ABS mootorrattal

[volber]

Hei,

Kuidas kogemused kaasfoorumlastel on? Kas ratta valikul võiks abs olemas olla või pigem ilus turundus. Näiteks Suzuki gsr600 abs'iga või ilma, kumba võiks eelistada?

Parimat

V.

[Aivar]

Igatahes on abs kasulik.Olen ise tänu sellele tänavusel hooajal pääsenud 2x kukkumisest.Mõlemal korral Tallinnas vihmase ilmaga ja ettekeerajaks oli sõiduautojuht.Väga kasulik lisa tsiklile.

[Black]

Ma pole ka ABS-iga tsikliga sõitnud. Kas ta pidurdab ükskõik kas käsi- või jalgpidurit kasutades automaatselt mõlema piduriga?

[Aivar]

Kasutan tavaliselt mõlemat pidurit korraga.Eraldi polegi teadlikult vist pidurdada proovinud.Väiksel kiirusel veeremisel piisab ainult tagumisest.Kui abs rakendub siis on kerget "raginat-vibrat" tunda nagu autol ja ratas loha ei tõmmanud.

[Kangur]

Kui valikus on ABS või ilma siis soovitan ikkagi ABS versiooni.
Kui oled rahulik sõitja ei pruugi ABS igapäevasõitude juures rakenduda kuid piisab ühest äärmuslikust olukorrast kui ABS olemasolu ennast ära tasub.
See kas ratas pidurdab koos esimesega ka tagumist ratast on lisasüsteem ehk lingitud pidurid.
Mõlemad on väärt lisad.

[puna]

Kui ükskord vaja läheb siis parem kui on olemas.

[Macintosh]

ABS on igati kasulik vidin, soovitan soojalt. Kaasaegse ABSiga saad pidurdada pikalt mõtlemata. Eriti hea märja teega pidurdades. Kombineeritud pidurisüsteem (vajutades üht pidurdavad mõlemad ) on kasutusel ainult osadel tootjatel (Ducati, Honda, BMW) ja sedagi vaid tippmudelitel. Kutsutakse seda C-ABS.

[volber]

Tänud vastajatele ja arvestan sellega. Küsiks veel lollima küsimuse- pidurdamine ja pööramine, saan aru et füüsika vastu on keeruline võidelda. ABS siin vist ära ei päästa aga kuidas suhtuda erinevatesse abidesse (veojõukontroll) mida pakutakse KTM; BMW?

[kaimex]

ABS on igati kasulik vidin, soovitan soojalt. Kaasaegse ABSiga saad pidurdada pikalt mõtlemata. Eriti hea märja teega pidurdades. Kombineeritud pidurisüsteem (vajutades üht pidurdavad mõlemad ) on kasutusel ainult osadel tootjatel (Ducati, Honda, BMW) ja sedagi vaid tippmudelitel. Kutsutakse seda C-ABS.

Kusjuures Honda lõpetas ära selle. Ütles, et tänapäeva abs on piisavalt hea, et pole dual brake systemy vaja.

[kent]

ABS on igati kasulik vidin, soovitan soojalt. Kaasaegse ABSiga saad pidurdada pikalt mõtlemata. Eriti hea märja teega pidurdades. Kombineeritud pidurisüsteem (vajutades üht pidurdavad mõlemad ) on kasutusel ainult osadel tootjatel (Ducati, Honda, BMW) ja sedagi vaid tippmudelitel. Kutsutakse seda C-ABS.

Kusjuures Honda lõpetas ära selle. Ütles, et tänapäeva abs on piisavalt hea, et pole dual brake systemy vaja.

ABS ja Dual CBS on 2 eri asja. CBS on hea seetõttu et pole vajadust tagumist kasutada, süsteem teeb seda ise ja ei lase "tagumikku ülesse" ning pidurdamine on stabiilsem. Ees ja taga on 3 kolbi. Vajutades esimest rakendub eest 2 ja taga 1 ning tagumisega vastupidi.
Ise oleks ka veojõu üle õnnelik. Järsemalt startides mõnelt libedamalt kohalt võiks sellest kasu olla. Lisaks saab selle maha võtta. Niiet isiklikult arvan et kõik 3 ikka head asjad ja abiks et ei juhtuks

[Black]

ABS võiks ju isegi olla, aga veojõukontroll on harrastussõiduvahendil lõbutapja. Kui lihtsalt transpordivahendina kasutad, siis ehk abiks. Pidurdamine võib teinekord ootamatult tulla, kiirendamisel aga on kõik su enda teha.

[Yerba]

ABS on väga asjalik asi. Ühel mu BMW K1200RS tsiklil oli see olemas ja tõesti-tõesti, pidurdamisel enam ei pidanud kogu aeg hoolikalt teed jälgima, et mis või kes nüüd parasjagu esiratta all on. Eriti hea oli ABSiga kruusateel pidurdada.
Veojõukontrollist puudust ei tunne, kuna enamik tsikleid on sellised mis tagaratast kiirendamisel ringi vilisema ei tõmba... ja vihmamärjal teel päris on-off ei sõida.

[mega1]

Igal juhul sama mis autol soovitan samamoodi ragistab pedaali ja ei lase blokki.

[urmas66]

ABS on kindlasti hea eelkõige mõnel üksikul kriitilsel hetkel ja võiks sel juhul olemas olla.Aga oleneb ka kui osav sa ise oled.Kuival teel võid ilma ABS-ta vahel ka natuke lühema maaga seisma saada kui ABS-ga.Isiklikult pole tsikli puhul sellest kunagi puudust tundnud.Mulle meeldis see variant kui vanematel Audidel(võibolla veel mõnel) sai veel lihtsalt nupust seda soovi korral välja lülitada,aga tänapäeval ei ole see enam võimalik ühelgi margil.
Võidusõidus ei ole ka ABS-i mitte kuskil ja ikka sel põhjusel,et osav tegelane saab ilma selleta lühema maa ja järsema pidurdamisega hakkama.

[Melx]

Võidusõidus on ikka põhjus selles, et inimesed/sõitjad sõidaksid võidu, tänapäeval on juba elektroonika ja tehnika ühislahendused nii heaks võimalik teha, et inimene nende vastu ei saa.

[sepp]

ja kuidas saab vajadusel abs-ga ratta lasta alt ära?

[Macintosh]

ja kuidas saab vajadusel abs-ga ratta lasta alt ära?

Tõesti!? Kui tihti sul seda teha on olnud vaja teha? Kas see üldse mõistlik mõte on?

Keegi mõned nädalad tagasi postitas. Vene keeles küll aga piisavalt hea, et vaadata.

[sepp]

Tõesti!? Kui tihti sul seda teha on olnud vaja teha?

Õnneks pole pidanud seda tegema.
samas võiks olla ka kuulipilduja kodus... ära kysi kui tihti mul seda vaja oleks

[urmas66]

Võidusõidus on ikka põhjus selles, et inimesed/sõitjad sõidaksid võidu, tänapäeval on juba elektroonika ja tehnika ühislahendused nii heaks võimalik teha, et inimene nende vastu ei saa.

Seni kuni ABS ei lase kiiremini sõita,kui ilma saab, ei ole ta seal kasutuses.Praegu tundub,et veel ei ole ühelgi alal ja üheski sarjas.Samas veojõu kontroll(reguleeritav lausa) on näiteks F1-s olemas,aga ABS ei ole.Eks sellel ole ikka oma põhjused,et nii on.

Macintosh kirjutas:
Tõesti!? Kui tihti sul seda teha on olnud vaja teha?

Õnneks pole pidanud seda tegema.
samas võiks olla ka kuulipilduja kodus... ära kysi kui tihti mul seda vaja oleks

Aga kui tihti teil,kellel on ABS see rakendub?
Kui liiga tihti rakendub,siis peaks oma sõiduvõtted üle vaatama või koolitusele minema.
Pakun,et see ABS-i rakendumine võiks olla sama harv,kui vajadus tagaratast plokki lastes,külg maha panna või kuulipritsi kodustes oludes kasutada

[will111]

abs toimib pulsseerides, see tähendab, et maksimaalse jõuga (mitte hetkeliselt, vaid kogu pidurdusmaa ulatuses) pidurdamist ei toimu. seega - lihtne järeldus, abs ei paku parimat võimalikku pidurdusmaad misiganes tingimustes. ja see ka põhjus miks seda ei kasutata võidusõidus, kus pinnas on täiesti perfektne ja ettearvatav. abs pakub parimat võimalikku pidurdusmaad tingimustes, kus inimene ei tea ega suuda mitte mingi valemiga piisavalt kiiresti välja arvutada, milline on parasjagu hetke pinnase pidaine ja kui kõvasti ta tegelikult pidurdada võiks. märksõnaks on nö. tänavasõit ja täiesti ootamatud pidurdused.

miks absi üldiselt vaja ei ole? sellepärast, et tsikliga tavaliselt nagunii ei sõideta teadmatutes ja ettearvamatutes tingimustes sedavõrd piiripealselt, et "inimpidurdamisest" vajadusel väheks jääks.
ja veel, absi efektiivsuses mängib suurt rolli selle "taktsagedus" või töökiirus, nii sisendi töötlemise kui väljundi tekitamise poole pealt, kui ka paraleelselt toimuvate arvutuste osas.

[pühak]

Pole kunagi proovinud tsiklit, millel on abs. Küll aga on selline vidin esivanema corollal. Ta ütles kunagi küll, et on, aga mul on olnud tähtsamaidki asju meelde jätta, kui see detail. Olen selle corollaga korduvalt sõitnud, nii suvel, kui talvel. Abs-i olemasolu tuli meelde alles pärast seda, kui sellel autol ükskord enne ülevaatusele minekut kruusateel spetsiaalselt pidureid testisin. Aga ju ma pole mainitud autoga lihtsalt kordagi ekstreemolukorda sattunud.

Kui tsiklil oleks abs, oleks see äkki isegi mõnel korral aastas kasutusel. Paar korda olen märjal murul esiratta blokki lasknud ja kindlasti korra ka kruusa peal. See viimatimainitud juhtum on väikesest närvikõdist tulenevalt isegi päris hästi meeles.

[will111]

ka minu alt ära laskmised on kõik toimunud väiksel või isegi peaaegu olematul kiirusel kas murul, mudaga kaetud kruusatee lõigul või siis asfaldil, kus järsku on täiesti lambi koha peal plärakas peenet liiva. huvitav oleks tegelikult testida, kas nendes olukordades abs üldse päästaks sest ratas on alt ära läinud ikka täiesti momentaalselt

[Black]

ABS annab ka üsna momentaalselt järele, see ta point ongi. Ja see on tõesti vana tõde, et heades oludes ise tugevalt pidurdades saab lühema pidurdusmaa. ABS võimaldab samal ajal ka juhitavuse säilitada ja takistusest mööduda. Autol vähemalt.

Krt, oleks pidanud ikka seal Honda testipäeval käima ja katsetama.

[mx77]

Seni kuni ABS ei lase kiiremini sõita,kui ilma saab, ei ole ta seal kasutuses.Praegu tundub,et veel ei ole ühelgi alal ja üheski sarjas.Samas veojõu kontroll(reguleeritav lausa) on näiteks F1-s olemas,aga ABS ei ole.Eks sellel ole ikka oma põhjused,et nii on.

Minu teda on ka MotoGP ratastel miskisugune veojõukontrolli lahendus.

[randel]

Viimase pölvkonna ABSid on juba väga head ja mingist pidurdusmaa pikenemisest ei ole üldjuhul juttugi, pigem vastupidi. ABS-i peamine eelis tuleb välja just ootamatutes situatsioonides, kus peab kiirelt reageerima - keegi keerab ette, kurv on ootamatult järsk jne.
Cycleworldi vördlustest KTM 1190 Adventurega - keskmise mootorratturi pidurdusteekond ABSiga kruusal on lühem kui vöidusöitjal väljalülitatud ABSiga.
http://www.cycleworld.com/2014/01/17/of ... t-ktm-abs/
Kindlasti leiab netist neid vördlusi veel ja veel.
Vöidusöidus on ABS üldjuhul keelatud pigem vaatemängu huvides. Aastaid tagasi oli ka F1-s lubatud ABS, veojöukontroll, aktiivveermik ja mis iganes välja osati möelda, kuid tänaseks on enamus neist taas keelatud - miks?

[will111]

randel, loe palun uuesti mis ma kirjutasin...mõttega. saad ehk aru, et ÜKSKÕIK kui hea abs ka ei oleks, ideaalsel pinnasel ja planeeritud pidurdamiste puhul oskaja pidurdaja käes ei saa see kunagi parem olla ühtlase optimaalse jõuga pidurdamisest. isegi kui signal processing on täiesti nullise delay'ga siis füüsiliselt jääb abs ikka ja alati tegema "tükilist" pidurdamist. arvuti ei pidurda, arvuti vaid arvutab välja millal ja kui palju pidurit vajutada.

muu jutu osas sa lihtsalt kordad juba mitu korda öeldut.

[StreetMoto]

ABS annab ka üsna momentaalselt järele, see ta point ongi.

Ei saa enam (kordan "ENAM") üldistada. ABS-il ja ABS-il on suur vahe. Tsiklite esimesed vanakooli ABS-id tõesti lasid hetkega järgi kui tundsid blokeerumist. Tulemuseks võib olla väga tõsine ehmatus lenksu taga, sest kui see juhtub kurvis, järsemal pööramisel või kaldes olles, siis muutub trajektoor kardinaalselt. Ei kujutagi ette, mida kartlikud või algajad selle peale teevad - äkki panevad põõsasse ja ABS pigem saatanast kui abimeheks. Aga tänapäevased uute tsiklite ABS-id on pigem juba sõidu assistendid ja sujuvad pidurdusjõu muutjad, kus ABS-i töö on sisuliselt identne juhipolse õrna pidurdusjõu vähendamisega piduriheeblil.

Teen igapäevaselt proovisõite peaaegu iga teenindusest väljuva tsikliga ja seetõttu on võrdlusmomenti kuhjaga. Minu parimad emotsioonid ABS-i vallast pärinevad sõitudest uute BMW-de ja KTM-idega. Ma testin peale rehvivahetusi näiteks rehvide pidavust blokeerumiseni ja on harjumus heeblid lõpuni tõmmata, et saaks nii esimese kui tagumisega väikse loha. Siis uuemate tsiklitega, kus ABS kenasti peal ja eeldaksin ABS-i poolt järsku tegevust bloki hetkel on värskematel tsiklite selle asemel tulemuseks tõesti efektiivne blokeerumise piiril värina- ja võbinavaba aeglustus kuni seismajäämiseni. Ja ei ole ka eelkõneleja poolt mainitud tükilist pidurdamist. Vot see on tase, milleni ilmselt kõik tootjad oma ABS-idega püüdlevad. Loomulikult on veel sealt edasiarendus, milline on blokeerumise piir erinevate sõidureziimide jaoks.

PS! ja kui nüüd hakkab jutt, et teoreetiliselt ei ole võimalik mittetükiline ABS-i toime, siis küsimus on tõesti selle kontrolltsükli sageduses. Ka kineskoopteleka ekreenipilt ei ole meie silma jaoks tükiline, vaid sujuv, mis siis et tegelikult kuvatakse üksikuid seisvaid pilte teatud kaadrisagedusega ja meie tajume seda ühtlase liikuva pildina. Kui anda pidurdusjõudu järele sagedusega 100x sekundis ja seda väikese protsendiga, siis teoreetiliselt on see tükiline toime, kuid praktikas tänu inertsile tajub sõitja seda sujuva ABS-i sekkumisena.

[mx77]

will, ära nüüd ürita ikka peaga seina maha joosta. korra nägin ka soome TV-s tehtud testi, kus võidusõitja testis ABS ja NO-ABS ratast ja situatsioonis, kus oli vaja lihtsalt kõige lühema pidurdusmaaga seisma jääda lõi ABS-iga varustatud ratas mitte-ABS ratast pika puuga.
rinka ei ole siin hea võrdlus, sest seal puudub vajadus ootamatult seisma pidurdada. pidurdusmaad on täpselt kalkuleeritud ja pidurdamine toimub väga läbi kaalutult koos allavahetusega. Tänaval ootamatus situatsioonis selle´ine võimalus puudub, seal lihtsalt krabad pidurid pihku ja palud jumalat.

[Macintosh]

will, ära nüüd ürita ikka peaga seina maha joosta. korra nägin ka soome TV-s tehtud testi, kus võidusõitja testis ABS ja NO-ABS ratast ja situatsioonis, kus oli vaja lihtsalt kõige lühema pidurdusmaaga seisma jääda lõi ABS-iga varustatud ratas mitte-ABS ratast pika puuga.

Oma silm on kuningas.

... ÜKSKÕIK kui hea abs ka ei oleks, ideaalsel pinnasel ja planeeritud pidurdamiste puhul oskaja pidurdaja käes ei saa see kunagi parem olla ühtlase optimaalse jõuga pidurdamisest. isegi kui signal processing on täiesti nullise delay'ga siis füüsiliselt jääb abs ikka ja alati tegema "tükilist" pidurdamist. arvuti ei pidurda, arvuti vaid arvutab välja millal ja kui palju pidurit vajutada.

Tehnoloogia on paljudes asjades parem, kui inimene. Fakt. Steampunk ajastu on läbi ja varsti võtab Skynet üle. Väike liialdus aga tõsi ta on, et tehnoloogia ületab paljudel juhtudel enamiku meie meie oskusi hästi modelleeritavates oludes.

Tark mees loeb siit lisaks
http://www.americanmotorcyclist.com/Fea ... aking.aspx

[Black]

Huvitav, on mõnel ABS-iga tsiklil üle noka pidurdamist vältiv güroandur ka?