Rääkige kogemustest kuidas ratta karburaatorit, küünla piipu, gaasitrossi jne kaitsta lume ja külmumise eest. Täna peale tunni ajast andmist lumes, kippus gaas täiesti peale jääma, lisaks ei tahtnud mingi hetk enam kohapeal ilusti töötada, vajas kergelt gaasiga korrigeerimist.

Kas mingeid nippe ratta puhastamiseks lumest ka on,et vältida detailide jäätumist (külm garaaz)?

kasutad jäätumisvastast ainet kütuses. Lisaks võid ju karpa külgedelt kinni katta, et mootori soojusses oleks karpa koguaeg.

Muud ma nagu ei tea, et eriti praeguse ilmaga kaiststa oleks vaja. Tross ei tohiks kinni jääda, kui puhastatud on. Kui, siis karpas olev siiber või mõni jäätunud düüs põhjustab seda.

Kui kohapeal töötades tahab mängimist, proovi, kas toorega töötab. kui jah, siis on sul äkki ilma termostaadita mudel ja sel juhul jahtus mootor maha.

Karburaatorit jäätumise eest saab jah kaitsta ainult teda soojas hoides. Düüsid jäätuvad õhu niiskuse töttu, bensiinilisand vaevalt seal miskit parandab või aitab.
Aga kõrgepingejuhe ja piip tõmba vana vene haisva transmissioonõliga (TAD vist või oli DAT) kokku, aitab jube hästi niiskuse vastu.

Soendusega karburaator(nii, et jahutusvedelik karburaatorist läbi liigub )sebida üks võimalus. Auto puhul hea nipp mootori töötemperatuuri ülevalhoidmiseks on näiteks papitükiga radiaator eestpoolt kinni katta, vahepealse pakasega toimis väga hästi, aitab mootori töötemperatuuri üleval hoida, töötab ka mootorrattal hästi by the way, temp näidikut peaks jälgima ainult, kui väga kuumaks kipub ära minema siis vahepeal eest ära võtta. Nii püsib ka tühikäik normis.

autopuhul soojendadakse karpasse minevat õhku. ehk siis seal on klapp mis temperatuuri langedes hakkab õhku võtma väljalasekekollektori juurest.
endal oli jama just autol nullilähedaste kraadide juures - düüsid jäätusid. ehk saad vedada õhukopsikujuurde mingi toru eelsoojendatud õhuga?

ja kuidas teie arust krossitsiklid -20-ga töötavad? Ei kata keegi mootoreid ega ehita sisselaset ümber.

Nõustun mellaga.
Ise olen sõitnud kõige külmemega -15 kraadi juures, kusjuures metsavahe oli täis sügavat tuhklund.
Ei ole küll külmumise probleemiga kokku puutunud ja pole ka mingeid lisandeid kasutanud.
Vanast CZ ajast mäletan küll, et sumpsidele oli külge tehtud peenike toru, mis viis karpa juurde ja suveks kinni oli. Aga see CZ karpa ei käinud ka normaalse ilmaga.

[quote]Täna peale tunni ajast andmist lumes, kippus gaas täiesti peale jääma, lisaks ei tahtnud mingi hetk enam kohapeal ilusti töötada, vajas kergelt gaasiga korrigeerimist.[/qote]

Kunagi juhtus samalaadne lugu kuid see tuli sellest,et lumi sattus õhufiltri kopsikusse ja filtri peale ning õhk ei tulnud enam piisavalt filtrist läbi

Külmub nagi nips-niuhi. Eriti intensiivne on külmumine temeperatuurivahemikus +2...-5 kus õhuniiskus on suur ning temperatuur kõige lähemal külmumispiirile. Teatavasti on kõikite vedelkütuste aurustumiseks vajalik soojushulk, mis on tegelikult üsna suur. Kütuse aurumisel jahtub õhk hetkega, sellega tekib kondentsvesi mis samuti hetkega külmub. ülduhul on gaaside segu selleks ajaks liikuvatest osadest mööda liikunud ja erilist ohtu ei kujuta. Noh nt 2 taktilisel võib jäätuda sisselaskeklapp, mis muutub ebatihedaks ning mootor kas ei tööta üldse või töötab halvasti.
PS. Sõiduautodel millel peal monopritse ja karburaator, neist kummastki kollektorist juhitakse läbi jahutusvedelik just selle eesmärgiga et jääd sulatada mitte bensiini soojendada. Hargpritsesüsteemidel seda ohtu pole.

klge, teadlased, ma kordan. Krossikad sõidavad -20 ja pole probleemi. Seal kasutatakse jäätumisvastast lisandit ka vahel.

Loomulikult võivad need protsessid, mida teoreetikud siin kirjeldavad, toimuda, kuid tõenäoliselt enamikku tsikleid see ei sega, sest vastasel juhul krossarid ei sõidaks.

mella kirjutas:

klge, teadlased, ma kordan. Krossikad sõidavad -20 ja pole probleemi. Seal kasutatakse jäätumisvastast lisandit ka vahel.

Loomulikult võivad need protsessid, mida teoreetikud siin kirjeldavad, toimuda, kuid tõenäoliselt enamikku tsikleid see ei sega, sest vastasel juhul krossarid ei sõidaks.

Oeh
Väidetud saigi, et õhk on niiskem 0 kraadi juures kui -20 paiku. Lisaks sai väidetud, et "ülduhul on gaaside segu selleks ajaks liikuvatest osadest mööda liikunud ja erilist ohtu ei kujuta". Ja nüüd väidan ka veel, et maailmas toodetakse ERINEVAID marke ja tüüpe MOOTORSÕIDUKEID.

Ma eeldan ,et kui gaasitross on pees, siis peaks gaas ju igast asendist peale jääma, mitte nii ,et kohapeal gaasi andes ei jää peale ja sõidu ajal gaasi andes jääb peale. teeks nõksu rutskaga ja gaas tuleb maha tagasi.
Dellorto karpal on üks väga suur error tehasest, nimelt saab karburaatorist välja tulev tross rahulikult tilbendada, karpal pole nagu trossi juhti, mis hoiaks trossi paigal. ja seal trossi august peaks igast pask ja sodi ka kergesti karpasse pääsema. VÄhemalt minu omal pole sellist trossi fiksaatorit
Ega sel karbussil lihtne ka pole

ilma soojustuseta karpadel võib külma ilmaga siiber kinni jääda jah õhuniiskusest tingitud jäätumise tõttu, olen ka seda talvel kogenud, sellele karpale sai tookord treida vtoroplastist siibri ja enam kinnijäämise probleemi polnud

Pörisevaid jõule kõigile!
Mellale: ära võrdle lamesiibriga FCR-i ümarsiibri- Dell-Ortoga omavahel, erinev maailm täiesti. Jawamehel ajalooliselt õigus, libeainest siibreid isegi sitaks treinud, aitas hästi. Ning väljalaskegaase toruga ümber karpa küll ja veel veetud, kinni ei külmunud, aga kogu ümbrus rõvedalt oksene , andis seda MS-i
läga sealt hiljem pesta.
Ja nüüd uuele Saku Porterile-mnnnjaa...kuradi hää!
-i-

ints97 kirjutas:

Mellale: ära võrdle lamesiibriga FCR-i ümarsiibri- Dell-Ortoga omavahel, erinev maailm täiesti.

Takkajärele hää targutada. Esimeses postis ju polnud kirjas, mis karpa on. Ja sellegipoolest, ka minu endine lc4-620 oli algselt Dellortoga ja nullilähedal sai sõidetud. Probleeme ei mäleta, et oleks olnud.

Ei hakanud uut teemat tegema.Küsimus selles,et gaas jääb vahepeal masinal peale(200-ne hiinakas).Eriti tahab siis peale jääda,kui mootor on külm,soojana töötab suhteliselt korralikult.Samuti kui mootor seisab,siis gaasi keerata,siis käib gaasirull väga kergelt ja on kuulda klõpsu,et siiber läheb alla küll aga kui mootor käib,siis käib gaasirull kuidagi katkendlikult nagu ja muidugi klõpsu mootori töötades pole kuulda. Gaas ei jää küll palju peale,aga segab siiski.Kui sõidu ajal peale jääb,siis aitab ka see kui korra gaasi keerata järsult(selline nõks teha).Gaasitross on vahetatud,besiiniga pestud,õlitatud,karpa igatpidi puhtaks tehtud(düüsid ka kõik läbi puhutud).Ainukene asi,et tühikäigu kruvi ei ole vist päris õige,kuna orginaal kadus ära,aga samas asendatud sai põhimõtteliselt samasuguse hiinaka karpa tühikäigukruviga ja tunda ei ole,et sinna taha kinni jääks.Muidu gaasirull ise liigub ilusasti tagasi ja gaasirullil on ikka väike lõtk ka.Ma loodan,et keegi oskab veel pakkuda milles võib asi olla.

karpa jäätumisega pole sel küll mingit pistmist

Seda muidugi mitte jah,aga ma lihtsalt ei hakanud selle küsimuse pärast uut teemat tegema.