Poolvärske mootorrattur otsib sõiduvahendit.

[Luxor]

Tere!
Olen ennast ja ka oma pere sõiduvahendi valimisega kergelt ära tüüdanud. Mõeldud mõtted on samuti omavahel naginas. Seega kirjutaks kogunenu edasiminekuks siinse foorumi avarusse. Algul mõtlesin mõnd samalaadset teemat laiendada, kuid peale kerget kirjavahetust ühe siinse jumalusega otsustasin uue teema kasuks.
Pikkust 180 ja paksust tsentneri esimesse kümnendisse. Ehtsa sõiduvahendi sõidukogemus jääb millegipärast keskkooli viimasesse veerandisse, sellest juba inimpõlv mõõdunud. Sõidetud asfaldil, veidike ka pinnasteel. Juhtimisõigust paberil u. pool aastat. Siiamaani rollumehena oma elu elatud. Ratast otsin pigem asfaldile. Sõiduks tööle ja koju ja ka abikaasaga kusagile Nuustakule või nii. Ambitsioon üle ekvaatori või läbi Mongoolia avaruste ronida esialgu puudub. Grupisõidu asemel lihviks esialgu sõiduoskust ja -sujuvust üksinda. Täiesti uut motikat esimeseks päris sõiduvahendiks ei otsi, kasutatu sobiks nn. järelõppeks hästi. Käed just tagapalgetest välja ei kasva, seega õlivahetuse ning muu lihtsama vuduuga loodaks ning sooviks iseseisvalt hakkama saada. Ketti võin õlitada igas asendis, kuid ketihooldus on selline asi, et jookse või metsa. Eelistaks kardaani või rihma. Suuri ja võimsaid motikaid ei karda, kuid väga ei igatse ka.
Tuhina- ja õhinapõhiselt motokooli maailma sukeldudes jäi algul silma Suzuki V-Strom DL250. Siiamaani silmale ilus vaadata, kuid liiga uus mudel ning järelturu saadavus olematu. Sestap ka kasutuses ilmnevad head ja vead teadmata. Lisaks väike kartus, et minu dünaamilisele kerele lahja jõudlus.
Seejärel käisin läbi määratult suure Baieri õlipeade perekonna. Kõik on ilus ja hea, kuid kütusepaagi all aku tagaajamine ei erutanud. Kuigi kolisevad ja mürisevad kõrvade jaoks üsna paeluvalt. Samas kütusekulu paberite järgi ületab minu auto oma.
Edasi komistasin ühe Yamaha Bulldogi otsa. Nihelesin sadulas hoolega, kuid sõiduasend jäigi minu jaoks ebamugavaks.
Seejärel HD Sportster 883R. Väga ilus aparaat, hooldus manuaali ja YT videote järgi lihtne. Olen end alati alateadlikult baikerimeheks pidanud. Sõiduasend absoluutselt vastuvõetamatu ja originaalsadul nii ebamugav, et minu tagapalged on minu pihta siiani solvunud.
Veel märgiks ära lukuaugukujulise esitulega Kawasaki Versyse. Igati mugav ja kahekesi sadulas hea olla. Tehnilise poole päält ei ole ka midagi ette heita. Ei meeldi ketivedu ning õhufiltri kättesaamine on veidi keeruline.
Siis kohtasin BMW F800S. Sõiduasend täiesti sobilik ja koivad mahuvad ka kenasti peale, lisaks ka seljakotil mugav ja ruumi küll. Lisaks veel väike kütusekulu kui internetti uskuda. Peale vaadates ei tahaks uskuda, et mootor vajab mineraalõli. Siin-seal arenenud maailmas kiidetakse, et sobib ka hästi pendeldajatele (commuter).
Et asi veel segasem ja valulikum oleks, siis mõned päevad tagasi komistasin sõna otseses mõttes MG Griso-le. Pole ka midagi otseselt ette heita, kuid veidi liiga tundmatu looma nahk. Isteasend hea ja lai. Tagaiste proua arvates võiks veidi pikem olla. Meeldis, et bensiinipaak on plastikust. Lisaks viimistluskvaliteet ekstraklass. Siinse foorumi infokildudest olen aru saanud, et liiga pikalt või tihti ei kannata temaga sõita.
Suure kiiruga sai vist kõik olulisem kirja koos mõningate kirjavigadega. Kaasteelised võivad laadnalt ja lahkelt kommenteerida, kui millelegi pole tähelepanu pööratud või olen millelegi lähenenud veidi valest otsast.
Päikest kõigile!

[will111]

tsentneri esimene kümnend on 10 kilogrammi. esimese asjana soovitaks sipupükstest siis välja saada ning võibolla mõelda näiteks mõne lasterula peale

kui tegelikult mõtlesid siiski _100kg siis soovitaks igasugused 125 ja 250sed pillid ära unustada. Eriti kui on plaanis veel ka mitmekesi sõita.
hea kütusekuluga rattad on suzuki sv650 ja mõned muud umbes sellised 500-700 kubatuuriga pillid. enamasti mitte r4 mootorid, vaid pigem 1,2 ja võibolla isegi 3 silindrilised.

misasi on ketihooldus? keti juures ei ole midagi hooldada. lased õli ja sõidad, umbes nii 25k vast keskmiselt ja siis pead tegema "meeletu väljamineku" umbes 100 euri.. kardaanil ega rihmal mootorratta juures mingeid tõsiselt võetavaid eeliseid ei ole, moe värk põhiliselt. küll aga tõmbad oma ratta valiku paugust 100 korda väiksemaks kui sellised tingimused sead.

ega ma mingit nõu anda ei oska sest ausalt öeldes aru ei saa, millist tsiklit sa siis osta soovid aga juhtisin lihtsalt tähelepanu mõnele detailile.
kui sul on vaja mootorratast, millega hea sõita nii linnas kui maanteel, tööle kui koju, kui ka vahel mõnisada km järjest ja mitmekesi ning samas ka oskusi lihvida siis mina soovitaks triumph street triple't. helsinki motomessil sai kõik rattad läbi vaadatud ja kõige viimasena uuritud triumph jättis neist kõigist PEAJAGU suure edumaaga kõige parema mulje. pole paha ka see, et kasutatud tänavakolmede puhul saab R mudeli peaaegu sama raha eest, mis tavamudeli.

[Wtf3000]

Ma olin kaks aastat tagasi täpselt samasuguste küsimuste ees. Tookord osutus valituks Versys 650 (KLE650A), millega nüüd kaks hooaega selja taga. Mõned tähelepanekud (puhtalt isiklik kogemus ja arvamus!):

• Sõiduasend: tüübilt ja sõiduasendilt suhteliselt ei-liha-ega-kala ratas. Aga selle pealt võiks aru saada, mis stiil tegelikkuses pigem sobib. Mina ei ole siiani suutnud ära otsustada, milline võiks olla järgmine, kui ainult ühte ratast peaks pidama. Kuid rohkem pilk edaspidi ka sarnaste poole (V-Strom, Tiger, Tracer..). Sõiduasend püstine ning selles mõttes on näiteks naked rattad minu jaoks huvitavamad, kus asend veidi agressiivsem ning tunned ennast rohkem osana rattast ning oled justkui madalamal ja julgem kohe. Mis ei pruugi väga positiivne olla, kui vastselt omandatud "oskustele" füüsika järgi ei tule.

• Rattad: 17", valust tehtud esivelg. Ehk siis maastikul liiga mugav ei ole. Ega see pill polegi maastikule mõeldud, aga ma olen Metzeler Tourance Next rehviga omajagu TET Põhja-Eesti osa läbi kakerdanud ning omamoodi äge nokitsemine tegelt. Aga järgmine pill saab olema 19" esirattaga.

• Mootor: see konkreetne R2 on igav mootor. Üheks põhjuseks minu arvates 180 kraadi väntvõll ning selle tõttu võrreldes teiste R2 masinatega igav hääl jm.. Mulle isiklikult tunduvad V2 asjad kõige ägedamad.

• Jõudlus: võimu on 47Kw, millest esimesel sõiduaastal on küllalt (mul enda raami tühimass 80-85kg). Aga kui 3 kohvrit küljes ning maanteel vaja kiirelt mööda saada, siis tekib momente, kus keerad rutska põhja ja siis ootad huviga, et millal asi tehtud saab. Teisest küljest hoiab ehk ära kuisatuse huligaanselt käituda. Ehk nagu varasemalt öeldud, igaks juhuks ära 250-350cc asju vaata.

• Omapärad:

  • Vibratsioon: sellega harjub ära ja mingi hetk ei pane enam tähelegi. Oma osa annab see, et KLE650A mudelil on mootor ilma igasuguste puksideta otse raami küljes. Hilisematel versioonidel on see muudetud. Aga ma usun, et mis iganes 2-silindriline liiga sile ei ole oma käigult.

  
  

  • Rehvid: algselt all olnud Pirelli Scorpioniga vibreeris lenks oluliselt rohkem, kui Metzeleriga. Umbes 70 pealt tudises korralikult (justkui mikro slapper kogu aeg), veidi kiirust üles või alla ja oli parem. Aga enam seda rehvi ei julge sellele rattale osta.

  • Tehnika: lihtne, suht loogiline ja pigem odavapoolne. See on minu nägemus, aga ma eriline tehnikaguru ei ole. Õhufilter koos airboxi, silindripeade jm on tegelikult lihtsasti ligipääsetavad. Paar kruvi-polti lahti, paak eemale ning olemas.

• Kõige olulisem: aga siiski väga lihtne käsitleda ja lõbusa sõiduga ratas! Jah, nagu mainitud, siis mootor võiks ägedam olla, aga temaga lihtne manööverdada ja vähemalt minu jaoks esimese rattana õppimiseks ja erinevate sõidutehnikate ning teekatete katsetamiseks hästi sobinud.

Versyse kohta oskab maestro Macintosh ilmselt veelgi täiendada. Aga nagu öeldud, see puhtalt minu nägemus ning rohkem rattaid seni olnud ei ole. Umbes 48 korda olen kaalunud ja plaaninud ning siis ümber mõelnud viimase kahe aasta jooksul osta kõrvale või asemele igasugu erinevaid pille (Fazer 1000, Tracer 900, V-Strom 1000, Tiger 800, Shiver, SV650, FZ6, + uurinud suurte matkakate kohta). Ja iga kord kui mõtlen, et peaks välja vahetama, hakkab kuidagi kahju ning senini alles see masin. Ikkagi esimene.

[urmas66]

Need 600-800 1-2-3 silindrilised rattad ju üldjuhul ketiga.Kardaaniga asjad on ikka sellised suuremad ja raskemad,mis ongi põhjuseks,miks seal kardaan on. Ketti tänapäeval peljata ei näe küll mingit põhjust. Igale rattale saab panna automaatse ketiõlitaja ja ongi sama nagu kadaaniga ehk unustad igasuguse igapäevase ketihoolduse ära. Üsna mitu tuhat saab ühe õli lisamisega sõita. Rihmaga rattaid just väga palju ei ole. Pole küll mingit statistikat teinud ,aga pakun puusalt,et suurem enamus tsiklid maailmas kasutab ketti.
Mingit soovitust, sinu hinnaklassi teadmata, pakkuda ei oska,aga äkki see keti kartuse vältimine laiendab sinu valikut. Sõites pole küll mingit vahet,mis seda ratast edasi veab kas kett ,kardaan või rihm.

[franz125]

Honda VFR mingi alates 800, Yamaha FJR1300,Suzuki GSX1400 aga need paraku ketiga.

[andu]

honda deauville hea alustaja masin kui kardaani soovid algul
matkamise tuhinas soovitan ka mina pigem fjr1300(kardaaniga) või vfr800(ketiga) kuid need eeldavad et õppid sõitma, need vigu ei andesta nii palju kui sv650 er6 ja muud taolised
edit: deauville soovitasin just pigem kaassõitjat silmas pidades pisikestest ja alustajate sõbralikudest ratastest on see üks parimaid kaasreisija seisukohalt ning töömaht ning võimsus on ka sellised et lollusi ei saa teha kuid on piisavalt kerge ja fun mainstream rataste kõrval

[Pezzi]

Kuni ei tea, mida täpselt tahad, võta midagi tavalist ja keskmist. Näiteks see Versys. Selle varalt saad aru, mis meeldib, mis mitte ja milline järgmine ratas olla võiks. Griso on nendele, kes täpselt teavad, mida nad tahavad ja siis pole ta ka tundmatu looma nahk.

[Luxor]

Ahhoi!
Selgitan ja silun veel veidi! Mitu päeva võtsin kirjutamiseks aega ja hoogu kuni terve sm. Pegasus mulle pähe kukkus.
Kaal siis jah teise tsentneri esimese kümnendi esimeses kümnendis.
Masinatüübilt olen puhtatõulise baigi ja kruiiseri välistanud, seiklusratast ka hetkel ei igatse.
Briti tänavakolmiku lähen proovin koos abikaasaga ära. Tagaiste tundub sel siiski butafooria valdkonda kuuluvat.
Veokettide seltsi- ja suguelust on siin ka terve peatükk olemas. Ehk ma noore ja rohelisena lasin end asjatult ehmatada, kuid....
Hinnapiir 4-5K raha vahel. Griso tundmatu naha all pidasin silmas seda, et eksklusiivne masin ja ei pruugi igapäevakasutuseks ehk sobivaim olla. Samas on mul olnud au omada igapäevasõidukina Lancia Kappa-t, mis peal suure kütusekulu ja ühe vidina viletsa kättesaadavuse tõttu muud muret ei valmistanudki.

[Dusterx]

Kui säästa tahad ja vanu asju ei karda, siis honda silverwing ja cx 500/650. Kardaaniga ja suhteliselt pommikindlad asjad, kui kopp ette saab, siis ehitada cafekaks ja saad rikkaks...Üldiselt saan ketihirmust aru, kellel on kardaaniga normull asi olnud, ei taha enam ketti, endal on sama jama, aga kardaaniga pillid ei kannata mind lolli välja...P.S honda cx500 on väga hea juhitavusega ratas minu hinnangul ja lai ning sigamugav sadul ka 2kesi sõitmiseks, minu seljakoti lemmik tänini on cx500 ja seda nii bmw gs'i kui katm lc8'ga võrrelduna.

[Forumist]

Kui oilheadid ei sobi, siis hex- või camhead R1200R peaks suht hea olema. Aku istme all ja võtab vähe kütust ka.

[will111]

päris äärmuslikud pakkumised ikka kohati suur osa nendest meeletutest matkaratastest a'la 1200, 1300 kubatuuriga jne on ju täiesti tohutud pommid! inimene rääkis algselt, et on vaadanud 250st ratast ja tahab tööle koju sõita ja pakutakse, et vaata mõnda ₂₅₀ kilost monstrumi. eks sellised rattad ole ka kuskil ja millegi jaoks omal kohal, aga rolleri kogemusega sõitja, kes tahab põhiliselt teha lühikesi otsi...ei ole vist päris see koht.
samas nii ongi, et ega seda kardaani naljalt mingitele kergematele ja väiksematele ratastele ei panda. esiteks see asi ise juba muudab ratta raskemaks, teiseks ei ole lihtsalt pointi. rihma ma ei ole ka ühelgi sellisel väiksemal ja lihtsamal rattal näinud.

street triple uuematel nagu tundub tõepoolest tagaistuja koht jube veider olema, aga minumeelest natuke vanematel (neil, mida umbes kuni 5k eest võiks saada) on see sadul täiesti mõistlik ja nö. tavapärane. abs'ga mudelid tulid 2013, kui see rolli mängib.

[Macintosh]

Ma alutaks sllest, et teeks endale selgeks, kuidas ja mis juhtuma hakkab: selle ratta ostul on kaks eesmärki: aidata sul aru saada, mida sa tegelikult tahad ja omandada võimalikult rohkem kogemusi ning "sadulaaega". Seljakotile mõeldes: kui sul puudub igasugune kogemus siis esimesel aastal ma küll kaassõitjat taha ei võtaks. Kui isegi teed paar sõitu siis see on sekundaarne.
Sellest vatevinklist on Versys jube hea esimeseks rattaks: mite liiga äkiline samas piisava väändega, et ka kahte sõitjat ja kohvreid edasi liigutada. Sellist probleemi nagu [mention]Wtf3000[/mention] mainis, et möödasõiduks pole jaksu pole ma küll kohanud, isegi kahega sadulas. Käiku tuleb rohkem lapata. Ideaalis vaataks ma midagi 250-500cc vahemikus esimeseks hooajaks - annab tunduvalt parema võimaluse õppida, kui suurema kubatuuriga masin. Mõni naked, sest mida vähem plasti seda parem, vähem detaile, mida saab ära krtaapida ja rikkuda, kui kogemata maha pillad. Esimeseks on hea midagi sellist, kus keeradad gaasi põhja ja tsikkel ei "karista" sind koheselt. Honda CBF500 võiks hea kandidaatiks olla. Esimene ratas on, nagu nimetus ütleb: esimene.
Kui sinust vähegi sõitja saab siis tuleb pärast esimest vähemalt teine. Mina olen peaaegu kõik oma rattad toonud või lasknud tuua Saksamaalt ja Inglismaalt. Seega vaata ka mobile.de pakkumisi ja räägi toojatega (foorumis on teemad olemas, vaata ringi).

[Kiks]

Rahulikult liikuja sõidukiks nimetaks Honda NC700/750 ratast, millel DCT käigukast. Kütust max 4/100km, linnas häirivalt mugav, sama maanteel. Ehk lubatud kiiruste piirides saab kW hakkama ka pagasi olemasolul. Kaardiradadel rikat sõita on fun - häbi tundma ei pea. Pinnasteedel oleneb palju rehvidest, mudasse saab iga ratta ära uputada. Häirib, kütusepaagi täiteava tagumise istme all - kui seal mingi kott peal, siis üks töötu teisaldustöö lisaks.
Kett - kett ei veni, keti rullikud kuluvad, hoia määrdepasta või õlipudel käepärast ja iga tankimisega õlita, mina küll probleemi ei näe. Iga ratas võib esimeseks sõidukiks see õige olla või vale, palju oleneb lenksu-istme vahelisest tihendist ja kiivrisisesest hallolluse määrdevedelikust. Ehk istu ja proovi.

[Wtf3000]

... et möödasõiduks pole jaksu pole ma küll kohanud, isegi kahega sadulas. Käiku tuleb rohkem lapata...

Ma pigem pidasin silmas, et võrreldes sarnase kubatuuriga bike-laadsete masinatega, millel tihti 1.5 või rohkem korda rohkem jõudu. Aga jah, käik-paar alla ning saab hakkama.

[ElectroMoto]

Ma kiirelt vaatasin üle kõik siin pakutu ja ei näinud, et keegi oleks seda klassikut juba presenteerinud, seega viskan ise selle välja: 50+% tõenäosusega ei ole see esimene pill nii kui nii õige. Kogemus, tagumik ja edasine elukäik teeb korrektuurid

[Luxor]

Ma kiirelt vaatasin üle kõik siin pakutu ja ei näinud, et keegi oleks seda klassikut juba presenteerinud, seega viskan ise selle välja: 50+% tõenäosusega ei ole see esimene pill nii kui nii õige. Kogemus, tagumik ja edasine elukäik teeb korrektuurid

Räägi asjast? Ma ise tegin kiirarvutuse ja sain protsendiks ülemist/alumist usalduspiiri lahutades 25.

[ElectroMoto]

Ma kõhutunde järgi pakuks üldse 80%, aga kõht on tühi ja seepärast hästi ei tahaks teda usaldada.

[Macintosh]

[mention]Luxor[/mention] , [mention]ElectroMoto[/mention], siinakohal ma tsiteeriks klassikuid

Esimene ratas on, nagu nimetus ütleb: esimene.

[Melx]

Üldiselt need teemad, "esimese ratta otsimine ja/või valimine" enamasti kuhugi targemasse kohta kedagi ei vii. Niipalju kui on inimesi on ka arvamusi, arusaamasid ja maitseid. Kõige lihtsam valik on võtta mis meeldib, esimene väga suure tõenäosusega ei ole see mida tegelikult tahetakse kuna ilma päriselt ratast omamatta ei saa ka neid teadmisi ja tõdesid mis tegelikult hakkavad valiku kriteeriume määrama.
Tõde on see, et ilma kogemusteta inimesed ei tunne ennast nii hästi kui nad arvavad teadvat. Nagu kooliaegne armumine, 15-20 aastat hiljem ei pruugi nende inimestega kooselu küll ette kujutada, mis siis, et kunagi noor ja roheline olles tundus emotsioonide najal perfektne valik.

[Macintosh]

[mention]Melx[/mention], siiski on siin teatud parameetrid mida jägida, kui teha endale selgeks, et esimene mootorratas on õppimiseks ja eksimiseks. Ja nagu nimetusest võiks välja lugeda järgneb esimelel ilmselt teine. Kahetsusväärselt suhtub enamik ostjaid ja soovitajaid sellesse mõttesse, kui ebavajalikku. Igaüks püüab "maha müüa" oma lemmikaratast teadvustamata endale asjaolu, et sõidukogemuseta sõitjale annab see juurde täpselt mitte midagi. Õppimiseks mittesobiva ratta soeatmine pikendab aega, mis kulub oskuste omadamiseks ja lihvimiseks.

Ehk minu reeglid algajale, kellele ego turgutamine on väiksema tähtsusega kui oskuste omandamine ja lihvimine:

• silindreid mitte vähem, kui 2 ja mitte rohkem, kui 3
• kubatuur 250-500cc (mõned kuni 800cc rattad ntx. Kawasaki w800, Kawa ER6N, Versys on ka sobivad aga reegline on vähem siiski parem)
• naked (mahapillamisel saavad plastid kannatada)
• pole toodetud itaalias
• isteasend püstine-neutraalne
• jalad ulatuvad (võimlusel) täistallaga maha

[Melx]

Mac, ma teema konstruktiivsuse huvides ei lähe siin sügavamasse vaidlusse mis reeglid peaks olema ja mis õige või vale esimese ratta valikul, (kuigi 250-500 2up on kiiretee patja nutmiseks).
Aastate jooksul olen möödaminnes neid "esimese ratta valik" teemasid nii vajadusest kui huvist jälginud ning üks läbiv muster on hilisema tagasiside põhjal välja kujunenud. Enamus ostab lõppkokkuvõttes midagi mida enamus ei soovitanud või üldse miskit muud mida keegi ei ole soovitanudki.
Sellest johtuvalt olen hakanud inimestele nõu andma just teistpidi erinevalt tavalisest teemade kulgemisest. Vali meeldiv masin, annan arvamuse / teadmised selle masina ja sobivuse kohta.

[oil]

Lõpetage ära, 250-450 ccm sobib krossirajale, mitte maanteele.

Mis mõttega teda seal 100 km/h juures peenestada ja iga möödasõitu karta nautimise asemel.

Teist äärmust ka ei soovita, a'la 100 kw pille, mis uuemast ajast ja äkilisust liigselt sees, et märjal pinnasel haarduvus kaotada.

[Henn]

Minu esimene tsikkel, mille ma ise ostsin, oli Honda ST1100. Olin siis 38-aastane, sõidukogemust ca 1000km võrride ja K-750-ga. Teisel päeval sain aru, et tsikkel on õige, aga mees on selle tsikli jaoks vale, ning hakkasin uurima kuidas saada selle tsiklivääriliseks (vastujuhtimine, põiked, pidurdamine jne). Esimesed kilomeetrid kohutavalt raske tsikliga võimendasid enesealalhoiuinstinkti, mul ei tekkinud siis, ega ole ka hiljem tekkinud vajadust nö "rull põhjani keerata".
Lihtsalt minu arvamus. Ka mulle räägiti, et osta mingi viiesajane ja õpi sõitma. Ma õppisin Pannariga sõitma. Täna ei tundu ST1100 üldse suur ega raske, Gessud ja AfricaTwin on üldse võrrid Mis aga ei tähenda, et ma neisse üleolevalt suhtuks, võrrid on nad oma petlikult kerge juhitavuse poolest, jääb mulje, et midagi ei saa juhtuda nii kerge tsikliga.

[Jesper]

Sellest johtuvalt olen hakanud inimestele nõu andma just teistpidi erinevalt tavalisest teemade kulgemisest. Vali meeldiv masin, annan arvamuse / teadmised selle masina ja sobivuse kohta.

Ma olen veel lihtsamat teed läinud, vali masin ja sõida, kui just mingi silmapaistvalt idiootse plaaniga tegu pole (a'la ostan mittekomplektse Jawa ja hakkan taastama), siis küll kõik laabub Vähemalt mulle tundub, et selle 50 või 75 või 25 protsendi moodustavad enamjaolt need, kes endale teiste soovitusel isikupäratu kuuesajase ostsid. Mitte et need halvad rattad oleks, a lihtsalt kui emotsioon jääb lahjaks, siis hakkab inimene kohe uuesti seda õiget, kangemat "laksu" otsima.

Ja kui päris aus olla, siis üleüldse mingile ülevaatlikkusele või neutraalsusele pretendeerivaks soovitamiseks peaks olema kas motoajakirjanik või siis ostma vähemalt 3 tsiklit aastas - kõik alla selle läheb ikka rohkem sinna keha müüva isiku ja tema töövahendi kiitmise kategooriasse. Mis omakorda tõestab seda, et oma tsiklist rahulolu tundmiseks ei ole selle objektiivne "headus" kuigi oluline parameeter...

Ja mis puudutab seda õppimise teemat, siis no blin, ma sõitsin eelmine suvi korra rolleriga kaks korda läbi linna - omaarust olid tempo ja liigutused enamvähem samad mis suure rattaga, aga poole peal oli tunne et lähen poodi ja ostan suure Fiskarsi matšeete selja peale rippuma, et ahvidele natukenegi kombeid õpetada. Pärast seda vandusin, et olgu või 65cc, mina enam ilma valge numbrita liiklusesse ei lähe. Et noh, selles plaanis võiks teemaalgatajal nagu üsna tugev põhi all olla, tsiklit üldiselt ikka austatakse

[Madlobster]

See teema on umbes sama loll/tark kui natuke käega harjutanud mees sooviks naist võtta. Millist soovitate?

[Admiral Vint]

See teema on umbes sama loll/tark kui natuke käega harjutanud mees sooviks naist võtta. Millist soovitate?

Kummist

[AzA]

Naisterahvale on palju lihtsam masinat soovitada - vali kingade värvi järgi.
Meesterahvale? Istu otsa ja kui tunne tekib, et oled ahv käia otsas, võta mingi muu. Enne tee erinevate mootorilahenduste ja suunitlustega rattad teoorias selgeks, kitsenda masinate ringi ja ongi asi ants.
Kui selleks on eelpool nimetatud st1100, siis nii on.
Seda aga juhul kui aru peas .... ja sul on aru peas, vastasel juhul hõõruksid juba ammu kuuri all R1-ele vaha peale.
Kui pole, siis miskise tuonoga võid lollaka sõiduvea tõttu võpserisse lennata ei muud. Mingi sv650mne sugune pannkook annab gaasivea andeks, tonnine 100+ kw v2 ei anna.

Võta nagu esimese auto valikut, mis vahet sul on, kas õpid sõitma toyota yarise või kepikastiga m8 pemariga? Ei ole eksole, lihtsalt emb kumb meeldib või ei meeldi.
Tee selgeks, kas tahad automaati - kepikasti, vaud või rida, dsiipi või litsilõksu ... ja ongi sul esimene ratas olema

Mina näiteks olen pidama jäänud üle liitriste mootoritega reas4 klassikute peale, pakuvad mulle just seda, mida tahan ... 3/4 potiga tsikli tunnet, head väänet, muhedat vibratsiooni ja mugavust.
Terve hulk paigimehi ei pea seda just heaks valikuks .... nagu mina nendegi valikut, aga kui meeldib, so faking vatt?

[drbrain]

Mõtteid verivärskelt mootorratta omanikult. Kuna mul on esimese motika valimise piinad praegu selgelt meeles (vahepeal oli tunne, et midagi ei õnnestugi välja valida), siis äkki tehtud uurimistööst on mingit abi.

Mul oli ülimalt oluliseks kriteeriumiks mootorrattal ABS-i olemasolu, mis oluliselt kitsendab valikuvõimalusi kasutatud motikate hulgast.

Kui poleks olnud pretensioone tolmudeedel/metsateedel sõitmiseks, oleksin ostnud BMW R850R - kardaaniga klassikaline tsikkel. Neid saab Saksast ABS-iga (sellele tsiklile andestaksin isegi ABS-i puudumise).

Kui kavatseksin peamiselt maanteedel rännata, võtaks Honda Deauville (saab kasutatuna ABS-iga).

Endurokatest oleksin valinud Yamaha XT660R (ei saa ABS-iga).

Kui peaksin ostma uue tsikli, võtaksin Honda CRF250L (kaaluksin hoolikalt ka CB300R).

Kui poleks Eestist motikat saanud, oleksin tõsiselt kaalunud Saksast Honda CBF500 tellimist, neid saab samuti ABS-iga.

[Pikk]

Tere!

Enne kui otsustad, tule vaata Hornet üle.
Ratas on eeskujulikus korras ja väga vähe sõitnud, samas korrapäraselt hooldatud.
Hornet on olnud läbi aegade hea vastupidavusega ja lihtsalt juhitav. Ei ole probleeme linnas manööverdamisega, ega maanteel möödasõitudega. Sobib hästi nii algajale, kui edasijõudnule.

https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.ph ... rhash=eebb

[Madlobster]

Mina olen kahe käega selle poolt, et tuleb osta see tsikkel, mis meeldib arvestusega, et kui risu paned/külili lased ei pea kogu pere seepärast järgnevad pool aastat itaalia rahvusrooga (makarone) sööma.

Nagu naisega võta see naine, mis meeldib arvestusega, et kinni hoidmise hind (tütarlapse kulud) oleks sinu teenimise võimetele vastavuses.

Mõlemal juhul kehtib kaks reeglit
1) mida parem raudvara, seda suuremad kulutused. Risu panemise/sarvede saamise vastu garantiid ei ole ühegi valiku korral.
2) mida parem raudvara, seda väiksemaid eksimusi andeks saab. Aga seda mõnusam ja uhkem tunne on selga ronida