urmas66 kirjutas: ↑15 Jaan 2020, 15:53

Point oli ju et mitte kuidas kuiva õhku lisaks saaks, vaid kuidas kuiva õhku niisutada. Ja selleks on tõesti kõige lihtsam ja ka tajutavuselt parim lahendus värsket õhku õuest tuppa saada. Vent avad akendes seinas jne.
Õuest tuleb niiskem õhk tuppa ,mitte vastupidi.

Eestis jääb talvisel ajal suhteline niiskus sinna 80-90% vahele. Võtame keskmiselt 85%. Kui sa ventileerid omale väljast terve toatäie 0kraadist 85% suhtelise niiskusega õhku ja soojendad selle 22kraadini on sul toatäis 22% niiskusega õhku. Kui väljast saad -10kraadist õhku 85% niiskusega siis toas üles soojendatuna on see vaid 12% suhtelise niiskusega. Ventileeri palju tahad aga ventileerimisega sellest kõrgemaks sa toas suhtelist niiskust ei saa. Aga kui toas juhuslikult on õhk sellest niiskem siis kuivemaks saad küll.

Kasuta tihedamalt vanni... kui seda pole pese tihedamini.
Siis võtke pere päevakavva õhu kvaliteedi tõstmine niisutamise teel:
Nt
Keetke kartuleid suure pajaga ja kui ise süüa ei jõua annetage kodututele (heategevus ju hinnas)
pese iga päev niiske lapiga põrandaid... eriti aitab pereelule kaasa, kui kaaslane seda käpukil teeb (elegantselt e, mitte koristuse eesmärgil, sest see on kaasnev hüve), pärast seda hoogne trenn. Siis võiks uuesti pesema minna...
Kuigi need tegevused on suht lühiajalise efektiga aga mis sa ikka loodusega võitled.

Mul pereelu praegu korras ja tundub, et veega kokku ei hoita.
Ah mis ma siin ikka, mul niisku 35-40 kandis, maaküte->põrand ja soojsutagastusega vent. Vent läheb paanikasse kui lühikese ajaga % tõuseb ja surub selle algseisus tagasi.

No ma ei tea, omas mustuses ligunemine pole väga teema ... k.a pere päevakavas aga kui siiski siis ega kuup vett ja selle soojendamine ka pikas ajakavas odav lõbu pole. Kõigil pole oma puurkaevu vms ja geisrit seda soojendamas.

Kohati oleks vist olnud mõistlikum juba perekooli konto ära teha ja niisutite kohta ka midagi teada saada, mitte sada erinevat võimalust kuidas enda kodu või kodu sisustust hävitada.

Aga infoks niipalju, et see üksik 50 ruudule mõeldud niisutaja Ossu on tõstnud keskmise niiskuse 30 pealt ₄₀ peale ja magamistoas, kus see ka töötab , ₄₅ peale. Kogupida on üle saja ruudu.Niisutaja ei tööta koguaeg ja kinnise uksega suudab 50+ sisse võluda. Ainukene miinus, mille üle hetkel kurdaks on relee klõpsimine ja vendi täiskiirusel käivitamine ja siis aeglustamine. Aga suures pildis 129€ eest ei oska muud öelda kui:

tegelikult aitab lõpuks ikka vaid märja naise võtmine ja tema pidevalt märjaks ajamine. kui veel mitu korraga suudad kuidagi ühe katuse all pidada siis on suur õhuniiskus täielikult garanteeritud!

Alterjor kirjutas: ↑15 Jaan 2020, 17:40

No ma ei tea, omas mustuses ligunemine pole väga teema ... k.a pere päevakavas aga kui siiski siis ega kuup vett ja selle soojendamine ka pikas ajakavas odav lõbu pole. Kõigil pole oma puurkaevu vms ja geisrit seda soojendamas.

Kohati oleks vist olnud mõistlikum juba perekooli konto ära teha ja niisutite kohta ka midagi teada saada, mitte sada erinevat võimalust kuidas enda kodu või kodu sisustust hävitada.

Aga infoks niipalju, et see üksik 50 ruudule mõeldud niisutaja Ossu on tõstnud keskmise niiskuse 30 pealt ₄₀ peale ja magamistoas, kus see ka töötab , ₄₅ peale. Kogupida on üle saja ruudu.Niisutaja ei tööta koguaeg ja kinnise uksega suudab 50+ sisse võluda. Ainukene miinus, mille üle hetkel kurdaks on relee klõpsimine ja vendi täiskiirusel käivitamine ja siis aeglustamine. Aga suures pildis 129€ eest ei oska muud öelda kui:

Võin küll eksida aga seal peaks olema režiim, mis töötab ainult soovitud kiirusel. Siis jääb see nn. relee klõpsimine ära.

Ei ole. Saad valida soovitud niiskuse % (mis on mingi ebamäärane) ja masin siis ise mõõdab ja lülitab end sisse-välja. Teine võimalus on see niiskusesoov max panna ning siis uhab koguaeg ilma pausideta.

Mul kaks kallist niisutajat paar aastat töös olnud. 380 tk oli kui ostsin, hetkel seisavad mõlemad. Lihtsalt ei viitsi enam. Tava elus väga palju vahet polegi, kuigi parem on küll. Jooksulindil on muidugi on väga suur vahe. Nagu mägedes jookseks. Seda siis 65% peale pannes. Muidu põrandaküte ja suht tihti oli ala 20%. Sry vigade pärast, täna sain alles selle telo. Odava ja kalli vahe muidugi ongi et ei pea filtreid ostma....

Ilmselt sul siis tegemist Ossu suure vennaga, kus kaks venti ja tootlikus poole suurem. Ma saan aru, et on kolme varianti üldse saada.
neutraalne niisuti ehk filter märjaks ja vent puhub ringi - põhiline kuluosa on siis filter
kuum aur, kus siis toimub vee aurustamine - sellel üldiselt ei ole filtreid
ultraheli - katab kodu valge ollusega

Esimese hooga pole silma jäänud neutraalset aga ilma filtriteta aga pole ka väga kalleid niisama vaadanud. Hinnangute põhjal otsustasin neutraalse kasuks esimese hooga. Äkki keegib oskab kuuma auru varianti kiita?

Edit: Ok, 450€ või 250€ eest saab õhupesuri/õhuniisuti, kus siis tõesti on pestav puhastusketaste süsteem

Relee klõpsimine nii hull polegi, nigunii põrandakütte omad klõpsivad üksteise võidu vaid taaskäivitus kui on poole võimsuse peal. Taaskäivitudes lükkab korraks põõrded põhja ja alles siis poole peale. Öösel jõudiski sinna nn set point'ini ja iga natukese aja tagant tegi paar minutit tööd ja tagasi välja. Variant on tõesti panna max peale ja loota, et 60 või 65 tuppa ei suuda toota.

Mul ketastega jah u 12 mõlemal. A ega nende pesemine ka lõbus pole, kuigi kord kuus u. A hetkel soe talv põrandaküte madalamal ja kaminas vahel teen tuld. Kuna soojust salvestav ja päris suur, siis suht mõistlik... Muidu paak u 5l ja pm igapäev peab mõlemat täitma. Ala 160m2 siis see maja pool.

Maaks kirjutas: ↑15 Jaan 2020, 10:28

Korrektsuse huvides pean Sciev'i täiendama: õhk muutub kuivemaks (väheneb õhu suhteline niiskus, RH%) ainult tema temperatuuri tõstmisel - õhuvahetus samal temperatuuril teeb "mitte midagi" .

Kui lased aknast külma õhku sisse, ega see siis külmaks ei jää, väga kiirelt soojeneb toatemperatuurini.

urmas66 kirjutas: ↑15 Jaan 2020, 15:53

Radiaator kuivatab rohkem kui põrandaküte jne ehk mida kuumem küttekeha seda rohkem kuivatab õhku. Põrandaküte on tõenäoliselt kõige madalama temperatuuriga kütte keha eluruumidesse.
Õuest tuleb niiskem õhk tuppa ,mitte vastupidi.

Õues võib ta niiske olla, aga toas soojenedes olukord muutub. Ja siin ei ole vahet milline küttekeha selle soojaks küttis, põrand, radiaator või elektripliidile laotud telliskivid. Ma väidan, et radiaator ei kuivata rohkem kui põrandaküte. Omal on radiaatorid ja hetkel toas on suhteline niiskus 60% (see muidugi ei mängi mingit rolli siin, võin soovi korral saada ka 40% kui aknaid rohkem lahti hoida)

Vapsik kirjutas: ↑15 Jaan 2020, 16:08

Värske õhk reeglina igaljuhul hea aga päris talvel (mitte praegu) see niiskuse jutt ei kehti kahjuks.

Kehtib nii -20-ga kui praegu see, et õuest tulev niiske õhk toas soojenedes kuivab. Numbriliselt suurusjärgus praegu umbes nii, et lased +5C ja 80% suhtelise niiskusega õhu tuppa ja toas soojenedes muutub see 25% niiskusega õhuks.

Ja just suhteline niiskus ongi see mis rolli mängib. 30-kraadises 50 % suhtelise niiskusega õhus on reaalselt vett rohkem sees (absoluutne niiskus on suurem) kui 20-kraadises 80% suhtelise niiskusega õhus, aga inimene tunnetab niiskust ikkagi selle suhtelise niiskuse % järgi.

"Kui lased aknast külma õhku sisse, ega see siis külmaks ei jää, väga kiirelt soojeneb toatemperatuurini"

ja siis, tarkpea...soojeneb toatemperatuurini ning "õhust" tekib sinna sisse suurem kogus niiskust? ei maksa nii palju targutada kui asjast korralikult aru ei saa.
tee omale selgeks, misasi see SUHTELINE õhuniiskus tegelikult on ja kuidas need asjad käivad. ja siis tule ning paranda oma vead ära, mis sa siia üles oled kribanud

will111 kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 00:50

"Kui lased aknast külma õhku sisse, ega see siis külmaks ei jää, väga kiirelt soojeneb toatemperatuurini"

ja siis, tarkpea...soojeneb toatemperatuurini ning "õhust" tekib sinna sisse suurem kogus niiskust? ei maksa nii palju targutada kui asjast korralikult aru ei saa.
tee omale selgeks, misasi see SUHTELINE õhuniiskus tegelikult on ja kuidas need asjad käivad. ja siis tule ning paranda oma vead ära, mis sa siia üles oled kribanud

Mis psk see veel on?
Millisest "õhust" ja kuhu see suurem kogus niiskust tekib?
Selge see, et see sisse tulnud ja soojenenud õhk ei jää eraldatult kuhugi nurka seisma oma madalama niiskuse %-ga, vaid seguneb ülejäänud õhuga, aga kuidas "kõrgemat matemaatikat" kasutades ruumis niiskus muutub kui seal oli näiteks 10 m3 õhku niiskusega 60 % ja akna kaudu lasti sisse 5 m3 jahedamat õhku (ja samas siis ka 5 m3 60% niiskusega õhku läks toast välja), mis toatemperatuuri juures on 30% niiskusega? Kas niiskus toas suureneb?

vot seda mõtlen minagi, et misasju sa omale ette kujutad. või mis point on lisada, et õuest sisse lastud külm õhk toas soojeneb? on ikka avastus..

loe, mis vahe on sellel, millega ja KUIDAS oma eluruume köetakse https://www.electricradiatorsdirect.co. ... -the-home/ suht hästi on ära seletatud. ja ära palun rohkem oma huinjaa udu aja siia. muidu on jälle nii, et mõni võibolla usubki :S

will111 kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 01:07

vot seda mõtlen minagi, et misasju sa omale ette kujutad. või mis point on lisada, et õuest sisse lastud külm õhk toas soojeneb? on ikka avastus..

loe, mis vahe on sellel, millega ja KUIDAS oma eluruume köetakse https://www.electricradiatorsdirect.co. ... -the-home/ suht hästi on ära seletatud. ja ära palun rohkem oma huinjaa udu aja siia. muidu on jälle nii, et mõni võibolla usubki :S

Miks? Loe eestpoolt ka. Kui ma ütlesin, et
"avamisvõimaluseta aknad ka kuidagi õhku kuivemaks ei muuda, õhk muutub kuivemaks ikka siis kui on hea õhuvahetus ehk akente kaudu palju värsket õhku sisse lased"
ja selle peale oli öeldud:
"õhk muutub kuivemaks (väheneb õhu suhteline niiskus, RH%) ainult tema temperatuuri tõstmisel - õhuvahetus samal temperatuuril teeb "mitte midagi"".

Ei toimu ju mingit õhuvahetust samal temperatuuril, mis "mitte midagi" ei tee, vaid õuest tulnud külm õhk soojeneb ja sellega niiskus langeb.

Mul ei ole vaja sel teemal mingeid suvalisi inglisekeelseid jutte hakata otsima ega lugema, see teema on niigi selge. Arvatavasti sul ka sellise diagrammi kasutamisel ajusse erroreid ei viska? http://www.eau.ee/~mhovi/soojus/Picture%20047.jpg Kui toas hoida samat õhutemperatuuri, siis on ka nii radiaatorite kui põrandakütte korral niiskus sama. Kui sooja põranda korral arvad, et pea võib natuke jahedamas olla ja õhu temperatuuri madalamana hoida, siis muidugi see natuke mõjutab niiskust, aga erinevate kütteallikate võrdlemisel eeldasin ikkagi, et temperatuur hoitakse sama (ühes eelnevas postituses "Ja siin ei ole vahet milline küttekeha selle (õhu) soojaks küttis"). Kui hakata juba kõikvõimalikke muid tegureid mängu tooma, siis räägime ka reaalsest olukorrast, kus hästi soojustatud eramajas on põranda temperatuur praeguse ilmaga nii madal, et selle kohta ei saa kuidagi öelda SOE, lihtsalt ei tunne mingit soojust. Ja siis keeratakse kütet juurde, hoitakse toas 25 C, et põrand oleks soe, sest PÕRANDAKÜTTEGA ju "PEAB" põrand soe olema. Ja kokkuvõttes siis on ruumis õhk kuivem kui radiaatorküttega paneelmajas kus on 21...22 C ja keegi ei kurda külma põranda üle kuna all elavad naabrid või on all kelder, mis keskküttega majades on tihti sama soe nagu korterid kuna keldris jooksevad vanad olematu isolatsiooniga küttetorud.

Kodanikud, kes te selles teemas sõna võtate, lugege palun seni kirjutatud tähelepanelikumalt - osad kirjutised on nimelt õhu niisutamisest aga mitte kuivatamisest
Willi ettepanek "pidevalt märgadest naistest" on päris lahe, aga see pole lahendus kui pead igapäevase leiva teenimiseks tööl käima kusagil, sest see looks naabritele "liiga soodsa pinnase".
Ma pakun välja natuke teistsuguse lahenduse: võtke akvaarium koos kaladega!

will111 kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 09:22

võimalikult suur akvaarium seejuures

Otse loomulikult

võimalikult suur akvaarium seejuures

Sciev kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 00:18

Vapsik kirjutas: ↑15 Jaan 2020, 16:08

Värske õhk reeglina igaljuhul hea aga päris talvel (mitte praegu) see niiskuse jutt ei kehti kahjuks.

Kehtib nii -20-ga kui praegu see, et õuest tulev niiske õhk toas soojenedes kuivab....

Sa keskendud liialt ühele füüsikalisele faktile. Lisaks temperatuurile on väljas ka teised ilmastikutingimused.

Huvitav et keegi pole veel asja teist külge puudutanud - liigne õhuniiskus toas, põhjused ja sellega tegelemine. Mulle õudsalt meeldivad telekanalitest läbi lipsavad lahendused - kui toas on liigne niiskus, osta niiskusekoguja. Kui sealjuures hakkab su oma s..ahais sind ennast ka juba segama, tee "õhuvärskendajaga" mingit Poola rahvatantsu. Tundub et Henkelil on kõikidele probleemisele lahendus olemas. Ma kerin reeglina reklaamid edasi, pole märganud mis keemiaga nad liigmadalat niiskustaset lahendavad?

Vapsik kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 10:10

Sa keskendud liialt ühele füüsikalisele faktile. Lisaks temperatuurile on väljas ka teised ilmastikutingimused.

Millised, mis mõjutavad aknaid avades toa niiskust?

Sciev kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 10:16

Vapsik kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 10:10

Sa keskendud liialt ühele füüsikalisele faktile. Lisaks temperatuurile on väljas ka teised ilmastikutingimused.

Millised, mis mõjutavad aknaid avades toa niiskust?

Suhteline õhuniiskus väljas antud hetkel?

ta kuskil muteada väitis, et see on koguaeg konstant

sellest on vist ka raske aru saada, et akenda avamine ei tekita alati, iga ilmaga ja absoluutselt kõigis tingimustes teps mitte sama efekti toa sisekliima muutuse mõttes

will111 kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 09:22

võimalikult suur akvaarium seejuures

Bassein, purskkaev või jacuzzi elutoas oleks veel efektiivsem. Arvatavasti isegi liiga palju

Tea midagi, võib ka täpselt paras olla. Eks oleneb, mis ilm õues parasjagu on ka. Ma olen kasutanud korteris päris suuri "aurustuspindasid" korraliku alt kuumutusega ja asi toimis ning aitas küll aga oli tunne, et võiks siiski palju rohkem olla seda pinda, kust õhku vett lisaks aurustuks.

Vapsik kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 10:20

Sciev kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 10:16

Vapsik kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 10:10

Sa keskendud liialt ühele füüsikalisele faktile. Lisaks temperatuurile on väljas ka teised ilmastikutingimused.

Millised, mis mõjutavad aknaid avades toa niiskust?

Suhteline õhuniiskus väljas antud hetkel?

Nagu ma ei oleks eespool näites kirjutanud millise temperatuuriga ja millise suhtelise niiskusega välisõhk tuppa tuleb ja kuidas see toas niiskust mõjutab. Kui arvaks, et ei mõjuta üldse, siis poleks ju % juurde pannud. Küll aga mõjutab see välisõhu niiskus külma ilmaga praegu teemaks olevat probleemi üsna vähe, olgu 10% või 100%, tuppa jõudes ja soojenedes võimaldab ikka saavutada liiga madalaid niiskuse numbreid toas.

will111 kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 11:46

ta kuskil muteada väitis, et see on koguaeg konstant

Idioot oled või... või mängid seda?

Sciev kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 17:42

1.Saad sa palun välja tuua milline osa minu 15.01 17:08 väitest ei vastanud tõele? Arvestades muidugi et see oli urmas66 jutu kommentaariks.

2.Kui nüüd asi ikka peeneks ajada on minu arust arvestatavalt suurt erinevus toa niiskusprotsendile ilusa päikeselise talveilma õhu ja eilse (pakun et ligi niiskusest küllastunud) õhu tuppa tõmbamisel. Lihtsalt tasub ka valemisse sisse panna kui juba hull arvutamine käib.

Kuna vastasid teisele postitusele, siis võibolla läks asi natuke segaseks tõesti. Ma sain esialgu aru, et mõtlesid, et praeguse ilmaga tuba ventileerides ei saa toas niiskust liiga alla ajada (et saab talvel, mitte praegu)?

Õhuniiskus praegu väljas on 90% (mu asukohas) ja temperatuur 5 C. Kui see kütta 24 C-ni, siis 27%. Ehk siis isegi praeguse ilmaga saab intensiivselt ventileerides toas niiskuse liiga madalaks ajada. Jah muidugi on erinevus kui ventileerimiseks tõmmata õuest -20 C õhku, siis piisab oluliselt vähemast ventileerimisest, et niiskuse % toas märgatavalt langeks. Mingit valemit ei pea selle leidmiseks kasutama, piisab lingitud diagrammi vaatamisest.

kaimex kirjutas: ↑15 Jaan 2020, 22:58

Mul ketastega jah u 12 mõlemal. A ega nende pesemine ka lõbus pole, kuigi kord kuus u. A hetkel soe talv põrandaküte madalamal ja kaminas vahel teen tuld. Kuna soojust salvestav ja päris suur, siis suht mõistlik... Muidu paak u 5l ja pm igapäev peab mõlemat täitma. Ala 160m2 siis see maja pool.

Mis aparaat sul täpsemalt on ja mis see ketaste pesemine endast kujutab? Äkki su aparaat parem ja efektiivsem kui see paberfiltritega Oskar.

M.T. kirjutas: ↑16 Jaan 2020, 23:49

Mis aparaat sul täpsemalt on ja mis see ketaste pesemine endast kujutab? Äkki su aparaat parem ja efektiivsem kui see paberfiltritega Oskar.

https://www.klick.ee/boneco-ohuniisuti-w490 Pm sellised. Filtreid pole pm sees on plastik kettad mis keerlevad ja puhub siis ketastelt niiskust õhku. Eks siis kettad tulevad ligased või katlakivised vms. Siis kraani all nuustikuga üle. Alumine paak sama moodi. Pm saab ise seada niiskuse %. Samas annab ise teada, kuna puhastada vaja.

Sa võid selle vendi asja udupeeneks arvutada,aga peamine selle asja juures on ikka see,et kuidas see sulle endale on tajutav. Mõõtetulemuse järgi võib sul olla kõik ideaalne,aga soojendamata värske õhu juurdepääs elamisse on ikkagi midagi muud, kui ükskõik kui udupeenete aparaatide abil saadud inkubaatori laadsed ideaalsed tingimused.
Mina pidasin silmas eelsoojendamata õhu juurdepääsu tuppa. Kui seda tuppa ei saa(avamisvõimaluseta-tuulutusklappideta aknad,sundvent) siis minu jaoks seal head olemist ei ole, ega tule. Niisuta ja ventileeri seda õhku palju tahad.
Mul endal on kodus saunaahi,pliit ilma siibrita ja kaminal siiber avatud koguaeg. Ma peale saunaahju ei küta neid põhimõtteliselt üldse(paar korda aastas kui sedagi). Niisketest ruumidest ja köögist on väljatõmbe vent(reguleeritav) koguaeg sees ja kõigil magamistubadel,raamatukogul-töötoal ja köögis on tuulutus aknaga aknad. Magamistubade laed on kipsiga ehk siis võiks öelda ,et hermeetilised,aga muud ruumid on puit-vineer lagedega ja need ka hingavad mingil määral. Siiani pole keegi kurtnud,et oleks liiga kuiv või poleks hingata midagi. Küttekulule see põhimõtteliselt rahaliselt ei mõju. Umbes 80€ kuus on küttekulu praeguste ilmadega, -10-15 kandis tuleb 50-70€ juurde ja kui on tõesti alla -20 siis on ka +100 olnud. Maaküte ja 213 ruumeetrit köetavat pinda. Ma olen rahul,sest minu endises elamises Õismäel on 69 ruutmeetri kulu suurem,kui minu kogukulu.

Mul vend elas aastaid Soomes ja ühes korteris oli õhk nii kuiv, et silmad-nina-kurk valutasid ja nina hakkas tal ükskord lausa verd jooksma. Ta pani radika alla suure purgi veega ja käterätiku ühe otsaga purki ja teisega radika peale. Rätik imes purgist vett, nagu küünlataht ning vesi auras radika peal olevast rätiku otsast kenasti tuppa. Sai õhuniiskuse parajaks ja mööbliga ei juhtunud ka midagi. Pidi vaid aegajalt vett purki juurde valama.

Mõte kahtlemata hea. Plekkradikas võib ainult pikapeale alt ära mädaneda. Mingi pikem-kitsam segu- või lillekast siis juba, saab rätiku tahina kenasti laiali vedada. Alupexiga täitetoru vedada, nivooautomaatika tekitada (loputuskasti ujukiga või peenemalt), ruloomootor õhuanduri järgi radikast cm kaugusel rätikut paaki ja sealt välja kerima ja isetoimiv süsteem olemas.