Ülekanne

[direktor]

Selline probleem, et tsikli ülekanne on liiga aeglane. yamaha dt125 ja mingi 100 sõites karjub juba, aga jõudu oleks nagu üle. Et kui ülekannet muuta, milline siis oleks kiiruse muutus näiteks ühe hamba muutmisel??

[Olts]

Valem siis selline et vana hammaste arv/uus hammaste arv=vana kiirus/uus kiirus. Millest uus kiirus= uus hammaste arv*vana kiirus/vana hammaste arv.

[direktor]

Valem siis selline et vana hammaste arv/uus hammaste arv=vana kiirus/uus kiirus. Millest uus kiirus= uus hammaste arv*vana kiirus/vana hammaste arv.

aga nagu sellel vahet pole, et kas esimene hammakas või tagumine või jutt käib ainult tagumisest?

[unimüts]

Valem siis selline et vana hammaste arv/uus hammaste arv=vana kiirus/uus kiirus. Millest uus kiirus= uus hammaste arv*vana kiirus/vana hammaste arv.

aga nagu sellel vahet pole, et kas esimene hammakas või tagumine või jutt käib ainult tagumisest?

Juhhuuu üks vend vahetab jälle hammakaid eraldi. Juhhuu.

Soovitan vahetada nii. Pane uus kett sõida 1000 km siis uus esimene hammaks - sõida 1000 km ja siis uus tagumine hammakas ja sõida jälle 1000 km.

Siis saad olla kindel et kõik detailid on jälle pees.

[Olts]

aga nagu sellel vahet pole, et kas esimene hammakas või tagumine või jutt käib ainult tagumisest?

Vahet pole jah. Näiteks oli enne ees 15 sõitsid 90-ga, nüüd panid 16 siis samade pöörete juures on kiirus 16*90/15=96.

[cool200]

kui tahad kiirust juurde--vaja taha väiksemat hammakat või ette suuremat,
kui ees yhe hamba võrra suurem see võrdub taga 3 hammast väiksem,
yldiselt vähmaga jannata ei maksa--kui ette enam suurem ei mahu--siis ette yks hammas juurde ja ka tagant jätta ära niipalju kui syda lustib

[Credo]

yamaha dt125 ja mingi 100 sõites karjub juba, aga jõudu oleks nagu üle.

kuule noormees, kas sa ikka sellest said aru, et sa ei ostnud endale hayabusat või mõnda muud kiiruse ja kiirenduse aparaati, vaid tegemist on ikkagi 125cc sõidukiga. kas nagu 100 ei ole piisav ikka veel ja vaja oleks ikka 140. lolliks oled ennast joonud või? teise variandina on see, et pane sinna kõige suuremad hammasrattad, mida leiad ja siis sõida ülejäänud tsikkel lihtsalt pilbasteks. pole ratast, pole probleemi.
tramaisaa aru sellistest vendadest...

[Siller]

Arvan et kui sa isegi paned kiirema ülekande siis maastiku peal jääb asi küll lahjaks ja asi ei jõuaks isegi maanteel max kiirusel sõita selle uue ülekandega!

[StreetMoto]

Valem siis selline et vana hammaste arv/uus hammaste arv=vana kiirus/uus kiirus. Millest uus kiirus= uus hammaste arv*vana kiirus/vana hammaste arv.

Ärge käige selliseid valemeid välja siin või lisage juurde, et see kehtib kas täpselt samade pöörete korral või konstantse väärtusega väändemomendi ja võimsuse juures. Ei ole ju asi tegelikult nii lihtne. Toon näite elust enesest:

MZ 660 Baghira - originaalkonfiguratsioon ees 15, taga 44. Metsas puude vahel sai sõita vaid esimese käiguga, SM võistlusraja jaoks samuti täiesti sobimatu, tippkiirus spido järgi viimase käiguga 160 km/h ja pöörded ei jõudnud piirajasse sel korral viimase käiguga. Sai hakatud siis otsima endale sobivat ülekannet (nagu aru saate, siis mitte mingi tippkiiruse ja "noka" tõstmise eesmärgil, vaid et oleks olemas õiged käigud, millega kurve läbida). Taha sai proovitud 46, 47 ja ette samal ajal sama 15 ja ka 14. Enam-vähem talutav konf SM jaoks sai 14/48. Vaja oleks olnud 13/47 aga ei toodeta 13 ette mu rattale ja ei viitsinud lasta teha ka. Aga näiteks konfi 14/47 korral oli tippkiirus suurim 175 km/h, kuna viimase käiguga jooksis lõpuks piirajani välja. Ehk siis igal rattal tuleb üles leida hetk, kus jõud veel ei rauge, et ületada tuuletakistust ja muud veeretakistust ja pole ka veel piirajasse jooksnud. Kui jookseb piirajasse hetkel, kui veel jõudu oleks või kaob jõud enne, kui piiraja rakendub, siis järelikult on veel ruumi ülekandega mängida. Seda punkti saab üles leida vaid katsetamise teel.

Kokkuvõttes minu ratta puhul:
esialgne ülekanne 15/44, suhe 2,9333, maks kiirus 160 km/h
proovitud ülekanne 14/47, suhe 3,357, maks kiirus 175 km/h (piirajas)
Ilmselt oleks siis näiteks 14/46 korral saanud veel paar km/h juurde aga seda ülekannet ei katsetanud.

Soovitus 125-se omanikule: Loe eelnev tekst uuesti ja järelda, kas su rattal vaja ülekannet suurendada või vähendada, et leida üles see punkt, kus jõud raugeb napilt enne piiraja rakandumist. Vihje siinkohal - pea kõik tootjad on rattad teinud sama loogika järgi, sest arvestama peab ka sellega, et võib olla soodne taganttuul ja pole hea, kui maanteel viimasega rakendub piiraja. Mis on eripära Eestis ja millega ei arvesta tootjad. Eesti kütus on selline, mis langetab 125-se tippkiirust u 10 km/h, seega reeglina Eetis sobiv tagahammakat 1 või 2 võrra suuremaks ajada, et piiraja rakendumist madalamale tuua, kuna kehva kütuse tõttu ei saa mootor nii head momenti niikuinii arendada, mis vastaks tootja optimaalsele lõppülekandele.

Jutul lõpp

[Olts]

yamaha dt125 ja mingi 100 sõites karjub juba, aga jõudu oleks nagu üle.

Äkki teema algataja ei soovi tippkiirust maksimaalseks saada vaid maanteel normaalsemate pööretega sõita, mitte kõrvaväsitavalt karjuva ratta seljas.(mis 125ccm-ga suht raske teostada)

Näiteks oli enne ees 15 sõitsid 90-ga, nüüd panid 16 siis samade pöörete juures on kiirus 16*90/15=96.

Siin mainisin ka et asi kehtib samade mootoripöörete juures. Kui tahetakse teada millise ülekandega saavutada parim tippkiirus siis on ka seda võimalik kalkuleerida ilma erinevaid kombinatsioone testimata.

[StreetMoto]

Kui tahetakse teada millise ülekandega saavutada parim tippkiirus siis on ka seda võimalik kalkuleerida ilma erinevaid kombinatsioone testimata.

On, kuid selleks vaja siiski teada erinevate (vähemalt kahe viimase) käikude ülekande suhteid käigukastis ja piiraja rakendumise täpset pöörete arvu + eelviimase käiguga fikseerida piiraja rakendumise kiirus ja juurde arvestada kulibinliku või teadusliku meetodiga tuuletakistuse poolt avaldatav suurenev takistus järgmise (viimase) käiguga kiiremini kulgedes. Ilma nende andmeteta võimatu

[direktor]

probleem on siin selles mehed, et jõudu on rattal üle, aga kui ma sõidan mingi 95/100, siis on pöörded peaaegu põhjas ja kütusekulu on ilmatu ning praegult on tippkiirus 110km/h, aga tahaks ikka mingi 125km/h näiteks. Ja kui te arvate, et see on mõtetu, siis selliseid dt si on ikka olemas mis lähevad 120/130km/h. Põhjus on selles, et tsikkel on ostetud saksast ja seal sõideti sellega linnas, selleks on kiirus piisav, aga maanteel oleks veidi juurde vaja ikkagi.

[InterFace]

kuule noormees, kas sa ikka sellest said aru, et sa ei ostnud endale hayabusat või mõnda muud kiiruse ja kiirenduse aparaati, vaid tegemist on ikkagi 125cc sõidukiga. kas nagu 100 ei ole piisav ikka veel ja vaja oleks ikka 140. lolliks oled ennast joonud või?

väike offtopic kah. näiteks Aprilia RS125 (mis on ju ka 125cc) on stockina ca 175km/h maximum. teema algataja võibolla tahaks lihtsalt lubatud kiiruse piires (90 / 100 / 110) sõita normaalsete pööretega mitte aga redline peal seega oleks maximumi vaja kuskil 140 kanti , et 100ga sõita mitte-röökivalt.

[deadend]

dt on enduro, aprillia rs on bike, ma tahaks näha kuidas sa pisikese dt-ga maanteel +150 km/h kulged, pole eriline sõidumõnu.

[StreetMoto]

probleem on siin selles mehed, et jõudu on rattal üle, aga kui ma sõidan mingi 95/100, siis on pöörded peaaegu põhjas ja kütusekulu on ilmatu ning praegult on tippkiirus 110km/h, aga tahaks ikka mingi 125km/h näiteks

No ja kas ei suuda siis nüüd eelnavate vastuste põhjal tuvastada, millises situatsioonis oma DT-ga hetkel asud? Kas see 110 km/h sureb piirajasse või jõu puudusesse. Kui piirajasse, siis taha paar hammast väiksem hammakas. Kui jõu puudusesse, siis suurem. Tippkiirus 125-sel rattal tähendabki seda, et ta karjub sul käes. Näiteks 125-ne MZ (olgu siis kas bike RT, enduro SX või supermoto SM versioon) on piiraja 10 500 peal ja kui 115-ga sõita, siis on pöörded kuskil 9000 rpm. Karjub. loomulikult karjub aga 125-ne ongi pill, millega kulged ka linnas kõikide käikudega veidi enne piirajat. Kui Saksas bahni peal hea bensuga kergelt allamäge lasime, siis jõudsime 140 km/h peal piirajani, kus pöörded seega 10 500 rpm.

[direktor]

ma räägin ju koguaeg, et jõudu jagub. no täpselt selline tunne, et üks või isegi kaks käiku võiks veel olla. 6käiguga 80-100kiirendab jumala jõuliselt.

[StreetMoto]

Siis eeldan, et vastus küsimusele olemas (kuigi küsija kirjast seda otseselt ei järeldu).

[direktor]

Siis eeldan, et vastus küsimusele olemas (kuigi küsija kirjast seda otseselt ei järeldu).

LOE UUESTI; KUI SIIANI POLE MÄRGAND!!!

[InterFace]

mida siin märgata ? pane taga väiksem , saad parema tippkiiruse. või siis ette suurem (ees 1 hammas = taga 3)

[direktor]

"mingi 100 sõites karjub juba, aga jõudu oleks nagu üle"
see rida minu postituses. ja kas sealt ei loe välja, et probleem on piirajas mitte jõu koolemises????

[StreetMoto]

see rida minu postituses. ja kas sealt ei loe välja, et probleem on piirajas mitte jõu koolemises????

Kui see nüüd mulle mõeldud oli, siis kommentaariks: Tean ise, et minu omadus on mitte asjadest aru saada, kui päris otse ei öelda. Seega ei saa mina ka kahemõttelistest naljadest aru Ja kui päris aus olla, siis jäi mulle isiklikult tõesti arusaamatuks, kas väljend "karjuma 100-ga sõites" on samaväärne piirajas olemisega. Aga nüüd olen veendunud, et teema algataja on vähamalt saanud asjakohase info ülekannete suhtes. Seda nii esi- kui tagahammaka osas ja lisan vaid ühe märkuse, mis vahest rattaomanike tähelepanuta jääb.

Kui paned taha suurema hammaka, siis alates +3 hambast pead tõsiselt hakkama mõtlema selle peale, kas olemasolev kett veel ulatab või mitte. Kui mitte, siis +2 lüli kett abiks. Siinkohal veel soovitus: +2 lüli kannatab panna vaid uuele või mitte üle 1000 km tavatingimustes sõitnud ketile.

[direktor]

see rida minu postituses. ja kas sealt ei loe välja, et probleem on piirajas mitte jõu koolemises????

Kui see nüüd mulle mõeldud oli, siis kommentaariks: Tean ise, et minu omadus on mitte asjadest aru saada, kui päris otse ei öelda. Seega ei saa mina ka kahemõttelistest naljadest aru Ja kui päris aus olla, siis jäi mulle isiklikult tõesti arusaamatuks, kas väljend "karjuma 100-ga sõites" on samaväärne piirajas olemisega. Aga nüüd olen veendunud, et teema algataja on vähamalt saanud asjakohase info ülekannete suhtes. Seda nii esi- kui tagahammaka osas ja lisan vaid ühe märkuse, mis vahest rattaomanike tähelepanuta jääb.

Kui paned taha suurema hammaka, siis alates +3 hambast pead tõsiselt hakkama mõtlema selle peale, kas olemasolev kett veel ulatab või mitte. Kui mitte, siis +2 lüli kett abiks. Siinkohal veel soovitus: +2 lüli kannatab panna vaid uuele või mitte üle 1000 km tavatingimustes sõitnud ketile.

ei aitäh igaljuhul. aga suuremat hammakat pole mul kohe kindlasti vaja

[direktor]

üks küsimus veel. kas keegi teeb ise hammakaid või teab kust neid tehakse. ei viitsi eriti mingi tonni maksta hammaka eest

[kaska14]

[/quote]Kui paned taha suurema hammaka, siis alates +3 hambast pead tõsiselt hakkama mõtlema selle peale, kas olemasolev kett veel ulatab või mitte. Kui mitte, siis +2 lüli kett abiks. Siinkohal veel soovitus: +2 lüli kannatab panna vaid uuele või mitte üle 1000 km tavatingimustes sõitnud ketile.[/quote]

Äkki põhjendad algajale ära?

[deadend]

kui vahetad tagumise hammaka suurema vastu millel on 3 või rohkem hambaid kui vanal siis ei pruugi vana kett enam peale minna, siis pead ketile 2 või rohkem lülisi juurde panema, et kett hammakale peale läheks.

[StreetMoto]

Äkki põhjendad algajale ära?

Kui oled kursis ringi ümbermõõdu arvutamisega, siis keti puhul paraku sama teooria. Kui ajad hammaka suureks, siis suureneb ka pind (hammaste kogus), mille peal kett vedeleb. Sestap võibki sama kett lühikeseks jääda. Katsetamise asi. Sõltub konkreetse ratta tagahargist ja selle pingutusmaast.

kas keegi teeb ise hammakaid või teab kust neid tehakse. ei viitsi eriti mingi tonni maksta hammaka eest

Mis haruldusega tegu siis? DT tagahammakad on hinnaklassis kuni 365 krooni minu kataloogis vähemalt. Ja alu tagahammakad kuskil 1,5x rohkem. Kust selline tonni arusaam tekkinud?

[direktor]

no mingi yamahakeskusest lüüakse sulle ju selline kirves selga.
aga mis kataloog see sul selline on ja mingi neti aadressi ei ole selle kohta või?

[GP1]

no mingi yamahakeskusest lüüakse sulle ju selline kirves selga.

No kuna mulgi huvi sama ratas j2rgmiseks mureks soetada, siis saatsin maili ja uurisin ratta juppide hindu. Esihammakas 78kr, tagahammakas 360kr - niisugused hinnad pakkus Yamu v2lja.

[StreetMoto]

mis kataloog see sul selline on ja mingi neti aadressi ei ole selle kohta või

Kui on vaja tsiklile varuosi, siis tavaliselt abiks motopoodidesse helistamine. Eelnimetatud hinnad on pärit Streetmotost, kes kaupleb DID kettidega ja JT ning SunStar hammakatega. Et ketirattateema on keerukas ja pea igal mudelil on ketirattad erinevad, siis hetkel veel pole eesti netis pädevat tabelimajandust, kus oleks kohe pleksti näha konkreetse mudeli ketirattad ja hinnad. Ikka küsida tuleb. Ja muide Yamaha keskus ja Bikeworld on ka ammu üle saanud nn "Stockmanni algusaastate" sündroomist ja kaup on seal juba ammu täiesti mõistliku hinnatasemega. Originaaljupp maksab palju igal pool!