudt või narva turbiinist või mootorratta generaatorist. Vahelduvvool on vahelduvvool.

[hollow]

Te võite muudugi proovida, pingeregust tulev + juhe keresse maandada ja vaadata kaua see pingeregu teil töötab. Ei ole ju otseselt vahet kuskihta sa lühise tekitad ahelas, lühis on lühis.

[jakim]

Te võite muudugi proovida, pingeregust tulev + juhe keresse maandada ja vaadata kaua see pingeregu teil töötab. Ei ole ju otseselt vahet kuskihta sa lühise tekitad ahelas, lühis on lühis.

Vahe on selles, et ka klassikaline shunt tüüpi regulaator ei lühista mähist maandusega püsivalt vaid teeb seda vastavalt generaatori sagedusele. Kui alaldatud pinge ületab nimiväärtuse (14v) avatakse türistor ja lühistatakse vooluring. Seejärel pinge langeb ja türistor sulgub. Kui koormust ei ole on vajadus lühistada sagedamini ja regulaator kuumeneb rohkem.

Seetõttu on nende klassikaliste paralleelselt vooluringi ühendatud regulaatorite korral (ka MOSFET) ainuõige rakendada optimaalset koormust. Sellisel juhul läbib väiksem osa voolust regulaatori türistor(i) ja suurem osa koormust vooluahelas. (hõõglamp vms).

Kokkuvõtteks suht jama süsteem, aga kahjuks enamus tsiklite regulaatoreid on sellise ehitusega. SH775 regulaator peaks olema üks neist vähestest, mis on jadamisi ühendatud ja mille puhul Hollow teooria töötab, teiste shuntide puhul kahjuks mitte.

[will111]

hollow, 220v läheb sisse ja 5v läheb välja. Ning sisse võetakse ehk küsitakse võrgust ma pakun, et näiteks mingi ₀.02A, aga välja tuleb ehk teisisõnu sealt 5v otste pealt tarbitakse voolu juba kuskil nii 0.5A. See, mis seal sees toimub on kõigest pinge muundamine ühe väärtuse pealt teisele. SisendVÕIMSUS on umbes sama, mis väljundvõimsus. Ka selles laadijas on samas teatav "kadu" ehk võimsuse ülejääk, selle tõttu lähevad kõik sellised laadijad mingil määral soojaks, nii trafopõhised kui nüüdisaegsemad. aga seal ei toimu mitte mingisugust voolu tootmist, mistõttu see laadija ei ole vooluallikas ja seda ei saa ka võrrelda ei hüdrojaama ega tsikli genekaga. genekas reaalselt toodab elektrit, muundades mehaanilise sisendenergia elektrienergiaks.

see on muidugi õige, et kui genekal on taga 550w tarbimist siis ta koormab mootorit rohkem kui 55w puhul. ega see (elektriline) võimsus kuskilt jumala suust iseenesest tulla ei saa, ainult mootorist saab ta tulla. mootorit koormab kõige vähem selline regu, mille sees "reguleerimine" toimub kõige efektiivsemalt ehk siis nii, et ta ise läheb võimalikult vähe soojaks. milline selllise regu sisemine ehitus just on, seda kahjuks ei tea, aga eks seal peavad olema vist nö. kiired "lülitid" mis
tööd tehes ise vähe soojenevad. kas just mosfetid ongi need kiired transid, vot ei mäleta. kunagi sai küll õpitud ja ega mootori koormamine ei sõltu ju ka ainult regust. kui genekas on üledimensioneeritud ja reaalselt kasutatav võimsus on palju väiksem sellest, mida gene suudab anda siis on see samuti mootori koormamine. väiksem gene koormaks vähem.

[Jesper]

Tuleb välja, et Shindengen on oma regude põhimõtteskeemid kõik ilusti ilmavõrku üles riputanud

https://www.shindengen.com/products/ele ... cycle/reg/

Lühikokkuvõte: MOSFETi baasil regu töötab samamoodi nagu tavaline, ainult tänu MOSFETi mõlemasuunalisusele on kolm aladusdioodi vähem, mida ma ka kuskil eelpool mainisin <mic drop>

[will111]

aga siis ongi ju natuke väiksem "kadu" ehk soojust eraldub ehk natuke vähem?

[hollow]

Kui te võtate geneka juhtme lahti enne pingekat... kuhu see vool ja pinge siis läheb? Pingeregus ei toimu ka mingit voolutootmist vaid muundamine.

Aga jah otsides netist, siis pingeregusid on laiaslaastus kahte tyypi. Mõlemad töötavad transi pealt. Üks “lühistab” üleliigse pinge piigid (mitte yleliigse pinge) keresse ja teine lülitab lihtsalt pingeka sisendi piltlikult lahti nende piikide korral kui tekib ülepinge (üle 14,4v). Kiire google andis vastusels vähemalt kahed pingeregud. SH775 madalama võimsusega ja SH847AA kaasaegsematele ratastele.

Kuna ma kogu asja lappasin läbi öösel unisepeaga, siis midagi põhjapanevat hetkel ei ütle nende kohta. Uurime edasi.

Siiski, see piikide maandusesse laskmine on ca. 10% kogu võimsusest, ehk et ei lasta kogu 550w keresse vaid siiski pigem 55w

[will111]

kui vooluringi ei ole, siis ei lähegi ju mingit voolu kuskile. nagu ennist seletati, jäävad siis vaid need mähiste pöörisvoolud, mis on geneka sisemine teema ja ei ole nö. elektri väljapoole tootmise ehk kasuliku tööga seotud.

pingeregus ei toimu voolu tootmist, küll aga toimub seal voolu ümberlülitamine ja sellega kaasneb alati mingi kadu ehk soojuse eraldumine sest komponendid ei ole 100% efektiivsusega. regu töö on osaliselt selle juba toodetud voolu ära juhtimine, mida tarbijad ära ei tarbi. nagu välja on tulnud siis pingeregu reguleerib pinget geneka väljundi shortimise abil. seega see ei ole mitte open circuit (ehk juhtmete lahti ühendamine), vaid osaline short circuit ehk juhtmete kokku (massi) ühendamine. sellisel juhul läheb see toodetud vool soojuseks geneka mähistes, mis on uputatud mootoriõlisse ja eraldunud soojus juhitakse sealt kenasti ära mootori üldise jahutussüsteemi kaudu.

üks võõrkeelne, aga päris hea selgitus, mille netis kolades leidsin on selline...ja minu jaoks see vastab lõplikult kõigile tsikli genekaga seotud küsimustele.

"Rectifier/regulators for the permanent magnet alternators are mostly shunt type*, and simply dump the wasted energy as heat. There is nothing clever about these systems, no buck/boost operation etc. They work a somewhat like an AC dimmer switch, but instead of conducting and allowing part of an AC cycle pass to the load, they conduct and divert it to ground.
Most of the wasted heat is dumped into the stator which is surrounded by engine oil in larger engines. However some of the energy gets dissipated by the SCR's due to the fairly large voltage drop these introduce under load. More modern regulators have replaced the SCRs with MOSFETs, making the regulators run much cooler and are more reliable because of this.
There is a company making a linear series pass regulator, with an enormous heatsink on it. I've often thought a switching regulator would be a far more elegant solution, but making them as reliable and cheap as the simple shunt system would be tricky IMO.

[Jesper]

Nojah, selle võõrkeelse selgitusega samaväärset matsikeelset juttu on siin mitu inimest juba algusest peale ajanud, aga hea et niigi läks...

Või siis äkki tekitab segadust see, et me räägime siin šuntimisest, aga see ei käi nii et pingeregu vaatab, ounou, pöörded läksid üles, lükkame nüüd geneka maandusesse, ja siis järgmised 5 minutit pressib mitukümmend amprit end sealt transist läbi ja regulaator kergelt helendab saba all. See lülitus toimub ikka kümneid, kui mitte sadu kord sekundis (ma täpselt tõesti ei tea), ja aku jms inertsiga komponendid süsteemis siluvad selle sakilise jura pirnide jms lihtsama kola jaoks söödavaks pingeks.

[hollow]

Spoiler

Nojah, selle võõrkeelse selgitusega samaväärset matsikeelset juttu on siin mitu inimest juba algusest peale ajanud, aga hea et niigi läks...

Või siis äkki tekitab segadust see, et me räägime siin šuntimisest, aga see ei käi nii et pingeregu vaatab, ounou, pöörded läksid üles, lükkame nüüd geneka maandusesse, ja siis järgmised 5 minutit pressib mitukümmend amprit end sealt transist läbi ja regulaator kergelt helendab saba all. See lülitus toimub ikka kümneid, kui mitte sadu kord sekundis (ma täpselt tõesti ei tea), ja aku jms inertsiga komponendid süsteemis siluvad selle sakilise jura pirnide jms lihtsama kola jaoks söödavaks pingeks.

Ee... oot... generaatorist tuleb vahelduvvool. Silub selle asja ära dioodsild... suunab plussid yhele juhtmele ja miinused teisele... nii tekib alalisvool ehk pluss ja miinus mis ongi juba sellesmõttes silutud, jah mingite piikide silumiseks on veel kondekas vahel aga thats about it. Nyyd peale silda saad sa umbes 70-120v alalisvoolu millega pole sul muud teha kui see pinge alla tõmmata ₁₄,5v peale. Muuseas Aku toimib ideaalselt kondekana, mis ta muud ongi kui suure mahtavusega elektrolyytkonde.

See üleliigne pinge tehakse madalamaks vastavalt selle sagedusega mis mootor ringi käib... ja mättasse juhitakse üleliigse pinge piik... kas juhitakse mättasse või teiseljuhul ühendatakse generaator pingeregu küljest piltlikult lahti kui vahelduvvoolu kõver on jõudnud selle _14v’ni seega pole vajadust “ylearust” massi lasta.

[morse]

Kuradi hea. Mina võin öelda, et viimaste viidete najal ma usun. Neeme algne kirjeldus on tõde. Jesper, Will, Joel rääkisid seda algusest peale. Aga küsimus ei olnud selles, et jutt oleks olnud matsikeeles. Natukenegi viiteid oli see, mis muutis usutavaks, et mu tsiklitel on nii ebaelegantne lahendus tehasest kaasa pandud.

Minu jaoks oli pöördepunkt ksf Jakimi postitus, kus ta viitas konkreetsele tootjale ja mudelile (Jesper lisas Shindengeni lingi) ja Will võttis teema ingliskeelse viitega väga kenasti kokku.

Hollow oli vist ainuke mõttekaaslane, kes kirjutajatest minuga sarnaselt ei uskunud, et nii ebaefektiivset lahendust kasutatakse (ennekõike selle pärast, et ekslikult tõlgendatakse asja nii, et kuumus hajutatakse regu radikas, kui tegelikult hajub enamus hoopis mootoriõlisse). Põhjendused on olnud ammendavad (minu jaoks).

Tänan!

[Jesper]

Nojah, üks oskus on see et sa actually saad aru, kuidas mingi vidin töötab. Teine ja täiesti sõltumatu oskus on jõuda oma seletustes selgituseni, millest mingid normaalsed inimesed aru saavad

Aga praktilises maailmas ma ikka jään seisukohale, et ostke see shindengeni MOSFET regu ja rohkem ei pea mõtlema