Macintosh kirjutas:

See on vist küll pigem sideseadmete teema aga siiski. Pigem rumal küsimus.
Vaadatest LEXIN LX-R6 nimelist sideseadet (ilmselt leiab neid ka muude nimede alt), mis on mootorratturite hulgas tänu hinnale ülimalt populaarsed. Mis kudardi moodi neid kindaga kasutatakse? Mul on kodus telekapuldil ka vähem nuppe.

Esialgu ei saa pihta ka ilma kindata. Segadusse ajab küll, aga natukene harjutada siis jääb käppa nagu iga asjaga
Lohistad sõrme mööda nuppu ja üldiselt kasutad ainult 4 nuppu ja jääb muster meelde. Ülevalt esimene, üks alla vms.
Õhukese kindaga saab väga hästi pihta, paksemaga on juhtunud mööda vajutamisi.
Kui kahekesi sõita siis saad ära ühendada enne sõituja kui keegi helistab ja ühtegi nuppu ei vajuta võtab ise vastu 5 sek jooksul.

Macintosh kirjutas:

See on vist küll pigem sideseadmete teema aga siiski. Pigem rumal küsimus.
Vaadatest LEXIN LX-R6 nimelist sideseadet (ilmselt leiab neid ka muude nimede alt), mis on mootorratturite hulgas tänu hinnale ülimalt populaarsed. Mis kudardi moodi neid kindaga kasutatakse? Mul on kodus telekapuldil ka vähem nuppe. (https://pood.elion.ee/staticCDN/tooted2 ... 1_1(1).jpg)

61tM06SaPcL.SL1003.jpg

Harjutamise küsimus. Paksu kindaga samas pole proovinud. Küll aga oleks tore, kui kunagi neil upgrade tuleks, et lenksule saaks nupud ka viia.

Kui rattal on originaalis esirehvi jaoks mõeldud selline rumal mõõt nagu 120/65/17, aga praegusel hetkel on valida 120/60/17 ja 120/70/17 vahel, siis kumba võtta? 636 Ninja 2005.a.

võta seda, mis sobivam on. kui tundub, et esimene ots natuke liiga "maas" siis 70 ja kui tundub, et võiks just rohkem olla siis 60. Aga no reaalselt see on ikka üsna uskumatult väike erinevus. 70 profiiliga rehvid on pigem sellised kikkis keskosaga ja 60 on ühtlase kumerusega, seega oleneb ka milline ratta käitumine sulle rohkem sobib kui kurvi kallutama hakkad. kui väga sportlikult sõidad ja kurvides põlved koguaeg maas on siis 70 ja rohkem külgmist kontaktpinda ilmselt parem valik

See 5 on seal küll kaduvväike vahe. Ei usu, et sõites vahet teed. 70 kõrgusega on jah keskelt vbl tiba rohkem punnis ja seega sirgeid teid väisates kulub keskosa kiiremini ära. Kui oled aga kõva kurvimees, siis sobib hästi.

Ma suht algajana olen ka mõlemat proovinud ehk siis lapik 60 tavaline ja teravama profiiliga 70. Viimane oli mõnus tundlik küll (pidin lausa käna käima esimest korda kohalt minnes) ja kui käiks ainult kena ilmaga kurvilistel teedel või ringrajal, valiks kindlasti selle. Aga mind isiklikult linnas igapäevaselt sõites segas ja väsitas, vihmaga rööpad jne.. Samas harjub ära ka. Aga 60 minu arvates igapäevasõitudeks mugavam.

Vene masinatel oli kunagi ammu olemas käsipump, et sai alla vajunud kütet üles pumbata. Mk1 sierral seda polnud ja sai ühelt vene masinalt järelpaigaldatud ning käivitamine muutus peale seda imelihtsaks.

Siit ka küsimus, kas mootorratastel ka mingit pisikest käsipumpa mingi masina pealt leidub? Tahaks oma vanale gsxf-le selle külge aretada, et enne käivitamist saaks manuaalselt kütte üles pumbata, mitte et ei peaks seda kedrates tegema. Ebay variant on tellitud, aga pigem püsivaks lahenduseks tahaks panna nn brändiga toote, et olla rohkem kindel kvaliteedis.

Või siis korraga juba teine küsimus ka. On olemas elektrilised kütusepumbad karburaatoritega mootoritele. Kas käibki tõesti nii lihtsalt, et pannakse vooliku vahele või on ikka tagavoolud jne ka olemas?

Lihtsam lahendus on paigaldada lisa vaakum voolik kust saad ise vaakumi luttida.Ei pea ju tegelikult kütust üles pumpama.Mul VTRf-il ka selline jama iga kevad(ja ka muu pikem seismine) et kütus aurab karbussidest ära ja enne kui need täituvad on aku tühi.
Ja mida rohkem tehnilisi vidinaid külge krutid seda suurem on võimalus et mingi neist saba annab.

franz125 kirjutas:

Spoiler

Lihtsam lahendus on paigaldada lisa vaakum voolik kust saad ise vaakumi luttida.Ei pea ju tegelikult kütust üles pumpama.Mul VTRf-il ka selline jama iga kevad(ja ka muu pikem seismine) et kütus aurab karbussidest ära ja enne kui need täituvad on aku tühi.
Ja mida rohkem tehnilisi vidinaid külge krutid seda suurem on võimalus et mingi neist saba annab.

Peale karpa hooldusi lükkan tavaliselt elektrilise pumbaga karpa täis. Siis poole pöörde pill. Seetõttu pumba peale mõtlengi. Vaakumi asja olen proovinud, on parem küll, aga pole päris see õige.

Kuna paak on karpadest kõrgemal, pole ehk pumpa vaja, solenoidist vaakumkraani asemele piisaks?

ranel kirjutas:

Tahaks oma vanale gsxf-le selle külge aretada, et enne käivitamist saaks manuaalselt kütte üles pumbata

Ära mõtle asju keeruliseks - otsi bensukraan, millel on ka PRI asend, ehk otseläbivool... Suzukidel on neid küll - st auguvalem ka klapib.

G

Gixxeffil on pri asend kraanil olemas

MarekM kirjutas:

Gixxeffil on pri asend kraanil olemas

Nonäedsiis... Sel juhul, Ranel, milles sul probleem? Kas sa ei kasuta seda?

G

Kunagi Gixxeffi omades, oli see kevadine käivitamine iga kord üks paras kepp och n**s. Pane sa kraan kuhu asendisse tahad, ikka ta licc käima ei läinud. Mind avitas edaspidi üks kindel rituaal: lasin kraanipoolsel karpal alt punni lahti ja sinna kogunenud bensiin välja. Siis kraan pri asendisse ja sõiduauto akult täkku juurde. Läks käima nii et laksus. See siis puudutas kevadist esimest käivitust peale ca kolmekuulist seismist. Pärast oli jälle matsupill.

Pri asendi peale panekust pole abi. Ainus efektiivne lahendus on siiamaani küte üles pumbata või siis juba täis tõmmanud küünlad leeklambiga puhtaks teha ja käima panna.

Karpa punne pole eemaldanud, aga neid vist ilma plaste maha kiskumata kätte ei saa ju? Siiamaani enamasti ketramise peale ikka enamasti käima läinud, aga jube tüütu ikkagi+aku tapmine.

Gixxefil mäletamist mööda benapumpa pole, seega mismoodi see ketramine täpsemalt bena "üles pumpab"? Kui PRI asendist kasu pole, siis on järelikult kas kraan tuksis või on viga mujal. Mu oma gixxefil oli samuti see mure, et kevadel kõige esimene käivitumine oli kole vaevaline, aga pärast seda oli kuni hooaja lõpuni paugupill. Aastatega avastasin, et käivitamisel oli kergest gaasi andmisest abi, kuigi tavaliselt soovitatakse käivitamisel gaasi mitte puudutada, sest selle peale tõmbab kohe täis.

Ega ei oskagi öelda. Pri asendis kütust tulema hakkab. Rutskat külmalt käivitades puutuda ei tohi, muidu ei saa üldse käima. Tegelikult karpa membraanid pole ka päris õiged ja originaal siibritega oleks maksnud pea 2x ratta turuhinda. Vb see ka mõjutab.
Eks 28a masinal seda iseloomu siiski juba on tekkinud. Suht siiber on remontimisest ja prooviks juba testitud/töötavaid lahendusi
Aga muidu algupärasele küsimusele pole ikkagi vastust saanud kütusepumba kohta

joel kirjutas:

Gixxefil mäletamist mööda benapumpa pole, seega mismoodi see ketramine täpsemalt bena "üles pumpab"?

Kui on vaakumiga juhitav kraan, siis tekitab ketramine sisselaskesse hõrenduse, mis avab kraani ja bena hakkab ujukikambri(te)sse voolama. PRI (prime) asend teeb sedasama ilma vaakumit vajamata.

ranel kirjutas:

Pri asendi peale panekust pole abi. Ainus efektiivne lahendus on siiamaani küte üles pumbata

Tsikli puhul sa ju siiski autoga analoogselt kütust üles ei pumpa, kuna kütus ongi juba üleval. Sul on vaja ta ülevalt alla saada ja seda ta suudab gravitatsiooni abil palju paremini ise teha kui auto põhja alt paagist karpani jõuda. Autol kraani ei ole, nii et panidki selle pumba otse kütusevooliku vahele kapoti alla ja said kütuse kätte. Teinekord abiks ka lihtsalt lisa tagasivooluklapp panna. Tsiklil on kraan vahel ja pumpamise ajaks peab see igal juhul avatud olema. Kas siis PRI peal, tekitad juhttorusse vaakumi või eraldi solenoidklapiga eestpoolt kraani väljavõte.

Kui sellise nussiga pidevalt tegelema peaks, teeks ma ehk eraldi solenoidiga väljavõtte, paneks sellele näiteks 5 min aegrelee ja tooks nupuga armatuurile. Võib kasutada ka näiteks kaugtulede vilgutamise nuppu. Kui pole paar päeva sõitnud ja tead, et käivitamisega jebimist oodata on, vajutad nuppu, ootad paar mintsa, kui bena alla voolab ja annad starterit.

Pritsungiga on ikka mõnus küll kõik need karpajamad unustada - keerad võtit, kuulad, kuidas pump lööb sirinal magistraali rõhu sisse ja tuld!

Andke andeks, teema nimi on muidugi "rumalad küsimused" mitte "rumalad vastused", A kui seda pumbavärki ainult kord aastas vaja läheb siis kas nii ei saa, et ühendad tuulutusse või siis lihtsalt paagikorgi asemele rehviventiili ja laod sinna käsipumbast mõnikümmend hoopi peale? Üldiselt kehtib pöidlareegel, et kõige töökindlam jupp on see, mis kodus garaaži seina peal ripub - see ei saa sind mingi nipiga teele jätta

Karpale mõeldud bensupumbal pole mingit tagasivoolu, noh ja tegelt on tagasivool ka pritsemaailmas vaikselt ajaloo prügikasti poole nihkumist alustanud nähtus.

Jesper kirjutas:

Andke andeks, teema nimi on muidugi "rumalad küsimused" mitte "rumalad vastused", A kui seda pumbavärki ainult kord aastas vaja läheb

Selles see probleem ongi, et korra aastas pole vaja, vaid rohkem. Pikemaid sõite antud rattaga ei tee ja enamus ajast seisab garaazis niisama. Ehk siis seda käivitamise jura saab tihti kogeda. Kui iga päev sõidaks, siis muidugi sellise probleemiga pead ei peaks vaevama. Küsiks nüüd taas uuesti.
A) kas mingil rattal leidub käsipumpa?
B)Jesper vastas ära.

Julgen 100% kindlusega öelda, et ei ole mitte ühelgi, mille paak on karpast kõrgemal. Karpa kiirenduspump on süsteemi ainus pump.

Mis plaan lisapumba korral ikkagi kraaniga on? PRI? Või viskad londi karpade täitmise ajaks ülevalt paagiavast sisse?

Hetkel tundub olema pigem probleem selles, et karpades olev kütus lihtsalt vananeb ära ja ei võta tuld kolvile. Mu oma 1100 gsx-f ja hilisem gsx-r ei kannatanud näiteks pikemat aega küljejalal vedelemist. Kui tahtsin normaalselt käivitada, siis keerasin kraani primary peale ja tõstsin ratta sirgeks ning ootasin ca 10 sekundit enne nupule vajutamist. Küljejalal ei tulnud 2 pada kindlasti kohe järele. Kevadeti algas asi alati karpades tühjendamisega ja värske kütuse pealelaskmisega.

Kauri kirjutas:

Spoiler

Hetkel tundub olema pigem probleem selles, et karpades olev kütus lihtsalt vananeb ära ja ei võta tuld kolvile. Mu oma 1100 gsx-f ja hilisem gsx-r ei kannatanud näiteks pikemat aega küljejalal vedelemist. Kui tahtsin normaalselt käivitada, siis keerasin kraani primary peale ja tõstsin ratta sirgeks ning ootasin ca 10 sekundit enne nupule vajutamist. Küljejalal ei tulnud 2 pada kindlasti kohe järele. Kevadeti algas asi alati karpades tühjendamisega ja värske kütuse pealelaskmisega.

Aga see on küll idee, mida katsetada, et hoida ratast keskhargi peal. Mul ka tavaliselt küljejala peal. Tänud. Samamoodi esimesena tulevad kaks vasakpoolset silkut järgi ja seejärel ülejäänud.

Iga kord, kui ma üle teede laotatud rööbaste sõidan (trammi või rongi) siis mõtlen, et milline on täpselt see nurk, mille all rööpaid ületades ma käna käin. Või kas üldse. Seni pole teada saanud. Oskab keegi mõne targa mõttega täiendada?

Macintosh kirjutas:

Spoiler

Iga kord, kui ma üle teede laotatud rööbaste sõidan (trammi või rongi) siis mõtlen, et milline on täpselt see nurk, mille all rööpaid ületades ma käna käin. Või kas üldse. Seni pole teada saanud. Oskab keegi mõne targa mõttega täiendada?

Ilmselt mida rohkem risti seda parem, seda väiksem on tõenäosus, et tekib külgsuunaline jõuvektor. Aga kuna meil on ka paljudes kohtades sõiduread trammiteega ühised, kus tuleb üle rööbaste sõita ka väga lauge nurga all, siis kas on üldse mõtet ennast sellega vaevata?

Ma sõidan igal hommikul Pärnu maantee - Vineeri ristmikust alla Vana-Lõuna poole. Seal on rööpad umbes 45 kraadi all teega risti ning lisaks sellele on tsikkel kaldes. Ma pole seni veel suutnud otsustada, et kas tuleb pabistada või mitte ning kui, siis kui palju.

Muudetud: tegin rööpad vähe selgemaks, et oleks aru saada, millest jutt. Ratturi teekond punasega.

Ma ei tea kui abistav või vajalik info see on, aga ma oma 50/50 rehvidega (Dunlop D606/Mitas E09) pole seal enam-vähem hea maitse piiridesse jäävatel kiirustel veel mingit draamat näinud Trammirööbas vist tänu oma kitsusele ja tee sisse uputatusele eriti ei jõua midagi mõjutada.

Mac, see ju perfekto koht põigete harjutamiseks Sulle Lähened paremast servast ja teed põike vasakule, oled täisnurga all kuni rööpad ületatud ja siis kohe kiire põige paremale vältimaks ohutussaart.
See on minu paarikümne aastane kogemus igasuguste asjade ületamise juures, kaasaarvatud kunagi paljukirutud Järvevana ülesõit alates 1994 nii paduvihmas kui udus ja igasugustel kiirustel erinevate liikuritega. Kusjuures, Järvevanal toimis 100% see, et mida suurema kiirusega peale lendasid, seda vähem aru said et seal üldse mingid rööpad olid.

Macintosh kirjutas:

Spoiler

Ma sõidan igal hommikul Pärnu maantee - Vineeri ristmikust alla Vana-Lõuna poole. Seal on rööpad umbes 45 kraadi all teega risti ning lisaks sellele on tsikkel kaldes. Ma pole seni veel suutnud otsustada, et kas tuleb pabistada või mitte ning kui, siis kui palju.

Ma kah kui ratta ostsin, siis eriti ei pabistanud, aga pärast "käna" Narva mnt ja Pronkri ristis enam nii muretult ei võta
Aga sul valemis peab kindlasti sees olema ka rööpa kõrgus võrreldes ümbritseva pinnaga ja rehvi rõhk (puutepinna suurus).

See mängib ka rolli, kas rööbas on kuiv või märg.