Honda cbr1000f käivitusprobleem

[aingb]

Tere!

Nii, minu aju on otsas, seetõttu proovin õnne foorumist, ehk on kellelgi samalaadset anomaaliat esinenud.
Lugu siis selline. Ratas töötas probeemivabalt kuni üleelmise aasta juulini. Töötas nagu vana hea Singeri õmblusmasin, kuid siis olevat hakanud käivitus järjest probleemsemaks muutuma. Alguses vedas ikka peale väikest ketramist käima, kuid mõne aja pärast jäi ikka väetimaks, seda siis ca ühe kuu jooksul. Siis olevat keegi tark öelnud, et see kindalsti pendiksi teema, omanik lasi selle viguri välja vahetada, kuid probleem jäi endiseks. Väidetavalt on ka starter kontrollis käinud ning ka sellega pidi kõik OK olema, aku korralik, karpad puhastatud, küünlad vahetatud, õhufilter (KN) pestud, kõik vollad ja torud puhtad. Mootori saab tööle väikese käiamisega just külmast peast, kuid kui mootor soe siis on käivitamine lootusetu. Samas kui mootor töötab on kõik tip-top ja mingeid vaevusi pole, probleem ainult käivitamisega. Käima joostes läheb ka esmesest pöördest.

Väike iseloomustav video olukorras siin:

Asjalike nõuannete eest ette tänades,
Ain

[margus014]

Ma panustaks starteriharjastele.
Muidugi enne veel tasuks kõik tugevvoolujuhtmete ühendused ära puhastada.

[henri]

Meil oli CBR 1000F kunagi samasugune häda, kõik asjad said üle vaadatud ja lõpuks selgus, et viga oli klapivahedes. Sümptomid olid 1:1 samad, lõpuks ei tahtnud enam lükates ka käima minna. Peale klappide reguleerimist probleem kadus. Pealegi on seda CBR-l väga lihtne teha (ei ole seibidega vaid kruvidega).

Jõudu!
Henri

[boob]

Starteri sidur libiseb läbi. Minu endisel rattal oli sama häda.

http://www.stu.co.nz/cbr1000fix/ on abi asjale.

[henri]

Meie näite puhul oligi nii, et kõigepealt sai starteri sidur korda tehtud aga viga ikkagi ei kadunud. Kuna starteri siduri tegemine on suhteliselt suur töö, siis võiks kõigepealt klapivahed üle vaadata. Need peavad nii või teisiti paigas olema ning kui see ei aita, siis võib keerulisemate asjadega tegelema hakata.

[aingb]

Kaugelt on vigu keeruline diagnoosida, aga tundub, et tegemist on kolmnurgaga Pingeregulaator-Staator-Aku ja nendevahelised ühendused. Kui käima saad , siis mõõda laadimisvoolu.
Kui tunned , et ise hakkama ei saa , vii tsikkel spetsialisti juurde.
Jõudu
Andrus

Tänud, kuid selle kolmnurga ma siiski välistaksin, kuna laadimisvool töötava mootoriga oli ₁₃,8V.
Ja spetsialisti juures on ka masin juba käinud, kõik välispidised mõõtmised ja proovimised (ka. starteri kontroll) on tehtud.

[aingb]

Kurjam, kas see klapilugu võib tõepoolest niipalju asja mõjutada? Võin muidugi kindluse mõttes asja üle kontrollida.
Starteri sidur.... see tundub küll juba veidi kosmosetehnoloogia, mille kallale läheksin pärast klappide kontrolli

Panen veel ühe video, kus näha kogu käivitusprotsess + neli käivitust (5 kord enam käima ei vedanud):

[martis]

Kurjam, kas see klapilugu võib tõepoolest niipalju asja mõjutada? Võin muidugi kindluse mõttes asja üle kontrollida.
Starteri sidur.... see tundub küll juba veidi kosmosetehnoloogia, mille kallale läheksin pärast klappide kontrolli

Panen veel ühe video, kus näha kogu käivitusprotsess + neli käivitust (5 kord enam käima ei vedanud):

Tere Ain! Kas selle et aku on lihtsalt vana ja väsinud oled sa juba välistanud? Märkasin, et käivitades starter kuidagi jube vaevaliselt vedas ja armatuuri tuled ka kaeblikult vilkusid.
Nagu ma videost aru sain olid küll ühendanud teise aku veel lisaks juhtmetega külge, aga tean oma kogemustest et sellised juhtmed võivad uskumatult vähe voolu läbi lasta (krokodillid viletsad ja õhukesest plekist jne).
Kui uus (või 100% kontrollitud ja värske) aku ratta peale monteerida, kas see ei muuda midagi? Edasi otsiksin järgemööda akujuhtmete ühendused-starteri juhtmete ühendused - starteri enda mingi kala jne.
Nõrk aku võib naljakaid nähtuseid anda - üks sõber jauras oma kerge BMW enduuroga, starter nagu veab aga käima ei lähe. Pärast aku vahetamist läks paugust.

[aingb]

Kurjam, kas see klapilugu võib tõepoolest niipalju asja mõjutada? Võin muidugi kindluse mõttes asja üle kontrollida.
Starteri sidur.... see tundub küll juba veidi kosmosetehnoloogia, mille kallale läheksin pärast klappide kontrolli

Panen veel ühe video, kus näha kogu käivitusprotsess + neli käivitust (5 kord enam käima ei vedanud):

Tere Ain! Kas selle et aku on lihtsalt vana ja väsinud oled sa juba välistanud? Märkasin, et käivitades starter kuidagi jube vaevaliselt vedas ja armatuuri tuled ka kaeblikult vilkusid.
Nagu ma videost aru sain olid küll ühendanud teise aku veel lisaks juhtmetega külge, aga tean oma kogemustest et sellised juhtmed võivad uskumatult vähe voolu läbi lasta (krokodillid viletsad ja õhukesest plekist jne).
Kui uus (või 100% kontrollitud ja värske) aku ratta peale monteerida, kas see ei muuda midagi? Edasi otsiksin järgemööda akujuhtmete ühendused-starteri juhtmete ühendused - starteri enda mingi kala jne.
Nõrk aku võib naljakaid nähtuseid anda - üks sõber jauras oma kerge BMW enduuroga, starter nagu veab aga käima ei lähe. Pärast aku vahetamist läks paugust.

Tänud pakkumast, kuid sinu pakutud variandid välistan, videos olev aku on tip-top korras. Krokodega ühendatud vaid sellepärast, et see on minu Honda cb1300x4 aku ja ei mahu sinna peale.

[henri]

Kui korda saad siis kirjuta siia ka mis viga oli, siis on teistel tulevikus lisaks väljapakutud ideedele mõni lahendus ka silma ees.

[aingb]

Kui korda saad siis kirjuta siia ka mis viga oli, siis on teistel tulevikus lisaks väljapakutud ideedele mõni lahendus ka silma ees.

Jeeš, ikka annan teada, kui miskit uut. Proovin nädalavahetusel klapivahed üle kontrollida.
Leidsin ka manuali, plastikuring küll teine, kuid mootor peaks sama olema: http://equ.ee/moto/Honda_CBR1000F_Service_Manual.pdf

[tseikop]

Kui korda saad siis kirjuta siia ka mis viga oli, siis on teistel tulevikus lisaks väljapakutud ideedele mõni lahendus ka silma ees.

Jeeš, ikka annan teada, kui miskit uut. Proovin nädalavahetusel klapivahed üle kontrollida.
Leidsin ka manuali, plastikuring küll teine, kuid mootor peaks sama olema: http://equ.ee/moto/Honda_CBR1000F_Service_Manual.pdf

Haynes'i manual annab sellised andmed:

sisselase 0.10mm (kõik mootorid)
väljalase 0.16mm (alates '93a mootoril 0.18mm)

Ise sättsin ka eelmine suvi klapivahesid, ja tuleb välja, et väljalase sai 0.2mm laiem kui peaks

[Loff]

Haynes'i manual annab sellised andmed:

sisselase 0.10mm (kõik mootorid)
väljalase 0.16mm (alates '93a mootoril 0.18mm)

Ise sättsin ka eelmine suvi klapivahesid, ja tuleb välja, et väljalase sai 0.2mm laiem kui peaks

0.02mm

[Loff]

Kurjam, kas see klapilugu võib tõepoolest niipalju asja mõjutada? Võin muidugi kindluse mõttes asja üle kontrollida.
Starteri sidur.... see tundub küll juba veidi kosmosetehnoloogia, mille kallale läheksin pärast klappide kontrolli

Panen veel ühe video, kus näha kogu käivitusprotsess + neli käivitust (5 kord enam käima ei vedanud):

Esimese ja neljanda käivituse juures, vahetult enne käima minemist see pauk, mis käib viitab paigast ära klapivahedele. Või minu rikkis kuulmisele.

[koi]

Kui lükates läheb paugust käima, ei saa klappide viga ju olla!
Hääle järgi ikkagi kas starteri enda või mingite juhtmete ühenduste kala, sest starteri pöörded päris suuresti kõiguvad.Kuna ka tuled vilguvad, siis see näitab suurt pinge kõikumist ja sel momendil kui peab säde laksama, pole enam niipalju pinget, et säde tekitada.
Peale käiamist peaks see vilets ühenduse koht juhtmetel päris tuliseks minema. Kinnisilmi ei saa ju uskuda ka väidet, et starter ponks korras on. Kui pendiks (vabajooksu sidur) libisema annab, on kuulda starteri mootori pöörete suurt kasvu, mida sellelt videolt ei kuulnud.
Üks asi on starterit kontrollida lauapeal lihtsalt vool külge ja näe krutib kui kurat. Teine asi starter kontrollida, kui koormus taga ja peab ka tööd tegema. Võimalik, et neelab voolu vaid soojuse tegemiseks.
Seieriga multimeetriga saaks startimise ajal mõõta pinget. Kui startimise ajal kukub pinge alla 10V, polegi suurt lootust, et sädemele ka veel võimu jääb.
Need minu mõtted, üsna maakeeli.

[StreetMoto]

Olles teadlik antud konkreetse isendi murest ja teades ka täiesti idiootset lahendust kuidas selle mootori kohe ja muretult käima saab (vähemalt eelmisel suvel sai) , siis minu tookordne diagnoos jõudis mootori üliraske pöörlemiseni ehk siis starter ei jaksa lihtsalt seda mootorit ringi vedida. Muide - käima sai puhudes karpadesse jõuga kütust näiteks karpade ülevoolu voolikust, mispeale mootor hakkas starterist väga kiirelt pöörlema ja läks hetkega käima. Jäi selline tunna nagu kütus mõjuks määrdena, mis teeb mootori pöörlemise takistuse mõttes lihtsamaks... ??? Kinnitan omaltpoolt kõike, mida Ain kirjeldas erinevate detailide (aku, starter, voolikud, õhufilter jne) korrasoleku kohta. Kuna tegu oli tiheda tööhooajaga ja minu mõistus jõudis sinnamaale, et ilma mootorit ülalt avamata vea tuvastamiseni ei jõua (ning see ei olnud tollal teemaks tegevus), siis lõpetasime edasised uuringud. Nüüd, kui antud ratas on taas jõudnud muretuvastusjärku, siis ootan samuti huviga selle probleemi positiivset lahendust - ja täpsemalt siis häda põhjust.

Ja kui tõesti piisab ainult klapivahede regullist, et mure lahendada, siis olen ka mina ühe kogemuse jagu targem. Selge see, et klapivahed peavad olema korras aga... tahaks sellisel juhul ka teada, kas mootor hakkab starterit andes kiiremini pöörlema või uimab nii nagu praegu. Usun, et Ain hoiab kursis

[ping]

Mis kuradi asja te neid juhtmeid vahite?
Ostke mõõteriist ja õppige selle kasutamine selgeks. Ma tahaks näha seda meest kes silmaga vahtides juhtmete pingelangu äraarvab. Kuigi ma ei välista, et selliseid inimesi võib olla. (Ise ma suudan joonlaua abil vererõhku mõõta ilma patsienti puudutamatta.)
Ega klappe ju ka silmajärgi ei regullita, selleks on mõõteriist.
Kuulda ju, kuidas survetaktis tõmbab starteri "kinni", vända nurkkiirus jääb väikseks ja süüteandur ei anna vajalikku impulssi välja ja arvata, et süütepoolile ka pinget ei jagu. Seda, et voolust jääb vajaka näitavad ka armatuuris starteri andmise ajal vilkuvad tuled.

[davidsoniharald]

Ilmselt üks probleem täisutab siin teist. Mootori soojenedes kaovad klapivahed ära ja klapid jäävad lahti, sellest ka käivitumisprobleem ainult soojast peast.

Elekter on ka nõrk, sest rida neli mootor peaks nagu kohviveski ringi käima starterit andes.

Lükates läheb alati selle pärast, et piisava mootori pöörete korral saavutatakse piisav kompresioon ja lahti olevad klapid ei sega enam. Samuti jagub kõigele muule elektrit piisavalt, sest starterit ju ei kasutata.

Eks näis mis asjast välja tuleb. Lihtsad asjad ikka ennekõike üle kontrollida ennem mootori lammutamist.

[yeekim]

Mis siis juhtub, kui starterile otse särts akult peale anda? Korralike juhtmetega ja puha

[kaska]

99% arvan et starteri sidur. Mitte pendiks vaid tal lisaks üks märgketastega sidur mis läbilibisemisel teeb täpselt sellist häält. Kahel 1000f il olen samade sümtomitega generaatori augu kaudu siduri vahetamusel veast jagu saanud. Otsingu kaudu leiab ka juttu siit foorumist ja ka cbrforum.com ist. Telefonist ei viitsi linke otsida hetkel.
Samas muidugi ei välista harjasid klapivahesid ega ka kehva juhtmestikku.

[aingb]

Uurisin veidi omanikult infi ja sain teada, et jutt lükkamisest ja paugust käimaminemisest ei pea siiski paika. Ja kui ma nüüd hakkan hästi aastatagust meenutama siis äkki olen isegi seda nüginud lükata ja pole käima saanud. Krt, aga pead ka ei anna, neid tõukekaid mul siin mitmeid olnud
Teeme siis kõige lihtsama asja kõigepealt, käin klapid üle ja siis annan teada, kas toimusid mingisugused muutused.

Ma igastahes olen kuradima tänulik kõigile asjalike nõuanete eest

[koi]

Oletame, et sisselaske klapil(del) on vahed olematud. Soojuspaisumine jätab klapi sulgematta. Mis siis toimub? Soojalt käivitades kompressioon väiksem ja starteril kergem vedada. Aga nii pole. No olgu, käivitus ja siis soojaga vahed kinni ja mis siis toimub? Siis hakkab karpades tõeline sõda, kuna töötakti ajal laseb pilukil klapp põleva laksu ju sisselaskesse . Nii ju pole,kuna käib ilusti. No väljalase irvakil - jälle starter peaks kerima kergemalt ja töötades sumpsid seal põlevast segust punased! Ka pole nii, või on? Irvakil väljalaske klapp põleb sul juba väikese sõiduga känkraks, või ilus, nagu hiire hammustatud tükk kaob klapi servast kuhugi tühjusse.
Kaota esmalt need krokodillid ja pane juhtmetele korralikud polt ühendused. Kui ei mõika, otsiksin mina viga starterist, ei mujalt.
Miks ikkagi starter nii kiduralt keerab?

[ping]

Ongi nii, et kui klapid lahti siis starter kruvib kui hull (kompressiooni pole) aga mootor ei käivitu.

[margus014]

Ongi nii, et kui klapid lahti siis starter kruvib kui hull (kompressiooni pole) aga mootor ei käivitu.

No aga konkretsel juhul käib mootor vaevu ringi.
Mina paneksin endiselt panused starterimootori korrasolekule..- harjased.

[rai00]

99% arvan et starteri sidur. Mitte pendiks vaid tal lisaks üks märgketastega sidur mis läbilibisemisel teeb täpselt sellist häält. Kahel 1000f il olen samade sümtomitega generaatori augu kaudu siduri vahetamusel veast jagu saanud. Otsingu kaudu leiab ka juttu siit foorumist ja ka cbrforum.com ist. Telefonist ei viitsi linke otsida hetkel.
Samas muidugi ei välista harjasid klapivahesid ega ka kehva juhtmestikku.

Ühinen. Häälest on kuulda, et starer käib tühjalt. Vahel võtab taha, siis kustub ka õlirõhu tuli ära ja läheb käima. Soojast peast ei lähe käima, sest et kompresioon on suurem. Võib proovida käivitada ka 2 silindriga (kaks küünalt välja), kui nüüd käivitub kergemini peaks viga leitud olema...

[ping]

99% arvan et starteri sidur. Mitte pendiks vaid tal lisaks üks märgketastega sidur mis läbilibisemisel teeb täpselt sellist häält. Kahel 1000f il olen samade sümtomitega generaatori augu kaudu siduri vahetamusel veast jagu saanud. Otsingu kaudu leiab ka juttu siit foorumist ja ka cbrforum.com ist. Telefonist ei viitsi linke otsida hetkel.
Samas muidugi ei välista harjasid klapivahesid ega ka kehva juhtmestikku.

Ühinen. Häälest on kuulda, et starer käib tühjalt. Vahel võtab taha, siis kustub ka õlirõhu tuli ära ja läheb käima. Soojast peast ei lähe käima, sest et kompresioon on suurem. Võib proovida käivitada ka 2 silindriga (kaks küünalt välja), kui nüüd käivitub kergemini peaks viga leitud olema...

Ei saa nõustuda. Esimesel videol on näha, et õlituli mitte ei kustu ära vaid vilgub erineva heledusega. Õlirõhu andur on kontaktidega ja see ei tohi jätta õlituld poolde vinna põlema. Seega pinge puudus.

Ongi nii, et kui klapid lahti siis starter kruvib kui hull (kompressiooni pole) aga mootor ei käivitu.

No aga konkretsel juhul käib mootor vaevu ringi.
Mina paneksin endiselt panused starterimootori korrasolekule..- harjased.

Starteri harjad on ainult 4 ühenduskohta sellest pikast ühenduskohtade jadast aku + klemmilt - klemmile. Terve ahel tuleb üle mõõta.
Nagu aru saan pole seda mitte keegi teinud, ainult vaadatud on. See on esimene asi mida oleks kohe pidanud tegema.
Aga kuna kaasaegsed tehasejuhendid sellist mõõtmist ei õpeta siis pingelangusid ei osata tavaliselt mõõta ja piirdutakse ainult vaatamisega.
Ka mõnedele esinduste spetsialistidele on see võõras teema.

[StreetMoto]

Hei starteriharjakahtlustajad! Lugege mu eelmise lehe posti uuesti ja jätke need klapivahed ja starteri harjad/sidurid. Kui väntvõlli otsalt on narrega mootorit üliraske ringi keerata, siis mis tunne sellel starteril samal hetkel olema peab? Kui ei jaksa käsitsigi keerata, siis iga starter peabki end "poolhaigeks" pingutama, et sellist mootorit pöörata, olgu seal siis kasvõi 500A käivitusvooluga aku. Ja tulemuseks ongi vaevu pöörlev mootor ning armatuur vilkuvates tuledes nagu jõulupuu...

Ma arvan, et nüüd tasuv Ain-i kontrollitulemusi oodata. Soovitatud on juba kõike, mis mõistlik antud olukorras tundub.

[mattias]

Pakun välja et viga võib olla komplektis plokikaas+nukkvõllid.Võib olla mootor on kunagi kuuma saanud ja plokikaan kõverdunud,mille tagajärjel on küll plokikaan sirgeks lihvitud kuid nukkvõlli pesad ei ole enam samatelgsed.Mootori kuumenedes viga süveneb ja poob nukkvõlli(-d) kinni.Hull teooria aga automootoril on selline viga olnud,samad sümptomid.Aitas plokikaane vahetus.

[henri]

Siiani on arvatud, et klapid saavad vaid lahti jääda (st. ei sulgu korralikult). Tegelikult saavad ju klapivahed ka teistpidi paigast olla, st klapid ei avane piisavalt. Mis võib põhjustada ka selle, et mootorit on raske ringi ajada.

[ping]

Mootori, kui mehanismi töö aluseks on füüsika ja kõik füüsilised suurused on mõõdetavad (neid ei pea arvama). Kuigi remont algab visuaalsest vaatlusest tugineb see mõõdetavatele suurustele.
Ma mitte ei arva vaid väidan, et väntvõlli pöörlemiskiirus on aeglane mootori käivitumiseks.
Väntvõlli ajab ringi starter. Selle korrasolekut ei pea mitte arvama vaid see on mõõdetav suurus - mõõdetakse starteril tekkiv pingelang ja teda läbiv vool. Antud numbrid korrutatakse ja saadakse starteril eralduv võimsus. Kui see number on võrdne starteri nimivõimsusega (see on manualist leitav) ja ületab väntvõlli pööramiseks vajalikku võimsust, alles siis saab väita, et starteri pool on korras. Seda aga kirjelduse järgi tehtud pole, on vaadatud ja arvatud aga mõõdetud pole.
Kui starteri pool on korras, siis tuleb mõõta üle mootori ringiajamiseks vajalik töö hulk (selleks on tänapäeval erinevaid mooduseid) ja võrrelda et kas see on normis. Kui juba eelmine aasta keegi ARVASja KAHTLUSTAS, et mootor käib raskelt ringi siis miks seda ei mõõdetud? Ka enne sellise diagnoosiga mootori osandamist peaks üle mõõtma jõu mis on vajalik selle mootori ringiajamiseks et pärast kokkupanekut saaks väita, et see protseduur muutis midagi paremaks. Muidu tuleb jälle arvama hakata.
Kui sellise pika käiamisega on starter ära tapetud siis ei hakka ka pärast mootori kapremonti see starter mootorit korralikult käivitama.

Kuidas, Te mehed, niimoodi arvates ja kohvipaksu pealt ennustades tulemuslikku remonti saate teha? See on ju kõige algelisem aga kõige kallim katse-eksitus remondimeetod!