Autos võid õhku kuivatada kasvõi teleturu soolapadrunitega. Mida kuivem on õhk, seda intensiivsem on aurustumine. (Sool korjab õhku auranud niiskuse järjest ära)
Ma ei viitsi pikka juttu trükkida aga ilmekas näide on väga kuiva õhuga korter ja akvaarium. Kumbagi ei soendata ega puhuta. Ja nii vee kui õhu temp on sama. Aga rõõbadele peab koguaeg vett lisama. Aurusutumise intensiivsus tuleneb õhu madalast rel niiskusest. (Sama asi irkutskis -40nega) (jah jääpealt aurustumine on aeglasem kui vedeliku pealt)
Suvel päike kütab autos õhu soojaks (rel niiskus alaneb ning aurustumine intensiivistub, lahtine aknapragu tagab konstantse õhu vahetuse, mille kaudu niiske õhk vahetub kuivema õhu vastu)

Tegelikult annab parema tulemuse vedeliku kütmine õhu tempist kõrgemaks kui rel niiskuse vähendamine aga auto puhul keerulisem saavutada.
Noh eks enamvähem kõik midagi sinna auku ka rääkisid.

akvaariumil on ka suhteliselt suur aurustumise pind ehk siis see pindala, kus kuiv korteriõhk ja vesi otseselt kokku puutuvad. pane oma korterisse näiteks lahtise korgiga kaelani täidetud pudel vett ja võrdle. samaväärse aja jooksul aurustub sealt õhku väga massiivselt väiksem kogus vett. ka siis kui pudelis on seda täpselt samaväärne kogus nagu akvaariumis.

ja täiesti rumal (pehmelt öeldes) on ka väita, et kumbagi ei soendata. kuiv korteriõhk ongi nii kuiv justnimelt ja ainult selle pärast, et seda PIDEVALT soendatakse korterisse paigaldatud radikate abil. või kellel on põrandaküte siis see on palju madalama temperatuuriga ja pidavat õhku vähem kuivatama, aga eks ta soendub ja kuivatab sellegipoolest.

will111 kirjutas: ↑08 Okt 2019, 23:07

Kõige kõvemad reissdriverid on alati tulnud otse arki eksamilt

Võimalik. Antud juhul ei tea kedagi, kes selleks reissdriveriks tahaks saada.

Black kirjutas: ↑08 Okt 2019, 23:11

On ikka vaja, aga ehk õpidki ära, kui nüüd üle 50km/h ka sõitma hakkad.

Ei ole vaja spetsiaalselt midagi õppida, saab kenasti sõidetud. Eksamil oli 90 km/h sõitmist ka, niisama on proovitud 200+ kiirust ka, aga see muidugi sirge peal, kurvidesse saab ju igapäevasõidu korral alati mõistliku kiirusega minna, mitte viimase piiri peal.

will111 kirjutas: ↑09 Okt 2019, 18:18

ja täiesti rumal (pehmelt öeldes) on ka väita, et kumbagi ei soendata. kuiv korteriõhk ongi nii kuiv justnimelt ja ainult selle pärast, et seda PIDEVALT soendatakse korterisse paigaldatud radikate abil. või kellel on põrandaküte siis see on palju madalama temperatuuriga ja pidavat õhku vähem kuivatama, aga eks ta soendub ja kuivatab sellegipoolest.

Oh jah
Sa ikka oskad. Point ei ole korteri kütmises või kütmata jätmises. Mis tahes meetodiga rel niiskuse alla viimine saavutab kalade jaoks sama tulemuse (jahutades võib ka muideks korterit kuivatada aga ka see ei ole oluline)

Sinuga vaidlema hakata on enamvähem sama tark tegu kui scievile counter steeringust rääkida

Ei oskaks nagu kuidagi selgitada seda, et põrandaküte peaks vähem või rohkem õhku kuivatama kui radiaatorid. Õhk kuivab soojenedes ja see pole tähtis milline küttekeha seda soojendab kui seda soojendatakse sama temperatuurini.

Räägid targast vaidlemisest ja kalade rel õhuniiskuse tasemest samas postituses...kui jutt teemas käib auto põhja kuivatamisest!? Ning samal ajal teed mulle etteheiteid? Tahaks öelda, et tavapärane tase...aga tegelikult on vist juba järgmine level

Sciev, põrandaküte toimib üsnagi teistmoodi kui radiaatorid (sellest vast saad ju ikka aru?). Põhjus miks ruumide soojendamine nö. "õhku kuivatab" seisneb tegelikult muidugi ruumi õhuvahetuses. Soe õhk koos selles sisalduva niiskusega väljub ruumist ja külm õhk õuest palju väiksema selles sisalduva niiskusega asendab seda. Kuna põrandaküte soojendab ruumi pisut teistmoodi siis on vastav efekt väiksem ja õhuniiskus ruumis püsib mõnevõrra kõrgemal. Muuhulgas, arvesta sellega, et põrandaküttega ruumi õhutemperatuur on esiteks ühtlasem ja teiseks madalam kui radiaatorküttega ruumi õhutemperatuur. Inimene aga tunneb end samas ruumis selle pisut madalama temperatuuriga pigem paremini sest jalad ei külmeta ja pea ei higista.

will111 kirjutas: ↑09 Okt 2019, 19:16

Spoiler

Sciev, põrandaküte toimib üsnagi teistmoodi kui radiaatorid (sellest vast saad ju ikka aru?). Põhjus miks ruumide soojendamine nö. "õhku kuivatab" seisneb tegelikult muidugi ruumi õhuvahetuses. Soe õhk koos selles sisalduva niiskusega väljub ruumist ja külm õhk õuest palju väiksema selles sisalduva niiskusega asendab seda. Kuna põrandaküte soojendab ruumi pisut teistmoodi siis on vastav efekt väiksem ja õhuniiskus ruumis püsib mõnevõrra kõrgemal. Muuhulgas, arvesta sellega, et põrandaküttega ruumi õhutemperatuur on esiteks ühtlasem ja teiseks madalam kui radiaatorküttega ruumi õhutemperatuur. Inimene aga tunneb end samas ruumis selle pisut madalama temperatuuriga pigem paremini sest jalad ei külmeta ja pea ei higista.

Oled asjast põhimõtteliselt valesti aru saanud. Ruumis õhu niiskus väheneb isegi sel juhul kui sisse tuleb 97% niiskusega külm õhk (hetkel Tallinnas) ja see toas soojeneb ning ruumist väljub näiteks 60% niiskusega õhk. Õhul ei ole niiskuse suhtes mingit vahet kas teda soojendas radiaator, põrand, sein või lagi. Räägime ikka sellest, et õhk on sama temperatuurini soojendatud. Kui paned soojuskiirguri enda peale kiirgama, võib diivanil istuda ja soe tunduda ka siis kui õhk on 10 C.

Ilmselgelt on lahenduseks põrandaküttega auto!

Krdi ainstainid siin oma relatiivsusteooriatega. Lõpuks võtate ikka lapi kätte ja lähete kuivatama.

will111 kirjutas: ↑09 Okt 2019, 19:16

Räägid targast vaidlemisest ja kalade rel õhuniiskuse tasemest samas postituses...

Üritad oma demagoogiaga mind oma tasemele tirida ning siis kogemusega lajatada

Jah ma rääkisin kalade relatiivsest niiskusest, unustasid vaid lisada, et kalad elasid irkutskis ja püksid elasid akvaariumis.

Et kui mitte muhvigi öelda pole siis võtad suvalised sõnad ja laused, moodustad neist omale meelepärase totruse ja esitad selle teise naeruvääristamiseks? Su "tarkus" paraku paistab välja, et olekd kiirelt googeldanud ja diagonaalis midagi lugenud. Aga kahjuks ainult diagonaalis.

Mul on õhu kuivatamisega sama palju kogemusi kui sul teleka pildi refreshimisega Las see targutamine nüüd jääda

No näha on, et kogemust pritsib igas suunas. Hüva nõu mida siin auto kuivatamiseks andsid oli see, et seda võib kuivatada soolapadrunitega. Mis on muidugi täitsa õige jutt, võib tõepoolest Seega suur aplaus sinu tarkusele!

Tegelikult võtab selle "tarkuse" antud teemal hästi kokku seesama lõik, mille siia kirja panid "tegelikult annab parema tulemuse vedeliku kütmine õhu tempist kõrgemaks kui rel niiskuse vähendamine aga auto puhul keerulisem saavutada. Noh eks enamvähem kõik midagi sinna auku ka rääkisid"

Ehk teisisõnu, nagu isegi otsesõnu tunnistad siis kõik juba rääkisid mida teha tuleks...aga sina tundsid, et vaja oleks veel lisada mingi täiesti teemaväline iba teleturu soolapulkadest ja akvaariumist. Väga tore, et sul õhu kuivatamisega mitmete kümnete aastate pikkune kogemus on, ega ma ei tea, äkki tõesti ongi ja äkki oledki selles asjas hirmus tark. Kahju ainult, et selle suure tarkuse rakendamise asemel suudad vaid mingisugust juhuslikku lollust genereerida, selle asemel, et käia välja kõige efektiivsem autopõranda kuivatamise meetod, nagu kõige suuremale targale kohane oleks

will111 kirjutas: ↑09 Okt 2019, 20:53

No näha on, et kogemust pritsib igas suunas. Hüva nõu mida siin auto kuivatamiseks andsid oli see, et seda võib kuivatada soolapadrunitega. Mis on muidugi täitsa õige jutt, võib tõepoolest Seega suur aplaus sinu tarkusele!

Tänan kestvate ovotsioonide eest sügava kummardusega.

Tiba mõistmatuks jääb aga see sinu pidev iroonitsemine, ei mitte minu kallal see mind ei häiri. (pigem kisub muigama )

aga suur osa sinu postidest koosneb pidevast võitlusest kaasfoorumlaste või maailmaga, sind ümbritsevad tegelased on pea alati oluliselt väiksemate vaimsete võimetega kui sa ise. Ja ilmselgelt on sinu kohus see mõte neile ilma kreemita, kas ülevalt või alt sisse suruda.
Kes sulle liiga tegi?

Raneli pildil oleva puhul on kõige efektiivsem alustada lapist või vee-ja tolmuimejast/kemmimasinast.

Mul on autodel põhi üldjuhul tihe olnud, aga kord tuli vesi sisse mööda mingit trossi, kuna selle tulemüürist läbitulekul polnud kummilutt korralikult paigas, kord, kui kojameeste alune äravool oli umbes, kord, kui katuseluugi äravoolud olid umbes, kord, kui ühel hommikul välja minnes oli auto lihtsalt lambist otsutanud kõik 4 el akent alla lasta, samal ajal muidugi padukas...

Selle ramirendi seadme päevarendi eest saaks autole ca. 10h jagu kütet osta. Temp maksimumi, põrandale puhuma ja las tiksub. Võib ka kondi järgi panna

täitsa toimiv on see plastmassist ca 25 eur soojapuhur. paned autosse ja kütad puhveti soojaks ja jätad aknad natukene lahti ja ei ole ohtu et jõuab salaongi kuumusega sulamapanna. positiivne see et võibolla mõnikord veel seda puhurit vaja.

kuivas ise ära. märgtolmuimejaga tõmbasin korralikult üle, salongipuhur oli põrandale suunatud ja vahetasin (küpsetasin ahjus) seda motoneti liivakotti paar korda, see imab uskumatult hästi. jätsingi ta salongi, sügisel ju niiskust palju :

https://www.motonet.ee/et/toode/605302/ ... erija-1-kg

Ära seda kotti jäta naha peale (kui on nahktuba)

istme all on

Nagu kassiliiv - saab hädaga kasutada.

Krt korralik motofoorum ikka Piipz küsib kuidas kõige lihtsamalt auto matti kuivaks saada ja siis järgneb 2 lk mingit julma pasarahet kus võetakse kogu inimkonna areng läbi

Tere,

Kas keegi oskab öelda, kust võiks leida sellist polti?
Tegemist cb1000r jalatoe poldiga.

Bauhofid, mõned ratta-, moto- ja autopoed läbi käidud.

Tahad polti, või koos selle toruga?

Polt tundub olevat M6x65, mida võiks küll vähemalt BalticPoldist saada.

Krl kirjutas: ↑11 Okt 2019, 13:44

Tahad polti, või koos selle toruga?

Polt tundub olevat M6x65, mida võiks küll vähemalt BalticPoldist saada.

Ainult polti. Tartu balticust ei saanud igatahes sellise ümara peaga polti

Kui aega ja raha on, siis võib välismaalt kuskilt originaali ka tellida.
Suvaline näide.

https://www.cmsnl.com/products/bolt-hex ... aB3rEYzaUk

Kui kiiresti vaja, siis võid keermelatist ja kübarmutrist ise teha

Üsna asjasse mittepuutv küsimus, aga milleks need antennid seal jalaraudade küljes üldse head on? Suht gay näeb välja ju.

Eelmisel rattal olid need ka tehase poolt küljes, alumiiniumist. Miks? Äkki selle jaoks, et mitte nii kogenud sõitjat teatud piirini kallutamisest teavitada? Nagu kriitilise piiri teavitaja vms. Küljes olnuna nad eriti silma tegelikult ei hakanudki.
Lihtsalt minu selline mõte. Pole uurinud tegelikku põhjust.

Kui need antennid allapoole suunatud on siis on need selleks et liiga sügavasse kaldesse keskmine rattur ennast ei painutaks.

franz125 kirjutas: ↑11 Okt 2019, 16:19

Kui need antennid allapoole suunatud on siis on need selleks et liiga sügavasse kaldesse keskmine rattur ennast ei painutaks.

https://ibb.co/7vs8JC9

Sihukesed olid enda rattal. Allapoole ikka jah.

Algaja rattur ei kalluta niipaljugi, kui peaks. Liigsest kallutamisest rääkimata.