Mootorratturite reisikirjad
Moderaator: Moded
Re: mootorrattamatk läbi elu iroonia
tsiklonaut kirjutas:Siin on meie (kahekesi ühe rattaga) matka tulemus peale 17200 kilomeetrit ja 5 nädalat kestnud Pärsia ja Lähis-Ida ekspeditsiooni, kus üleeile Poolas üks täis tatoveeritud t*raninaväänaja just viimasel päeval meile lambist äkiliselt ette keerates kogu asjale punkti pani, just siis kui koduni oli jäänud 800 kilomeetrit, just siis kui oled kogenud Iraani ja Ida-Türgi liiklust ja teid (mis Poola oludest lastemängu teeb) ja õhtuks kodus plaanisime olla...
Kindel on see, et oleme õnnesärgis sündinud - üle 100kmh kiiruse juures löödi meid umbes 30 kraadise nurga all auto esiosaga teelt minema puude vahele - rullusime üle nippli mitu korda, circa üle 20 meetrine lend, ise lendasin 5 meetrit tsiklist veel edasi, Kariina jäi ratta alla, kui tagasi jooksin bensiin voolas paagist kulinal kuumade leegitorude ja ta jalgade peale, ta oli veel pooleldi meelemärkuseta tol hetkel. Läbi adrenaliini tundus täislastis ratas kui õhk-kerge pealt ära tõstmisel üksinda. Meeter ühele poole üks puu, meeter teisele poole teine puu.
Märgade plekkide asemel jäid hoopistükki kõik kondid (esialgse analüüsi) järgi terveks, ehk peale kiireid (ebakompetentsete) Poola arstide röntgeneid tundus kõik korras olevat. Põrutus oli muidugi meeletu selliselt kiiruselt - juba teist päeva iga liigutuse peale "aa" või "oo", arstide sõnul peab kindlasti lisauuringutele minema.
Ehk siis moraal motomatkajatele kolleegidele: kasutage alati HEAD ja täiuslikku sõiduvarustust (ka kuuma ilmaga!), ilma milleta oleks meie konditsioon kõvasti halvem olnud ja väga väga soojalt SOOVITATAVALT kasutage tugevast alumiiniumist külgmisi enduro kohvreid - need päästsid meie jalaluud ja olulise osa hõõrdumist asfaldil ning teeäärel, BMW bokseri silindrid koos mootori kaitsetega muidugi mängisid kah siin oma väga positiivset osa. Ent, raudpolt kindlasti plastikkohvrid (rääkimata riidest või nahast) oleks sajaks tükiks olnud ja me praegu haiglas istunud.
Motost pole praktiliselt midagi alles peale mootori - maha kandmisele tundub asi olevat. Eks kindlustuseksperdi arvamus otsustab väga tumedana tunduva tuleviku...
Kulgege turvaliselt ja arvestage alati teistega, Margus
Tere tulemast klubisse
-
- Postitusi: 479
- Liitunud: 01 Veebr 2004, 22:16
- Asukoht: Tallinn-Tartu
- Tänatud: 3 korda
- Kontakt:
-
- Postitusi: 2004
- Liitunud: 19 Aug 2005, 12:18
- Tsikkel: Midnight Star 1900A
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
otsustasin minagi oma esimese "suure" sõidu teha. Vaatasin pingsalt kogu eelmise nädala ilmateadet ja lõpuks tundus laupäevane ilm- "vähese ja vahelduva pilvitusega, vihma võimalus väike" bro olevat ja otsus küpsenud- pisut Eesti peal ringi vaadata. Hommikul ärgates ilm nagu lubatud- vähe külmavõitu aga muidu komps. Korjasin kodinad kokku ja ratas garaazist välja. Siis hakkas sadama vihma... . Kuna plaanid tehtud ja jonn ka kõva sees, siis kuradile kõik ja teele. Peale Rakveret olin ma kaotanud kogu oma lugupidamise limajaama ja ülemise korruse vana vastu, Jõhvi jõudes jõudsin ma veendumusele, et ta PEAB olema lätlane- taevast tuli seenekat, siis padukat, siis rahet(valus), siis äikest ja jälle padukat. Peipsi ääres sai tal ilmselt vesi otsa, kuid ta pakkus kiirelt samaväärse meelelahutuse- korraliku tormituule ja otse loomulikult...täpselt vastu. Tartuks oli mul tunne, et keegi on kaelast läbi ajanud kaks rauast armatuuri ja need tuliseks ajanud. Edasi läks sõit Valka läbi Võru, kus mind järjekindlalt seiras üks pilvejupp, kust tuli vahelduva eduga rahet kui ka vihma. Siis sai mõõt täis, otsus- suund kodu poole, Läbi Pärnu Tallinna. Kuna kõik polnud veel proovitud, siis vahelduseks oli liiklus suunatud Karksist kuni Pärnu- Jaagupini poristele, auklikele ja liivastele külavaheteedele, kus cruiseriga sõitmine on üks vahva ja mõistusepärane tegevus. Egas midagi, õhtul kell 23:30 olin kodus tagasi, väsinud ja üllatavalt rahulolev. Päeva läbisõiduks sai 745 km. Kirja panema seda sõidujuppi pani mind mitte niipalju soov jagada oma muljeid kui see, et ma lõpuks hakkasin aru saama, mida tähendab sõita pikka maad ja tegelikult kui fun see on, olenemata mõningatest ebamugavustest teel. Müts maha teie ees, mehed ja naised, kes te niisuguseid vahemaid "hommikusöögiks" sõidate!! Nüüd ega midagi muud kui- kas ostma tuuleklaasi ja kinnist kiivrit või talv läbi kätekõverdusi ja kaelaharjutusi, et järgmisel aastal vähe pikemaid sõite ette võtta. Kummardus ka minu naisele, kes terve selle tee nurisemata ja huumoriga vastu pidas!
Alar
K-125 1951; IŽ-350 1949; IŽ-350 1950; IŽ-56 1957; IŽ-56K 1957; IŽ-56 1958; IŽ-56 1959
-
- Postitusi: 2391
- Liitunud: 23 Mär 2004, 18:11
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 12 korda
- Tänatud: 24 korda
terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light
väike mootorrattamatk Hiiumaale-Saaremaale
Me (ehk siis mina ja elukaaslane Evelin) ei läinud teele päris kodutööd tegemata. Kõigepealt elamine. Kindel otsus oli loodusläheduse eelistamine. Mõtled - looduslähedus, toksid brauserisse – http://www.rmk.ee. Ehk siis magamise planeerisime RMK tasuta metsaonnide baasil. Igaks juhuks otsisime välja ka telkimisteenust pakkuvad kohad (mida ei läinud vaja) ja sidusin mootorratta külge telgi (mida läks vaja). Aga ärgem tormakem ette.
Edasi tuli uurida, mida saartel teha-vaadata. Mõlema maatüki info leiab veebist lihtsalt, vastavalt http://www.saaremaa.ee ja http://www.hiiumaa.ee. Veeb tundus suuremal saarel parem olevat, sai info kompaktselt ja sujuvalt kätte. Samas aga, kes seletaks ära, mis mõte on kõik saare suuremad ja väiksemad huviväärsused koondada ühte tähestikulisse registrisse? Koostada lihtne, aga kasutada praktilises turismis kohutavalt tüütu. Hiiumaa veeb oli ja on natuke tüütumini kasutatav, tegemist on eelkõige viitadekogumiga erineva taseme ja kujundusega veebidele. Samas aga õnnestus sellest sasipuntrast leida Hiiumaad väga hästi tutvustava raamatu veebiversioon. Raamat ise hea, ainult et tüütu oli seda leht-lehe haaval kopida. Äkki oleks PDF (kasvõi tasuline) mõttekam?
Igatahes, liiga kaua koha peal passitud, teele! Lääne poole minekul ei kasutanud mitte põhimaanteed (ei viitsinud rekkade vahel ukerdada), vaid sai ette võetud tee Keila-Padise-Linnamäe-Haapsalu. Juba ainuüksi see tee on põnev. Kes läheb Tallinnast välja mööda Paldiski maanteed, saab enne Keilat uudistada kohe te kõrval asuvaid tsaariaegseid Tallinna kindluslinna kaitsevööndi rajatisi. Peale Keilat tuleb põnev koht Rummus, kus näeb oma silmaga vangla ära. Järgmisena jääb teele Padise klooster, samuti huvitav koht. Üldiselt, kel huvi on, võib väga mitu nädalavahetust Harjumaalgi ringi sõita mööda põnevaid kohti, vastavad reisiraamatudki on olemas ja kaubandusvõrgus saadaval.
Me ei sõitnud otse Haapsallu, vaid tegime kõrvalepõike kruusateedele. Vihterpalu, Nõva, Dirhami sai läbi käidud, lisaks veel Noarootsis mõnedki kohad. Nii jõudsimegi Haapsallu õhtul kella viie ajal. Sel ajal kui Tallinnas on liikluses tipptund ja närvitsemine, on seal vaikus ja rahu…. Väga sobilik. Olles juba täis tuubitud erinevaid elamusi, ei hakanud me tutvuma ei Haapsalu linnuse ega raudteejaamaga, sõime vaid kõhu täis, ostsime õhtuks-hommikuks nosimist ja suundusime sadamasse.
Praam nagu praam ikka, mis sellest ikka rääkida, kui siis ehk veelkord meelde tuletada pealelaadijate palvet, et tsiklimehed võiksid alati reisijate rivi ees olla ja esimestena peale sõita.
Sõidu ajal uurisime kaarti sooviga leida öömaja saarel. Kõige sobivam tundus olema umbes saare keskel metsa sees asuv onn. RMK oli juurde lisanud hoiatuse, et mitte eriti kergesti leitav, aga see mind ei pelutanud üldse, Regio atlasest tundus täiesti piisavat. Niisiis pidime legendi järgi sõitma asulasse X, sealt keerama tee Y peale ja pärast kindlat arvu kilomeetreid metsa sisse keerama. Kui saarel jõudsime, siis juba hämardus, kui hakkasime jõudma õigesse ärakeeramise kohta, oli juba päris pime. Ebameeldiv uudis oli see, et ma olin vahepeal suutnud taskulambi ära kaotada, see oli paagikotist välja lipsanud mingil hetkel, põhjuseks minu hooletu pakkimine. Nii et õpetuseks kõigile: iga kord vaadake üle ja mõelge läbi, kuhu te oma asjad panete.
Igatahes, olime keset Hiiumaa metsi, oli pime ja me otsisime onni. Kaardist mäletasin umbes niipalju, et kruusatee läheb üle pinnasteeks ja sellest samast kohast keerab teine pinnastee paremale, mille ääres ongi onn. Loomulikult ma ei hakanud pidevalt tsikli seljast maha ronima ja kaardimappi kotist kilede vahelt välja õngitsema, et siis kaarti ja teed tsiklitule valgusel kontrollida, usaldasin oma mälu. Niisiis: sõidan mööda kruusa, ees läheb tee kitsamaks ja kehvemaks ja üks tee keerab paremale. Bingo!
Oli jah pinnastee. Aga mida tähendab pinnastee Hiiumaal? Õige, lahtine liiv! Ukerdasin rööpasel liivateel umbes kolm-nelisada meetrit (õnneks olid uued rehvid all ja tsikliks GS, muidu oleksin vist suuremas jamas olnud), siis tüdisin. Ümberringi mets, pime, ei mingitki märki mitte mingisugusest onnist. Ja tegelikult, kui see on oleks ka kohe tee servas olnud, oleksime sellest ikkagi mööda sõitnud, sest lihtsalt ei olnud midagi näha, bemari tuli on raami, mitte rooli küljes, nii et väga palju külgedele ei näe. Kopp oli kah ees. Lõpuks keeras mingi väiksem rajake teelt maha, sinna minagi koos tsikliga. Kraam maha, telk püsti (igaks juhuks ja õnneks kaasas), magama, küll hommik on targem. Veel üks praktikast saadud õpetus: alati olgu sellistel matkadel igaks juhuks kuskil 1,5l pudel vett. Seda kulub ikka ja sa ei tea kunagi, kuidas on veega seal, kuhu sa lähed.
Hommikul ajasime kargu jälle alla. Öö möödus mitte kõige rahulikumalt, sest mastimändide mühin oli vägev, lisaks käis vist kogu metsarahvas meie telki ja tsiklit nuusutamas, pidev tatsamine ja tramburai käis ümber telgi öö läbi. Päevavalges vaatasin kaarti ja märkasin saatuslikku viga, olin metsa vahele ära keeranud üks tee liiga vara. Mis seal ikka, asjad kokku, peale, minema. Ukerdasime sama teed tagasi ja alustasime ametlikku ekskursiooni.
Hiiumaa on turistile seepärast mõnus, et saare välimist äärt pidi jookseb korralik asfalttee, mis läbib suurt enamust kõige huvitavamaid kohti. Ka netist kopitud raamat järgib just seda ringi, nii et oli väga mugav alustada kohast X sõitu ja saada päeva lõpuks ringiga maha. Ma ei hakka kogu marsruuti pikemalt läbi ketrama, aga tahaks rõhutada, et hiidlased on vaeva näinud turistide jaoks. Esiteks, eelmainit raamat, lisaks tähtsamate mälestiste juures seisvad suured infotahvlid. Eriti huvitav oli näiteks Kärdla-lähedane kraatritutvumiskoht. Teine särav leid oli Kõpu tuletorn, vist ainus tuletorn Eestis, kuhu saab sisse ja üles. Lühidalt: me saime pildi ette Hiiumaa rikkast minevikust ning elust-olust. Käisime ka Eesti surfiparadiisis Kõpu poolsaare tipus. Vaadanud mõnda aega septembrisest merest välja ronivaid kergelt siniseid surfareid veendusin järjekordselt, et tsiklism on siiski väga normaalne ja alalhoidlik hobi.
Kuna praam kahe saare vahel liigub vaid vara hommikul ja õhtul, otsustasime, et veedame veel ühe öö Hiiumaal, et hommikul sadamasse tuisata. Ka üks RMK onnidest oli täiesti mõistlikul kaugusel. Seekord oli onn leitav, majake oli mõnus ja hubane nagu sellised onnid ikka. Varahommikul tuiskasime praamile.
Teel Saaremaa poole valitses kerge segadus, et kuhu nüüd kõigepealt minna. Pärast mõningast kaalumist leidsime, et läheks enam-vähem otse Kuressaare peale, väikeste jõnksudega siia-sinna huviväärsuste juurde. Märgiksin veelkord, et Saaremaa puhul oli huviväärsusi tüütu otsida, tuli nimekirjast vaadata, mis koht jääb valitud tee peale. Aga me saime mingi plaani valmis.
Saare peal läksime kõigepealt penssu laadima (NB, mõlemal saarel on tanklaid hõredalt, nii et enne reisi soovitan natuke planeerida marsruute vastavalt tanklatele, eriti kui tsiklil väike paak). Tanklas juhtus müüjaks olema vahva vana, kes näinud, et uurime kaarti uurimaks kuhu nüüd, pakkus enda abi ja andis rohkelt vihjeid, mida teha ja kuhu minna. Näiteks igasugused maalinnad tasuks kohe vahele jätta, tegemist on vaid kuskil paksus metsa asuvate kergete küngastega, mille leidmine võtab tükk aega ja kohale jõudnuna nendid vaid, et siin ma nüüd olen ja lähed edasi. Tänu papile hindasime oma plaanid ümber ja asusime teele.
Käisime mõne vana kiriku juures ja jõudsime välja Kaali kraatri juurde. Viimati käisin seal umbes 15 aastat tagasi ja kontrast on vägev. Kaali meenutab väga keskmist Ameerika kolkamuuseumi, kus on mingi huviväärsus (sinna viib kena tee), turistid pildistavad end ja auku seal, siis suundutakse aga asja tutvustavasse muuseumisse, mille lõpus suunatakse sind sujuvalt poodi. Kui juurde lisada veel pseudohistoristlik arhitektuur, siis on flashback USAsse pea täielik.
Kahjuks on Kaali ka peaaegu ainus Saaremaa huviväärsus (OK, Kuresaare loss ja Sõrve majakas välja arvata), kus oli midagi tehtud turistide heaks, kus sa said mingitki adekvaatset infi, millega tegu ja kuidas siin elu on olnud. Kontrast Hiiumaaga on vägev, teadliku turisti püüdmise asjus on Saaremaa tugevalt maas. Aga samas see ei tundugi vist sealne prioriteet olema, kui õlletoobrid ja GO spaad toovad niigi palju sulli ja feimi. Saaremaa on ju nii tugev kaubamärk, et pole vaja vaeva näha turistide ligimeelitamiseks.
Mis siin ikka pikalt jahuda, lõunaks tuiskasime Kuressaarde. Tasumata kaubaline teadaanne magusanautlejatele: Kuresaare vanalinnas, mingil tänaval Lonkava Konna ja Kapteni kõrtsi vahel asub pirukapood, kus müüakse ÜLIhäid saiu-saiakesi-kooke. MUST GO koht kõigile! Linn linnaks, loss lossiks. Kui siis ehk niipalju, et viimase ekspositsioon oli mõnes detailis natuke naljakas, seletavatel siltidel kasutati linnanimena Kingiseppa jms.
Sel päeval otsustasime sõita tagasi põhjaranda, et siis sealt umbes tulevase suursadama kohast hakata vaikselt vastupäeva Sõrve poole minema. Saaremaa teed pole enam nii ringsõidusõbralikud. Erinevalt Hiiumaast on Saaremaa suuremad ja asfaldiga kaetud teed lehvikujulised, koondudes Kuressaarde. Mööda rannikut sõites on tee kvaliteet kohati päris kehva, baik või kroom kindlasti ei naudi kümneid kilomeetreid kruusa. Aga samas, loodus on ilus ja nauditav. Väga huvitav koht on Vilsandi looduskaitseala. Osaliselt on see ka suure saare peal, nii et saab umbes pildi ette. Loomulikult sai käidud ka selle viltuse majaka ääres ja tunnetatud maailma serva peal olemist. Seal see tunne on.
Seekordne (ja järjekordne RMK) öömaja asus Sõrve poolsaarel. Saaremaal on neid onne märksa hõredamalt, nii et oli suht sundvalik. Maja ise vahva, paksu metsa sees endine esimese Saaremaa (ja vist ka Eestimaa) metsavahi majakoht. Autoga ligi ei pääsegi, GS ukerdas mööda väikest rada ikka kohale. Nüüd õppetund kõigile RMK onnide fännidele: minge varakult kohale, eriti nädalavahetusel. Me jõudsime umbes viieks-kuueks kohale, sõime-jõime nautisime, keerasime juba magamagi. Kuskil kell pool öö hakkas ukse taga kobistama mingi onkel. Paotasin ust, seal seisab üks kohalik Romeo, mõlemas käes kilekott hea-paremaga ja selja taga tipsi. Mees oli loomulikult ülipettunud, et keegi on tema kena kohakese hõivanud. Ma pakkusin talle küll lahkelt, et lae peal on magamisruumi küll, aga see ei sobinud talle ja tegelikult poleks eriti sobinud ka meile. Nii ta lahkuski kuskilt mujalt pleissi otsima.
Järgmisel varahommikul siis Sõrve säär (muuhulgas tatsas ühel väikesel metsarajal meile ette metsseaperekond. Meie üllatusime, nemad kohkusid) ja ringiga Padise kaudu Kuivastusse. Laevalt ei sõitnud veel kohe Tallinnasse tagasi ega külastanud ka kangelaslinna Lihulat, keerasin tsiklinina hoopis lõunasse, sõprade suvila poole. Nii jäi meil veel üks päev, pühapäev, üle puhkamiseks rahulikus keskkonnas. Viimasel päeval ei teinudki me suurt midagi peale kojusõitmise ja enne seda ka jaanuaritormi poolt omalt kohalt lahkunud sauna vundamendile tagasisikutamise.
Statistika: umbes tuhat läbitud kilomeetrit, neist kruusal u .40%, kui aga pikad ülesõidud (Tallinn-Haapsalu, Pärnu-Tallinn) välja jätta, siis tublisti üle poole. Tsikkel pidas hästi vastu ja õigustas end 100%, ma ei kujuta ette, milline tsikkel oleks seda sorti sõidul parem kui GS.
Mis siis kokkuvõtteks öelda? Loomulikult oli vahva ja loomulikult jäid nägemata paljud kohad, mida lihtsalt ei jõudnud ja mis võivad järgmiseks korraks jääda. Loomulikult jäi ka käesolevas lühivormis kirjeldamata palju väikesi mõnusaid seigakesi, kohti ja vaateid ilma milleta see reis poleks nii hea olnud.
Aga kõige olulisem: kullakallid, võtke oma tsikkel ja kaaslane ja muud head-paremat ning tuisake mööda Eestit nii palju kui veel vähegi ilma on. Ka ühe nädalavahetusega või pikendatud nädalavahetusega jõuab näha palju huvitavat ja saada palju positiivseid emotsioone.
-
Teema algataja - Postitusi: 720
- Liitunud: 21 Juun 2004, 22:53
- Tsikkel: Joone all on miskit
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 13 korda
- Kontakt:
Selline talviselt paras ring Soomes viis taas kohalikule talvekokkutulekule.
Seekord Kurikkal, Seinäjoelt mitte kaugel. EMMK tiim liikus kolmel rattal ja lisaks siin kirjutajale olid pundis veel Raido ja Janc. Kohapeal selgus, et ka sel aastal oli ainus ise tsikliga kohale sõitnud naisterahvas just meie pundis
Ilmaga vedas, külma kõikus sõidul -2 kuni -8 ni või veits rohkem. Esimene ööbimine kohapeal langes küll -20 ni ja kuna ööbimine sel kokkutulekul suurtes telkides, siis mugavus ja soojus teadagi kujuneb vastavalkt olukorrale. Seekord olid korraldajad kütmisega veits laisad, niiet öösel oli telgis kohati värskendavad -4 kraadi
Järgmine päev läks siiski soojaks ja kuigi päike kadus päris ära oli ka tagasisõit päris kevadise ilmaga -2 kuni -5 kanti. Kilomeetrites mõõdetuna kogunes nädalalõpu röömu 750km jagu ja mulle küll tundub, et kevadet sai sellega tubli maa lähemale nihutatud Pildid tulevad ka varsti rippuma.
Kk
-
Teema algataja - Postitusi: 720
- Liitunud: 21 Juun 2004, 22:53
- Tsikkel: Joone all on miskit
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 13 korda
- Kontakt:
Mootorrattur sõidab igal aastaajal
http://www.emmk.ee/component/option,com ... 2/PageNo,/
Kk
-
- Postitusi: 2418
- Liitunud: 02 Sept 2004, 10:42
- Tsikkel: Misasi see veel on?
- Asukoht: Läänemaa
- Kontakt:
Julgelt soovitan seda ka teistele, kel närvid toasistumisest krussis aga mootorratta iseloom ei luba talvel sõitmas käia - ostke omale talviseks väljaelamiseks mopeed... odav ja hea kerge püsti hoida... ja elu tundub kohe palju ilusam.
-
- Postitusi: 1447
- Liitunud: 21 Okt 2005, 21:33
- Tsikkel: Päris mitu...
- Asukoht: Pärnu
- Tänatud: 109 korda
Mootorrattaga horvaatiasse?
Ise käisime eelmine aasta mai lõpp-juuni, ka oli täitsa normaalne, turiste ei olnud palju. Küll aga oli kohati kooliekskursioone, aga mitte nii palju, et seganud oleks. Õhusooja oli piisavalt, kuskil seal kolmekümne tuuris, ööseks kukkus vist 24 juurde.Rõngas kirjutas:Millal (mis kuus) oleks kõige parem tsikliga minna Horvaatiasse ?
4 mootorratturit saabusid rändamast
16 päeva välismaal. 5300km.
Ah et kes?
Pinchu, Raitz, Jaxx ja Evely
Pildid: http://pilt.delfi.ee/album/283555/
ja jutu paneme ka kunagi kauges tulevikus kuhugi.
Mega oli
Mai lõpp-juuni esimene pool leidis aset motomatk Eesti-Rootsi-Taani-Saksa-Austria-Itaalia-šveits-Saksa-Poola-Leedu-Läti-Eesti.
Kokku 17päeva ja 6364km.
Käisime egoistlikult ühel mootorrattal ja kahekesi.
Kunagi saab juttu ja ehk isegi pilte ka.
Kuna võib ka teisi huvitada, siis ma ei hakanud ES-i saatma, vaid küsin siin.CB500 kirjutas:Panen omalt poolt ka linnukese kirja.
Mai lõpp-juuni esimene pool leidis aset motomatk Eesti-Rootsi-Taani-Saksa-Austria-Itaalia-šveits-Saksa-Poola-Leedu-Läti-Eesti.
Kokku 17päeva ja 6364km.
Käisime egoistlikult ühel rattal ja kahekesi.
Kunagi saab juttu ja ehk isegi pilte ka.
Mis raja Rootsist Saksani võtsite ja kuidas seal kaherattalisega sõita oli?
Juhul kui panite Taanist praamiga Saksamaale, siis palju nad mootorratta üleveo eest raha tahavad?
Kui viitsid ja aega leiad, siis kirjuta..
Ise loodan saada augusti viimaseks nädalaks end Eesti-Rootsi-Taani-Saksa-Poola-Leedu-Läti-Eesti teedele..
Ära sõida kiiremini, kui mõtelda suudad!
-
- Postitusi: 381
- Liitunud: 29 Jaan 2004, 20:05
- Tsikkel: CBR 1100 XX
- Asukoht: Aruküla
- Tänanud: 1 kord
- Kontakt:
Rodby - Puttgarden mootorratta ülevedu
Ei tea nüüd, kas see on see tee, mida CB500 kasutas, aga ise olen sama rada kasutanud neli kordasellel suvel ja paistab kõige kiirem variant olema.
PS. Hea asi on ka see, et Rodbysse on Stockholmist umbes 850 km nii et paras päevatee. Ja kuna Rodby lähedal on kämpinguid nagu muda, ei tohiks ööbimiskoha leidmisega raskusi tulla.
-
- Postitusi: 682
- Liitunud: 11 Mär 2004, 08:28
- Tsikkel: Ducati Multistrada 1200S
- Asukoht: Niinsaare
- Tänatud: 1 kord
Ida-Virumaa – lähemal kui tundub, lahedam kui arvad!
Ducati Multistrada 1200S
Honda NC 750X DCT (müüdud, teenis mind truult täpselt 3 aastat ja 21000km)
Honda XRV 750 MooramaaPaar (müüdud, teenis mind truult 10 aastat ja 68000km)
Iga tsikli jaoks on oma tee!
http://personal.inet.fi/cool/sights/Tsiklireis2006
väga lahe!m6mmik kirjutas:seega siis mõned meenutused shotimaa tripist
http://m6mmik.pri.ee/shotimaa
kuidas te üle väina saite? laev, tunnel?
-
- Postitusi: 87
- Liitunud: 27 Dets 2004, 18:00
- Tsikkel: Honda XRV 750 Africa Twin
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
tegelt valisime kergema tee ja sõitsime läbi rootsi göteburgi ja sealt laevaga newcastlisse. lihtsalt tundus et tore on avastada shotimaad kui oled just puhanud ja maganud jne. üldiselt kallim ei tulnud kui mööda euroopat praadides. mõnus on see shotimaa küll ja järgmine aasta kindlasti tagasi, kuna nüüd juba teame mida teha ja kuhu minna ja kuidas asjad käivaddubweiser kirjutas:väga lahe!m6mmik kirjutas:seega siis mõned meenutused shotimaa tripist
http://m6mmik.pri.ee/shotimaa
kuidas te üle väina saite? laev, tunnel?
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.