Sul ei tohiks olla sellist käigupõhilist piirajat (kui õigesti mäletan). Piisab power commanderist ja väljalaskest ,et saada enamuse oma mootori eelise.
Ja siibrid minu arust avanesid ka 100%. Yamudel on see ikkaldus millegi pärast ,et tehasest veits vunki maha võetud.
leko kirjutas:Kes/kus/kuidas selle piiraja maha võtab
? (07-12a 600RR)
Tere,
tehke lollile selgeks,et mida annab veel juurde Dynojet Secondary Fuel Module kui on juba paigaldatud PC5 
kawa10 kirjutas:Tere,
tehke lollile selgeks,et mida annab veel juurde Dynojet Secondary Fuel Module kui on juba paigaldatud PC5
Tere. Pc 5 juhib ainult põhi pihusteid,ehk siis neid mis on sisselaske kõride küljes. Fule module juhib lisa pihusteid, mis on õhufiltri kopsikusse paigaldatud (enamus ratastel). See peaks olema selline nö. lihtne seletus. Loodan,et oli abiks. 
Tänud.pilt selgem.
Sport õhufiltri paigaldus on elementaarne, või selle vahetusel peaks mõnda spetsiifilist/iseloomuliku asja jälgima? 
leko kirjutas:Sport õhufiltri paigaldus on elementaarne, või selle vahetusel peaks mõnda spetsiifilist/iseloomuliku asja jälgima?
Sellisel asjal on mõtet siis, kui ratas saab rohkem kütust ka peale kui originaalis. Summuti võiks ka olla vähe kergemini läbipuhutav. Lihtsalt sportfiltri ja sportsummuti paigaldamisega võib segu (mitte oluliselt) lihtsalt lahjaks minna.
müristaja kirjutas:leko kirjutas:Sport õhufiltri paigaldus on elementaarne, või selle vahetusel peaks mõnda spetsiifilist/iseloomuliku asja jälgima?
Sellisel asjal on mõtet siis, kui ratas saab rohkem kütust ka peale kui originaalis. Summuti võiks ka olla vähe kergemini läbipuhutav. Lihtsalt sportfiltri ja sportsummuti paigaldamisega võib segu (mitte oluliselt) lihtsalt lahjaks minna.
Kat eemaldatud, PCV on lauapeal, filter ootab vahetust, käib tige püti valimine 
Tere,
Kas siin teemas on ka tegelasi, kes oma rattaid ikka ilusamaks ja ägedamaks ehitavad, mõtlen just välimust?
Nimelt kogun ühe huvitava projekti raames papist makette, mis tihti ümberehituse tööprotsessi juurde kuuluvad.
Panen ühe illustreeriva pildi ka:
Maketid võivad olla poolikud, kulunud jne. Tean, et tavaliselt rändab papist makett prügisse, kuid ehk kellegi on ikka midagi garaažinurgas säilinud.
Tänud juba ette, Ele
Selle jaoks teised teemad kui igaüks oma ehitab ja kiidab.
Kas te üldse teate miks ringraja tsiklil kasutatakse k N filtrit ? Või muid taolisi ? Ulme power lisa pärast ?
Reaalne võimsus lisa tekkib siis kui ei õlita seda sisuliselt ning seda saab kenasti pärast kõhuli käimist hooldada.
Tänaval kasutades te hoopis tõmbate oma nunnud hobused maha kuna ei hoolda seda piisavalt tihedalt. Kuivab see õli ära sealt filtri pealt ja hakkab rõõmsalt peenike tolm läbi minema. Teine varjant on ,et läheb filter hoopis umbe kuna olete õliga priisanud ja kõik s**t on rõõmsalt filtri külge jäänud (originaal papist filtril kukkub airboxi põhja)
leko kirjutas:müristaja kirjutas:leko kirjutas:Sport õhufiltri paigaldus on elementaarne, või selle vahetusel peaks mõnda spetsiifilist/iseloomuliku asja jälgima?
Sellisel asjal on mõtet siis, kui ratas saab rohkem kütust ka peale kui originaalis. Summuti võiks ka olla vähe kergemini läbipuhutav. Lihtsalt sportfiltri ja sportsummuti paigaldamisega võib segu (mitte oluliselt) lihtsalt lahjaks minna.
Kat eemaldatud, PCV on lauapeal, filter ootab vahetust, käib tige püti valimine
Kas keegi tegeleb VIRTUAAL TUUNINGuga ? Või teab keegi mingeid häid saite või programme kus saaks kasvõi tsikli erinevate detailide värvi muuta vms. et saaks vaadata mis värvi veljed nt. sobiks jne. Oleks päris huvitav...
Ei ole keegi kursis ?
Adobe Photoshop on üks ütlemata hää programm.
Junzu kirjutas:Adobe Photoshop on üks ütlemata hää programm.
Seda kindlasti aga eks oskusi nõuab ka omajagu see progre.. Autodele on küll selliseid ülilihtsaid saite kust saad valida erinevaid mudeleid ja proovida erinevaid velgi, toone jms.
kas see liblikklapp mis sumbuti [Motobot: õige on "summuti"] sees on, kas see siis ikkagist on hea kui selle ära võtta või mitte. ning kuidas ma tean kas mul on 1-3 käigu võimsus piiratud? netis r22givad koik eri juttu
ratas 2004a zx10r
Tahaks gixxeffi amordid kõvasti jäigemaks saada. Motohundi vigursõidul oli tunda, kuidas liiga pehme oli. Peale rohkem keerata ei anna. Kuidas paksema õli vastu vahetamise idee oleks?
Ei ole päris hea sest sellega ka üles tulemine uimasem nö.amort pakib ennast kokku.Võid proovida õlitaset suurendada aga sellega see oht et kui liiga palju saab siis lööb simmerid minema.Parim lahendus on hankida ratta margile ja oma kaalule vastav vedru.http://www.racetech.com/VehicleSearch
siin lehel saab vaadata milline vedru läheb.
http://www.sonicsprings.com/catalog/
Siit näeb ka.
Omale ostsin ette Sonicud.Ei põhja,ebatasasusi neelavad hästi.
ranel, vedrud võid lühemaks lõigata. muidugi tuleb mõõta ära, et ikka jääks vähemalt kuskil 90% praegusest maksimaalselt amordikäigust siis selle uue, lõigatud vedru maksimaalne käik. selleks pistad nipunööri ümber amordi, teed praeguse max käigu kindlaks (nii kuidas ise arvad seda kõige efektiivsem teha oleks) ning kui amordi seest vedru välja tõmbad siis loed keerud kokku ning mõõdad ära keeruvahe ja korrutad. sealt saad teada kui palju maha võid lõigata. tõenäoliselt seda varu ikka omajagu on, aga mina ei soovitaks üldiselt rohkem võtta kui 8 keerdu. vedru otsa muidugi pead pärast ka ära sepistama ning õige pikkusega spaceri lisama praeguse lühema vastu.
paksema õli toppimine amordi sisse ei oma kindlasti seda efekti, mida soovid. eriti just siis kui vedru tegelikult täpselt sama. kuigi, peale seda vedru lõikamist peaksid tõenäoliselt siiski natuke paksemat õli kasutama võrreldes praegusega.
ja preloadi keeramine ei muuda vedru jäikust, see muudab ratta geomeetriat ning amordi tööpiirkonda
mikk254 kirjutas:kas see liblikklapp mis summuti sees on, kas see siis ikkagist on hea kui selle ära võtta või mitte. ning kuidas ma tean kas mul on 1-3 käigu võimsus piiratud? netis r22givad koik eri juttu
ratas 2004a zx10r
Liblikklapi ära võtmine eriti maksimaalset võimsust ei mõjuta, küll aga lisab teravust ja muudab tsikli närvilisemaks. Sama juhtub kui eemaldada pritsungis esimesed liblikklapid.
Seda, kas võimsus on piiratud, saad teada dünopingis.
leko kirjutas:Sport õhufiltri paigaldus on elementaarne, või selle vahetusel peaks mõnda spetsiifilist/iseloomuliku asja jälgima?
Pole ammu sõna võtnud aga sellele konkreetsele küsimusele on mul lihtsalt vaja kasvõi natukenegi vastata - nn. sportfiltrid pole viimased paarkümmend aastat suutnud kõrvaldada filtreerimata sissevoolu probleemi ja seega on aus vastus järgnev: jah ja väga peab jälgima - OE õhufiltri servad (need üldjuhul on elastsed (akrüül, silicon, vms sarnane elastne õlikindel materjal), töötamaks tihendina - kõik seninähtud, nö. sport-õhufiltrid, lekivad servadest täie sajaga - mu daamid ja härrad - konkreetselt liiva jms. abrasiivset sitta sõidab sisselaskest sisse elemendi servade vahelt - vot sellist sporti saab Teie ratta mootor tegelikkuses selle imetabase sprort õhufiltriga. Nõuanne sport-õhufiltri kasutajale omast käest (kindlasti on alternatiive aga pole surematu, et kõike testida aega oleks), tänaseks leitud parim - Würth poes on olemas RTV silicon mis sobib õhufiltri serva tihendamiseks, lisaks veel kõikide välimiste mootorikaante tihendite asendamiseks mootoritele alates üldjuhul 2002.a. (st. et neid tihendeid enam ei pea kunagi ostma eksole) jpm. ja juttu jätkub veel aga teeme samm korraga. Igatahes kõik samadelkinid - soovitan varuda eelmainitud RTV ja siis saame tekkinud kogemustest edasi heietada.
Oh raibe, ei märganud, et küsimus oli aastast "minne m**n* kui vanasti" - sry, topin kogu jutu kohe per**e tagasi ja edaspidi olen tähelepanelikum...
Oh jummal mida mu silmad siin ikka veel nägema peavad - mootorrataste dynostend - no palun, võtke ennast kokku ja saage ükskord ometi üle, Korke sa ka peaks juba arenenud olema aegade jooksul, aita inimesi eemale selliselt ajupestud pasast... Mis krt on seost dynostendist saadud näitudel reaalsusega??? Dynost saavad rattad mingi mõtetu kõvera ja arvud aga mis krdi tähtsust need omavad, kui reaalsusega mingitki pistmist pole? Rebimine käib dynotabelite tinderis või mingi salajane klubi või mis point sellel asjal nagu üldse on? Need dynostendi näidud on ju läbi aastakümnete täielik kasutu pask olnud. Need dynonumbrid ja hüperkõverad ratast edasi ei vii - mitte mingit kontakti reaalsusega pole kunagi olnud ja ikka tegijad soovitavad dynosse mõõtma minna - ma küsin, et mida siis täpsemalt seal mõõdetakse ja milline mõõde neist näitab, et nüüd on mul see üle linna pill? Ise küsin, ise vastan - mitte sittagi tolku ei ole sellest dynolollitamisest viimased 12 aastat olnud ja nüüd õnneks aeg ükskord ometi otsas ka - kanku bensa ja tuli otsa - otto-mootoritega suht finiito niikuinii - elektripoolidega hakkame siin lõnga ketrama, seal vot läheb dynopink asja ette sest võimsus on lokaalne ja ei progresseeru lisanduvate välismõjudega. Minevikus m**n* eest oleks muidugi õiglane, et järgmised 15a. ka keegi neid näite ei usuks.
Aga veel täna. Siinsed dynostendid mõõdavad ju algusest peale vale algoritmiga - ainus mida saaks nende juures ära kasutada on süütenurga seadistamine aga seda siis ilma portimata ja võrdlusmomendis algse ja uue sätte vahel. Ja selleks on mul tõesti vaja dünostendi genereeritud numbreid? Ma paraku ennetasin, käies oma 2007.a. GSX-R600 rattaga (tagarattast dynostendis mõõdetuna 86hj soolapuhuja Dzintars dynopingis... mis vahet on mis dynopingis) võistlemas kõikidel dragrace võistlustel kuhu ajaliselt vähegi jõudsin. Soovitan teha sama, et saaksid aru millist iba dynostendi diagnoos sulle pähe raiuda üritab. Aga palun: reaalse võimsuse valemid vabalt saadaval siin: http://www.tqhq.ee/dir.php?id=61 Need võimaldavad anda indikatsiooni mingis võimalikus eksimusskaalas, katsetusmeetodil, võrrelda jõudlust sarnaste ratastega ning võimaldab testida üsnagi täpselt, 1 parendus korraga, mõjusi reaalsuses ning liikuda edasi step/by/step, et ka reaalselt mingi hetke võrra ruudulippu varem näha. Dynopingibikerid (va. turbonitrolõhkeainerahvas) võivad oma jooksulindil edasi kihutada ja lugeda kokku mitu korda 10 sekundiga tallad välguvad - vot täpselt sama suure kasuteguriga info saate te oma mootorrattaga dynopingist. Ma oma 600cc viimase vindini keeratud rattaga jäin väga rahule nii rinkal kui ka dragracedel reaalset võimsust testides - dynostendijutumeestel läheks oma peenhäälestuse selgitamiseks vaja mingit puutinit või pühavaimu, et ära seletada kuidas minu 86hj lüpsis 1300cc Hajabusa ja S1000RR veerandmiilis sekundiga. Dynopingitajad - minge oma hobujõudude ja sellise kõverajutuga kohe pikalt ette m**n* ära ja mis muud öelda oskan - visadus viib sihini, t*** viin sai otsa
Tnx, et selle teeme algatasid ja esimese monoloogi kirjutasid! Leidsin sealt palju kasulikku (mõtlen seda esimest-esimest).
Lisaks, nagu ka olen muudes teemades maininud, et ratas muutuks kiiremaks 
tasub paljudel alustada ratta korralikust elementaarsest hooldusest. Võtsin talvel oma masina ette, ja juba paagi sõelast sain hoolega (-) kw kätte.
Lisaks sellele, et masinaid muudetakse kiiremaks, tuleb neid muuta peatumisvõimelisteks. Piduri sadulatest sain üleelmine aasta kulbiga sitta kätte. 
Suht mõtetu on aretada peale sportfiltrit kui kütusefilter umbes
ei leidnud paremat teemat, kus küsida. aga siin vahel kirjutavad sellised targad, kes ehk päriselt oskavad vastata
nimelt, miks ja millest tekib see lenksu "võnkumine" või laperdamine kui suurema kiirusega ja üsna suure kaldenurga all kurvi läbides tõstan ratta kurvist välja tulles püsti? Laperdab just sel hetkel korraks kui olen ratta püsti toonud ja teeb seda ainult suurematel kiirustel. Kiirendamise või mitte kiirendamisega nagu ei tundu väga seotud olevat, samuti nagu suurt midagi ei muutunud kui vahetasin lensku (sõidusasend muutus, enne oli rohkem raskust esirattal, nüüd on rohkem raskust taga). Laperdab kuskil seal alates 140-150ga kurve sõites. ratas on sv650.
Resonants on selle asja nimi ja seni kuni see kontrolli alt välja ei progresseeru siis lase olla, eeldusel muidugi, et ratas ikka tehniliselt korras. Sellist tankslap-off nuppu otseselt olemas pole ja kui keegi kavatseb siin tarka nõu jagama hakata siis möödaminnes võiks juba ka Melandri mehaanikuid nõustada - teist hooaega järjest laperdab kontrollimatult.
Ei ega ta võimatu kontrollida ei ole jah, aga lihtsalt huvitas, et tea millest see tuleb. Võib see seotud olla tagaamordi reboundiga, liiga kiire rebound?
Või liiga aeglane. Internet saab enne täis kui kõik võimalused üles loetleda.
will111 kirjutas:nimelt, miks ja millest tekib see lenksu "võnkumine" või laperdamine kui suurema kiirusega ja üsna suure kaldenurga all kurvi läbides tõstan ratta kurvist välja tulles püsti? Laperdab just sel hetkel korraks kui olen ratta püsti toonud ja teeb seda ainult suurematel kiirustel. Kiirendamise või mitte kiirendamisega nagu ei tundu väga seotud olevat, samuti nagu suurt midagi ei muutunud kui vahetasin lensku (sõidusasend muutus, enne oli rohkem raskust esirattal, nüüd on rohkem raskust taga). Laperdab kuskil seal alates 140-150ga kurve sõites. ratas on sv650.
Selle küsimuse peale meenus rehvitootja Michelini poolt tehtud "reklaamklipp", kus ta räägib ja näitab, kuidas just Michelini rehvid seda suurel kiirusel "laperdamist" aitavad leevendada. Umbes 1:30 pealt hakkab sellest "laperdamise" teemast rääkima. Videos näitab, kuidas see laperdamine (handlebar starts to dance in hands) tekib 180 km/h kiiruse juures.
paraku seal ei ole sisuliselt juttu sellest, et miks ja mis põhjusel asi tekib. võiks ju oletada, et rehvist aga mul oli kunagi endal pikalt sv, seal all igasuguseid erinevaid rehve ja ühelgi juhul sellist effekti ei tundnud. võibolla sõitsin ka tol ajal tsipa rahulikumalt aga vaevalt nüüd nii palju rahulikumalt. ma pole ka päris kindel, et videos näidatu on täpselt üks-ühele see, mis minul ilmneb. või no vähemalt sellist pikka lappamist pole kunagi olnud, see on umbes nii 2-3 korda max üheleteisele poole ja kõik, eks siis on ratas juba püsti ka ning asi sumbub ära.
tagaamordi rebound on muidugi liiga kiire sel rattal. ja regullida pole seal ka midagi. amort tuleb lihtsalt ära vahetada päris amordi vastu mõne teise ratta alt. aga mõtlesin, et äkki on seotud geomeetriaga hoopis see lappamine. et peaks laskma näiteks eest madalamaks. seepärast ka küsisin.