Esimene välisreis Rootsi tulemas ja mida peaks jälgima rattaga Rootsi laeva peale minnes?
Tõmbavad nad ratta ise kinni ja nii, et värv ja iste alles jäävad? Käik sisse või mitte? Esipidur peale või mitte? 
Olen korduvalt sõitnud. Lähen uuesti jälle Tallinkiga 10. juunil. Ratta kinnitad ise ja vastutad ka ise. Käik sisse, küljejalale. Rihmadega kinni. Midagi erilist ei ole vaja teha. Üks rihm läheb üle istme ja kui väga vaja, võib veel saba ka maha tõmmata. Mina pole senini vajalikuks pidanud.
Rasmusk kirjutas: ↑02 Juun 2019, 17:06Olen korduvalt sõitnud. Lähen uuesti jälle Tallinkiga 10. juunil. Ratta kinnitad ise ja vastutad ka ise. Käik sisse, küljejalale. Rihmadega kinni. Midagi erilist ei ole vaja teha. Üks rihm läheb üle istme ja kui väga vaja, võib veel saba ka maha tõmmata. Mina pole senini vajalikuks pidanud.
Nippe kinnitamisel või lihtsalt rihm üle istme ja korras ?
Oleneb istme kattematerjalist, aga võid midagi rihma ja istme vahele panna, siis saab iste vähem koormata. https://www.stenaline.co.uk/ferry-to-ho ... le-onboard
Ma olen vahel pannud kindad rihma ja sadula vahele. Vahel ei viitsi ja ei juhtu ka midagi. Üle sadula rihmast piisab täiesti.
Proovisin minagi, ükskord ühe rihmaga kinnitada aga mulle see ei meeldinud, kuna Soome jõudmisel oli sadulale tekkunud rihmast päris paras vagu. See küll kadus paari päeva pärast aga mulle see ei meeldinud ja tagasi tulles panin kaks rihma - üks ühele ja teine teisele poole. Kinnitasin raami külge. Sel aastal jälle minek ja teen ilmselt samuti. Nüüd rattal ka kukkumisrauad ja saab sealt hästi kinnitada. Rihmad olid laevas olemas.
Iste maha ja üle raami, üle sadula ei pea vedama. Väike rihm sadula alla, kui tead, et laeva lähed. Neil seal mingised suured rihmad(pole kaua sõitnud, kuid äkki on paranenud olukord). Ja muidugi käik sisse.
Kui keskhark olemas,siis üle sadula rihma ei pea just suure jõuga kinni vedama. Ette ja taha saab lükata kummist tõkiskinga,käik sisse ja ei lähe see ratas sealt millimeetrit ka kuhugi. Küljejalal peab lihtsalt vaatama,et rihm jääb õigesti ja ei vea ratast ise pikali. Käik sisse ja samuti tõkiskingad ette taha. Võib vajadusel mingi kilekoti rihma alla panna,et sadulat ei kriibiks. Ma pole kunagi pannud. Rihmasid seal laevas igale maitsele ja kui ise tõesti ei oska küll laevamehed aitavad.
Nii kinnitatakse ratas Rootsi-Tallinna vahelisel laeval. Ise midagi toimetama ei pea, kõik tehakse töötajate poolt ära.
Madrus ise kinnitas ratta viimati kui Soomes käisin. Neid ei koti niivõrd sinu ratas vaid teiste inimeste turvalisus. Sinu ratas kukub ümber - sinu viga - aga kui see mõnel lähedal seisval autol läbi esiklaasi lendab, hakatakse nende kallal võtma. Kui ma oleks laevafirma, siis ma pigem ei lubaks oma rihmasid ja ise kinnitamist.
Uus-Meremaal saartevahelisel praamil pisteti esiamordi prillide vahelt kinni, tõmmati amordid väga maadligi ja hoidis see ka väga hästi.
Kuna seal kaherattaliste kultuur veits suurem kui meil ja sõiduilma aastaringselt, siis kujutan, et neil ka vähe rohkem kogemusi ses vallas 
Rootsi sõites tõstsin keskhargile, tekipoiss tuli viskas rihma üle, pani käterätiku rihma ja istme vahele ja ütles, et ise sätid rihma asukoha ja ise pingutad, siis kummitõkised esi- ja tagaratta alla ja väga hea.
Ma ei pidanud vastu.
Käisin Rootsis ja tekimadrus tuli ning pani ise rihmad. Ma veel küsisin, et kas ajan keskhargile ja ütles, et pole tema ajal ükski ratas veel külili läinud.
Teemasse (peaaegu) tagasi, siis ükskord üks autopedest meesterahvas (trust me, näo järgi saab aru, kes öösiti oma auto sumpsi poleerib), kelle Q7 kõrvale rootsi laevas ma oma tsikli panin, tuli rääkima, et kui see motikas tema auto peale külili vajub, siis ma kõik kulud ka katma pean, et vaadaku ma ette. Mul sügeles pärast seda tükk aega võti taskus, et sellega kogemata kuskilt värvi maha ei kriibiks.
Ma olen tsiklitagi visanud risti üle istme ja siis ise rihmaga kinni tõmmanud küljejalga kasutades. Pole miskit juhtunud.
Paar nädalat tagasi Liepaja-Travemünde laeva peal pani meeskond ise kõik rattad kinni. Saad juures vahtida ja testida-protesteerida, kui vaja. Mõndadel ratastel oli keskjalg olemas, aga keegi ei pannud selle peale. Kõik küljejalale ning mõnel veeti vöö üle istme, osadel (sh minu omal) pandi kahelt poolt ja raami/kukkumisraudade külge. Loksutasin ja nügisin, ei tundunud et kohe kuhugi kukkuma hakkab ning 26h hiljem kõik korras.
Veel infoks: Stenaline Liepaja-Travemünde laeva (Urd) toit on minu hinnangul korralik jama. Järgmine kord võtan ise midagi kaasa.
Minul kokku ainult üks kord madrus ise kinnitanud. Samas teine kord oli jälle nii, et üks rihm kahele rattale. Üldiselt olen kas tagi vahele visanud rihmale, või istme eemaldanud.
Jah ming mudakollist reisikas, mis siit ja seal päevi näinud pole vahet kus ja kuidas rihma vead
aga plastid ja kroomid natuke teine teema
Seepärast mulle meeldis kui mees andis froteerätikud ja ütles, et säti rihmale koht ja ja vea pingule. Siis katsus ise üle ja sai hea.
Nii muuseas tuli meelde, et kuigi tavaline keskhark on raskuskeskme geomeetria poolest ebastabiilsem kui küljejalg, siis päris vanakooli ratastel nagu Royal Enfield on keskhargi taldadeks torud. Sealt saab siis näiteks mingi meetrise keermelati vms junni läbi lükata ja stabiilsus missugune. Indias mudas ja soos parkijad topivad sinna lihtsalt mingid 10cm poldid et nii kergesti sisse ei vajuks.
Kiel-Klaipeda vahel sõitvates laevades on parem söök, kui Travesse käivates laevades. Sõidab 21h üle ka, mitte 26h või 27h. Muidugi jah, maad mööda sõita tulev distants on pikem.
Paldiski - Kappelskär DFDS laeval näidatakse, kus on rihmad ja tuleb ise kinnitada. Sama tehti ka Rootsi - Taani vahel kruiisival laeval. Kindlasti soovitati ratas jätta küljgjala peale (mitte hargile).
Kõige kindlamini jääb kinni kui kinnitada kahe rihmaga. Esimese rihma tõmbad ratta vasakule küljele (sellel poolel kus on jalg) ja teise paremale küljele. Rihmad kinnitada raami külge ning nii kõrgele kui võimalik ja pingutada nii, et mõlemad rihmad on piisavalt pinges, et ei õnnestu enam ratast edasi ja tagasi liigutada. See tagab, et ratas ei hakka edasi-tagasi liikuma. Ja kui on oht tormise mere jaoks, siis tuleb lisada rihmad, mis hoiavad ära pöördliikumise.
PS. külgjalale kinnitades tehakse ratas võimalikult laiaks ja ratta raskuskese surutakse võimalikult madalale. Samuti hoiavad vastu libedat metalltekki surutud rehvid ratast paremini paigal kui libe metallist keskhark.
Minul mahub see suurem tõkisking täpselt paremale poole raami alla, nii et ratast ei ole võimalik enam jalapealt ära tõsta...
Mul sama lugu,ükskord laevas jatsin kinnitamatta tsikli ja juba maha sõites käivitades avastasin et see king all 
a muidu vahest panen kinni vahest mitte.vahest on mehed kohe puhaste rätikutega kohe juures ja vahest saab porisisse pargitud.
Ma ei saa aru, miks prillidest ei kinnitata? Sest madrused ei taha ajasäästu nimel võõraste gondlite vahel sorida? Enduurokal ju tegelikult tihti kõik vaba pääsetavusega.
Kahtlustan minagi, et kardavad plastikuid lõhkuda.
Täpselt nii, traavers või kuidas keegi ütleb. Jääks ära mingid tagid sadulal ja "millise jala peale" jamad.
Tegelikult siin veel see küsimus, et esiratta peaks siis kuskile vastu tõmbama vist. Pole ise praamil katsetanud. Ja aega võtab ka rohkem.