Sinu halvimad ideed tsikliga

[MotoGabriel]

Ma usun et kõik on mingil hetkel enda tsikliga midagi eriti lolli proovinud.
Näiteks tellisid omast arust mingi jube laheda jupi ja selgus et ratas nägi tegelikult hoopis väga totter välja? Sõitsid kuskilt absurdsest kohast läbi ja hiljem kahetsesid.
Siia võiks kõik taolised kogemused kas pildi või jutu näol üles täheldada.

Isiklik kõige lollim idee oligi vist kui ma proovisin koduste vahenditega magneeto terasest polti lahti keerata mingi toruvõtmega, otse loomulikult ma keerasin sellel pea otsast ära ja hiljem pidin tsikli ilusti Neeme juurde vedama.

Siin on ka veel häid näiteid: ja eriti loll idee videos:
Esimene ajas eriti naerma. Ehk vist pildi peal tellides nägi väiksem välja.

[mart211]

Ma pean vist paar tundi varuma, et siia teemasse saaks kõik kirja pandud

[puna]

Et siis külma rehviga korralikult peale keerata, leidsin ennast asfaldilt.
Ja jõud aitab igasugu poltide puhul ka
Eks neid asju ole kõigil siia kirja panna.

[mmz]

Kunagi esimese tsikliga keskhargil, töötava mootoriga, käik sees keti puhastamine lapiga on ilmselt suurim lollus, millega olen hakkama saanud. Lapp jäi keti külge ja tõmbas pöidla tagumise hammaka ja keti vahelt läbi... Õmblustest ei pääsenud, ent oleks võinud palju hullemini minna. Muidu ei räägiks, aga lihtsalt õpetuseks teistele, kui kellelgi peaks veel selline geniaalne idee tulema.

Lollus on ka näiteks halva enesetundega sõitmine. Kord läks rajal olles süda pahakas, mõtlesin, et lõpetan veel viimase ringi ega hakanud ka hoogu väga maha võtma. Kuna keha halvast enesetundest nõrk ja keskendumine polnud ka enam see, siis juhtus nii -
Ei tea kas olen loll või joodik või mõlemat, aga miski mind siiani hullemast on hoidnud ja taaskord läks tegelikult võrdlemisi õnnelikult.

[jan22]

Mõned suved tagasi kui olemasoleva motikaga otsustasin, et mis värk oleks kui prooviks palju masin välja läheb, idee tuli just hetkel kui olin Tallinna linnapiiri lähistel, teekate oli väga hea ja teisi liiklejaid mõned üksikud. Naine (tema olin otsustaval hetkel unustanud) oli hetkel sabapeal. Minul lõpes see sõit kenasti, saingi teada palju masin välja jookseb ja naiselt kuulsin kes ma tegelikult olen.
Nüüd midagi sarnast ei teeks.

[andrezoo9]

Mõtlesin kunagi metsas sõites et sõidaks kahe puu vahelt läbi,paraku oli aga lenks laiem...

[kurikristjan]

Üks idiootlikumatest ideedest eelmisel suvel oli vist peale teedel veidi peenestamist tekkinud saalekolksu ilmumist pohhuilt platsil rehvi edasi põletada ja paugutada... Lõppes see muidugi teab küll millega. Kamba peale arvasime et see pole ikkagi saale hääl ja tuleb klappide juurest... muidugi purjus peaga ongi üleüldse kõigest rohkem pohh kui muidu.

[Piipz]

Ühel suvisel motorüritusel sõitsid mingid ATV-d oma superrehvidega mööda jõge (nagu paadid) ning kuna ma olin just lõviburgerit söönud, siis läksin endurokaga seda järgi proovima.
Kaldalt hooga hüpe jõkke ja.... sinna ma jäingi, ei edasi ega tagasi, vesi istmeni ja pool ratast mudas kinni. Õnneks ürituselised tulid mind välja tirima.
Pärast veejoont istme all vaadates jäi õhufiltri sissevõtuavast ainult mõned millimeetrid puudu.

Kes mäletab see mäletab

Ühel suvisel õhtupoolikul tulin kesklinna poolt ja sõitsin mööda Sõpruse puiesteed. Kohe alguses olid mul kaks autot ees, vasakus reas mingi kaubik ja paremas reas politseibuss. Nad vast 100m olid kõrvuti sõitnud, kui mul ei pidanud närv vastu ja mõtlesin, et huvitav, mis politsei teeks, kui ma täisgaasiga kahe masina vahelt läbi sõidaksin. Mingi asi aga panigi mind seda tegema, lendasin nende vahelt läbi ja veel mitusada meetrit otse edasi, kiirus vast kuni 120 ja siis tõmbasin hoo alla tagasi 50 peale ning juba nägingi peeglis vilkureid.
Tuli siis politseihärra mu ratta kõrvale, küsis dokumente ning küsis, et "noh, mis sul juhtus???". Ütlesin halva vabanduse, et üks kaubik munes ees, lihtsalt sõitsin mööda. Võtab härra mu dokumendid, kõnnib autosse, tuleb tagasi, annab mulle dokumendid ja küsib, "aga mis kiirusega te arvate, et me teie ees töllerdasime"? (ma ei mõelnud sellele, et politseibuss on ju ka "kaubik").

Lasti mul niisama koju minna, kuid tunnistan, et ei osanud oodata nii õnnelikku lõppu..

Sõitsin Tallinnast Haapsallu läbi metsa üksinda, tegin niiöelda offroadi... Leidsin metsarajalt ühe põhjatu augu, kuhu ma ratta hooga sisse viskasin ja ise mitukümmend meetrit eemale lendasin. Korralikult lõi õhu kopsudest välja, ratas oli terve, ise olin ka, kuid see oli ka viimane kord, kui ma üksi endurotama minna julgesin. Oleks võinud väga hullusti minna.

[Thesaarlane]

Ai krt Piipzul mahlakad jutud

Eelmine suvi minnes Tabasallu oli ehitajate teel enne Roca ringi mega ummik. Ja siis püüdsin seal laveerida ridade vahel kui läks kitsaks. Ja vaatasin siis metsa poole seal viimasel sirgel ja lahvatas, et teeperv on ju vaba. Keerasingi teepervele ja sõitsin mööda liiva. Kuniks tulu suur silt vastu, hetkeks said kõik mõtted otsa. ( Suur, ajutine teetööde silt ja seisab kahel torul )
Algul krabasin pidurit, siis gaasi, siis pidurit ja pea alla ja sõitsin sealt alt läbi. Mõtte töö seiskus selleks hetkeks, puhas refleks.
Ise naersin kiivris, nii et tilk püksis ja vangutasin pead.

[M.T.]

Ai krt Piipzul mahlakad jutud

Eelmine suvi minnes Tabasallu oli ehitajate teel enne Roca ringi mega ummik. Ja siis püüdsin seal laveerida ridade vahel kui läks kitsaks. Ja vaatasin siis metsa poole seal viimasel sirgel ja lahvatas, et teeperv on ju vaba. Keerasingi teepervele ja sõitsin mööda liiva. Kuniks tulu suur silt vastu, hetkeks said kõik mõtted otsa. ( Suur, ajutine teetööde silt ja seisab kahel torul )
Algul krabasin pidurit, siis gaasi, siis pidurit ja pea alla ja sõitsin sealt alt läbi. Mõtte töö seiskus selleks hetkeks, puhas refleks.
Ise naersin kiivris, nii et tilk püksis ja vangutasin pead.

Suht sarnane oma kogemus. Riga sääreväristajaga külavahe teel täisgaasiga, tee lõpus oli aga tekitatud värav. Nii nagu vene ajal seda tehti, horisontaalne raudtoru. Väravat märkasin hilja ja pidurdada polnud enam aega, alt läbi poleks ka mahtunud. Kiire otsus keerata paremale ja lasta mööda põldu hoog maha. 5m pärast oli aga kõrge rohu sees ehitajate poolt kaevatud kraav ja sinna ma diagonaalis täie hooga sisse panin Võrr jäi tagurpidi rattad taeva poole ja gaas põhjas. Läks jupike aega, enne kui suu ja silmad mullast puhtaks sain, võrri seisma ja ta kraavist välja jõudsin tirida.
Teine oli Minsk 125. Sõbraga kahekesi seljas ja kohaltvõtt. 3-s poiss õhutas, et tehke kaapekat ka. Ma siis lolli peaga keerasin rulli põhja ja päästsin siduri. Tagasõitja jäi lolli näoga keset teed seisma ja vaatas kuidas ma tagarattal kimavale Minskile järgi jooksin. Lenksust lahti ei lasknud ja järgi joostes-lohisedes gaasi maha ka mitte. Lidusin siis mingi paarkümmend meetrit, üle ristmiku ja otse naabri võrkaeda Kahjud piirdusid õnneks ainult kõvera taganumbriga.

[Yerba]

1) Ilus kevad-suvine ilm ning asupaigaks Randvere tee. Mina rõõmsalt oma Grisoga. Äkki jokutab 50ga ees kolm väga sportlikku tsiklit-tsiklisti ning nende ees omakorda sinist värvi Skoda Superb. Tiksume siis niimoodi pool kilomeetrit juba. Mõtlen endamisi, et no hea küll, võib-olla lihtsalt sellist kevadilma nautivad sporttsiklitega kodanikud, lähen neist mööda ära.
Keeran siis gaasi juurde reipalt ja lähengi vurinal mööda. Möödamineku peal mõtlesin veel, et oot, sinine Skoda, selline pidi olema politseil küll olemas. Mööda jõudnuna sain aru, et ega ma ei eksinud. Suhteliselt kohe pandi vilkurid tööle ja tehti mind tuttavaks 89 km/h kiirusega. Õnneks see number oli küll kogu kiirus, mitte ületus. Küsiti veel rõõmsasti kui politsei autos istusin, et kas ma tõesti lisa-antenne ei näinud auto küljes. Ütlesin, et ei näinud, kuna sporttsiklitest möödumise mõte ajas adrenaliini nii üles ning üldse on üks ilus ja tore kevad-suvine ilm üle pika aja.. Tehti kiirmenetlus ja olingi 80 euro võrra vaesem.
Tagantjärgi mõeldes ikka täitsa loll, et sellises kohas ilmselgete politseiauto tunnustega masinast mööda pressima hakata.
2) 2011 aasta, juunikuu. Tuukri tänav uputab nagu kombeks juba saanud.
Lühidalt, sekundid 16 - 19 väärivad tähelepanu. Sisenen tsikliga kaadrisse vasakult poolt.

[Piipz]

Ühel motoorienteerumisel tahtsin shortcutti üle mingi heinamaa teha. Tegingi, kuid elektrikarjuse traati nägin alles paar meetrit enne selle tabamist. Käis hele plinnn ja sain traadiga piki säärt. Ronisin rattalt maha, imetlesin oma uut sinikat ning nikerdasin puruksläinud traadi kokku tagasi. Ühel suvisel ühisendurotamisel leidsime teepealt suht ületamatu ja sügava kraavi, kuid mida kattis siis üks vana puust jalakäijate sild. Läksin esimesena sillale, et küll ta raisk kannatab, kuid ei kannatanud, suure raginaga kukkusin koos tsikli ja sillaga kraavi põhja, minu õnneks oli kraav V-kujuline, sinna põhja ma mahtusin, kuid tsikkel sinna enam järgi ei mahtunud, muidu oleks rattaga ikka päriselt vastu pead saanud. Oli vaja üks 280 kilone ratas kaubikuga vedada punktist a punkti b, vahemaaks kümmekond kilomeetrit. Arvasin, et pole vaja rihmadega ratast kinni panna, istun ise ratta peal ja hoian kinni. Tee lõpus olid mul kõik 656 lihast pingul ja nahk märg. Võibolla polekski olnud nii halb idee aga osa süült langeb mu sõbrale, kes kurvi võttes minuga väga arvestada ei viitsinud.

Veel üks kraaviületus ühel soisel maal. Tulin metsapoolt, kuid valearvestuse tõttu sattusin ma enda hoovi asemel naabri hoovi, mida piiravasse kraavi ma ka kohe kinni jäin. Naabri koer aga ei olnud väga sõbralik ja niiiviisi ma jalga lasingi, ringiga naabri ukse taha, et ta oma koera kinni hoiaks kuniks ma oma motika ta hoovist minema sikutan.

[puhh]

Ei tea kust tuli see idee, aga oma esimese ratta esmakordsel õlivahetusel otsustasin, et kasulik on õlifilter korralikult kinni keerata. Ju tuli see otsus sellest, et juba lahti saamine oli paras piin - naela, torutangide jms tuli kangutada. Ning muidugi lahmas enamus õlist kõik ümberringi laiali. Ok, vana õli välja, uus filter õli täis ja külge. Lõplikuks kinnikeeramiks haarasin kõrvalt torutangid ning keerasin kohe südamest filtri kinni. Aga oh õudust. Sellega muljusin ära ka filtripleki ning kui peale seda sõitu läksin ja kohe hoolega peale keerasin avastasin ,et mul on justkui Bondi tsikkel. Ilus valge toss oli sabas, kuna muljutud plekk andis mõnest kohast järgi ja õli tilkus/valgus filtrist otse kuumadele sumpsi torudele. Õnneks kodunt väga kaugele ei jõudnud, ümberpöörd ja ettevaatlikult tuli koju loivata.

[Rein]

Toppida Dneprile peale vanaraua mehe käset ostetud käigukast, mis peaks korras olema Huvitaval kombel käsitsi käike labi lapates olidki kõik olemas, kuid kui mootoriga ühenduses on, siis 1 käik ainult ja vahel harva ka teine

[Pinchu]

Olin küll vaid selle pealtnägija, aga seda üsna lähedalt ja ehk sobib ka siia. Koos kolme tuttavaga lõkke ääres volbrööd tähistades tekkis noormeestel järsku mõte, et jube tore oleks nüüd kolmekesi Jawaga (see uuemat tüüpi) sõitma minna. Ronisid siis kolmekesi tsikli selga ja juht keeras gaasi põhja. Järgmisel hetkel olid kaks tagumist reisijat maa peal selili ning Jawa esiratastpidi lõkkes. Hea, et mahalennanutel veel niipalju reaktsioonivõimet oli, et kibekiiresti tsikli sabast haarata ja see lõkkest välja tirida, enne kui midagi süttinud oleks

[Loff]

Ühel motoorienteerumisel tahtsin shortcutti üle mingi heinamaa teha. Tegingi, kuid elektrikarjuse traati nägin alles paar meetrit enne selle tabamist. Käis hele plinnn ja sain traadiga piki säärt. Ronisin rattalt maha, imetlesin oma uut sinikat ning nikerdasin puruksläinud traadi kokku tagasi.

Jama el. karjus siis ju! Minu karjust Sa küll lappida ei oleks suutnud, kui siis ainult dielektriliste kinnastega

[zx12r]

Ei tea kust tuli see idee, aga oma esimese ratta esmakordsel õlivahetusel otsustasin, et kasulik on õlifilter korralikult kinni keerata. Ju tuli see otsus sellest, et juba lahti saamine oli paras piin - naela, torutangide jms tuli kangutada. Ning muidugi lahmas enamus õlist kõik ümberringi laiali. Ok, vana õli välja, uus filter õli täis ja külge. Lõplikuks kinnikeeramiks haarasin kõrvalt torutangid ning keerasin kohe südamest filtri kinni. Aga oh õudust. Sellega muljusin ära ka filtripleki ning kui peale seda sõitu läksin ja kohe hoolega peale keerasin avastasin ,et mul on justkui Bondi tsikkel. Ilus valge toss oli sabas, kuna muljutud plekk andis mõnest kohast järgi ja õli tilkus/valgus filtrist otse kuumadele sumpsi torudele. Õnneks kodunt väga kaugele ei jõudnud, ümberpöörd ja ettevaatlikult tuli koju loivata.

Mul õnnestus pmst üks ühele sama trikk teha oma esimesel tsiklil ise õli vahetades. Peale seda oli küll tunne, et mind tuleks ümberni**umisele saata, nagu kolleeg ütleb.

Enne olin samal õlivahetusel karteripõhjas oleva poldi, mis mõeldud õli välja laskmiseks, ikka toore jõuga kinni vägistanud, sain mõranenud karteripõhi näppus lähimasse keevitamistöökotta kupatada bussiga...

[Rotax]

Sain ka ühe maru geniaalse asjaga hakkama. Nimelt ratta mootorit lahti võttes pidin õli välja laskma. Lasin lõbusalt õli välja ja keerasin õlipunni näpuga õrnalt alla, et küll ma hiljem kokku ladudes kõik ilusasti kinni keeran. Mootor maha, laua peale ja lammutama. Kui kõik vajalik oli lahti võetud, siis tekkis paari päevane aeg, kui mootoriga tegeleda ei saanud, kuna oli vaja mõned jupid muretseda. Paar päeva hiljem ladusin kõik kenasti kokku, kallasin õli sisse ja läksin siis väiksele ringile(tagasi ma loomulikult ei vaadanud). Tagasi jõudes hakkas silma õlirada ja siis taipasin, et KURAT, punni ei keeranudki kinni. Kõik lõppes umbes tunni ajase õlipunni otsimisega umbes poole kilomeetri pikkuselt kruusateelt(leidsin lõpuks üles). Õnnekombel mootoris see kuiv olemine midagi halba teha ei jõudnud, kuna sõitsin uute juppide tõttu väga rahulikult ja väikeste pööretega.
...
Kuna ma elan maal on lähima asfaltteeni on mitu kilomeetrit. Olin umbes 14 aastane kui ükskord hiina 50cc krossikaga asfaldijupi peale sattusin. Kuna kruusa peal see masin tagarattasse tõmbamisega hakkama ei saanud siis oli kõva tahtmine seda proovida. Esimese asjana siis punn põha ja päästsin sidurit. Käis pauk - mina olin selili ja krossikas tegi veel kergeid hingetõmbeid gondlipilbaste keskel. Õnneks oli mul kiiver peas, sest pea käis päris hea kolakaga vastu maad. See oli väga hea õpetus mulle, miks kiiver ikkagi vajalik on.

[sinilind123]

Hakkasin transalpiga 5.käiguga burnouti tegema. Sidur andis koheselt saba.

mõni aasta tagasi lükkasin ratast tagurpidi garaazist välja, a ei mäleta mis see juhtus, et ratas kaldus paremale ära kuidagi (ise olin vasakulpool ratast) ja ei jõudnuki tagasi tõmmata enam, kukkusin siis rattale järgi porilompi.

[petz]

kas just halvim aga suht mõttetu tegevus...nimelt paigaldasin kunagi gs 500-le odava puig"i tuuleklaasi, see aga tekitas suht vastikut tuule müra, millest ei saanud ka päriselt lahti klaasi madalamaks lõikamisega.
mõni aeg tagasi ostsin banditile samasuguse klaasi, mõtlesin, et nüüd on teine ratas jas aab parem ja ehk oli eelmine kord tsikli viga aga taas kordus kõik .ei aidanud ka seekord klaasi nurga muutmine ega ka madalamaks lõikamine

[lauryx]

Pean alustama sellest, et tegelikult polnud see minu idee. Palju aastaid tagasi, kui veel Jawat omasin, sai sellega ikka päris palju ringi sõidetud. Bensiiniga aga oli koguaeg üks suur häda, nimelt seda polnud kunagi piisavalt, mistõttu ma ei kasutanud kunagi bensukraanil reservi asendid. Kord aga oli vaja poole peo pealt sõber poodi õlle järgi viia. Õues aga päris pime juba...loksuta palju tahad aga ei kuule miskit, kas paagis on või ei ole kütust. Too aeg polnud mobiiltelefoni ka, et tollega valgustada. No üritasin tänavavalgustuslambi all piiluda paaki sisse, et kas seal midagi paistab või ei. Sõber samal ajal tegi nalja, et välgumihkliga valgustab. Vehkis ja vehkis seal oma tulemasinaga kuni ühel hetkel.....käis hele sähvaks paagist välja, mina samal ajal just paaki sisse vaatamas. Järgmisel hetkel avastasin, et kuigi ma ennem istusin jawa sadula peal (tsikkel oli hargipeal) siis järgmisel hetkel olin ma jawast oma 5m eemal. Juuksed jäid pähe tänu nokamütsile, pimedaks ka ei jäänud, aga kulmudest jäin ilma ja silmi pilgutades ripsmed iga kord takerdusid nagu oleks takjariie nende asemel. Õnneks oli mõistust niipalju peas, et ei läinud leeki pärast ära puhuma vaid sai kork lihtsalt peale keeratud, mis leegi ära summutas. Õnnelik õnnetus. Poodi õllejärgi sai ka mindud, aga tagasi tuli tsikkel ikkagi lükata, kuna bensiin sai siiski otsal...

[chadmuska]

Minu halvimad ideed tsikliga(bike):

Märja muru peal järsk pidurdus(esimesega): lõppes kukerpalliga ja üleni rohusena/mudasena
Külma rehviga järsk kiirendamine asfaldil: lõppes kukerpalli/lõhkiste teksade/sinika ja kriimulise rattaga
Lõputu rehvi põletamine: puruks läks ketikaitse/nr märk/tagatuli

Kokkuvõtteks ei midagi uut ega erilist

[keltsik]

Planeta 3-ga nokka tõmmata. tidinn tinn tinn tinn, taevas, maa ja tagurpidi iz, ratas katkendlikult käimas, mootor tegemas rahulikus taktis tinn...tinn..tinn

[minim2gnus]

Valgusfoori alt minema gaas põhjas, samuti külma + slicki rehviga ning peale suurt paduvihma. Lõpptulemuseks, tagasõitjale võimas tulemöll sädemetes, plastikud kriimulised ning nukid lõhki.

[Hiid]

Klassivenna pannooniat üritasime mõnikümmend aastat tagasi käima saada. Sädet vaja kontrollida ju. Tal küünlaauk ilusti silindripea küljel. Ja seal augu ääres hea kohe küünal piibu sisse ja küünla külg vastu silkut ja - igatahes - vänta. Meetrine tulelont käis nina alt läbi. Meelde jäi raisk.

[Hardrocker]

Neid juhtumeid lugedes meenub sõprade jutustus ajast,mil mina olin alles põlvepikku poisike...
IZ-iga Pärnus paarutades ajal,mil bensiini polnud saada,otsustati foori all ratas välja suretada...kui roheline tuli hakkas paistma,anti tsiklile vänta ja kohe kuuma...ja tagaseisvale autole kümnesse!Olla saadanas tagurpidi käima läinud

[vanalendur]

Endalgi nõukaaegse tehnikaga juhtunud, et tagurpidi käima ja enne aru ei saa kui külili maas.

[madjs]

Öösel pimedas uduvihmas kimamine polnud eriti hea mõte. Sellest sain aru siis kui kohtusin vastutuleva auto tuledest pimestatuna põdraga. Kiirus oli üle 100 ja rattaks Jawa. Luud jäid terveks vist, võibolla mõni mõra oli ka, aga liha jäi asfaldile suht palju. Loodusõprade ja tehnika huviliste lohutuseks võib öelda, et põder jäi ellu ja Jawaga ei juhtunud ka suurt midagi. Se asi juhtus põrsapõlves.

Viimane suurim lollus oli kui sai KLE nukaketi laginat eiratud mõttega, et küll kestab. Ei kestnud ta ühti, pidurdamisel viskas klapid pähe, tagaratas jäi loha ja maoli maas ma olingi, sidurit ei jõudnud alla rebida. Püksid lõhki ja pükste taskus olnud mobla ka pilbasteks. Endal oli paar väikest kriimu, se muidugi suht ime kuna olin lühkarite ja t-särgiga. Ratas jäi terveks, asja juures oli hämmastav see, et nukad olid pea 45 kraadi metsas, sai märgid paika pandud uus ketipinguti ja läks käima. Kusjuures sõidab siiani tuttava käes. Veits müstika aga klapid jäid sirgeks.

[henrij]

Alustaks sellega et idiootsusel pole piire.Suvine aeg kaks teismelist nolki ja iz planeta 5. Planeeta oli viimased aastad kuurinurgas seisnud ilma igasuguse käivitusta. Mõeldud tehtud vaja asi sõitma panna.
Värske bensiin sisse kuid mitte ühte piuksu. Aku otsas, esimene ettejuhtuv aku sõbra isa audi 100 pealt. Sai kaalutud igasuguseid varjante kuhu aku paigaldada ja otsustasime et kõige mõistlikum oleks juhtmed külge ja seljakotiga selga. Sõit väga pikk polnud umbes 500-600 meetrit kui sõber killustikul esiratta alt pidurdas. Mõlemad jalgupidi all ja nädalake sai longatud

[Tsikkelröövel]

Erilisi lollusi pole rattaga juhtunud, aga üks veider asi vana Jawaga ikka oli. Tõmbasin ta jalalt maha ja tagaratas maandus täpselt varba peale. Varvast kätte ei saanud, tsiklile seisin aga nii lähedal, et ratast liigutada ei suutnud. Nii ümber vajusimegi keset tänavat, tsikkel ees ja mina järel.
Teine kord tehniline apsakas, sidurikorvi tagasi pannes unustasin selle mutri alusel seibil kõrvad üles painutada, loomulikult keris see mutter ennast sõidu ajal lahti kuni ühel hetkel hirmus ragin hakkas. Sidurikorvi lõhkus ära, muud ei juhtunud. Aga endal nii palju aru peas ei olnud, et mõista põhjust, miks sidur libisema hakkas. Muudkui reguleerisin aga trossist järgi.
Korra käisin sama vana Jawaga Kulbilohu krossirajal. Sain teada, et polegi krossiratas.