Biker.ee foorum

Madris kirjutas:

https://drive.google.com/open?id=0B3GOe ... VQZXlMSGc4

Ignition, starter kaitse põles kaitsmepesasse. Käima läks ilusti ja enne peale istusmist märkasin suitsu.

Mis selle põhjustada võis?

Puusalt tulistades pakuks, et kaitsme ja pesa vahelisest halvast kontaktist tingituna, tekkis sädelus ja kuumus. Või, mis on vähem tõenäoline, et kaabli(te) - pistikute halvast kontaktist, st. temperatuuritõus on alguse saanud kaabli/pistiku liitekohast.
Kaitsmeid on mõistlik aegajalt pesadest väljavõtta ja võimaliku oksiidi tekkimist kontrollida. Juba lihtsalt kaitset välja tõmmates ja tagasi surudes, saab oksiidi maha kraapida. Soolas ja mudas sõitjad lasevad kaitsmete pesad, oksüdeerimise vältimiseks mõne õliga üle, nt. vaseliiniga, (aga kindlasti mitte nt. copper spreyga, mis asjad lühistab). Tasub ka veenduda kas antud kaitse oli ikka õige tugevusega ja mitte ettenähtust tugevam või praak ja ei põlenud läbi, vaid hakkas hõõguma.

ranel kirjutas:

Madris kirjutas:

https://drive.google.com/open?id=0B3GOe ... VQZXlMSGc4

Ignition, starter kaitse põles kaitsmepesasse. Käima läks ilusti ja enne peale istusmist märkasin suitsu.

Mis selle põhjustada võis?

Starter lühises? Kaitsmekarp lühises? Aga kohvipaksu pealt võib suht mida iganes seal pakkuda. Kõrval olev 10A kaitse tundub ka läbi olevat.

Ma küsiks pigem ,et mis seal tehtud on, et kaitse nii suitsema hakkas?

Lühise puhul oleks see kaitse pidanud lihtsalt läbiminema.

jaan mmc kirjutas:

ranel kirjutas:

Madris kirjutas:

https://drive.google.com/open?id=0B3GOe ... VQZXlMSGc4

Ignition, starter kaitse põles kaitsmepesasse. Käima läks ilusti ja enne peale istusmist märkasin suitsu.

Mis selle põhjustada võis?

Starter lühises? Kaitsmekarp lühises? Aga kohvipaksu pealt võib suht mida iganes seal pakkuda. Kõrval olev 10A kaitse tundub ka läbi olevat.

Ma küsiks pigem ,et mis seal tehtud on, et kaitse nii suitsema hakkas?

Lühise puhul oleks see kaitse pidanud lihtsalt läbiminema.

ranel kirjutas:

Ma küsiks pigem ,et mis seal tehtud on, et kaitse nii suitsema hakkas?

ranel kirjutas:
Ma küsiks pigem ,et mis seal tehtud on, et kaitse nii suitsema hakkas?

Temperatuur vooluahelas tõuseb kõigerohkem, selle nõrgima lüli kehvema läbilaskevõime (takistuse) tõttu, võrrelduna ahela teiste osadega. Takistust omavad halva/halvema juhtivusega materjald, nt. oksiid. Või ebapiisava ristlõike ehk jämedusega kohad, nt. kaabli/klemmi liitekoht, kus nt. osad kaabli traadid tagant murdunud. Või sitad kaitsmed mis läbipõlemise asemel omavad ettenähtust kõrgemat sulamistemperatuuri ja kuumenevad.

Ma vaataks üle kaablite/kaitsmete liiteklemmid (kaitsme jalad ei tohi liiteklemmides loksuda jne.), vajadusel vahetaks välja või puhastaks, paneks uue kaitsme ja kordaks suitsemis eelset protseduuri, igaks juhuks soovitavalt mitu korda. Kui enam ei suitse ja süüted-starterid toimivad, piirduks seisukohaga, et viga on kõrvaldatud ja asus kaitsmekarbis.

See on mõeldud ühte teise teemasse aga ikkagi. Kõik kes soovivad midagi mahapõletada, olgu see tsikkel või garaaz koos maja ja endaga säästke mõned sendid kaitsme ostul.

Pingelangu mõõtmisega saab oletuste osa protsessis natuke vähendada, paned voltmeetri ühe otsa aku plussklemmi peale, tarbijad taha ja siis hakkad teise otsaga mööda juhet minema. Kui kuskilt alates voltmeeter palju rohkem näitama hakkab, siis on seal vahel kala sees.

Mul näiteks olid süütelukku minevate juhtmete jooted nii hõredaks kulunud, et nina ja saba vahel oli 2V. Kuna tee peal olles ei jäänud suuremat üle kui see fakt teadmiseks võtta ja pöialt hoida, siis mõne aja pärast sulatas kogu akust süütelukuni mineva jämeda voolujuhtme isolatsiooni maha, aga peakaitset välja ei löönud...

2018 tuleb Adventure Sports mudel uuest Twinist, koodiga CRF1000L2. Rahalise poole pealt tundub hea valik olema DCT asemele (väidetavalt u 2k juurde tavalise hinnale).

https://ultimatemotorcycling.com/2017/1 ... ast-facts/

Tere

Äkki on kellegi jalurauda pakkuda( tagumine parempoolne)

Parimat

Elar
Tel.53999312

Lugesin teema läbi ,aga küsimus jääb ikkagi kas peale nõelte ja kaevude vahetust läks asi paremaks ka ?
See hooaeg hakkasin ka twiniga sõitma ja samuti vaevab mure et liigselt jänune.
Originaal 16/46 ülekandega ,gps järgi 90km/h 4500rpm ,rehv 150/70 originaalis 130/90 muidugi.
Muutsin ülekande 17/40 ja 90km/h 3700rpm , kütusekeskmine langes terve 1l jagu 7.4-6.5 peale ,aga ikkagi tundub palju.
Termostaat 16a jooksul mis ta eestis on olnud pole keegi puutunud . Töötemperatuur vaevalt seal all nurgas on?
Kohapeal palavaga hakkab liikuma sõites jahtutab kohe maha .
Prooviks ennem mootorile õiged tingimused luua ja siis läheks alles karpade kallale .

Minu omal on kütusekulu ning jahutusvedeliku temp kogu aeg samad olnud ja viimase 8a jooksul pole neist nagu probleemi olnud. Ega 30 aastat vanalt sõidukilt ei saagi nõuda tänapäevaseid numbreid, eriti puine oleks see kokkuhoiuremont a'la 2k€ eest ära teha ja siis tõdeda, et tõesti läks paremaks, 6,6 asemel võtab 6,2...

Minuarust see "temperatuuriprobleem" on näidiku gradueeringus ja tegelikult on ta normi piires, arvestades kui kiiresti osuti kuskil pasaaugus sealt "põhjast" punasesse kupatab.

Seda võid samas kontrollida, kas kõik neli küünalt ikka töötavad - mul ei andnud pooltel süütepoolidel madalpingejuhe korralikku ühendust, pärast korrigeerimist läks elu märgatavalt lõbusamaks

Jahutusvedeliku näidikud tiksuvadki neil all nurgas, ka täiesti uue termostaadiga. Nii, et see on OK.

Kui kütusekulu probleem on segus, siis võiks seda küünaldest välja lugeda, võiksid ju mustad olla? Üldiselt neil ratastel normaalne kulu tehase ülekandega on 5-6 l/100. Kui sul tehaseseades on 7+ siis seda tundub palju. Need rattad on juba vanad, läbisõidud suured. Mul kapremondi järel oli (stock ülekandega) kulu u 5 sajale, aga kuna kasutusel nonstock õhufilter ja sumps, siis jäi segu lahjaks. Tõstsin nõelu veidi, minek läks oluliselt paremaks, segu paika, kuid keskmine kulu tõusis ka 6.5 peale. Oleneb ka muidugi kuidas ja kus sõita. Norras maanteedel 80ga tiksudes sain enne nõela tõstmist 4 kanti kulu.

Kokkuvõttes ma vaataks küünalde värvid üle. Kui need on OK, moto käib kenasti, ja õlisse küte ei valgu, ei suitse, siis sõidaks rahulikult edasi ja lepiks lihtsalt, et vana ratas. Kui pedant olla, siis mõõdaks ka silindri surved üle. Rahalist kokkuhoidu kütusekulu pealt seal kapremondist ei tule IMHO.

P.S
- per google, tehase keskmine kulu on 6.1 l/100
- https://www.spritmonitor.de/en/detail/5 ... ?cdetail=1 ütleb, et kasutajate keskmine on 5.8, ning E10-ga 6.4. Nii, et tegelikult ei ole ka 7 midagi hullu, kui nt kohvrid küljes, karvasem rehv all, käsi ka veidi raskem....

r.

Kohvreid pole . Rehvid metzeler karoo 3 ja see kulu on puhtalt asfaldi sõit ja püsiva 90 kiiruse juures. Käsi mul raske ei ole pigem öko sõidu tegija .
Eks hakkan lihtsamatest asjadest pihta .

Pean tunnistama, et pole viitsinud seda teemat kunagi läbi lugeda aga pakun ka natuke võrdlusmomenti.
Nimelt on minu kätte jõudnud Hannese vana AT. Hodomeeter on dokumentaalselt tõestatavalt teisel, spekuleeritavalt isegi kolmandal ringil. Külmalt tahab omajagu toorest aga edasi käib nagu siidi, sestap pole tahtnud midagi regullida. Õli ei võta ning küttekulu kõigub 5 ümber ja ei sõltu eriti randme asendist ega kohvritest; rehvid tavaliselt 50/50; Ülekanne 16/46 või 16/45.

Hakkaks uueks hooajaks valmistuva . Plaan oleks klappid ära regullida ja kontrolliks karpad samuti üle . Samas kas karpa segukruvidel on ka mingid kindlat asetused mille piiridest välja keeramine tähendaks düüsi vahetust .