randel kirjutas: ↑02 Okt 2019, 23:03

Mina pole mingit vabandust saanud. Oleks oodanud, et vabandused saadetakse ikka sellele, kellele ka esimene mitte just kõige viisakam kiri saadeti. Veel kenam oleks olnud, kui keegi ametnikest oleks suvatsenud otse siia foorumisse kirjutada.
Mina näen antud sillas Urmase selgituse põhjal palju suuremat probleemi. Kui üks mootorratas koos juhiga võib silla konstruktsioone kahjustada, siis mis juhtub, kui rohkem kui 4 jalakäijat kogemata koos sinna sillale satuvad? Äärmiselt ohtlik olukord, tasuks algatada uurimine, kuidas selline ohtlik sild sinna rajati ja sild ka vastavalt massipiiranguga ja hoiatustega tähistada!
Kehvad ja otsitud vabandused kõigilt asjaga seotutelt.

Kui arvestada, et teoreetiliselt saaks sillale panna turistid haneritta seisma, siis tuleb välja, et rodu tsikleid silda ületamas ei pruugigi raskem olla... Rääkimata kahest LC4st...

Aga ma tegelt pooldan seda, et jätame selle silla ületamata (käekõrval pole võimalik).

Kokkuvõttes on suht OK arutelu selle ümber ja okeid reageeringud. Aga ametniku kiri ei olnud OK. Ja ma olen ka nõus, et vabandus oleks võinud ikka adressaadile minna. Urmase ees pole ju vaja vabandada. See oleks lihtsalt viisakus - mitte kellegi lumehelbelikkus.

Ma vabandaks ka: vabandan, et üle silla sõitsin. Sain aru, et pole mõeldud nii aga juba lahe tundus... Oli ka - ja ohtlik ei olnud. Rohkem ei sõida.

Ain kirjutas: ↑03 Okt 2019, 12:06

Ei ega ma saan ju väga hästi aru millest jutt ja mis on asja point! Selge on see ,et kui kuskil on mingi tee ja kuskil on mingi seltskond kes suunab suht aktiivselt seda teed kasutama siis on aja küsimus millal tekkib kellegil okas.

Pole kellegi mingit okast,siin pigem valla tegemata jätmine,kes oleks pidanud jalakäijate tee märgid kohe üles panema. Samas peaks ka silla ees olema märk-tahvel mitut inimest kannab jne.

Ma võtan veel viimast korda selle õnnetu silla osas sõna ja seekord ütlen otse, mida ma sellisest suhtumisest arvan.
TETi idee on algusest peale olnud pakkuda mototuristile teistsuguse seikluse võimalust. Ilmselgelt tingib see mõningase konflikti teatud huvigruppidega, kelle arvates asfaldilt maha tulla võiks heal juhul jalgsi ja parimal juhul paljajalu. Raja seaduslikkus on mulle prioriteet number 1 praegu ja tulevikus ja kui on kahtlusi, kas mingi koht on sobiv mootorratturitele, jätan selle rajalt välja.

Jõgisoo sild asub 250 inimesega külas (01.01.2019.a andmetel) ja kummalgi pool silda on vaid mahasõidutee Pärnu maanteelt ilma igasuguse kõnniteeta. Kõik majad on mitusada meetrit eemal. Ilmselgelt on umbes meetrilaiune sild projekteeritud esmaselt jalakäijat silmas pidades, selles polegi mingit kahtlust, aga kainelt mõtlev inimene saab ju aru, et sellises asukohas asuvat silda on kohatu võrrelda Viljandi lossimägede või Jägala joa sarnase turismiobjektiga. Keda siis see mõni üksik silda 5-10km/h ületav mootorrattur oleks tegelikult seganud või ohustanud? See, et sild pole projekteeritud 300kg koormusele, pole usutav. Samuti on võimalus, et mootorrattur sillakonstruktsioone riivates neid kahjustab, väga ebatõenäoline.

Sellepärast ajavadki mul harja punaseks sellised otsitud vabandused ja ettekäänded. See, et sild oli algselt projekteerides mõeldud jalakäijatele ja liiga kitsas autodele, ei muuda sillaületamist mootorrattaga ebaseaduslikuks, kuniks seda pole vastavate märkidega keelatud. Jutt sillale sattumist välistavast piirdest on samuti otsitud, see piire oli seal ammu enne kui sild ja takistab hoopis autosid jõkke sõitmast. Vaadake Google Streetview pilte Jõgisoo forellipüügi poolelt. Mulle pole vabandusi vaja. Kui oli soov vallaametnikke teavitada ja silla kasutamine mootorratturile seadusega keelata siis ole mees ja tunnista seda, mitte ära otsi tagantjärele ebamääraseid vabandusi.

Seesama mototurist kes TETi mööda sõidab, tahab ka iga päev kuskil süüa, sisseoste teha ja magada, makstes seeläbi kohalikule päris arvestatavaid summasid. Täna on TETi Facebooki grupis üle 27000 liikme, kes kõik on ka potentsiaalsed turistid Saue vallas. Ilmselt Saue ja selle naabervalla meeste jaoks on turist ja TETi mööda sõitvad mootorratturid kaks erinevat asja. Suhtumine, et “meie oma ja teised ei tohi meie asja kasutada” on päris kõnekad. Ilmselt keegi teist kuskil mujal maakonnas või teises riigis viibides nende kohalikke infrastruktuure ei kasuta.
Teen sellest tulevikus TETi rada planeerides omad järeldused.

Suhtumine, et “meie oma ja teised ei tohi meie asja kasutada” on päris kõnekad.

Randel, aga see ongi nii tüüpiline eestlasest omaniku suhtumine. Vahet pole kas vald või eraisik, mõtlemise tase on ikka samal levelil.

Paar aastat teemal ja raja arenemisel silma peal hoidnud. Ise elan ka raja läänepoolse lõigu ääres.
Täna sai lõpuks prooviks sõidetud Karksi-Nuia -> Mõisaküla lõik. Kümmekond kilomeetrit enne Mõisaküla karjaaed ees. Tegin värava lahti ja vaiksemalt sõitsin koplist läbi, värskeid kooke oli maas küll, karja ennast näha ei olnud, küll sain sealsamas proovida 40cm vett ja muda täis rööbastes sõitmist. Mõisakülast lasin maanteed mööda koju tagasi, tumesinised pilved ja korisev kõht ei lubanud nina Läti poole keerata seekord.

Rajameistrile 5+, et neid kohalikke kitseradu on viitsinud üles otsida.

randel kirjutas: ↑03 Okt 2019, 18:50

Ma võtan veel viimast korda selle õnnetu silla osas sõna ja seekord ütlen otse, mida ma sellisest suhtumisest arvan.
TETi idee on algusest peale olnud pakkuda mototuristile teistsuguse seikluse võimalust.

Suhtumine, et “meie oma ja teised ei tohi meie asja kasutada” on päris kõnekad.

Randel sa ajad nüüd paar asja segamini.Kellegi pole Saue vallamajas ega ka valla elanike seas mitte midagi ei sinu, ega TET-i ega turistide vastu. Tubli oled,et oled selle asja selliseks teinud ,nagu ta on. Ära võta asja isiklikult, asi pole seda väärt.
Ma võtsin sõna, otseselt selle pärast, et sa tegid osa TET rajast jalakäijate teele. Sild pole üldse peamine teema. Juhtisin sinu tähelepanu sellele,aga sa kirjutasid kohe vastu,et see ei sega kedagi. Olgu meie sõidud ja rajad kus iganes,aga jalakäijate teid ei peaks TET-i rada sisaldama. Võta seda kui kriitikat mitte kiusu.
Teema algas ju ka sellest,et keegi soovis rattaga sinna minna ja seal olnud jalakäijad ei vaadanud sellele teps mitte mõistvalt.Inimene sai aru,et kuidagi kohatu oli sinna trügida,kui samas kõrval(50m) on betoon sild mootorsõidukitele ja sealt saab täpselt samasse kohta teisel pool silda. Tegelikult isegi ostemini ja igal pool on seal asfalt va see mõnedkümned meetrid jalgrada rippsillast mõlemal pool.

Kus see sild on?
Juba põhimõtte pärast tõmban paar korda edasi-tagasi.

Sitta see Jõgisoo rippsild.
Lihtsalt nii uudishimust hakkasin seda TET läänepoolset raja kaarti uurima ja .... seal Keila juures läheb ka ju miskit peenikest silda mööda üle Keila jõe. Kuidas sellega olukord on?

aadu kirjutas: ↑03 Okt 2019, 19:50

Paar aastat teemal ja raja arenemisel silma peal hoidnud. Ise elan ka raja läänepoolse lõigu ääres.
Täna sai lõpuks prooviks sõidetud Karksi-Nuia -> Mõisaküla lõik. Kümmekond kilomeetrit enne Mõisaküla karjaaed ees. Tegin värava lahti ja vaiksemalt sõitsin koplist läbi, värskeid kooke oli maas küll, karja ennast näha ei olnud, küll sain sealsamas proovida 40cm vett ja muda täis rööbastes sõitmist. Mõisakülast lasin maanteed mööda koju tagasi, tumesinised pilved ja korisev kõht ei lubanud nina Läti poole keerata seekord.

Rajameistrile 5+, et neid kohalikke kitseradu on viitsinud üles otsida.

Juhtusin isegi sinna karjamaale, toona oli plats loomi täis, viisakalt aed lahti ja end järelt kinni.
Kedagi häirimata sain platsi läbitud, karjapoissi ei näinud, õnneks...
Fotosüüdistus:

"jalakäijate teed" on kus iganes, kus "jalakäijad" mingil suvalisel hetkel "otsustavad", et siin hakkab nüüd olema jalakäijate tee. selliselt see asi paraku reaalses elus hetkel toimib. olen selliste "jalakäijatega" väga palju kokku puutunud. need samad tarkpead enamasti sõidavad ise autodega kuskile poolde metsa, pargivad ennast suvaliselt kuskile puude alla ritta ja siis lähevad sinna näpuga vehkima, et kus keegi teine tohib ja ei tohi sõita.

ehk siis, kuidas see transleerub tet'i radade kulgemisse. kus iganes suvalises kohas mingi muki otsustab, et siit nüüd enam millegi muuga kui jala käia ei tohi siis justkui peabki hakkama igalpool muudkui ümbersõite ja alternatiive otsima. sõltumata, et tegelikult mingit loogilist ega mõjuvat põhjust sellele ei ole. nagu ka antud juhul - reaalselt ei ole seal silda, mille kandevõime oleks 100kg või mis kuidagimoodi laguneks ära kui sealt nädalas paar korda üks tsikkel üle sõidab. reaalselt ei ole seal sillal täiesti ilmselgelt ka mitte mingit probleemi jalakäijate ohutusega seoses sellega, et sealt võib vahel harva mõni mootorratas üle sõita. seega kõik need argumendid on tegelikult välja imetud ja puhas kius. ilmselgelt pole ju siin küsimus selles, et mootorrattaga ei saaks minna ja sõita üle miskisuguse suure betoonsilla. või et läbi eesti ei saaks sõita mööda suuri asfaltteid, kiiremini ja otsemini.

Asulas kõnniteel sõites pole ka mingit probleemi jalakäija ohutusega, kui sõita aeglaselt või siis kui jalakäijaid läheduses pole. Enamasti pole kõnnitee ees märki ka, et mootorsõidukiga seal sõita ei või ning kõnniteed sellel tsikliga sõitmine samuti mingil viisil ei kahjusta. Ometi saavad enamik aru, et linnas kõnniteel sõitmine pole lubatud ega ka mitte normaalne käitumine ja sellele vaadatakse enamasti ka tsiklimeeste endi poolt viltu. Mille poolest siis asulaväline kõnnitee teistmoodi peaks olema?

Ei oska kommenteerida, olen asulas kõnniteel sõitnud küll ja veel. Näiteks kui sõidan kuskile, et ratas parkida. Mõnikord sõidan selleks täitsa mitukümmend meetrit mööda kõnniteed. Pole nagu ausalt öeldes ka väga näinud, et keegi sellele kuidagi eriliselt vaadanud oleks. 100ga ma seal ju ei lenda. Pole ka keegi kuskil midagi ütleme tulnud. Samuti ei näe ma, et selles midagi niiväga ebanormaalset oleks.

Asulaväline kõnnitee või "kõnnitee" on tihtipeale, et mitte öelda enamasti teistmoodi selle poolest, et reaalselt on täiesti võimatu defineerida, milline tee seal parasjagu on kõnni ja milline mitte kõnni. Asulasiseselt on see eristamine üldjuhul väga lihtne või palju lihtsam. Vaatamata sellele, et seal pole märki..

Joel, oled ise seal sillal käinud? Selles teema ongi, et ei enne ega peale silda pole seal mingit kõnniteed. Kuidas see paarikümnemeetrine jupp siis nii jäigalt “kõnnitee” äkki on? Siin on antud juhul visuaalselt tegemist pigem teepeenraga.
Ilmselgelt selgesti eristatav kõnnitee asulas ja väljaspool on “no go”.

https://goo.gl/maps/SQjL5QVjxfH2HdrK9

Ma kahtlustan, et sul ei ole aktuaalne rajafail, vaid algne tööfail, mida sai luuresõitude ajal kasutatud.Praegune rada läheb suhteliselt suure kaarega ümber Keila ja ainuke Keila jõe ületus oligi sellesama kurikuulsa Jõgisoo silla kaudu.

Mu meelest Eesti TET on väga hästi tehtud, tänud rajameistrile! Nii raja valiku kui ka üleüldise täpsuse poolest. Oskan võrrelda Läti-Leeduga, mitte muude riikidega.

Sõitsime äsja ida poolset Tallinna poolt algusega, rada on mõnusasti läbitav ka raskete masinatega (KLE 500 ja XT660).

Nüüd proovib veel läänepoolset, see suures osas uudistamata. Loodame, et vihm on teinud ägeda veel ägedamaks!

Panen ühe rumalama küsimuse ka. Kuidas ma kasutan seda GPX faili navigeerimiseks. Tõmbasin telefoni GPX vieweri, aga sealt ma saan seda kaarti lihtsalt vaadata.

Tõmba siis sinna ka näiteks Osmand äpp.

Käisime eile Paldiski kandis TETil. Pimedas oli päris äge sõita. Poriloigud on mõne nädalaga tiikideks muutunud. “Tiigiületustel” oli selline tunne, et vesi on lenksuni. Esiratta alt tulev laine suunas vee mitu korda kinnastesse...

Lahe!

Võtke veel hooajast viimast!

Raki kirjutas: ↑10 Okt 2019, 08:55

Panen ühe rumalama küsimuse ka. Kuidas ma kasutan seda GPX faili navigeerimiseks. Tõmbasin telefoni GPX vieweri, aga sealt ma saan seda kaarti lihtsalt vaadata.

• Tõmba OsmAnd (tasuta versioon on OK, aga võid neile ka toetuseks tasu saata).

• Äpi käivitamisel lae Eesti ja maailma ülevaatekaart alla.

• Lae värskeim TETi GPX oma telefoni

• Tee nii, et see GPX oleks sul Osmandis. Siin on erinevaid võimalusi: https://osmand.net/help/faq.html#importing_gpx

• Kui Osmandis on GPX olemas, siis saad navigeerimise alustamisel öelda, et ta hakkaks GPXi järgi navima. Suht lihtsalt leitav funktsioon, (seal aknas kus saad sihtkohta sisestada)

• Jälgi kindlasti, et enne reaalset navigeerimise alustamist oleks sul määratud õige GPXi suund (muidu hakkab sind rajal valele poole juhtima)

• Lisaks olen ma välja lülitanud "pass along the entire track" funktsiooni - minul hakkas see veidrusi põhjustama

Lääne poolsel TET-il, lõuna Pärnumaal , vanal susla tammil oli sihuke kolakas täna tee peal ees. Mõlemal pool sügavad kraavid. Tuli mööda sihte väike ring sisse teha.

Omaloomingut ja natuke paldiskit

Soe õhtu, keegi täna ei ukerda ringi kuskil?

Plaan oli minna täna öösel pärnu paldiski lõigule.
Otsustasin siis ennem tagarehvi ära vahetada, kuid suutsin vahetuse käigus kaks sisekummi ära lõhkuda Amatöör
Plaan siis homme lohvid parandada või uued osta ja sama plaaniga homme õhtul peale minna. Ehk siis korralik öine tripl teti radadel.
Kel iganes huvi liituda andke julgelt teada, hetkel üksi plaanis minna.

Karumees kirjutas: ↑16 Okt 2019, 20:16

Plaan oli minna täna öösel pärnu paldiski lõigule.
Otsustasin siis ennem tagarehvi ära vahetada, kuid suutsin vahetuse käigus kaks sisekummi ära lõhkuda Amatöör
Plaan siis homme lohvid parandada või uued osta ja sama plaaniga homme õhtul peale minna. Ehk siis korralik öine tripl teti radadel.
Kel iganes huvi liituda andke julgelt teada, hetkel üksi plaanis minna.

Miks öösel ja veel üksi minna? Kahekesi oleks arusaadav, aga üksi küll mõttetu risk.

Ma käisin ka laupäeval üksi Tallinn-Aegviidu lõigul TETi sõitmas. Sõbrad olid ära, tuli üksi minna. Väga lahe oli. Kui öö/pime kätte jõudis, võtsin hoo ikka kõvasti maha. Mitmekesi oleks julgem olnud. Aga mõttetu see risk ikka ei ole [mention]ranel[/mention] . Äge sõit oli. Korra panin virna ka. Aga nii libe oli, et jalaga hoidsin ratast viimase hetkeni püsti ja maandusin pehmelt külg ees samblasse. Midagi katki ei läinud ja haiget ei saanud.

Puid oli mitmes kohas maas - kerge rattaga on üksi okei neid takistusi läbida. 200+ kg rattaga vist kõike ei julgeks ette võtta. Veeületusi oli ka mõnuga palju.

Edit: ratas pole küll 200kg aga pole ka mingi krossikas. 145kg ja omadustelt täisverd DualSport.

Tetilt taaskord tagasi.
Seekord sai proovile pandud Tenere olematud tuled ja oma oskused.
Sõidukaaslaseks oli üks aktiivne foorumi lugeja.
Sõitu raskendas pime aeg, väga mudaseks sadanud metsa- ja kruusateed, vihm ja tummine udu kogu sõidu vältel.
Pärnu - Paldiski lõik.
Sõiduaega 11h, rajal 7h, kokku ca500km.

Edu!

Kui head ilma veel antakse, siis tuleb sõita.

kas keegi see aasta on tet-i läbi sõitnud kuidas olud on ?
põlva võru valga kant oli enam vähem sõita aga peipsi äärt ja lääne rada pole piilunud veel