Teema poolitatud teemast Rumalad või segased küsimused viewtopic.php?p=842361#p842361
E Jaan 13, 2020 10:21
Vt. allpool
Õhuniisutajat oskab keegi soovitada või enda kogemustest rääkida? Võiks jääda kuni 150€ piiridesse.
Minul selline (https://www.euronics.ee/t/38859/kodumas ... 2322002010) ja olen rahul.
Oleneb ruumi suurusest ja õhu kuivusest võib vaja minna suuremat mudelit.
Töötab ka öösiti madalama kiirusega ja minu und ei sega.
Olen kuulnud,et ultraheliga töötavad seadmed ei ole väga tõhusad.
Kuna endal pole selliseid olnud, siis ei oska sellel teemal rohkem kaasa rääkida.
See sama mudel on jäänud silma. Kaua reaalselt filter vastu peab? Kas peale filtri on vaja olnud ka muid hooldusi teha regulaalselt?
Endal on silma jäänud selline, jutu järgi suht hooldusvaba. https://www.airvitamin.ee/toode/kuuma-a ... red-valge/
Seade läheks magamistuppa 16 ruutu. Mis ilmselt eeldab, et uks on kinni kui seade töötab. Mis võib keeruliseks osutada. Keegi teab rääkida kuidas niiskus levib ja seguneb terves koduskui niisutaja on kuskil nurgas ühes toas?
Niipalju nagu ma aru olen saanud siis ultraheli puistab kodu üle ka nn vee mineraalidega ehk kodu saab ilusasti valgeks, kui just dest vett ei kasuta või hüper super filtreid. Antud juhul eeldaks, et niisutaja maksumus kui jooksev maksuvus oleks mõistlik ega eelda pidevat hooldust, et masin töötaks pädevalt. Pigem vaatan siis kuuma auru või naturaalsete õhuniisutite poole.
Oleks need ainult jätkusuutlikud lahendused. Peale kuivati ostu pole enam kodus restigi kuhu panna pesu kuivama ja potist tulev niiskus ilmselt ei mõju ka köögimööblile pikas võtmes hästi. Et ei saaks öelda, et poleks proovinut mõlemat siis 2 masinatäit pesu suutis tõsta 5% kuskil lühikeseks ajaks ja peale paariminutist keetmist hakkas mööblist kahju. 
Beurer LB88 on täitsa asjalik õhuniisutaja.
Kahesüsteemne ehk saab valida, kas ultraheli, kuumutades või mõlemad koos.
Isegi Prismas müüakse ja seal ilmselt kõige parema hinnaga ka.
Võid PS kirjutada, kui täpsemalt huvitab.
tegemist on nagu päriselt probleemiga või lumehelbekeste pseudoprobleemiga?
hea näha kuhu meid äpindus ja idundus viinud on 
kõlab nagu ultramoodsate inimeste mure
misasi, õhuniiskus? (ehk liigakuiv õhk)
mõnel juhul on see ehk tõesti lumekeste kui õhuniiskuse tasem enne muresema hakkamis mõõdetudki ei ole. agaüldiselt mingi 10% on ikka päris reaalselt päris halb!
10% REAALSELT ei ole üheski korteris/majas. Kehvemal juhul 20-30 vahel võib olla mingil perioodil.
Miks see pseudprobleem peaks olema? Õhuniiskus on väga oluline elukeskkonna osa, ideaalne õhuniiskus siseruumides on 30-50% vahel, üle 60 kipub elamine hallitama ja alla 30 kuivavad limaskestad ja silmad, nahk läheb kuivaks, uni on märkimisväärselt viletsam ning organismi vastupanuvõime igasugusele jamalale alaneb silmapaistvalt.
Muidugi võib alati ja kõikjal väita, et (pane siia sobiv probleem) ........ on nõrkadele aga mõistlikus maailmas ainult lollid kannatavad ja kiidavalt kuidas jube ägedalt isane on olla. 
Ja selle võrra on küll moodsate inimeste probleem, et kui elad 30 või rohkem aastat tagasi ehitatud majas mida pole kaasaegeks renoveeritud siis need on piisavalt hõredad, et sisekliimat sobivana hoida.
Maciga absoluutselt nõus ja kui omal probleemi pole, siis ei maksa targutada.
Endal sundvent + põrandaküte ja talvisel perioodil näitab niiskusmõõdik 20% ja seda põhjusel, et väiksemat väärtust see lihtsalt ei kuvagi. Seega tulla jutustama, et 20-30 on ainult teatud perioodil või teema on üldse pseudoprobleem, on lihtsalt BS ja väärt endale hoidmist. Kes vanades puumajades või olematu ventilatsiooniga kortermajades elavad, lisaks botaanikaaeda peavad, pesu toas kuivatavad jne., siis neile on see arusaadavalt tundmatu probleem.
Stadler Oskar niisutajast kogemust jagades, siis mul magamistuba 21 m2 ja väiksem mudel suutis 30% lähedal hoida pidevalt töötades. Toa uks praktiliselt suletud, temp. keeratud 21 kraadi kanti ja sundvent. Sel hooajal viskasin suurema mudeli magamistuppa, see siis suudab pluss-miinus 40 kandis hoida, oleneb ka õues toimuvast. Mingil päeval vajub 33 kanti, teisel päeval 47. Ahjaa, sundvent soojustagastusega ehk niiskust langetavaid tegureid palju.
Filtrid, 2 kuud maks., siis on kasutegur juba suht väike. Ülemised osad kuivavad lihtsalt ära ja ei niisku enam.
Müra, nii ja naa. Mind ei häiri, naist pidavat häirima. Mul töötab 3-nda kiiruse peal. Väiksemal on 2 kiirust ja ausalt öeldes madalama kiirusega oli kasutegur suht olematu ning minu arvates müra isegi suurem. Mitte ventilaatori vuhin, vaid mootori pinin-kumin, krt teab kuidas kirjeldada, oli häiriv. A suuremal kiirusel äkki vendivuhina tõttu seda lihtsalt ei kuulnud. 
1-toaline 34m2, maja keskel renoveerimata paneelikas 22% viskas ära talvel. Muidugi võis asi selles ka olla, et mul taatlemata seade ja näitas nii mööda. 
Uus tööstushoone sandwitch paneelidest kokku laotud soojustagastusega vent ja õhuniiskust 8% nägin ära kontoriruumis ja hoone oli alles hiljaaegu ehitatud. 
Silmad täiega kuivasid peas seal ruumis töötades.
oleks ma ka nii tark ja jagaks seda va ehituse värki...elaks ka kaasaegses kile-papi-kipsi-pleki onnis.
võibolla avastaks siis endal veel gluteeni- ja laktoositalumatusegi kõigele muule lisaks
Tõin endale ka Stadler Form Oskar (2 filtriga, keskmine mudel) ära ja saab hakata katsetama. Mõlemad mõõdikuid näitasin pidevalt 30+-2 õhuniiskuseks. Kas see oli nende minimaalne mida suutsid mõõta või mitte, ei tea ja ei oma suuresti ka tähtsust. Põhiline probleem on ikka kuiv nina ja nüüd lõpuks ka kurk/silmad.
Sammuti sundvent koos soojustagastusega ja põrandaküte. Tänasest ka kuivatusrest ehk mõni asi jõuab ka nüüd niisama kuivama, muidu kuivati. Ainukene koht kust peale pesemise niikust veel tuleb on nõudekas aga ma usun, et see on ka minimaalne kogus. Peale pesu teeb sundvent ja põrandaküte selle niiskusega üks null seal.
Viskasin keset elutuba, 2h sain 30 pealt 35 peale kuskil. Niisama testiks. Ilmselt sealt ka tema võimekus nii suure ruumi niisutamiseks lõppes või oleks lõppenud. Hetkel magamistoas on olnud tõus märgatav 10+%. Müra oskan hommikul kommenteerida.
Mis su sisse ja välja % on seadmel? Ala või ülerõhk? Oled kuidagi mõõtnud ka ppm ja vastavalt sellele mahte muutnud? Võibolla kui väiksema võimsusega suudaks taga normaalne ppm siis läheks ka vähem niiskust välja?
Mul näitab L/sek ja see on mingi 70+. Ma ei viitsi garaazi minna, puusalt tulistades on vist 76 sisse ja 70 või 72 välja, kerge ülerõhk siis. Väiksem või siis aeglasem õhuvahetus aitab kindlasti hoonesisesele niiskustõusule kaasa. Osad naabrid ka teevad sedasi. Samas mulle meeldib, et toas on on värske õhk ja no, et mehelõhna lastes see terve tund toas ei püsi Pole kahjuks sellist lahendust, et ainult kõik plussid oleks. Millegi arvelt tuleb ikka lõivu maksta.
Vaatasin just ka magamistoa näitu, hetkel 41% ja tänase päeva min ja max on olnud vahemikus 36 - 47.
Keegi ei luba sul tänapäeval "hõrdedat" maja ehitada, kõik olgu õhutihe, fresh-klapid on möödanik ning õhk korduvtöödeldud. Kogu selle jama tulemusena läheb hoone sisekliima tuksi ja siis käid mööda foorumeid ja küsid, kuidas õhk uuesti elamisväärseks saada.
See ilmselt ei mõjuta kas vent on soojustagastusega või mitte? Õhu muudab kuivaks õhuvahetus ehk kui õuest tulev õhk soojeneb ruumi temperatuurini (ja siin ei tohiks vahet olla kas köetakse enne sisse puhumist või soojeneb toas ise), siis selle õhu suhteline niiskus langeb.
Postituse autor vaatab oma selja taga olevat niiskusmõõtjat ja näeb numbrit 57% ehk omal õnneks õhu kuivusega probleemi pole
Macintosh kirjutas: ↑13 Jaan 2020, 22:45Spoiler
Keegi ei luba sul tänapäeval "hõrdedat" maja ehitada, kõik olgu õhutihe, fresh-klapid on möödanik ning õhk korduvtöödeldud. Kogu selle jama tulemusena läheb hoone sisekliima tuksi ja siis käid mööda foorumeid ja küsid, kuidas õhk uuesti elamisväärseks saada.
Hetkel saab ju alla 220m2 eramuid veel B energiaklassi nõuete järgi teha. Kui raatsid katusele terve hulga päikesepaneele toppida, siis on sul täitsa lootust fresh klappidega hakkama saada. Samas minu arust soojustagastusega ventilatsioon on küll kuldaväärt asi. Saad kenasti reguleerida õhu vahetust ruumis ja filtreerib väljast tuleva jama ära (ala õietolm). Kevadel ei saa ju aknaid ka lahti teha, kui tuba mingit rohelist ollust täis. Lisaks veel sääst küttekuludelt. Ise vähemalt tahaks enda elamises kunagi selle välja ehitada, aga ei ole veel sellist vaba finantsi, et korralik asi saada, mitte lihtsalt linnuke kirja. See, miks soojustagastusega ruumides talvel õhk ära kuivab, on lihtsalt sellest et hoones on hea ventilatsiooni seade ja kehvasti reguleeritud/puuduvad andurid nt co2 õhu kvaliteedi jaoks. Ala uhab ruumis õhku nii ringi nagu oleks pidevalt keegi olemas. Lisaks on tänapäeval olemas ka juba niiskustagastusega ventilatsiooniseadmed.
Hõredat maja võib ju odav ehitada olla, aga kes seda üleval pidama hakkab? Terve Tartu neid nõuka lõpuaegseid "losse" täis, kui küte ei maksnud veel midagi. Sooja garaaži pärast üks selline sai ostetud, aga paras peavalu on ikka nõuka aegsete lahenduste parandamine. Numbrid muutusid viiekohaliseks juba esimene aasta ja ma pole fassaadi soojustamise juurde veel jõudnudki. Targem oleks korraga alguses õigesti teha, sest soojustus ise ei maksa ikka suht mitte midagi võrreldes muude kuludega.
Korduvtöödeldud õhk on ka ilmselt USA kirjanduse põhjal sul loetud. Põhjamaades Euroopas käib asi ikka teistmoodi.
Ei pea maja hõre olema. Võiks lihtsalt mõelda sellele, et elama ei pea tingimata kilekotis, vaid on muid variante ka.
Oma majas mul liigselt kuiva õhuga mingeid probleeme ei ole. Ja see on ise ehitatud maja. Korteris näitab näidik suht pidevalt 10%, hea kui vahel harva 20ni saab selle. Kuigi ma arvan, et see mõõdik ka võibolla natuke valetab ja asi päris nii hull ei ole siis eks ta tegelikult suht vastik ole ikkagi. Seda on tunda, nina, silmadega. Alla 30% võiks eluruumi niiskustase siiski mitte kukkuda.
Need, kes on oma eluruumid kilekotti ehitanud ja siis ventilatsiooniga ilge vilega muudkui õhku sealt läbi uhavad ning veel üsna kõrge temperatuuriliste radikatega kütavad ka, on ilmselt paratamatu olukorra ees sest ega tegelikult need pisikesed õhuniisutid ei suuda asja piisavalt palju parandada nagunii
tõe huvides pean miudugi lisama, et ma ei küsinud kellegi käest, mismoodi ma ehitama pean või mismoodi ma ehitada tohin 
Kokkuvõttes ei olegi vahet, kas küsisid või ei küsinud.
Kui ikkagi kaasvõitlejad näevad, et su ehitusalased teadmised, või käeline osavus soovida jätavad, siis on meil tsiklimeeste kogukonnas kombeks, et ikka aitame nõrgemaid seal kus saab. Enamasti hea nõuga. Mingitel erijuhtudel ka jõuga.
#MärkaInimest
ranel kirjutas: ↑14 Jaan 2020, 00:27Macintosh kirjutas: ↑13 Jaan 2020, 22:45Spoiler
Keegi ei luba sul tänapäeval "hõrdedat" maja ehitada, kõik olgu õhutihe, fresh-klapid on möödanik ning õhk korduvtöödeldud. Kogu selle jama tulemusena läheb hoone sisekliima tuksi ja siis käid mööda foorumeid ja küsid, kuidas õhk uuesti elamisväärseks saada.
Hetkel saab ju alla 220m2 eramuid veel B energiaklassi nõuete järgi teha. .......
Maja ei pea kohe kindlasti hõre olema,aga kui sul on põrandaküte või õhk-õhk soojuspump,avamis võimaluseta aknad ja sundvent siis tahes või tahtmata läheb õhk sellises ruumis kuivaks. Mul on kodus maja aknad(Fenestra),millel on nn tuulutus aknad ehk selline pikk ja 20cm laiune nagu eraldi avatav aken,millel on väljaspool rest ja sees topelt putuka võrk.tegi aknda palju kallimaks,aga on kõige parem mitte hädavajalik kulutus, mis seal majas tehtud. Tegemist on kivimajaga(aeroc 370mm+vill 100m+tellis fassaad). Vill on kõva plaat,millel kohe peal Dupont tuuletõkke paber. Villa põikivuugid teipisin ära,aga pikivuugid jätsin teadlikult teipimata,et ei tekiks 100% kilekotti. Olenemata vendist ja ei tea millest kõigest heast tänapäevasest veel,siis mina magan avatud tuulutusaknaga. Muidugi on parema sisekliima saamiseks mõistlik ka magamistoa temperatuuri alandada ja osta soojem tekk,kui külma kardad. Mul on magamistoas temp +18 ja veel lisaks öösel aken avatud.Paljude juures juures külas olles on ikka ilge piin magada,sest õhk on enamuses talumatult kuiv. Mul on maja ilma igasugu eriliste nõueteta 2005a projektiga,maakütte ja 2klaasiga pakett akendega,kuid soojus kaamerga mõõtmise tulemused on igati tänapäevased.Mõõtsin enda tarbeks,mitte nõuete jaoks. Küttekulu on ka igati OK ehk soodsam kui üldjuhul korterites.
Minu arust ei olnud eelmine küsimusepüstitus eriti rumal ega segane. Küll aga inspireeris mind küsima võib-olla veidi segasemat küsimust - kas on võimalik teadlikult õppida kunsti aru saada millal sul ei ole midagi tarka öelda ja sellest tulenevalt talitseda end seda mitte tegema.
Mu Mustaka paneelikale lasti ka freshkanalid seintesse, kui majale mõni aasta tagasi kasukas ümber sai. Oma 5/5-ga kahtlemata kiidan lae ja seinte soojust (suvel ka jahedam!) ja läbi voogavat värsket õhku, aga probleem tekkis küllalt liiklusrohke tänava poolsesse magamistuppa õhukanalist lekkiva müraga. Sai sinna kunagi ajutiselt osaliselt villatuust ette lükatud ja see võttis teravama heli maha, aga tegelikult peaks sinna orgunnima ikkagi spets summuti, mis rohkem õhku sisse laseks. On keegi kursis? Kanali pikkus 420mm, läbimõõt 111mm. Puhtalt läbi paneeli ja peno freesitud ava mõõt ilma sisetoruta. Ava on ülal akna kõrval, mitte radika taga nagu mõnes kohas.
Mul vist polegi kodus hügromeetrit. Kasutate digi- või analoogasju? Need viimased toimisid vist tamiilijupi pingsust mõõtes vms, nagu kunagisest tatikana maakodus lõhutud baromeeter-hügromeeter-termomeeter kombo ära lõhkumisest mäletan. 
Antud juhul ei ole tähtis kas on põrandaküte, laeküte, seinaküte, soojuspump, radiaatorid. Ja avamisvõimaluseta aknad ka kuidagi õhku kuivemaks ei muuda, õhk muutub kuivemaks ikka siis kui on hea õhuvahetus ehk akente kaudu palju värsket õhku sisse lased. 
Korrektsuse huvides pean Sciev'i täiendama: õhk muutub kuivemaks (väheneb õhu suhteline niiskus, RH%) ainult tema temperatuuri tõstmisel - õhuvahetus samal temperatuuril teeb "mitte midagi" . Absoluutne niiskus (g/m3) ei muutu seejuures oluliselt (oluliselt lisasin seetõttu, et temp tõusul õhk paisub natuke).
Kodus kaks õhuniisutit isegi kuskil keldris. Odavad kärakad, üks üritab mingit digiinfot mulle anda ja automaatikaga aga elu näitab et odavat ei tasu osta kui see huvitab. Külma auru puhuvad aga mõlemad. Kasutan reeglina ainult kui peres on respiratoorsete haiguste kahtlus või sümptomid.
Black kirjutas: ↑15 Jaan 2020, 04:44... liiklusrohke tänava poolsesse magamistuppa õhukanalist lekkiva müraga...
Omal ajal vaatasin ka variante ühe tänavapoolse freshi jaoks, ei olnud eriti mingeid variante. Mul pole ka liiklusrohke tänav küll. Aga pakun et see müra on pigem kõrgema sagedusega. Ma üritaks teha poroloonist poolkuid ja neid vaheldumisi külgedele sinna kanalisse panna. Arvestades et kõrged helid tahavad ainult otse liikuda, abiks ikka. Kui sul seal koormatega kallurid või sõelteta chopperid liiguvad on muidugi natuke teine lugu. Siis peab natuke rohkem vaeva nägema.
Aga vaata ka et neid sõelu saab vajadusel kätte ja ära pesta, sinna võib elu tekkida.Mul vist polegi kodus hügromeetrit. Kasutate digi- või analoogasju?
Ehituspoest ostetud seinakell termo- ja hügromeetriga. Minule täiesti piisab sellest täpsusklassist. Saad sotti küll millal võib jamaks minna.
Jutt oli sellest,et õhk toas on liiga kuiv. Radiaator kuivatab rohkem kui põrandaküte jne ehk mida kuumem küttekeha seda rohkem kuivatab õhku. Põrandaküte on tõenäoliselt kõige madalama temperatuuriga kütte keha eluruumidesse.
Point oli ju et mitte kuidas kuiva õhku lisaks saaks, vaid kuidas kuiva õhku niisutada. Ja selleks on tõesti kõige lihtsam ja ka tajutavuselt parim lahendus värsket õhku õuest tuppa saada. Vent avad akendes seinas jne.
Õuest tuleb niiskem õhk tuppa ,mitte vastupidi.
Värske õhk reeglina igaljuhul hea aga päris talvel (mitte praegu) see niiskuse jutt ei kehti kahjuks. Pakasega kisub niiskus hästi ventileeritud elamises ikka liiga madalaks. Reeglina siis ongi õhuniisutajatest enim tolku.
