Ratturi keeleminutid ehk keelekas

[Maaks]

Teemasse sobivalt leidsin desktopilt faili "komaabi", ehk on kellelegi abiks
Oma Keel 2006, nr 1

[pühak]

Spoiler

Näita

Spoiler

Näita

Ok, kui ise küsid
"Ära näri tähte", on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad.

Lisasin puuduvad kirjavahemärgid punaselt. Sõna "kusjuures" järgi võib põhimõtteliselt ka koma panna, aga pole kohustuslik. Ma ise sinna ei panekski, sest komaga hakib teksti hirmsasti ära. "Ära näri tähte", on sellepärast jutumärkides, et see on tsitaat.

Tegelikult sellised pisivead, nagu puuduvad kirjavahemärgid, foorumi tekstis ei häiri. Häirivad tekstis läbivalt esinevad õigekirjutusvead, näiteks just sellised liigsed topeltklusiilid, millest praegune õigekirja puudutav jutt valla pääses. Samuti häirivad anglitsismid, kui sama asja saab vabalt eesti keeles välja öelda. Kõige hullem vist on "garaage" garaaži asemel.

Noh tegemaks see lause täitsa õigeks, on tarvis kirjavahemärke kasutada teisiti.

„Ära näri tähte” on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad

Esimeses osas pole üldse koma vaja (EKI). Seejuures ka stiililiselt mitte, kuna seda lauset lugedes ei tehta mu arvates pausi. Kes teeb, võib sinna stiililisuse ettekäändel koma panna. Ja kui koma panna, siis ikka enne jutumärke

Teises lauses on koma tarvis, kuna peale kui kasutamist on varjatud öeldis või öeldis (antud juhul parandad).

Tsiteerin siinkohal Eesti keele käsiraamatut: https://www.eki.ee/books/ekk09/index.ph ... %C3%9C_128

Otsekõne järele enne kinnijutumärki pannakse olenevalt otsekõne suhtluseesmärgist küsi- või hüüumärk, väitlause puhul koma, kui saatelause järgneb otsekõnele, või punkt, kui lause lõpeb. Nt „Kas ma olen õiges kohas?” küsis külaline. Mari hüüdis: „Tule siia!” „See on tõsi,” vastas Jüri. Jüri vastas: „See on tõsi.” „Mine koju,” ütles Mart, „ja too mulle juua!” „Kas olete kindlad,” küsis õpetaja, „et midagi korrata pole vaja?” „Vasta!” ütles ta. „Miks sa ei vasta?”

Siin foorumis näidislauseks kujunenud lause algab otsekõnega ja on hüüdlause. Seega peab siin otsekõne lõpus olema hoopis hüüumärk. Mul oli valesti see, et panin koma ja panin selle pärast kinnijutumärki. Peab olema hüüumärk ja enne kinnijutumärki. Ja eespool nimetasin veel valesti et see on tsitaat, tegelikult on otsekõne, nagu käsiraamatus kirjas.
Seega siis praegune versioon näidislausest, kus kõik muudatused algsest on punased:
„Ära näri tähte!” on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad.

Oot, ei-ei!

Kuskohas on otsekõne? Otsekõne on ikka hoopis midagi muud kui antud näidislause.

"Ära näri tähte" ei ole siin mingi otsekõne vaid tsitaat ja kogu lause ei meenuta üldse hüüdlauset.

Ok.
Kodustatud eesti keele õpetaja arvas ka Sinu moodi, annan alla.
Ta nimetas "ära näri tähte" fraasi küll aga niiöelda mentaliteedi pealkirjaks.

[will111]

Et mul oli siis ikkagi õigus või? (noh välja arvatud see, et jutumärgid laiskusest panemata jäid..)

[pühak]

Spoiler

Näita

Et mul oli siis ikkagi õigus või? (noh välja arvatud see, et jutumärgid laiskusest panemata jäid..)

"kui" eest oli Sul ka koma puudu ja lõpust punkt, ära neid ära unusta!
P****e, lõpetame selle pulli ära, ma ei viitsi pidevalt õigekirja peale mõelda, nagu siis, kui koolis lugematul arvul esseid ja referaate kirjutasin.

[Macintosh]

Deem, @pühak, sa ikka ei õpi: lause algab suure tähega.

[pühak]

Lepime siis nii kokku, et õigekiri on selles mahus oluline, et tekst oleks arusaadav. Et kui on näiteks pealkiri stiilis "Ostan mootorrattas" siis see pole ok, kuna sõna mootorratas on siin seesütlevas käändes ja siis tuleb teksti lugeda nii, et ostasoovija on parasjagu mootorrattas (mootorratta sees) ja keegi peale tema enda ei tea, mida ta osta tahab. Aga s*tta kah, ei meigi senssi.

[oil]

Siin foorumis kirjutajad valdavad FB-s kirjutatatuga võrreldes ikka filigraanselt timmitud õigekirja.

Autode ostu-müügi foorumis FB-s ei viitsita tihti kasutada kirjavahemärke, suuri-väikeseid algustähti või isegi korrektse lause moodustamiseks pooli sõnu. Müüd mingit masinat, tuleb e-posti kiri, mis ei sisalda ei tervitust ega midagi, ainult nt "4000" ja kõik. Ei nime ega numbrit. Kirjutaks kasvõi "tere pakun 4000" aga ei sedagi.

[ElectroMoto]

kõige rohkem ikka ajab marru see ilma igasuguste kirjavahemärkideta kirjutamine kus sa ei saa aru kus üks mõte algab ja teine lõppeb et nagu minimaalselt võiks punktigi kasutada aga ei saa sa siis aru mida tahetakse täpsemalt öelda ehk siis veeri nagu vene keelt ja kusjuures ei ole see kaugeltki mitte ainult noorte teema vaid ka üsna viisakad härrad prouad on patused no ei saa selliseid tõsiselt võtta okei tsau aidaa

[Stealth]

Mulle isiklikult meeldivad sõnad s u m b u t i (siin foorumil on tubli automaatparandus, et midagi nii lolli ei lasegi kirjutada) ja sumbutaja [Motobot: "Keel korda!"].
Iga kord tõmbab suunurga üles.
Lisaks laused stiilis "Lõikasin vorsti ja ema ka".

[Loadära]

Ahoi,

ning head äsja alanud emakeelepäeva siis kõigile! (...kuigi juba seda lauset kirjutades tekkis kaks kokku- ja lahkukirjutamise dilemmat )

Kuid meenus see teema siis seoses sellega, et täna 10.30 peaks taas Vikerraadiost huvitavaid lauseid enesekontrolliks ette öeldama. Seega võsafiloloogid, kes end eesti kirjakeeles ülemäära tugevalt tundma on hakanud, võiks proovida ka seda kaasa teha. Siis lives, nii nagu aega antud on, mitte hiljem interneti abiga vms

Keda huvitab, siis eelmiste aastate tekstidest saab aimu näiteks siit:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=77533376

...et ise ka arvasin end pigem üle keskmise kirjakeele oskajaks, aga näiteks korra (vist 2016) oli mahti kaasa kirjutada ja tuli lausa nelja viga tunnistada, seega siis igasse lausesse jagus üks!

[stiiv]

Kuidas tänane e-etteütlus läks?

Ise olen stabiilselt selline 2-4 vea mees. See aasta siis 3 viga, kusjuures seekord olid kõik komavead. St jätsin komad panemata. Kaalusin küll mitu kord, et kas ma teeksin selles kohas selles lauses pausi ja paneks koma, aga jätsin panemata.
Kohe esimeses lauses 'aitäh' järel jäi panemata. Ei tundunud sobivat. Aga noh, kohe peale seda oli üte. Mis siis ikka.
Lisaks ei pannud 'või' ette koma. Tean küll, et teatud juhtudel võib selle sinna panna, aga mulle tundus, et ma ei paneks.

Reegleid ei tea, miks midagi kirjutatakse nii nagu kirjutatakse, aga keeletunnetus on mul suhteliselt kõrgelt arenenud.

[oil]

Ei läind hästi. Miskipärast kirjutasin "Rahvusringhääling," aga pidanuks kirjutama rahvusringhääling. Lubatakse samas kirjutada Eesti Rahvusringhääling ja Eesti rahvusringhääling.

Komavigu ei teinud, aga "Minu arm" või Minu Arm asemel kirjutasin Minu arm.

Peaks reegleid meelde tuletama.

[Loadära]

Nojah, endal kah stabiilselt- 4 viga. Kuigi algus oli seekord paljulubavam ja esimeses kolmes lauses ainult üks viga (mille ka tegelikult ise õigest valeks parandasin- järelkuulamise käigus teise lause esimese koma "parandasin" mõttekriipsuks, kuna lihtsalt seal dikteerija poolt selline pikem paus tegi tünga), aga viimane lause läks ikka täitsa lappama: "Laula ja hõiska" järel kirjutasin koma, kuigi küsis hüüumärki sinna...siis gustavernesaksalikku kirjutasin ka lahku ja suurte algustähtedega, nagu nime laadselt...ja lõpetuseks selle valiksõna enamus/enamik suutsin ka ikka valesti valida

Aga takkajärgi mõtlen, et ikkagi võib vist üsna rahul olla, kuna sõnade õigekiri siiski ok ja mingid väikesed kirjavahemärgi vead ei ole küll siiani pannud piinlikkust tundma. Ning eks see viimane lause jäi ka ajanappuses läbi mõtlemata, sest lõpuks oli ikka tükk tegu, et need neli lauset selle seitsme-midagi minutiga üldse kirja saada, kuna aeglase dikteerimise ajal tegelikult ka juba teise lause lõpp jäi kirjutamata. Kuid eks see vist on see, et käsitsi kirjutamist viimasel ajal väga väheks jäänud ja kogu aeg ainult klahvipilli näppinud...

Ja kui kellegi huvi järellugeda, või kuulata, siis siin kõik kenasti olemas:
https://etteytlus.err.ee/tulemused/