Ratturi keeleminutid ehk keelekas

[StreetMoto]

Miks on viimase viie aasta jooksul levima ja süvenema hakanud eesti keeles topelttähtede sündroom? Kas see on tingitud "Kalevipoeglusest", sest põhjanaabrite kirjapildis on palju kõrvuti kirjutataud pikki sulghäälikuid? Peamine, mis meie temaatikas hirmsalt silma riivab on väga paljude poolt kirjutatuna sõna "mootorrattas" (hetkel ka avalehel teema "Algajale mootorattas") - seal lausa kaks viga. Ja neid näiteid on kümneid ja kümneid, kus peamiselt sulgäälik keset sõna vääralt topelt kirjutatakse.

Peaks mingi õigekirjakampaania algatama, sest foorumites ja FB-s igapäevaselt väär kirjapilt juurdub noortel kiiresti ja varsti ei saada arugi, et õigekiri täitsa puus omadega on?

[Henn]

Spoiler:

Miks on viimase viie aasta jooksul levima ja süvenema hakanud eesti keeles topelttähtede sündroom? Kas see on tingitud "Kalevipoeglusest", sest põhjanaabrite kirjapildis on palju kõrvuti kirjutataud pikki sulghäälikuid? Peamine, mis meie temaatikas hirmsalt silma riivab on väga paljude poolt kirjutatuna sõna "mootorrattas" (hetkel ka avalehel teema "Algajale mootorattas") - seal lausa kaks viga. Ja neid näiteid on kümneid ja kümneid, kus peamiselt sulgäälik keset sõna vääralt topelt kirjutatakse.

Peaks mingi õigekirjakampaania algatama, sest foorumites ja FB-s igapäevaselt väär kirjapilt juurdub noortel kiiresti ja varsti ei saada arugi, et õigekiri täitsa puus omadega on?

Miks ca 99 pr´otsenti m´inisterid, d´irektorid, m´atemaatikud ja muud tegelased kõnekeeles rõhutavad esimest silpi?

[pühak]

Spoiler:

Miks on viimase viie aasta jooksul levima ja süvenema hakanud eesti keeles topelttähtede sündroom? Kas see on tingitud "Kalevipoeglusest", sest põhjanaabrite kirjapildis on palju kõrvuti kirjutataud pikki sulghäälikuid? Peamine, mis meie temaatikas hirmsalt silma riivab on väga paljude poolt kirjutatuna sõna "mootorrattas" (hetkel ka avalehel teema "Algajale mootorattas") - seal lausa kaks viga. Ja neid näiteid on kümneid ja kümneid, kus peamiselt sulgäälik keset sõna vääralt topelt kirjutatakse.

Peaks mingi õigekirjakampaania algatama, sest foorumites ja FB-s igapäevaselt väär kirjapilt juurdub noortel kiiresti ja varsti ei saada arugi, et õigekiri täitsa puus omadega on?

Tundub, et sulghäälikute eri vältepikkuste korrektsesse kirjapilti saamine on muutunud tõsiseks raskuseks.
Eks siin on lisaks koolihariduse väärtustamise allakäigule oma roll ka aina laiemalt levival mentaliteedil: "ära näri tähte, ära vingu nagu sapine vanamees, sisu on tähtis".

[will111]

Ära näri tähte on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale kui mõnda kirjaviga parandad

[reimps]

Ära näri tähte on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale kui mõnda kirjaviga parandad

Pane järgmine kord koma ka õigesse kohta

[will111]

Sa näita mulle esmalt ette, et kus ma selle koma valesse kohta panin. Siis ma panen ta õigesse kohta ringi:P

[pühak]

Sa näita mulle esmalt ette, et kus ma selle koma valesse kohta panin. Siis ma panen ta õigesse kohta ringi:P

Ära näri tähte on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale kui mõnda kirjaviga parandad

Ok, kui ise küsid
"Ära näri tähte", on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad.

Lisasin puuduvad kirjavahemärgid punaselt. Sõna "kusjuures" järgi võib põhimõtteliselt ka koma panna, aga pole kohustuslik. Ma ise sinna ei panekski, sest komaga hakib teksti hirmsasti ära. "Ära näri tähte", on sellepärast jutumärkides, et see on tsitaat.

Tegelikult sellised pisivead, nagu puuduvad kirjavahemärgid, foorumi tekstis ei häiri. Häirivad tekstis läbivalt esinevad õigekirjutusvead, näiteks just sellised liigsed topeltklusiilid, millest praegune õigekirja puudutav jutt valla pääses. Samuti häirivad anglitsismid, kui sama asja saab vabalt eesti keeles välja öelda. Kõige hullem vist on "garaage" garaaži asemel.

[will111]

Komad "kui" ees ongi alati olnud vist minu suurim nõrkus. Mis iganes asi see sealt koolist on, millest on meelde jäänud, et osadel juhtudel seal seda koma ei käi ja nii ma selle enamasti panemata jätan
Aga see teine koma, mille sa punaselt ära märkisid väärib juba filoloogide jutule minekut. Oskad ka viidata konkreetsele reeglile või mingisugusele keelekonstruktioonile, mis sellisesse kohta koma sättimist ette näeb?

[pühak]

Ma parandasin oma postitust mitu korda enne, kui kõik asjad meelde tulid. See teine koma on tsitaadi pärast. Ma võin homme tütre siia diskussiooni veel kaasata, ta on eesti keele ja kirjanduse õpetaja.
Kui on sõnaühend "kui ka", siis selle ette koma ei käi.

[yeekim]

...... Samuti häirivad anglitsismid, kui sama asja saab vabalt eesti keeles välja öelda. Kõige hullem vist on "garaage" garaaži asemel.

Tunnen ennast puudutatuna

Vabanduseks ütlen, et nii saab klaveril lihtsamalt, ei pea "alt gr" all hoidma

edu

[pühak]

Spoiler:

...... Samuti häirivad anglitsismid, kui sama asja saab vabalt eesti keeles välja öelda. Kõige hullem vist on "garaage" garaaži asemel.

Tunnen ennast puudutatuna

Vabanduseks ütlen, et nii saab klaveril lihtsamalt, ei pea "alt gr" all hoidma

edu

Ära minu probleeme küll isiklikult võta! Aga kui ma Sinu asemel tahaks mugavust säilitada ja rohkem eesti keeles kirjutada, siis ma kirjutaks ilma katuseta z. Garaaz. Eks need katusega tähed on jälle omakorda vene keele mõju. Näites soome keeles neid ei kasutata. Neil on aga hoopis täiesti oma sõnad päris paljudele rahvusvahelistele sõnadele. Garaaž - autotalli (autotall). Hobuste ja autode kooseksisteerimise ajast pärit termin vist. Hobusetall ja autotall. Aga mäletan vanema aja inimeste eesti keele kasutamisest isegi, et näiteks vanaisa juures garaaži polnud, oli autokuur. Kusjuures hobusetallist ümber tehtud.

[joel]

Mõned kasutavad ka eesti keeles garaaži asemel väljendit autotall ja mind see näiteks tohutult häirib. Kuigi garaaž on samuti võõrsõna, siis ikkagi eesti keeles laialdaselt levinud ja igapäevaselt kasutusel. Ajakirjas TM Kodu & Ehitus kasutatakse seevastu pidevalt terminit autotall. Tehnikamaailm on küll tuntavalt soomlaste Tekniikan Maailma mõjutustega, mis paistab välja nii mõnegi kirjatüki autorite nimedest ja kohati ka sisust, aga TM Kodu & Ehitus on nii masendavalt üks-ühele põhjanaabrite analoogilt maha pekstud kasutades soome keelest otsetõlget või suisa soomekeelseid sõnu (kasvõi seesama autotall), et lausa ebameeldiv on lugeda. Kohati on soomekeelsed tekstid jäänud üldse eesti keelde tõlkimata (mõni pildiallkiri, tabeli päis jne, aga vist olen kohanud ka jutu sees tervet soomekeelset lõiku). Pika jutu kokkuvõtteks - palun kirjutage pigem garaaz kui autotall.

[oil]

Sa näita mulle esmalt ette, et kus ma selle koma valesse kohta panin. Siis ma panen ta õigesse kohta ringi:P

Ära näri tähte on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale kui mõnda kirjaviga parandad

Ok, kui ise küsid
"Ära näri tähte", on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad.

Lisasin puuduvad kirjavahemärgid punaselt. Sõna "kusjuures" järgi võib põhimõtteliselt ka koma panna, aga pole kohustuslik. Ma ise sinna ei panekski, sest komaga hakib teksti hirmsasti ära. "Ära näri tähte", on sellepärast jutumärkides, et see on tsitaat.

Tegelikult sellised pisivead, nagu puuduvad kirjavahemärgid, foorumi tekstis ei häiri. Häirivad tekstis läbivalt esinevad õigekirjutusvead, näiteks just sellised liigsed topeltklusiilid, millest praegune õigekirja puudutav jutt valla pääses. Samuti häirivad anglitsismid, kui sama asja saab vabalt eesti keeles välja öelda. Kõige hullem vist on "garaage" garaaži asemel.

Noh tegemaks see lause täitsa õigeks, on tarvis kirjavahemärke kasutada teisiti.

„Ära näri tähte” on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad

Esimeses osas pole üldse koma vaja (EKI). Seejuures ka stiililiselt mitte, kuna seda lauset lugedes ei tehta mu arvates pausi. Kes teeb, võib sinna stiililisuse ettekäändel koma panna. Ja kui koma panna, siis ikka enne jutumärke

Teises lauses on koma tarvis, kuna peale kui kasutamist on varjatud öeldis või öeldis (antud juhul parandad).

[Macintosh]

@oil kui juba norimiseks läks, siis, kus punkt on?

[simp]

aga kuidas keel areneb?

[oil]

@oil kui juba norimiseks läks, siis, kus punkt on?

Haha, väga hea
Internetis suheldes ei jälgi ma ise ka punktuaalselt sõnade järjekorda, samuti ei pane lühikeste lausete järele punkti. Ametlikus kirjakeeles emotikone ei kasuta, seal ei saa lauset lõpumärgita õhku rippuma jätta

[Märtt]

Teisisõnu võib internetaariumis igasugu kõnepruuki ja keeleuuendusi kasutada, sest isegi kui keegi tähte närima asub, ei ole kellegi anonüümse tegelase asi kommenteerida kuidas teine, anonüümne, ennast lugejaskonnale arusaadavaks teeb. Ei tee see ühte targemaks ega teist lollimaks.
Vähe ametlikumas kirjapildis ja keelekeskkonnas neid garaage-sid ja mootorratttaid liiga helge sõnaga ei kostitaks.

Elagu eesti keel!

[bitter]

Mind paneb imestama, et inimesed tihti kirjutavad tehnikafoorumites “ostan sidurit / mootorit” jne, osastavas käändes. Nagu ostu protsess oleks pidev tegevus vōi eesmärk omaette. Ostujuhid rsk

[Henn]

Mind paneb imestama, et inimesed tihti kirjutavad tehnikafoorumites “ostan sidurit / mootorit” jne, osastavas käändes. Nagu ostu protsess oleks pidev tegevus vōi eesmärk omaette. Ostujuhid rsk

Spordimehed ütlevad, et vabal ajal "sõidan ratast", aga argipäeval "sõidan autoga", mitte "sõidan autot". Purjetan paati, jalutan naist jne....

[will111]

Teatud isikud tõepoolest ostavad ja müüvadki pidevalt mootoreid, sidureid ja kõiksugu muud mudru. Olen aru saanud, et ju see siis tõepoolest on pidev protsess Suurem osa neist muidugi ostab või müüb pigem siiski ühekordselt. Aga kui aus olla siis häirivalt see otseselt ei kõla ja ma usun, et lõviosanikud saavad aru küll mitut sidurit ostetakse.

Mina kirjutan foorumis algavad laused enamasti väikse tähega...ja mul on selleks põhjus ka, nimelt punkt minumeelest on juba piisav kinnitus selle kohta, et eelmine lause sai läbi aga küsin siis ausalt, kas selline asi näiteks hirmsasti häirib kedagi?

[eetarga]

Olen kindlasti viimane foorumiliige, kes saab siin eriti kaasa rääkida. Aga ma kuulen ikka nende hulka, kes ostavad/müüvad tehnika - ja pean tunnistama, et (tehnika)-keeleareng on Eestis suht auglik ja piiratud. Teatud spets.sõnad puuduvad, Eestlased kasutavad siis võib olla Saksa või Inglise keelne sõna ära - isegi kui väliskeelne tähtsus ja tööpõhimõtte sellest (näiteks masinatükkis) ei sobi. Pidev protsess toimib, aga ma ei tea kes kannab selle ees hoolt, et keele areng on läbimõeldud ja konstruktiivne.

[Piipz]

Minul jällegi on kaks kirja. Üks on õigekiri ja teine on sotsiaalmeedia/foorumite kiri. Ühes ma ajan näpuga järge (ning endaarust üsnagi hästi), teises, kui mul tuleb isu karaaszh öelda, siis nii ka ütlen. Aga samas, kui ma seda teen, siis seda on ka näha, et see pole kogemata tehtud. Seega keelelisel lõõpimisel ja rämedatel vigadel on ikkagi vahe sees. Vist.

Aga streetmotole, see topelttähtede teema võib tõepoolest rohkem kalevipoegade sulest tulla. Kasepää kalapeole lubas ka palju eesti kodanikust härraseid kohale tulla, kuid ei suutnud Kasepää kirjutada, vaid Kasenpää. Lihtsalt lambinäide.

[pühak]

Spoiler:

Sa näita mulle esmalt ette, et kus ma selle koma valesse kohta panin. Siis ma panen ta õigesse kohta ringi:P

Ära näri tähte on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale kui mõnda kirjaviga parandad

Ok, kui ise küsid
"Ära näri tähte", on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad.

Lisasin puuduvad kirjavahemärgid punaselt. Sõna "kusjuures" järgi võib põhimõtteliselt ka koma panna, aga pole kohustuslik. Ma ise sinna ei panekski, sest komaga hakib teksti hirmsasti ära. "Ära näri tähte", on sellepärast jutumärkides, et see on tsitaat.

Tegelikult sellised pisivead, nagu puuduvad kirjavahemärgid, foorumi tekstis ei häiri. Häirivad tekstis läbivalt esinevad õigekirjutusvead, näiteks just sellised liigsed topeltklusiilid, millest praegune õigekirja puudutav jutt valla pääses. Samuti häirivad anglitsismid, kui sama asja saab vabalt eesti keeles välja öelda. Kõige hullem vist on "garaage" garaaži asemel.

Noh tegemaks see lause täitsa õigeks, on tarvis kirjavahemärke kasutada teisiti.

„Ära näri tähte” on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad

Esimeses osas pole üldse koma vaja (EKI). Seejuures ka stiililiselt mitte, kuna seda lauset lugedes ei tehta mu arvates pausi. Kes teeb, võib sinna stiililisuse ettekäändel koma panna. Ja kui koma panna, siis ikka enne jutumärke

Teises lauses on koma tarvis, kuna peale kui kasutamist on varjatud öeldis või öeldis (antud juhul parandad).

Tsiteerin siinkohal Eesti keele käsiraamatut: https://www.eki.ee/books/ekk09/index.ph ... %C3%9C_128

Otsekõne järele enne kinnijutumärki pannakse olenevalt otsekõne suhtluseesmärgist küsi- või hüüumärk, väitlause puhul koma, kui saatelause järgneb otsekõnele, või punkt, kui lause lõpeb. Nt „Kas ma olen õiges kohas?” küsis külaline. Mari hüüdis: „Tule siia!” „See on tõsi,” vastas Jüri. Jüri vastas: „See on tõsi.” „Mine koju,” ütles Mart, „ja too mulle juua!” „Kas olete kindlad,” küsis õpetaja, „et midagi korrata pole vaja?” „Vasta!” ütles ta. „Miks sa ei vasta?”

Siin foorumis näidislauseks kujunenud lause algab otsekõnega ja on hüüdlause. Seega peab siin otsekõne lõpus olema hoopis hüüumärk. Mul oli valesti see, et panin koma ja panin selle pärast kinnijutumärki. Peab olema hüüumärk ja enne kinnijutumärki. Ja eespool nimetasin veel valesti et see on tsitaat, tegelikult on otsekõne, nagu käsiraamatus kirjas.
Seega siis praegune versioon näidislausest, kus kõik muudatused algsest on punased:
„Ära näri tähte!” on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad.

[will111]

Väga huvitav, seda et mul jutumärgid panemata jäid, ma tegelikult teadsin juba algusest. Ehk siis keeleliselt korrektne oleks need olnud sinna panna, aga koma ega ühtegi muud märki ei oleks ma küll pannud, ei märkide sisse ega järele. Tean, et küsimärgid ja hüüumärgid sinna sõltuvalt kontekstist käivad, aga pole mitte kunagi näinud, et jutumärkides oleks lause järel punkti või koma. Minumeelest mulle koolis sellist asja ei õpetatud, samas pole muidugi välistatud, et mäletan lihtsalt valesti.
Igatahes hea teada, loodame, et jääb siis meelde

[ttt]

/.../ pole mitte kunagi näinud, et jutumärkides oleks lause järel punkti või koma.

Pead rohkem ilukirjandust lugema, dialoogid on seal ju tavalised. Või siis eesti keele käsiraamatuid

Nt Maire ütles: „Ma lähen koju.” Maire ütles „Ma lähen koju” vaid Jüri ärritamiseks. „Mine koju,” ütles Mart, „ja too mulle juua!”
https://www.eki.ee/books/ekk09/index.ph ... %C3%9C_128

[bitter]

Mind paneb imestama, et inimesed tihti kirjutavad tehnikafoorumites “ostan sidurit / mootorit” jne, osastavas käändes. Nagu ostu protsess oleks pidev tegevus vōi eesmärk omaette. Ostujuhid rsk

Spordimehed ütlevad, et vabal ajal "sõidan ratast", aga argipäeval "sõidan autoga", mitte "sõidan autot". Purjetan paati, jalutan naist jne....

Jah. Ma sõidan ratast, mängin tennist, pesen autot, mängitan kassi. Aeg-ajalt või sagedasti. Hetkel klõbistan Logitechi klaverit. "Sidurit ostjad" ostavad ühe siduri ühe konkreetse projekti jaoks. Nad ei osta sidureid kokku, et remondifondi moodustada.

Veel paneb tehnikafoorumites-gruppides imestama, et kohutavalt palju (kohati pea igas lauses) räägitakse "tööde ja protsesside TEOSTAMISEST". Teostama ei ole tehniline termin vaid kantseliit, bürokraadi keel. Selle sõna sage kasutamine ei anna protsessi kirjeldusele mitte midagi juurde. Selle asemel saaks öelda "tegin remondi, taastasin, koostasin, ladusin kokku, lasin teha, -taastada, -poleerida, värvitöö tehti ..."

[surakas]

Niisama, tuleviku tarbeks.. Kas õigem on keegi perse või persse saata?

[Macintosh]

"Sidurit ostjad" ostavad ühe siduri ühe konkreetse projekti jaoks. Nad ei osta sidureid kokku, et remondifondi moodustada.

Arusaaadav.
Mulle sobib, kui enamus kirjavahemärke (k.a. tühikud; @urmas66 sinu otsa vaatan selles viimases küsimuses ) paigas on ning tekst on kirjutatud lugejat silmas pidades. Aga vot miks neil siduriostjatel kaani on vaja pahteldada? Ja kui aus olla siis ma pole ikka veel aru saanud, kuskohalt tulevad k-o-n-d-l-i-d* ja mis nendega tehakse ning kes toodab s-i-k-l-e-i-d?. On kellegi aimu?

* postitades sain aru, et motobotil on ammu (k)ondlitest ja (s)iklitest mõõt täis ning ta korrigeerib need alati möödaminne (g)ondliteks ja (t)sikliteks. Proovi kirjutada g asemel k, vaata mis juhtub või tsikkel ilma t-ta.

[bitter]

...ning kes toodab s-i-k-l-e-i-d?. On kellegi aimu?

Valgustan sind meeleldi . Toodavad näiteks Skimateria, Toko. Kes suuska sõidab, peab ka põhjasid hooldama, s.h. sik-liga kraapima:
http://www.nevene.ee/676,skimateria-s-r-cut-tsikkel.html
Motobot muutis muidugi lingi ära aga õnneks on Nevene 2 paralleelset lehte üles pannud. Tsikkel ja sik-kel.

[oil]

Spoiler:

Sa näita mulle esmalt ette, et kus ma selle koma valesse kohta panin. Siis ma panen ta õigesse kohta ringi:P

Ära näri tähte on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale kui mõnda kirjaviga parandad

Ok, kui ise küsid
"Ära näri tähte", on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad.

Lisasin puuduvad kirjavahemärgid punaselt. Sõna "kusjuures" järgi võib põhimõtteliselt ka koma panna, aga pole kohustuslik. Ma ise sinna ei panekski, sest komaga hakib teksti hirmsasti ära. "Ära näri tähte", on sellepärast jutumärkides, et see on tsitaat.

Tegelikult sellised pisivead, nagu puuduvad kirjavahemärgid, foorumi tekstis ei häiri. Häirivad tekstis läbivalt esinevad õigekirjutusvead, näiteks just sellised liigsed topeltklusiilid, millest praegune õigekirja puudutav jutt valla pääses. Samuti häirivad anglitsismid, kui sama asja saab vabalt eesti keeles välja öelda. Kõige hullem vist on "garaage" garaaži asemel.

Noh tegemaks see lause täitsa õigeks, on tarvis kirjavahemärke kasutada teisiti.

„Ära näri tähte” on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad

Esimeses osas pole üldse koma vaja (EKI). Seejuures ka stiililiselt mitte, kuna seda lauset lugedes ei tehta mu arvates pausi. Kes teeb, võib sinna stiililisuse ettekäändel koma panna. Ja kui koma panna, siis ikka enne jutumärke

Teises lauses on koma tarvis, kuna peale kui kasutamist on varjatud öeldis või öeldis (antud juhul parandad).

Tsiteerin siinkohal Eesti keele käsiraamatut: https://www.eki.ee/books/ekk09/index.ph ... %C3%9C_128

Otsekõne järele enne kinnijutumärki pannakse olenevalt otsekõne suhtluseesmärgist küsi- või hüüumärk, väitlause puhul koma, kui saatelause järgneb otsekõnele, või punkt, kui lause lõpeb. Nt „Kas ma olen õiges kohas?” küsis külaline. Mari hüüdis: „Tule siia!” „See on tõsi,” vastas Jüri. Jüri vastas: „See on tõsi.” „Mine koju,” ütles Mart, „ja too mulle juua!” „Kas olete kindlad,” küsis õpetaja, „et midagi korrata pole vaja?” „Vasta!” ütles ta. „Miks sa ei vasta?”

Siin foorumis näidislauseks kujunenud lause algab otsekõnega ja on hüüdlause. Seega peab siin otsekõne lõpus olema hoopis hüüumärk. Mul oli valesti see, et panin koma ja panin selle pärast kinnijutumärki. Peab olema hüüumärk ja enne kinnijutumärki. Ja eespool nimetasin veel valesti et see on tsitaat, tegelikult on otsekõne, nagu käsiraamatus kirjas.
Seega siis praegune versioon näidislausest, kus kõik muudatused algsest on punased:
„Ära näri tähte!” on äärmiselt levinud mentaliteet. Kusjuures uskumatult närvi lähevad inimesed selle peale, kui mõnda kirjaviga parandad.

Oot, ei-ei!

Kuskohas on otsekõne? Otsekõne on ikka hoopis midagi muud kui antud näidislause.

"Ära näri tähte" ei ole siin mingi otsekõne vaid tsitaat ja kogu lause ei meenuta üldse hüüdlauset.