Ostsin 93 aasta RR ratta. Oli 50k ees. Üsna usutav, samas üsna käest lastud ratas oli. Nüüd, mõned kilod eure hiljem olen pea 40k juurde sõitnud ja no ei näe suurt muret. Juppe vahetan nagu ikka vahetaks..
Mina ostsin 2013a Honda CT, läbisõit 44K. Keerutasin suve jooksul10-11K otsa ja sain aru, et pole minu masin. Leidus inimene, kelle jaoks on CT hea masin ja ostis ära. Matkaratastel on ressurssi piisavalt ning matkajate jaoks ei tundu 20K aastas ka mingi ulme läbisõit. Pigem tekitab küsimusi kusagilt lõunamaalt toodud 10+ aastat vana matkakas, kohvritel kõikide riikide lipud-embleemid ja läbisõit (mitte kellanäit) 15K.
will111 kirjutas:mul pole küll aimugi, kust konkreetselt pärineb mingi konkreetne number olgu see 20 või 50k, aga pakun, et ju siis mingi kriitiline hulk müüdavaid tsikleid on äkki väiksema läbisõiduga kui üks või teine konkreetne number ja eks sealt siis pärineb inimeste mingi alateadlik statistika a'la "oi aga kõik teised olid ju vähem sõitnud". ei usu, et sellele tasub mingit rohkem nö. loogilist seletust otsida
"Imperiaalsüsteemiga" riikides on numbrid, kus ostjad läbisõitu kartma hakkavad muide täpselt need samad "ümrad": 20K, 30K, 50K ja 100K ainult, et ...
... mõõdustik on neil teine ehk jutt käib 1.6X suuremast läbisõidust. See näitab, et reaalse ressursiga pole nendel numbritel tegelikult midagi pistmist ning kardetakse lihtsalt "ümmargusi numbreid". Just paar päeva tagasi vaatsin üht masinat, mida reklaamiti, kui "väikese läbisõiduga" matkaratast - spidomeetril kõigest 32 000 miili. Meil annaks see siin juba 51K km mis hoopis teise kaalukategooria.
Ma ütleks omast kogemusest, et tsiklitel on 50k selline piir nagu autodel 200k. Üle selle on juba ratast oluliselt raskem müüa. 20-30k on selline esimene verstapost nagu autodel 100k, kuhu maani vaatab teine grupp ostjaid.
Ühele kliendile sai paar aastat tagasi üks 220k sõitnud BMW GS toodud ja ARK eelkontrolli teinud ametnik ütles, et pole seal veel üle 50k sõitnud ratast näinud. See ilmestab mu arust hästi, millise läbisõiduga rattad arvele võetakse ja sellest tulenevalt, millist läbisõitu kliendid ostavad.
Muidugi peaks mainima, et ratta seisukord oli kõvasti parem, kui nii mõnigi oluliselt väiksema läbisõiduga ratas, mis mul käest läbi käinud on. Usun, et nii mõnigi spetsialist poleks seda läbisõitu ratta kulumise järgi tuvastanud. Kõik oleneb siiski eelnevatest omanikest ja sellest kuidas ratas on hoitud. Välimuse, kuluosade jne järgi läbisõidu tuvastamine nii autode kui rataste puhul on üsna tänamatu tegevus, kuna hästi hoides näeb ka suure läbisõiduga asi väga hea välja ja sõidukit tarbeesemena võttes või lihtsalt hoolimatult suhtudes saab ka väikse läbisõiduga asja korralikult ära hoorata.
Siin siis minu 5 senti.
Läbisõidu (üle)hindamine sõltub väga palju ka ratta margist. Sõbra Kawa Ninja pidi peale 40K olema võimatu müüa.
Samas ise ostsin 4 aastat tagasi BMW R1150GSi (2001 väljalase) Saksast kui odo näitas 91K. Vaatasin üle ja hooldasin/ remontisin kõik selle ratta üldtuntud vead ning käesoleval aastal tuleb 150000 km ette. Kilometraaz ei ole selle ratta mehhaanika poolele probleem ja neid vigu on lihtsam leida (urin käimaris või madal kompressioon). Küll aga võivad teele jätta füüsiliselt ajaga kuluvad detailid, nt kaabeldus. Just vanema ratta juhtmete isolatsioonide ja kaitserüüzide kulumine on midagi, millele kätt ette panna ei saa ja mille vigu on ka tihti raske tuvastada.
merikurat kirjutas:Küll aga võivad teele jätta füüsiliselt ajaga kuluvad detailid, nt kaabeldus. Just vanema ratta juhtmete isolatsioonide ja kaitserüüzide kulumine on midagi, millele kätt ette panna ei saa ja mille vigu on ka tihti raske tuvastada.
Itaalias maja ees seismine on kaabeldusele hullem, kui Eestis sõitmine. St, läbisõidul ja kaabelduse olukorral pole nii ühest seost.
Osadele kummujilladele ei meeldi talvel külmas garaažis hoidmine, aga see ei ole ka odomeetri näiduga seotud probleem.
Läbisõidu (üle)hindamine sõltub väga palju ka ratta margist.
Lisan omalt poolt, et ilmselt sõltub vastupidavus ka tootmisajast. Mulle tundub, et parimad rattad on toodetud eelmise sajandi 90-ndatel. Nii mehhaanika kui ka elektri poolelt. Praeguse ratta läbisõit on 176 t ja eelmise müüsin läbisõiduga 189 t. Mõlemad on töötanud ilma eriliste jamadeta.
Kuidas siinsed kasutajad seda kommenteerivad või sellele vaatavad, et bikede puhul on omaette teemaks see, et vaatamata väikestele läbisõitudele on raamid rajal pehmeks sõidetud? (a'la S1000RR'id jms.)
kardetavasti on see asi, mida isegi päris teadlikul ostjal on väga raske tuvastada. seega, ma arvan, et sellist asja tuvastada ei püütagi...kui just päris suure summa eest seda ratast ostmas ei olda. väga kogenud vana (ilmselt siis peab olema ka ise parasjagu rinkat sõitnud, erinevate kõvade ja pehmete ratastega) võibolla tunnetab proovisõiduga midagi ära, kuigi ma natuke kahtlen selleski.
mkendra kirjutas:Kuidas siinsed kasutajad seda kommenteerivad või sellele vaatavad, et bikede puhul on omaette teemaks see, et vaatamata väikestele läbisõitudele on raamid rajal pehmeks sõidetud? (a'la S1000RR'id jms.)
Raamide kohta pole isegi kuulnud aga mootorid on bikedel väga plaju küll üsna viimases otsas, sest sõit rajal käib suures ulatuses piiraja lähedal. Sama kehtib nende foorist-foorini rallimeeste puhul.
Mul 185k sõitnud ratas. Täna lisan kilomeetreid veel juurde.
Macintosh kirjutas:mkendra kirjutas:Kuidas siinsed kasutajad seda kommenteerivad või sellele vaatavad, et bikede puhul on omaette teemaks see, et vaatamata väikestele läbisõitudele on raamid rajal pehmeks sõidetud? (a'la S1000RR'id jms.)
Raamide kohta pole isegi kuulnud aga mootorid on bikedel väga plaju küll üsna viimases otsas, sest sõit rajal käib suures ulatuses piiraja lähedal. Sama kehtib nende foorist-foorini rallimeeste puhul.
Mootorit saab remontida, kuid raamile pikas perspektiivis ainuke lahendus on uus raam. 
Novot, leidsin siin ilmselt ühe väikese läbisõiduga ratta. 
ranel kirjutas:Mul 185k sõitnud ratas. Täna lisan kilomeetreid veel juurde.
No seda ei osta sult nüüd enam keegi ära. Ka tagasikerimine ei aita, kui siin juba korra välja hõikasid nii suure numbri. SMASH on ainus tulevik 
M.T. kirjutas:ranel kirjutas:Mul 185k sõitnud ratas. Täna lisan kilomeetreid veel juurde.
No seda ei osta sult nüüd enam keegi ära. Ka tagasikerimine ei aita, kui siin juba korra välja hõikasid nii suure numbri. SMASH on ainus tulevik
Noh, rahustuseks võin öelda, et kui nii edasi läheb, siis on sealt vaid raam 185k läbi sõitnud. 
Päris palju juppe olen ühe teise ratta pealt sinna ümber juba tõstnud. Eile sai klapikambrikaane all korra käidud ja 15 min võtab plastid maha ja plastid peale mul juba. Ja kui moto läheb, siis on mul teine peale tõsta karpas sai hetkel ka ummistus lahti ja käib nüüd taas edasi. Loodaks järgmise talve peale ja äkki see talv saaks lõpuks normaalselt piike kasutada.
PS! See aasta sinimustvalge smashile siiski ei tule esimest korda üle pika aja muidu see oli ikka traditsioon. Ei viitsi sõita sellega smashile ja siis hiljem minna rattaid ümber vahetama Las see aasta põletavad rehvi ja paugutavad teised. Uue numbri tellisin ka ära, kuna smash pm on mu numbrimärgi ära tapnud
Eile rehvivahetuses jäi silma mingi hiljutine Autoleht, kus oli pikem lugu suure läbisõiduga tsiklitest, kahjuks pikalt sirvida ei jõudnud (auto sai valmis), sest esmalt sattus kätte TM-i värske talverehvi test.
Kui keegi omab eelnimet. artiklit võiks jagada 
Ülisuur läbisõit, jätkuvalt löögivalmis
Öeldakse, et 100 000 kilomeetrit on läbisõit, milleni suurem osa mootorrattaid ei jõua, sest jõuallika ressurss on ammendunud. Otsisime Eestist üles neli tsiklit läbisõiduga paarsada tuhat kilomeetrit või enamgi.
Vaid ühe erandiga on kõik selle loo peategelased valmistatud 1990ndatel aastatel. Veel vanem on punane BMW K100 RS, mis veeres tehasest välja 1986. aastal ning mille läbisõit on praegu natuke alla 190 000 kilomeetri. Punane Honda Pan European ja valge Yamaha Diversion on sõitnud pea 240 000 kilomeetrit ning selles seltskonnas kõige rajumat kasutust leidnud Yamaha Tenere jõuab peagi 350 000 kilomeetri juurde.
Kõiki nelja mootorratast kasutatakse igal aastal matkamiseks. Need on käinud kaugel põhjas, reisinud praktiliselt kõrbekuumuses ning mõni neist on saanud näha ka ülikehvas seisukorras maanteid Venemaal ja Ukrainas ning pannud end proovile olematutel teeradadel Uuralites. Kuidas need nii kaua vastu peavad?
„Ega tsikli pikaealisuses erilist saladust polegi,“ alustab valge Diversioni omanik Rainer Veemaa. „Tuleb õigel ajal õli vahetada ja rahulikult sõita. Kui sa ikkagi mootorit pidevalt piirajasse ei lase ega tagarattal sõida, siis peab tsikkel ka kaua vastu.“
Ostujärgne remont
900 cm3 Yamaha Diversion on hinnatud matkaratas. See polnud omas klassis väga kallis uuena ning on suurele osale taskukohane kasutatuna. Neljasilindriline õhk-õlijahutusega mootor teeb 90 hobujõudu (65 kW) ning 77 njuutonmeetrit, käike on viis. Pikkadeks sõitudeks muudab Diversioni mugavaks kardaanülekanne, mis on praktiliselt hooldevaba.
„Ostsin selle tsikli 2005. aastal ja sain tegelikult omajagu pügada, sest eelmised omanikud polnud selle eest eriti hoolt kandnud. Või õigemini olid tsikli tuksi keeranud. Karburaatoris olid mõned kruvid ära murtud ning mootor ei tahtnud käia. Tagumine rattalaager oli ära roostetanud jne. Tegin sellele suure remondi, vahetasin ka kõik kuluosad ära ning sellest ajast alates on Diversioni pidamine olnud täiesti muretu,“ kiidab Veemaa.
Kokkupõrge põdraga
Ehe matkatsikkel on ka 1992. aasta Honda Pan European või USA versioonina ST1100 nagu küljegondliteltki näha. 1990ndatel oli tegemist ühe kallima tsikliga Honda mudelirivis. „Kohe järgmine pärast ülikallist Goldwingi,“ selgitab mootorratta omanik Kalle Kindel. Pan European oli tsikkel, mida omanikud üldjuhul väga hästi hoidsid, kuid mis tänu erakordselt töökindlale tehnikale peab ka ajale ja kasutamisele suurepäraselt vastu. „Mina ostsin selle 2002. aastal. Honda oli saanud väikese kosmeetilise kõksu ja seetõttu oli hind vastav. Kui kosmeetiline pool sai korda, siis muud remonti pole ma pidanud sellele tegema, ainult hooldusi. Vahepeal on tulnud reguleerida klappe ja 100 000 kilomeetri tagant vahetada mootoririhma,“ sõnab Kindel.
Pan Europeani 1100 cm3 V-4-mootor asub raami vahel risti ehk silindripead tulevad kummalegi küljele, mitte ette ja taha. Võimsust on 100 hobujõudu (74 kW) ja pöördemomenti 111 njuutonmeetrit, mis aastal 1992 oli erakordne näitaja. „Nii hea pöördemoment oli omal ajal sensatsioon. See on nagu elektrimootor, ülim mugavus tänu suurele momendile. Olen Saksamaal proovinud ka selle tsikli tippkiirust. 240 km/h sõites tegi mootor 7000 p/min. Kui sõita Eestis, jäävad mootori pöörded alla 3000,“ kiidab Kindel.
Pika kasutamise jooksul on siiski ette tulnud ka mõni päris ärev olukord, kuid seda just liiklust, mitte mootorratta sõiduomadusi silmas pidades. „13 aastat tagasi ajasin maanteel põdra alla. Kiirus oli ligikaudu 100 km/h. Õnneks tabasin vaid põdra tagumisi jalgu, nii jäin ise terveks ja ka tsikkel sai põhiliselt kosmeetilisi kahjustusi. Raam ja esikahvel jäid sirgeks, kuid esigondel tuli välja vahetada,“ räägib Kindel ning näitab ka Pan Europeani külgedel asuvaid tumehalle „uimesid“, mille all on tegelikult peidus kukkumisrauad, mis avarii korral hoiavad mootorit löökide ja hõõrumise eest. Järjekordne nutikas lahendus. „Praktiliselt ühtegi tüüpviga sel vanal Hondal ei ole. Kui ma võtaks praegu näiteks klappide reguleerimiseks kaaned maha, siis kogu see ajam näeks välja nagu eile tehasest tulnud. Kõik on puhas ja kulumisjälgedeta,“ jätkab Kindel kiidulaulu ja möönab siis: „Generaatori juurest olen siiski õlilekkeid likvideerinud ja on tulnud vahetada ka esiamortisaatorite rõngastihendeid.“
Pikaealine BMW
Vanade BMWde töökindlusest räägitakse samuti müstilisi lugusid, kuid enamasti kipuvad need jutud käima boksermootorite kohta. 1980ndatel esmakordselt Saksamaa tsiklitootja mudelirivisse tulnud neljasilindrilised ridamootorid on aga samuti pikaealised. Jevgeni Kulikovski, tsikliringkondades tuntud ka kui Gena, võiks oma 34 aastat vana BMW K100 RS-i kohta rääkida nii mõnegi loo, mis paneb kulme kergitama: „Piduriklotse olen vahetanud, aga pidurikettad on ikka veel originaalid. Käigukast on korra maha võetud, sest seal hakkas üks tihend lekkima, aga sidur on sees veel originaal. Põhjalikumat remonti polegi sellele kunagi tehtud, piisanud on kuluosade vahetustest.”
Kuliovski ostis endale BMW 2003. aasta kevadel ning pole tänapäevani tundnud vajadust seda uuema vastu välja vahetada. Kui vanad Jaapani rattad on karburaatormootoriga, siis BMW on juba sissepritsega. „Eks margi fännid seda tsiklit alguses ikka võõristasid, kuid hiljem on see leidnud palju poolehoidjaid. Sõidab nagu rong: jõudu on palju ja teel püsib ülihästi,“ kiidab Kulikovski.
Et matkad on korduvalt viinud Venemaale ja Ukrainasse, pole see BMW ka alati maailma parimat bensiini mekkinud. „Esimesel aastal tehtud tsiklimatkalt Murmanskisse meenub, et sõitsin paagi kuivale, kuna sealsetel vähe asustatud aladel ei tulnud enam kui 200 kilomeetri kestel ette ühtegi bensiinijaama. Proovisin siis autosid peatada. Üsna ruttu peatuski üks UAZ, mille juhil oli kanister 76-bensiini kaasas. Eks siis vaene mootor pidi sellega leppima. Sai ilmselt paraja šoki. Gaasi tuli keerata ülisujuvalt, muidu klõbises väga haledalt. Aga kõik läks hästi.“
Eriti raske minevik
Sellest nelikust on kõige rajuma teekonna läbinud aga 1996. aasta Yamaha Tenere, mille hodomeetrile jõuab peagi ette näit 350 000 km. Tõsi, nüüd on vanal Yamahal peal juba teine mootor, kuid seegi on sõitnud üle 100 000 kilomeetri ja elanud üle mitu matka eriti rasketes tingimustes.
Tsikli omanik Kristjan Karumets ostis Yamaha 2008. aastal ning matkas sellega esimesed neli hooaega Euroopas. Seejärel siirdus aga avastama idanaabri avarusi: „See tsikkel on ületanud jõgesid, saanud lund ja muda ning ületanud kõrgeid mägesid. Kõige kõrgem mäetipp oli Tadžikistanis, 4655 meetrit. Seal oli karburaatorpill omadega ikka väga hädas. Mootori pöördeid tuli pidevalt hoida üle 5000, et see üldse kuidagigi töötaks, ning sõit käis pidevalt sidurit libistades. Ma olin täiesti kindel, et mootor jookseb kokku, aga see pidas vastu. Kui ma pärast seda katsumust silindripea lahti võtsin, oli kolvil põlemata kütusest peal sentimeetrine tahmakiht. Aga see sidur töötab praeguseni.”
Karumetsa sõnul on 750 cm3 Tenere R-2-jõuallikas piisavalt võimas ning sadul parajalt mugav, et sellega ka ühe päeva jooksul väga pikk vahemaa maha sõita: „Rekord on ühe päevaga Samaarast Tallinnasse, mis on ligikaudu 1900 kilomeetrit. Hommikul kell 6 hakkasin sõitma ja öösel kell 12 olin kohal.“ Nõrk koht on aga pehmevõitu raam, mis ei taha matkale kaasavõetavale raskusele ja rasketel teedel ettetulevatele väntsutustele hästi vastu pidada. Sestap on Karumets raamile keevitanud tugevdusi. Tehnika pool on aga elus tänu põhjalikule hooldusele. „Igal talvel vahetan amortisaatori õli, võtan liigendid lahti ja määrin, vahetan kuullaagreid kui vaja ning loomulikul vahetan mootori- ja piduriõli. Klapivahesid reguleerin üle aasta,“ sõnab Karumets.
100 000-ni ei jõuta pigem seepärast et rattad roimatakse muul viisil lihtsalt ära või vananevad lihtsalt kuskil seistes.Päris mitmes margi ja mudeli foorumis liige ja 200k miili läbisõidud on suht tavalised üle suure lombi.Nende seas nii baigilisi kui kruisereid.
Jah, veerevad kivid ei sammaldu!
Ma oma rattal suudan Eesti ajalugu dokumentaalselt tõestada, et läbisõit peaks olema 150k aga kuna siia toodi see suht väikse numbriga olles eelnevalt peaaegu 10 aastat uhanud Saksas, siis pigem on tegemist 250k läbisõiduga. Eelmised omanikud on ratast viisakalt pidanud ja proovin lasta edasi samas vaimus. Sel aastal tuli 9k juurde aga hooaeg ei pruugi olla veel läbi 
.
Et nüüd valet muljet ei jääks, siis minu läbisõit on seal alles 15k.
Ostsin 2015 lõpus KTM 1190 ADV R. 2015 väljalase. Kellal oli siis 5600. Sõitma hakkasin 2016 ja nüüd kellal 92K. See suvi jäi suht lahjaks. Aga tehnikat pean kiitma. Väga vastupidav ja mul pole millegi üle kurta, arvestades mu sõidustiili- ja keskkonda. 100k mootori ressurss matkaratastel on küll naöjanumber, pigem ikka kordi rohkem...
Kodanikud, te peaksite endale pere hankima - siis ei oleks vaja kogu tööst vaba aega sadulas veeta
Ma paar kuud tagasi tutvusin just ühe KTM 690 Enduroga, mille hodomeetril oli ca 17K km ja mootor sisuliselt omadega läbi (olgem asus, selle amsina puhul paistsid kuritarvitused kaugele). Samas võrdluseks teine masin, mis paar aastat vanem ning näit kellal ca 80K km - mootor nagu uus ja kosmeetilsielt ka asine.
Advriderist jäi silma üks arutelu, kus Triumph Tiger 800 oli 200K miili läbi vurisatnud ning omanik arvas, et teine samapalju tuleb lõdva randmega veel.
Milles see läbi olemine seisnes?
Macintosh kirjutas: ↑13 Nov 2020, 11:42Ma paar kuud tagasi tutvusin just ühe KTM 690 Enduroga, mille hodomeetril oli ca 17K km ja mootor sisuliselt omadega läbi (olgem asus, selle amsina puhul paistsid kuritarvitused kaugele). Samas võrdluseks teine masin, mis paar aastat vanem ning näit kellal ca 80K km - mootor nagu uus ja kosmeetilsielt ka asine.
Advriderist jäi silma üks arutelu, kus Triumph Tiger 800 oli 200K miili läbi vurisatnud ning omanik arvas, et teine samapalju tuleb lõdva randmega veel.
Vanem KTM 690 lähebki käima nagu vene pill, kui sa seda ketramist mõtlesid.
Üle eelmise ratta müüsin läbisõiduga 189 t km, eelmise 205 t km. Praegune ratas on ostetud läbisõiduga 97500 km. Suur läbisõit on selline suhteline värk, sõltub kasutajast.
Edasine ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga mida pidada siis suureks läbisõiduks üldse?
Minu väike mõttekäik (paras reede õhtusse):
Mu vanal rattal on ODO ca75kkm hetkel. Maanteel sõites (95...100km/h) on RPM ca5000.
Sõiduauto 95..100km/h on RPM ca2500...3000, ehk siis jämedalt RPM vahe 2x.
Siit võiks eeldada, et motikas 75kkm on umbes sama "omadega läbi" kui auto pärast 150000km läbimist. AGA auto pärast 150km läbimist on veel täiesti uus ju
Autol vahetan õli 15kkm järel, motikal 3...5kkm - ehk siis olukord väga palju parem? On loogiline?
PS (minu) Autol käib kah seier piirajas, võib olla isegi tihedamini kui motika.
EDIT: tilded asendatud
Maaks kirjutas: ↑13 Nov 2020, 14:34Edasine ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga mida pidada siis suureks läbisõiduks üldse?
Minu väike mõttekäik (paras reede õhtusse):
Mu vanal rattal on ODO ca75kkm hetkel. Maanteel sõites (95...100km/h) on RPM ca5000.
Sõiduauto 95..100km/h on RPM ca2500...3000, ehk siis jämedalt RPM vahe 2x.
Siit võiks eeldada, et motikas 75kkm on umbes sama "omadega läbi" kui auto pärast 150000km läbimist. AGA auto pärast 150km läbimist on veel täiesti uus ju
Autol vahetan õli 15kkm järel, motikal 3...5kkm - ehk siis olukord väga palju parem? On loogiline?
PS (minu) Autol käib kah seier piirajas, võib olla isegi tihedamini kui motika.
EDIT: tilded asendatud
Ma miskipärast arvan, et 5k rpm sõites kulub siiski mootor rohkem, kui 2x kiiremini kui 2.5k rpm. Proovi autoga sõita nt 100k km 2000rpm vs 33k km sõita 6000rpm. Tulemus peaks sama olema, aga ühel juhul on auto pmst tutikas, teisel juhul on ilmselt midagi juba laiali lennanud.
Enamus rattaid ei jõua 100k`ni sest iga müügiga keritakse 60k maha. Ja nii u peale 4ndat müüki on ka kuluosad juba suht nii läbi, et ei tasu enam remonti, et 100ni välja vedada.