Ülevaade: Triumph Tiger 1200 XR (2018)

Soovid osta mootorratast, nägid tänaval vinget tsiklit ja tahaks arutleda, nõu pidada ... koht, kus erinevate mootorrataste kohta arvamust avaldada ja infot otsida...kogu üldine jutt mootorratastest

Moderaator: Moded

Kasutaja avatar

Teema algataja
biker.bot
Postitusi: 29
Liitunud: 07 Dets 2016, 16:24
Tänatud: 7 korda

Ülevaade: Triumph Tiger 1200 XR (2018)

Lugemata postitus #1 Postitas biker.bot » 20 Juun 2018, 10:47

Kalle läbis uue Triumph Tiger 1200 sadulas möödunud nädalavahetuse jooksul 500km. Tema vahetu ja ilustamata kogemus allpool.

"Napid 500km koos Triumphiga"

tiger1.jpg


Võtnud reede vabaks, saabun lõunal kenasti bussiga kiiver näpus Depoosse. Valge ja uuem 1200XRx lükatakse musta ja vanema kõrvalt õue ja valmis ongi. Mõtlen kas tuleb mingi pikem seletamine, et kuidas sellisel loomal midagi töötab või ei. Ei tule ja parem ongi. Mehed ei loe manuale ja pealegi on nüüd kohe esimene proovikivi, et kui keeruliseks on mootorratas tehtud ja kas sellest on võimalik ilma tunde juhendeid lugemata mingit sõidukogemust saada. Esimene väike üllatus, aga üsna väike on see, et võti ulatatakse kilekotis ja selle peab taskusse panema. Pilk armatuuri poole ja kaks asja ongi selged. Goodbye steam gauges ja võtmeava. Esimese asemel on lapiti ilus nutitelefoni laadne latakas ja teine on lihtsalt kadunud. Üllatuda oleks liigne ja ootan kuidas asi edasi läheb. Järgmiseks saan ainukesed juhised, ehk siis selle mis järjekorras tuleb punast nuppu vajutada, et loom ärkaks. Peale seda jään loomaga üksi. Väga tore, saangi proovida, mõtlen ja tänan ka usalduse eest. Toimin õpetuste järgi ja reipa starteritöö järel ärkab loom elule. Väga meeldiv bassine bariton. Mulle meeldivad mitme silindriga mootori hääled ja V2 jätab mind olenemata väljalaskest üsna külmaks. See siin kõlab aga nagu R6 ja see on tänu ilmselt juba tehasest tulnud summile väga meeldiva tooniga. R3 peabki poole pikema mootori moodi kõlama ja see on ilus. Äkki meenub Rocket 3. Hetkel püüan selle rattaga sõiduproovi unustada ja istun selga. Paar kohustuslikku piduri katsumist ja käik sisse.

Esimene katse, nagu seda võõra rattaga ikka teen on kohe pööre piisavalt peale, sidur näppu ja aeglussõit. Tundub meeldiv. Otsa kohe U pööre. Esimene ring, teisega lenks piirajasse ja jätkan väga aeglaselt püstise rattaga. Väga meeldiv. Haistan väänet ja nii, et jääb üle.. juba meeldib rohkem. Teen veel mõned ringid mõlemale poole ja loen katse õnnestunuks. Päris hästi istub. Aitab nüüd ja suundun liikluse poole. Juhtimisvahendite proovid teen käigult ja esimese foori taga on kõik juba loogiline. Esimene sirge ja gaasi avades on hääl ja tunne, nagu kahe turboga GAZ51 oleks hulluks läinud. Pole paha, aga nüüd jääd mütsi sisse ja edasi. Veidi hiljem meeldib see mootor ja vääne mulle veel enam, aga miskit häirib ka veidi.

Ei, see ei ole see nutitelefoni moodi asi, mida nüüd armatuuriks kutsutakse. See on täiesti ok, selge ja arusaadav. Jõuan järeldusele, et see on siiski vales asendis klaas. See on ju ometi reguleeritav, olen veendunud ja kohe meenub, et kasutusjuhendit ma ju ei lugenud. Tõelised mehed neid teatavasti ei loe ja alustan nupu otsinguid. Ei leia. Otsin veel ja ikka ei leia. Seda nuppu noh. Vahepeal olen meeldiva kergusega linnast välja jõudnud.

Ahsoo.. nii muuseas, et vahepeal oskasin mingi katse käigus kohalt võttes välja ka suretada. Pidi see just selle ilusa Porsche ees juhtuma. Aga parem vist siiski nii, nüüd sõitis ta minust peale väikest viisakat ootamist mööda, kuniks ma uuesti maagilise punase nupu toimimist meenutasin ja mul läks kohe täiesti üle kiusatus talle nädata kuidas see R3 edasi käib. Peale sellist väikest viperust oleks seda ju üsna nõme näitama hakata, seega püsin kenasti sabas.

Selle käigus avastan, et paagile on mingid kleepsud kleebitud. Päris aru ei saa, sest pilk peab ikka kaugel olema, aga aiman, et tegu on õpetusega, mis pöördega võib sõita, kui ratas on veel päris uus. Ja see on uus, alla 200 sõitnud, ma korraks nägin kui käivitasin. Enam mulle seda ei näidata ja minus tekib uuesti huvi nuppude järgi, sest klaas on ikka veel vales asendis ja tuul laperdab kõrvus ja lõua all. Olgu öeldud, et mehed võitsid, sest ajaks kui Ruilasse jõuan on mul pilku liialt langetamata käes klaasi regull, amordi regull ja veel kõik vajalik, mis see üks ilus kangike teha oskas. Liialt suunatule nupule lähedal, aga väga vajalik. Ilmselt on selle nimi menüü sauake.

Klaas on nüüd üleval ja sellega on väga hea, aga midagi ikka häirib. Kuskilt eest tuleb heli, mida gondli sülelus vormib ja võimendab. Ja see heli on üsna ebameeldiv segu sahinast ja undamisest, mis kangesti meenutab seda heli, mis mu vana Audi tegi, kui rattalaager väga läbi sai. Üsna ebameeldiv ja piisavalt vali, et korralikult häirida nautimast sõitu ja seda nüüd juba üsna tuttavat R3 heli ja väänet.

tiger5.jpg


Positiivset on siiski enam. Väga sobivas asendis juhtraud (ütleme siis selle asja kohta nii), suurepärane põlveasend ja tagasiside paagist, konkreetne vedrustus, meeldiv kast. Kas ma mootorit juba kiitsin?

Kiidan veel, sest just selline on minu meele järele. Puhas mootor, meeldib mulle öelda, kui sellist kohtan. Puhas ja lineraane vääne, ilma aukude, liigsete tujude ja võlts iseloomuga. Mul on mõned head kohtumised sellistega. Z1300, GSX1100G ja mõnedga veel. Jätsin siinkohal oma Honda V4 kiitmise meelega vahele.

Aga see R3 siin on kõike seda puhast, aga siia on jõudu veel lisaks niipalju saanud, et väändele tilgub veel lisaks.
Siit jõuan sujuvalt väikse miinuseni ka. Mainisin just, et kast on meeldiv. On jah, toimetab üsna sujuvalt. Paaril korral vaid üllatas teiselt kolmandale ja neljandale pikk ja veidi lärmakas tõus, aga muidu väga OK. Aga no pagan briti insenerid, palun öelge mulle, milleks sellisele mootorile 6s käik? Mootor, millel on väänet ja jõudu nagu väikesel külal, võiks see 6-s käik olla äärmisel juhul olla jõhker overdrive.

Aga siin nii ei ole. Umbes 100ga sõites langetab kuues viiendalt tulles ilusal tablool pöördeid vaid 300 jagu. 300..nalja teete!? Täiesti mõttetu sebimine sellise mootori puhul. Kuues käik rauas, pööre 4000 rpm ja kiirus pole just palju üle 110 kmh. See pole tulemus, mida ma siinkohal ootasin. Selle jõu ja väände juures võiks kuuenda teha kui üldse, siis selleks, et näteks 100-ga sõites näitaks pööre u. 2500. Sellisel juhul oleks vaev õigustatud. Möödasõit? Keerad ja tsikkel läheb ka selle 2500 pealt nagu peab ja seadus ammu ei luba. Kui ka kogu lubatud koorem on peal, siis 5-s käik sisse ja see manööver on hetkega ajalugu. Aga mida mina ka sellistest asjadest tean. Pealegi tunduvad ülejäänud 5 käiku mõistlikult jaotatud.

Üks oluline asi siia veel. Raam, isteasend, paagi jm tunnetus ning asend on üsna soodsad maanteesõidul põigete tegemiseks. Vastujuhtimisele kuuletub mootorratas ka suurematel kiirustel üsna hästi ja sügavalt. Ja nüüd jõuame opam proovisõiduga kruusal. Kohe saab selgeks, et kui asfaldil meelitab see ratas lihtsalt lubadest pikaks ajaks ilma jääma, siis kruusal pakub see sootuks enamaid võimalust.

tiger2.jpg


Eneseületus on see, mis väga kergelt tuleb, kui kiirus kasvab ja tunned end väga mugavalt. Väga positiivseks loen asendit, eriti juhtraua ja paagi kooslust, mis väga soosib õlad vabad sõittu. Veojõu kontroll sekkub hetkega, aga mõõdukalt, lõigates pöörete teravaid tippe väga kiirelt ja jättes mootorratturile kohati mulje, et kontolli pole üle antudki.

Tee läheb lahtiseks ja aukilikuks, pean vajalikuks seisma jääda, et saada vastus küsimusele, mis mind juba asfaldil sõites vaevas. Amordid..
Leidsin reguleerimisnvõimaluse ammu üles, aga see ei muutnud minu midagi. Jäik ja konkreetne vedrustus oli asfaldil hea, aga kruusateel tahaks muud näha. Kerin skaala comfordi ja spordi vahel edasi-tagasi, aga ka pikema proovimise järel ei suuda ma nende seadistuste vahel vahet tuvastada. Mängin läbi sama toimingu ka erinevate sõidureziimidega aga soovitud muutust ei saabu.

Katsetuste käigus leian aga mõngagi muud. Meeldiv on tajuda kuidas veojõu kontrolli iseloom muutub erineva teekatte režiime valides, kuniks üks neist veojõukontrolli sootuks välja lülitab. Samal hetkle kaob tagarattalt ka ABS tugi. Nüüd saab reaskolmene mootor tagarehvist hetkega jagu ja lõbu on laialt.

Veidi hullanud, lülitan elektroonilised abimehed taas sisse. Ettekujutus on saadud ja liialt tihti tuleb meelde, et antud rattal puudub kaskokindlustus. Kohe saan ka proovida kuidas ABS oma iseloomu muudab ja taas ketran ikoone läbi. Esirattal jääb ABS alles igas asendis ja hea nii. Pidurid on ees sellised, et kui oleks vähegi hooletu, oleks ilma ABS-ita üsna kiirelt külili.
Aga amordi reguleerimise võimlusi otsin ediselt ja teen nüüd mõned pikemad peatused, et süveneda juhtmenüüdess, niipalju kui mõistus ja loogika võimaldavad. Ja tõelised mehed ei loe endiselt manuale eks! Leian sügavamalt justkui õige koha ja valikud, aga muutust ei tule. Otsustan selle tegevuse lõpetada ja jätkan sõitu, mis on veidi liiga jäigast vedrustusest hoolimata väga mõnus ja mulle piisavalt kiire. Õlad on endiselt vabad ja see on hea.

Sedasi toimetades vedu peal kurvist välja gaasi avades on R3 jõu ja väände mõju jälle jumalik ja mulle tuleb taas meelde, et kaskot pole.
Peale mõningaid ekslemisi ja katseid, kus tuleb jälle meelde see mida pole, jõuan Kiltsile tuttava lennuraja keelumärgi taha. Olen korralik, sest ei taha rikkuda suhteid meid Motosurvivalidel niigi soosiva valdajaga ja võtan kõne korrapidajale.

Luba saadud, suundun lennuvälja katsele. Eksite, lõppkiirus ei huvita mind ja sellele isegi ei mõtle. Mind huvitavad need elemendid, mida siin rajal aastast 2003 erinevate ratastega proovinud olen. Kõik muu tuleb näppu üsna kohe, paljuski tänu mootori mulle sobivale iseloomule. Sidur on ka osaline ja loen katsed üsna kiirelt edukaks. Põiked, kahesad ja muud harjutused sujuvad kenasti, pin

tiger3.jpg


Aga pidurdustel selgub, et kui tavaliikluses tunduvad pidurid lihtsalt väga tõhusad, siis siin mõõdetud vahemaadel hädapidurdust tehes selguvad mõned nüansid lisaks.

Ilma liigse kiitlemiseta loen ennast üsna heaks pidurdajaks, koha väga heaks. Põhjusega. Olen seda siin lennuväljal üle 15 aasta erinevate ratastega harjutanud. Tõhusalt ja tõsiselt ning pühendumus annab tulemuse. Niisiis ei karda ma siin lühimat pidurdusteed otsides mitte kedagi ja usun, et olen Liivimaa parim pidurdaja. See lausutud, pean nentima, et olen külamde rehvide ja võõra rattaga saavutanud paremaid tulemusi, kui täna Tiigri sadulas.

tiger4.jpg


Lisaks veel see, et vana mu vana BMW GS ja HONDA ST on siin betoonil kiiremini pidama saanud. Aga mul on ju käes tuliuus, viimase sõna pill ja see ei ole hea märk, sest harjutamata kätes ei saa see head tähendada. Tänud ABS, et sa olemas oled, sest ilma selleta oleks jälle tesitpidi häda ja harjutamata kätes üsna ohtik kooslus.

Jah, siin platsil pidurdusi tehes ja võrreldes räägin siin väikestest vahedest, olen enda vastu üsna karm ja kõrvalt ei saaks treenimata silm suurt midagi aru. Aga sisemas olen veidi pettunud, sest lootsin nendest piduritst kaugelt enamat.

Tunnetus on veidi puine ja pidurite brutaalne iseloom ehmatab ABSi hulluks enne, kui see väärt oleks. Turvalisus on tasemel ja juhitavus säilib, aga pidurdus venib minu jaoks liiga pikaks just tänu ABS-i varasele rakendumisele. Harjutan ja katsetan erinevaid reziime ja olukord paraneb. Aga härrad mootorratturid, kes te selle ratta soetate. Kuigi teile võib tunduda, et need pidurid on ulmehead siis ma soovitan ma siiski palju harjutada, et vajaduse korral tõeliselt hästi pidama saada. Harjutamine tasub ena peaaegu alati ära.

Tagasiteel ja veidi hiljem kodulähedasel kruusateel tiirutades selguvad ja kinnistuvad veel mõned asjaolud ja siinkohal ongi õige aeg teha lühike kokkuvõtte mootorrattast:

Plussid ja head

Mootor:
Parim osa selles kooosluses. Mulle väga melid selle iseloom, vääne ja elu. Kiidan väga.

Käigukast:
Üldine mulje hea, vahetused piisavalt kiired ja täpsed. Käigud lülituvad sõidul pehmelt ja kergelt ka ilma sidurita. Seda nii alla kui üles. Omadus, mida siiski pikemalt ei kasutanud. Kast üldjoontes vaikne. 1-5 hästi jaotatud.

Isteasend:
Paagi tunnetus suurepärane, juhtraud heal kõrgusel, juhtimine neutraalne, vastujuhtimine piisavalt terav.

Pidurid ja veojõu kontroll:
Eriti kruusal sobis mulle pidurite töö ja veojõu kontrolli töö. Juhtimine läbi erinevate reziimide meeldivalt tunnetatav. Kruusal on võimalik saavutada sellised turvalisuse setingud, mida ei pea tingimata välja lülitama. Samas on välja lülitamise võimalus väga hea võimalus varuks, kui tuju on ja vaim valmis.


Küsimused ja miinused:

Müra:
See pidev kohin ja undamine, mis esiratta alt külas ja gondlisse, kui kõlakotta kinni jäi, hakkas päeva lõpuks liiga tegema ja tegi kohati tuju nukraks. Selline asi rikub tõsiselt head üldmuljet. Kas viga võiks olla Mezeler. Tourance Next rehvis? Võimalik, kuigi mu BMW GS-i all on täpselt sama rehv vakka. Midagi seal esiotsas toimub häirivalt valjusti.

Lülitite ergonoomika:
Muidu eeskujuliku asetuse ja pildi juurde lisab väikese miinuse menüüsaua liiga lähedane asend suunatule lülitile. Liiga tihti läheb menüü asemel suund sisse.

Suunatule lüliti on ise muidu väga mõnusa lühikese käiguga, kerge ja mõnus. Samas ülemine tipp on veidi liiga kõrge, sundides sõiduasendis käel liiga palju asendit muutma, et pöial peale saada. Justkui imepisike asi, aga piisav, et veidi häiriks.

Sadul:
Ma olen harjunud, et 1000 km päevas ei tohiks veel tunda anda. See sadul aga pani poole päeva pealt nõelad tagumikku. Kui oleks minu isiklik ratas siis peaks uurima miks.Ilmselt annab kohendada. Hetkel lihtsalt selline fakt .

Peeglid:
Mulle liiga madalad ja üldse tunduvad veidi odavad selle ratta kohta. Samas selged ja jäigad.

Käed:
Mulle nii meeldis see vabu õlgu soosiv iste ja vaba käte asend. Mingi hetk aga tuli veider ja kerge valuaisting poolde randmesse. Mõlemal käel. Kohta, mis kunagi pole tunda andnud. Taas-kord oleks see koht, mida uurida kui oleks oma.

Vastuseta küsimusena jäigi õhku amortide reguleerimine. Siin on nüüd kaks võimalust: kas ma ei leidnud ka peale pikemat juhtmenüüs sorimist õigeid seadeid, või oli midagi korrast ära. Hetkel ei saa ma siia otseselt miinust panna, sest hea ja mõõduka asfaldi peal oli kõik väga hea. Kruusal ka, kuniks suuremaid auke polnud samuti. Aga selle proovi käigus jäeti mulle küll vaid üks sätting. Siin jääb vastus seekord saamata.

No ja ei saa mainimata jätta, et see mulle nii meeldiv mootor teeb lähemal kuulamisel ikka päris paju veidraid krõbinaid ja sahinaid. lmselt on need Brittide puhul kohustuslikud lisahääled. Aeg-ajalt tekitas ka reduktor läbi sadula istmikussse sellise füüsilise helipildi, et midagi seal all toimub ja toimetab.

Vot sellise loos siis kirjutasin ühe hoo ja mäluga. Kui midagi veel meenub, kirjutan juurde.

Tegelikult on suurepärane ratas (mida ma ise küll ilmselt kunagi omama ei saa) aga see oli kindalsti hea võimalus proovimaks, mis tunne oleks Tiger 1200 sadulas sõita. Olen siiani oleks-poleks mõtteid mõelnud Honda Crosstoureri ostmise suunas. Olen sõitnud, aga kaugeltki mitte nii palju kui seekord Triumphiga. Hindaga tekkis ka lühikese proovi järel tugev salaarmastus, mis siiani päris vaibunud pole. Õnneks on hinnalipik siin vägagi kainestava iseloomuga. Siinkohal tänan Raini ja Motodepood võimaluse eest leida oma salaarmastusele häid võrdlusmomente, mis aga õnneks jäävad veelgi kainemasse kaugusesse.

Allikas: http://www.emmk.ee/kalle/bike/muu/
Motodepoo: http://www.motodepoo.ee
Triumph: https://www.triumphmotorcycles.co.uk/mo ... tiger-1200
Manused
tiger7.jpg
tiger6.jpg
tiger.jpg


Kasutaja avatar

sepp
Postitusi: 3540
Liitunud: 18 Mai 2004, 11:55
Tsikkel: r6,Buell, HD night rod special
Asukoht: Vaese 30
Tänanud: 47 korda
Tänatud: 12 korda

Re: Ülevaade: Triumph Tiger 1200 - 2018

Lugemata postitus #2 Postitas sepp » 20 Juun 2018, 11:11

Triumph rebis nii kõvasti,et mikkril lendas isegi svamm minema :D
Kasutaja avatar

Macintosh
Maagia ja nõidumine
Postitusi: 5115
Liitunud: 11 Mai 2011, 21:47
Tsikkel: Triumph Tiger 800 ja Kawa w800
Asukoht: Tallinn, Tondi
Tänanud: 558 korda
Tänatud: 482 korda
Kontakt:

Re: Ülevaade: Triumph Tiger 1200 - 2018

Lugemata postitus #3 Postitas Macintosh » 20 Juun 2018, 11:22

kalle kirjutas:Võtnud reede vabaks...

Äge lugemine, nii sisult, kui stiililt.
Mind üllatasid kaks asja.

See, et mitte piisavalt mugava sadula küsimused vaevavad Tiigrit jätkuvalt. Ikka peab järelturult kolmandate tootjate sadula ostma või laskma enda järgi täpselt kohendada. Tiger 800 on sarnase hädaga vaevelnud juba 3 põlvkonda. Varustuses on küll lisaks tavalistele sadulatele comfort sadul aga niiplaju, kui ma olen aru saanud, siis mugavust on selles vaid õige pisut enam, kui tavalises sadulas. Huvitav, kas brittide tagumikud on kuidagi teistsuguse kujuga, kui mandrieurooplastel?

Pidurid. Oleksin eeldanud, et pidurid peavad selle masina kinni, kui naelutatud, eriti sellisel pinnal nagu on seda Kiltsi lennuväli. Äkki on klotside küsimus? Midagi mida annaks pisut agressiivsema klotsiga heast väga heaks teha.
Senised sõiduriistad: Riga 13 → Riga 13 → Minsk MMVZ-3.111 → Voshod K175→→→ Honda Hornet 2002 → Honda Hornet 1998 →Honda CBF500→Kawasaki Versys 650.
Hetkel garaazis: Kawasaki w800 + Triumph Tiger 800
---
Tarkvaraarendus mobiili ja veebi, UI-UX. http://www.digitalfruit.ee
Kasutaja avatar

Maaks
Postitusi: 1281
Liitunud: 15 Mai 2008, 11:42
Tsikkel: Yamaha FZS600
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 64 korda
Tänatud: 129 korda
Kontakt:

Re: Ülevaade: Triumph Tiger 1200 - 2018

Lugemata postitus #4 Postitas Maaks » 20 Juun 2018, 11:54

Macintosh kirjutas:Pidurid. Oleksin eeldanud, et pidurid peavad selle masina kinni, kui naelutatud, eriti sellisel pinnal nagu on seda Kiltsi lennuväli. Äkki on klotside küsimus? Midagi mida annaks pisut agressiivsema klotsiga heast väga heaks teha.

Mina lugesin küll välja, et pidurite "viga" peitus ABSis, mis liiga vara rakendus, ehk siis pidurdusjõudu oli liiga palju.
Garaažis: Pannoonia 250TLF, Yamaha FZS 600

Tiiger800
Postitusi: 22
Liitunud: 14 Mär 2018, 16:41
Tsikkel: VFR1200xd
Tänanud: 7 korda
Tänatud: 4 korda

Re: Ülevaade: Triumph Tiger 1200 XR (2018)

Lugemata postitus #5 Postitas Tiiger800 » 20 Juun 2018, 19:19

Väga tore ja informatiivne lugemine, CT omanikuna meeldis mulle eriti viimane lõik :bsmile:
Kasutaja avatar

M.T.
Postitusi: 1316
Liitunud: 23 Aug 2011, 17:12
Tsikkel: Honda VFR800X Crossrunner
Tänanud: 72 korda
Tänatud: 153 korda

Re: Ülevaade: Triumph Tiger 1200 XR (2018)

Lugemata postitus #6 Postitas M.T. » 20 Juun 2018, 22:05

Krt, 500km peale tuleb nii palju teksti w? :shock: Ma võtan nüüd ühe :bsmile: ligi, et see läbi lugeda. :D
Kasutaja avatar

bitter
Postitusi: 1395
Liitunud: 03 Juun 2008, 00:00
Tsikkel: EXC400
Tänanud: 28 korda
Tänatud: 31 korda
Kontakt:

Re: Ülevaade: Triumph Tiger 1200 XR (2018)

Lugemata postitus #7 Postitas bitter » 21 Juun 2018, 11:48

Oli huvitav. Võiks spelleriga üle käia. Lineerane, camfort jne. Kas õlad-vabad sõit tähendab püstist isteasendit või mida?




Mine “Mootorratastest üldiselt”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline