Biker.ee foorum

Ma natuke ironiseerisin selle nurga pealt et kui Venemaad võrrelda (Kui nii hirmsasti peab üldse võrdlema) Saksamaaga, siis on kontrast ühele poole viltu. Kui võrrelda enamusega aasiast (jätame välja Singapuri, Brunei ja mõne suurema linna), siis on pilt jälle teisele poole kaldu. Kogu maailma mastaabis on Venemaa ikka üle keskmise arenenud riik. Ükskõik millises riigis võid saada poest kehvemat ja paremat kaupa kui kaubamärgid on tundmatud. Nii Eestis, Venemaal, Soomes kui Saksamaal.
Suurtes riikides ongi perifeeria ja keskuste vaheline kontrast suur. Olgu see siis jällegi USA-s, Venemaal, Hiinas või kus iganes. Aga minu point oli selles et me tunneme oma naaberriigi olusid nii vähe et täiesti tõsimeelselt käib arutelu kas peaks sinna reisides kodust toidu kaasa võtma , samas me reisime näiteks Indiasse täiesti julgelt Iroonia ei ole suunatud arutlevate matkasellide kritiseerimiseks vaid eksisteeriva infosulu absurdsusele tähelepanu pööramiseks.

ats, oleme tegelikult ausad: vaatamata sellele, et vene köögi kiidetakse, siis seda head saab ainult kellegi eraköögis. Avalik toitlustamine on venemaal alati äärmiselt vilets olnud.

See minu küsimus algne küsimus oli siiski ajendatud ₃ nädalat Venemaal viibimise plaanile kaugele põhja, mitte kusagil keskustes tsillimise kohta paar päeva.
Muidu üldiselt, ma plaanin siiski paari päeva head metssealiha konservid jms siiski venemaale kaasa võtta. Kenasti aega kodus kenasti ära pakkida. Hinnaga midagi erilist ei võida, aga vähemalt tead, et peale pikka päeva sõitmist/jamamist ei pea mingit saepuru ollust sisse vägistama, kui mingi jama juhtub ja normaalsesse kohta ei jõua. Kohvikus saime küll super hea praadi (mingi meenutas pelmeeni, aga lapik ja veiseliha oli sees), aga eks teenindaja oli Marokost pärit ja oli väga õnnelik, et kellelgiga inglise keelt rääkida sai ja tegi superluks praed meile.

Praegu ongi, et iga kord saab mingit vene kraami koju veetud ja siis näeb, et mis hea ja halb. Õhtuks ootabki mind üks hatšoo konserv potis soojendamiseks. Siiski kõige rohkem panustan selle peale, et ostan ise toorained ja kokkaks ise midagi valmis. Maal üles kasvanud ja valmis produkte pole nagunii kunagi väga tarbinud.

Ja olgem ausad, 25a ja 27a vanad rattad nagunii midagi juhtub. Ma olen 99% kindel, et olenemata ettevalmistusest, midagi tee peal saab nagunii remontida.

mx77 kirjutas:

ats, oleme tegelikult ausad: vaatamata sellele, et vene köögi kiidetakse, siis seda head saab ainult kellegi eraköögis. Avalik toitlustamine on venemaal alati äärmiselt vilets olnud.

Avalik toitlustamine oli Venemaal kunagi, eemal suurematest linnadest, kehv aga suuremates linnades oli ja on ka täna võimalik igati hästi süüa ja juua .Minu arust pole küll põhjust nuriseda.Minu vist siiani parim restorani elamus on pärit aastate tagant Piiterist Vassili saarelt, restoranist Imperial.Võrratu toit ja veel võrratum teeninduse tase.
Ka nõuka ajal oli Piiteris ja Moskvas paljud restod keskmiselt vaata,et uhkemad ja parema köögiga kui meil.Või siis ütleks pigem,et paremaid oli rohkem kui meil.
Samas on ka meil võimalik kuskil maantee ääres sellist jama osta ,et anna olla.Paar aastat tagasi käisin Viljandi mnt-l Võhma ristis olevas söögikohas ja see ei jäänud oma vene "analoogidele" ei olme ega ka toidu kvaliteediga kuidagi "alla".No ikka paras saast oli see papp taldrikul snitsel ja mikros soojendatud friikad.Kohv oli ka selline solk,et viskasin minema.Samuti on venemaal tee äärseid kloaake ja samas ka igati korraliku koduse söögiga kohti.
Maa on suur, valikuid palju ja silmad lahti+peaga peab mõtlema,enne kui midagi omale sisse lahmida,aga süüa kaasa vedada küll just vajadust pole.

urmas66 kirjutas:

mx77 kirjutas:

ats, oleme tegelikult ausad: vaatamata sellele, et vene köögi kiidetakse, siis seda head saab ainult kellegi eraköögis. Avalik toitlustamine on venemaal alati äärmiselt vilets olnud.

Avalik toitlustamine oli Venemaal kunagi, eemal suurematest linnadest, kehv aga suuremates linnades oli ja on ka täna võimalik igati hästi süüa ja juua .Minu arust pole küll põhjust nuriseda.Minu vist siiani parim restorani elamus on pärit aastate tagant Piiterist Vassili saarelt, restoranist Imperial.Võrratu toit ja veel võrratum teeninduse tase.
Ka nõuka ajal oli Piiteris ja Moskvas paljud restod keskmiselt vaata,et uhkemad ja parema köögiga kui meil.Või siis ütleks pigem,et paremaid oli rohkem kui meil.
Samas on ka meil võimalik kuskil maantee ääres sellist jama osta ,et anna olla.Paar aastat tagasi käisin Viljandi mnt-l Võhma ristis olevas söögikohas ja see ei jäänud oma vene "analoogidele" ei olme ega ka toidu kvaliteediga kuidagi "alla".No ikka paras saast oli see papp taldrikul snitsel ja mikros soojendatud friikad.Kohv oli ka selline solk,et viskasin minema.Samuti on venemaal tee äärseid kloaake ja samas ka igati korraliku koduse söögiga kohti.
Maa on suur, valikuid palju ja silmad lahti+peaga peab mõtlema,enne kui midagi omale sisse lahmida,aga süüa kaasa vedada küll just vajadust pole.

Moskva ja Piiter on tavalisest Venemaast sama kaugel, kui Maa Päikesest.
PS. Miks see Võhma söögikoht veel üldse elus on, on minu jaoks suur mõistatus.

Ma ei pidanud silmas ainult Moskvat-Piiterit vaid kas või Nižni-Novgorodi,Vladimirit,Kalugat jne.Igal pool on võimalik ikka täitsa korralikult-kvaliteeselt toituda.On ka suuremate teede ääres norm kohti.

urmas66 kirjutas:

Ma ei pidanud silmas ainult Moskvat-Piiterit vaid kas või Nižni-Novgorodi,Vladimirit,Kalugat jne.Igal pool on võimalik ikka täitsa korralikult-kvaliteeselt toituda.On ka suuremate teede ääres norm kohti.

Ok, ma viibisin kunagi nõuka ajal mingi aeg Nizhni Tagilis (see on see koht kus on maailma suurim vagunitehas, mis vaguneid ei tooda ), seal terve Tallinna suuruse linna peale ainuke normaalne söögikoht pelmennaja väga heade pelemeenidega, mujal oli juba hais selline, et kui uksest sisse astusid võttis pildi taskusse. Ainult et kaks nädalat jutti pelmeene vitsutada viskas lõpuks üle.

Minul on tavaliselt kohvris varuks mingi kindla kvaliteediga hädaabitoit, Eesti toitude kontekstis näiteks purgiseljanka või -hernesupp, või siis viimasel reisil olid need jaapanipärased kiirnuudlid suur hitt, mida Selver müüb. Asi ei ole mitte selles, et kuskil oleks riik kus head toitu ei saa, vaid lihtsalt vahel ei vea - kui vihma sajab ja grill-liha pakendist mingi aurutatud ketsitald vastu vaatab, siis on motivatsioonilanguse vastu mõnus see "turvatoit" välja õngitseda ja üks rahulik kõhutäis teha. Pärast seda on kõik jälle palju ilusam Eks loomulikult on maad mööda reisimisel alati igas liinis mingeid tagasilööke, aga kui see kõik lihtne oleks, stiilis et eesti toit, eesti muusika, eesti seltskond ja eesti ajalehed kõik kohvris kaasas, tee sile, gps täpne, ilm ilus, kuupäevad õiged jne, siis poleks see ju ka pooltki nii huvitav.

Üldine reegel minu jaoks Venemaal söögikohta otsides on see et söö seal kus mangaal tossab. Kui parasjagu ei tossa siis kannatab peatuda ka näiteks "Kavkaskaja kuhnja" vms juures. Kui kogu toit käib läbi uuni (ja seda on Venemaal tõesti palju) soojaks, siis liigun reeglina edasi. Usbeki kööki kohtab ka aga siis pead olema valmis lambalihaga toitudeks (mulle sobib). Nii üllatav kui see ka ei ole, Kesk-ja Lõuna-Venemaal võib sealiha leidmine olla kohati päris keeruline. Sellegi poolest erinevate vabariikide köökidega tutvumine on tore ja võiks olla reisi üks eesmärk. Ja ei ole mõtet lasta ennast eksitada mõttest et trassi ääres on ainult kiirtoidu kohad, linnas sees on see päris ja hea. Kogu elu käib avaral Venemaal trasside ääres. Tihti on linna ainsad restoranid just linna servas trassi ääres.

Selle nädala algul, Venemaal peatusin Moskva trassil seal kus oli palju rekkaid seismas.
Pikk rodu yhesuguseid putkasid kus igal samovar tossamas. Pooleliitrine lähker teed, 3 pirakat pirukat( juustu, õunte ja mustika moosiga) otse ahjust. Ja kogu krempel kokku 90 rutsi.
Pole maitsvamaid pirukaid kuskil saanud veel. Mõnusalt suured ja rasvas küpsetatud.

No jah, oma puutumatu tagavara on mõistlik igal pool reisides kaasas kanda ja mina kannan ka.Itaalias võid ka keset päeva söömata jääda,sest nad ei tee ju seal väiksemates kohtades enne kella 18-19 süüa.Aga suures piirdes ei pea Venesse minnes igapäeva toitu kaasa vedama.
Muidugi peab söögil ja söögil ikka veits vahet ka tegema,sest muidu saab põhja kiirelt alt ära.
Olime kolleegiga kunagi Tveri kandis(Moskva trass) tee äärses söögikohas ja suht värskelt praetud kotletid olid tehtud ilmselt pahaks läinud lihast ja olid selle peitmiseks hullult soolased.Üks hammustus ja sülitasin välja.Kolleeg samamoodi.Läksin taldrikuga leti juurde ja ütlesin,et ei kõlba.Mutt ütles,et "ma annan sulle uue kotleti" .Mina vastu ,et mina võtaks ikka raha tagasi.Mutt ütles rahulikult ,et "eks sa ise tead" , andis mõlemale raha ja võttis taldrikud.

Väike update. Pihkvas kohaliku aja järgi kell 21:13(meie aja järgi siis 20:13) argipäeval alkoholi ei müüdud. Aeg olevat täis. Ei tea, kas mingid seadused muutunud või mis teema sellega.

Aga lühidalt, mõttetu süüa kaasa vedada. Kõike on seal ja külluses. Kauba valik kohati suurem isegi, kui Eestis. Kui väga tahad Eesti asju tarbida, siis leiab neidki sealt poest, kuid hind on kallivõitu. Välja arvatud Eesti õlu, mis maksab kohapeal poes enamvähem samapalju kui meil Ainus häda on, et kohapeal poest keeruline saslõkki leida seast ja kanast, aga seda ei saa nagunii üle piiri kaasa võtta ega tsikliga vedada ka.

Pihkvas Lenta ja Spar kauplused. Spari ümber on umbes nagu meie lõunakas väiksemas mõõtmes.

Osade kaupadega on veel nii, et vean sealt endale Eestisse tarbimiseks, kuna hinnavahe täpselt samal kaubal 2x võrreldes Eesti hindadega.

2014 aastal oli juba õhtune kuivseadus Narva jõest ida pool.
Lunimise peale ikka anti

kurisookaru kirjutas:

2014 aastal oli juba õhtune kuivseadus Narva jõest ida pool.
Lunimise peale ikka anti

Suvel oli 22:00 veel. Seetõttu see nädal 21:13 oligi hämming.

Aga muidu isegi lunima ei pidanud väiksemates kohtades. Ju siis tundusime nii usaldusväärsed.

Tunnistage nüüd kõik kenasti üles et koolis vene keele tundides see keel ikka selgeks tegelikult ei saanud. Kes kroonus, kes töökollektiivis, kodus Vremjat vaadates, Moskva/Peterburi/Kaasani ülikoolides jne. Kõik sama mis praegu inglise keelega. Kogu aeg ja ruum oli vene keelt täis. Tõsi, täna saab koolist ka tiba paremat õpet

Koolis ei saanud isegi 7 aastaga vene keelt selgeks... ja siis kolisin Narva kui Eestis üldse kuskil igapäevaeluga selgeks saada vene keele, siis seda narvas. Eesti keelt praktiliselt seal ei eksisteerigi.

Ei hakka uut teemat tegema ja küsin siin hoopiski.
Kas keegi on viimase paari aasta jooksul sõitnud põhjapoolset teed mööd Jekaterinburgi?
Trass siis Novaja Ladoga- Vologda- Kirov-Perm-Jekaterinburg. Kõige rohkem huvitab Kirovi-Permi vaheline teelõik.
Olen kuulnud erinevaid arvamusi kuni selliseni välja....Киров-Пермь это мазохизм для избранных .
Äkki on siinsest seltskonnast ISE (kasvõi sõiduauto, rekkaga) seda teed sõitnud ja oskab öelda.
Ei huvita seal teel mingi vaatamine. Eesmärgiks on kiiremat/lühemat teed pidi Jekaterinburgi jõuda.

Hr.Nõel kirjutas:

Ei hakka uut teemat tegema ja küsin siin hoopiski.
Kas keegi on viimase paari aasta jooksul sõitnud põhjapoolset teed mööd Jekaterinburgi?
Trass siis Novaja Ladoga- Vologda- Kirov-Perm-Jekaterinburg. Kõige rohkem huvitab Kirovi-Permi vaheline teelõik.
Olen kuulnud erinevaid arvamusi kuni selliseni välja....Киров-Пермь это мазохизм для избранных .
Äkki on siinsest seltskonnast ISE (kasvõi sõiduauto, rekkaga) seda teed sõitnud ja oskab öelda.
Ei huvita seal teel mingi vaatamine. Eesmärgiks on kiiremat/lühemat teed pidi Jekaterinburgi jõuda.

Aasta tagasi käisin autoga seda teed mööda Vologdani ja sealt edasi põhja poole. Lühidalt, tee on väga hea, vaid Пикалёво ümbersõit (ringtee) oli kuumaastik.
Kuni Volhovini (Novaja Ladoga) on Murmanski trass ja tihedam liiklus. Пикалёво ja Tšerepovetsi vahel on kohati vähe asustusi ja metsa vahel sai pikalt 160km/h lasta.
Ivangorodist KAD-ini ja seda mööda Murmanski trassile on ka tips tops. Võib olla KAD-il mõnes kohas teevad remonti, aga tsikliga mahub ummikutest läbi.

Пикалёво, äkki võiks olla Pikaljovo

Hr. Nõel, Kirov-Perm, korduvalt sõidetud, täiesti normaalne (vene tingimustes) tee. Kohati on aukliku asfaldiga lõike, sarnast sellega, mida kevadel Demjanski juures sõitsime. Sellist on autoga vilets sõita kuid motikaga ei midagi hullu.

Tänud Divikas ja desmorado. Sõiduplaan koos ja lukus.