Mootorratturite reisikirjad

Motomatk on see, kui laed mootorrtta varustust täis ja lähed ümbermaailmareisile. Või siis Võrusse. Kui plaanid motomatka ja otsid infot või kaaslast. Just tulid pikemalt tripilt ja soovid oma ägedast matkast mootorratta sadulas muljeid jagada.

Moderaator: Moded

Kasutaja avatar

AnTyx
Postitusi: 344
Liitunud: 20 Mär 2013, 10:11
Tsikkel: Honda VFR800X Crossrunner
Tänanud: 62 korda
Tänatud: 60 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas AnTyx »

greenhorn kirjutas:

Omal märtsi keskel plaan Vietnamisse minna, Da Nang ja Nha Trang ning samuti ratas rentida, et ringi kruisida. Nagu teada, siis EU juhiload Vietnamis ei kehti, kas kohalikku politseid oli näha ka turiste peedistamas?

Da Nangist saab jah Hai Van mägiteele minna. Mina läbisin seda lõiku rongiga, kuna äärmiselt märg oli (ja rongist samuti ilus vaade).

Juhiload ei kehti, rendikohti see ei koti, politseid ka. Esiteks on seal liikluspolitseid (kollases vormis) üldse äärmiselt vähe, ja tavaline politsei (rohelises vormis) ei tohi liiklejaid peatada ja midagi nendega teha. Teiseks, selleks et liikluspolitsei peataks välismaalast ja hakkaks teda trahvima - isegi Hanois - pead midagi äärmiselt valesti tegema.

Põhimõtteliselt jah, võib IDPd teha ja kaasa võtta, praktikas ei ole seda üldse vaja. Seal Ha Giangis näiteks mulle anti tsikkel neljaks päevaks passi vastu (anti passi fotokoopia, et hotellides ette näidata), aga juhiluba ei kontrollitud üldse, rääkimata A-kati olemasolust.



SFV650>CBR600F3>VFR800>FZ1S>Crossrunner


Prets
Postitusi: 681
Liitunud: 13 Juun 2009, 02:40
Tsikkel: Husqvarna 701 "Endu"
Asukoht: Tartto
Tänanud: 13 korda
Tänatud: 67 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas Prets »

Sõitsin ise Hai Vani läbi 110cc rolleriga (ema istus taga, ei olnud veel kogemusi käikudega masinaga) ilma mingisuguste lubadeta 2016 sügisel. Küll giidiga, aga kokkuvõttes läks päevatuur Huest Da Nangi maksma küllaltki vähe, roller oli korralik, peale kiivri anti ka küünarnuki ja põlvekaitsmed ja helkurvest ja söögid olid kõik hinnas. Seal peab meeletult õnne olema, et ilus ilm oleks. Meil ei old kõige parem ja udutas parajalt. Mägitee ise küllaltki liiklusvaba, ainsad seal ongi turistid ja elusloomaveokid, sest muu liiklus läheb otse läbi tunneli. Tee ise küllaltki lamp ja lühike, mõned kilomeetrid ainult, kusiganes sisemaal mägedes oleks küllaltki vingem ja vähem liiklust.

Peale Hai Vani sai veel mitmel pool Vietnamis kaherattalisel ringi pandud, liikluspolitseid vist nägin kolme nädala jooksul korra ja minust ei tehtud väljagi. Üldiselt avalik saladus, et ülevalt on antud karm käsklus välismaalasi mitte tülitada lubade ja muuga. Küll aga tasub meeles pidada, et päike võtab ja korralikult ja sealt, kus oodatagi ei oska sõites. Ja ka higistama ajab korralikult, mistõttu päikesekreemiga mitte koonerdada.

Endal oleks jäädvustus motomatkast Uus-Meremaa põhjatipust lõunasse välja jagada, aga kahjuks õnnestus parajalt matsu panna, lakun praegu haavu ja märtsi alguses uuele katsele.

(togi)

ramli
Postitusi: 32
Liitunud: 21 Aug 2006, 21:23
Tsikkel: 1200NTX
Asukoht: Viljandi
Tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas ramli »

Vietnam.
jah, EL juhiload ei kehti.
Kas need load kedagi huvitavad, kui rolleri rendid? Ei kohanud kedagi, keda huvitanuks.
Kas on keeruline teha rahvusvahelised juhiload igaks juhuks kaasa? Võtavad nad seljakotis palju ruumi? Ei, absoluutselt mitte. Pealegi saavad nad sama kehtivusaja mis pärisload ning jõuavad heal juhul päris mitmes erinevas riigis reisil kaasas olla, enne kui uuesti peaks tegema minema.
Kas politsei peatab? Peatab ikka küll, kui sa oled sotsvabariigi kiireim liikleja ning sooritad linna sisenedes kolmanda-neljanda reana veoautodest möödasõitu, samal ajal kui kohalikud rollerid oma erireas puntras edasi-tagasi sebivad.
Kas politsei peedistab? Ei peedista, isegi kirjeldatud olukorras tundus, et peatumismärguanne oli pigem tööõnnetus. Umbes 6-7 mehelises politseinikepundis leidus üks noorem, kes rääkis inglise keelt ja jutt läks pigem sõbralikuks uudistamiseks ning alles päris lõpuks mainiti, et "ärge päris nii kiiresti sõitke, siin hakkab linn pihta juba".
Sõiduvarustuse saadavus? Võimalik, et õnnestub mingi enam-vähem OK kiiver rattaga koos saada. Ilma ei jäeta, sest käib masside harimine kiivri vajalikkusest, kuigi ainult juhile - pilt kiivriga pereisast ning ilma igasuguse kaitseta naisest-lastest ei olnud haruldane. Üldiselt meie mõistes häid kiivreid ei ole isegi spetspoodides lihtne leida, meie leidsime midagi, mis oli vähemalt natuke mugavam peas kui suvaline kopsik. Sõidukinnastest ei ole seal kuuldud, aga ükskõik mis kindad on vajalikud. Vajalikud just Pretsi viidatud päikeseprobleemi tõttu, sest kreemi ei jõua alati värskendada ning varukas nühib sellestki osa ära. Meie kindaid ei leidnud, eesti mehe käe suurusele ka turult mitte, ja see oli hiljem julm, oi need käeseljad... Igatahes järgmiseks korraks oli au juba targem olla ning päikeselisse sihtkohta minnes sai Tamrexist õhukesed aga tihedad kindad kaasa ostetud. Ei võtnud minnes seljakotis eriti ruumi.

Vihma puhuks osta kohalike rolleri-keep, väga pull ja praktiline asi, käib selga ning üle terve ratta. Esitule jaoks on läbipaistev aken sisse õmmeldud. Kiirelt peale - kiirelt maha vajadusel.

Mida veel, äkki roller versus tsikkel. Kui võtta suuruseks ca 100-150 kuubikut, siis on sellest küllalt ning mõlemad tüübid on saadaval, rollereid muidugi oluliselt rohkem. Kui mägedesse ei plaani minna, siis ma pigem võtaks automaadiga rolleri kui tsikli. Meie käisime mägedes ja seetõttu soovitati kohalike poolt, et võtke käiguvahetusega rattad. Meie valikus tsikleid ei olnud ja tegelikult tundsin pikalt kõvasti puudust paagist põlvede vahel, no teate isegi see survival ja sisseharjutatud lukus põlved jne. Seda enam, et seljakott ka veel seljas. Muide, rollerid ei ole seal sellised meie 5-tolliste ratastega vaid korralikud, millega saab ka nö maal sõita. Selle poolest ei pea tsiklit valima.
Peab ütlema, et peale seda kogemust vaatan ma oma ratast tihti pilguga, et teda on ikka liiga pagana palju.

Väljaspool linna sõitmisega ei tasuks pimeda peale jääda. Me tuvastasime kolme sorti liiklejaid - esimene osa kasutas ainult lähitulesi. Teine, suur grupp sõitis ainult täistuledega ning kolmandad panid täis pimedat teiste valguse najal. Nende hulgas leidus ka autosi. Kui siis veel tiba vihma ka visiirile tuleb, tee kitsas jne, no ise teate. Aga põhjus lihtne - ma ka mingil hetkel keerasin töökotta, et vahetage pirn ära, lähituli ei põle. Kutt ei mõistnud, et miks vahetada, teine niit ju põleb. Aga noh kui loll välismaalane nõuab, eks ma vahetan, saan ju lisaks töörahale täiesti töökorras pirni kauba peale. Ega samas maksma ka miskit ei läinud, meil siin maksab kõige odavam pirn ka poes rohkem kui seal koos vahetusega sain.

Njah, sorri, läksin hoogu, kui on plaan ainult paar päeva väljasõite teha, siis on seda infot liiga palju. Samas kui jutt on Da Nangist ja Nha Trangist siis seda vahet sõitsime isegi juba kolm päeva vist kui õigesti mäletan.

link kah, nii see käis https://flic.kr/s/aHsm9EwhF8


greenhorn
Postitusi: 19
Liitunud: 25 Jaan 2015, 13:48
Tsikkel: Yamaha Ténéré 700
Asukoht: Vääna-Jõesuu
Tänatud: 1 kord

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas greenhorn »

Päikeseprobleemiga on Filipiinidelt valus kogemus olemas, ka kõige kangemast kreemist tuli läbi, pikkade varrukatega särk ja kindad on ilmselgelt vajalikud. Pigem huvitaski rohkem see kohaliku seadusesilma suhtumine. Liiklus ilmselt sama käekirjaga nagu mujalgi sarnastes Aasia maades.

Kasutaja avatar

akvanaut
Postitusi: 161
Liitunud: 04 Jaan 2014, 02:38
Tsikkel: Tenere700, wr450f,V-strom,Jawa
Asukoht: Pildiküla
Tänanud: 23 korda
Tänatud: 48 korda
Kontakt:

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas akvanaut »

Ülemöödunud suve motomatka videopäevik sai lõpuks kokku pandud. 1/4


kaiman
Postitusi: 970
Liitunud: 17 Mai 2010, 16:21
Tänanud: 48 korda
Tänatud: 17 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas kaiman »

kas te sellel suvel ka kuhugi reisite,kui nii siis ma käpp.

Kasutaja avatar

FITBDD
Postitusi: 81
Liitunud: 01 Juul 2016, 08:51
Tsikkel: Triumph Daytona 955i
Tänanud: 4 korda
Tänatud: 4 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas FITBDD »

Isegi oleks huvitatud. Itaalia oleks väärt sihtkoht!


kaiman
Postitusi: 970
Liitunud: 17 Mai 2010, 16:21
Tänanud: 48 korda
Tänatud: 17 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas kaiman »

Tore kulgemine,aga akvanaut suht vana rahu mulle meeldib.

Viimati muutis kaiman, 02 Mär 2018, 18:48, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar

akvanaut
Postitusi: 161
Liitunud: 04 Jaan 2014, 02:38
Tsikkel: Tenere700, wr450f,V-strom,Jawa
Asukoht: Pildiküla
Tänanud: 23 korda
Tänatud: 48 korda
Kontakt:

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas akvanaut »

kaiman kirjutas:

kas te sellel suvel ka kuhugi reisite,kui nii siis ma käpp.

Selle aasta plaanides on Kaukaasia kant.

Kasutaja avatar

akvanaut
Postitusi: 161
Liitunud: 04 Jaan 2014, 02:38
Tsikkel: Tenere700, wr450f,V-strom,Jawa
Asukoht: Pildiküla
Tänanud: 23 korda
Tänatud: 48 korda
Kontakt:

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas akvanaut »

Videopäeviku 2.osa

Kasutaja avatar

urmas66
Toetajaliige
Postitusi: 7183
Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
Tsikkel: Yamaha TDM 850
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Tänanud: 1851 korda
Tänatud: 511 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas urmas66 »

akvanaut kirjutas:

Videopäeviku 2.osa

Lahe kuulamine ja mõnus vaatamine.Pole ise selle peale tulnud,et maha istuda ja päev haaval, reis kohe jooksvalt kokku võtta.Proovin sel suvel ka ise selle ära.

Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.
Kasutaja avatar

akvanaut
Postitusi: 161
Liitunud: 04 Jaan 2014, 02:38
Tsikkel: Tenere700, wr450f,V-strom,Jawa
Asukoht: Pildiküla
Tänanud: 23 korda
Tänatud: 48 korda
Kontakt:

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas akvanaut »

Videopäeviku 3.osa

Kasutaja avatar

akvanaut
Postitusi: 161
Liitunud: 04 Jaan 2014, 02:38
Tsikkel: Tenere700, wr450f,V-strom,Jawa
Asukoht: Pildiküla
Tänanud: 23 korda
Tänatud: 48 korda
Kontakt:

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas akvanaut »

Viimane osa

Kasutaja avatar

urmas66
Toetajaliige
Postitusi: 7183
Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
Tsikkel: Yamaha TDM 850
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Tänanud: 1851 korda
Tänatud: 511 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas urmas66 »

Väga lahedad klipid.Sellise reisipalaviku viskas üles,et peab midagi jahutavat võtma (w)

Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.

kaiman
Postitusi: 970
Liitunud: 17 Mai 2010, 16:21
Tänanud: 48 korda
Tänatud: 17 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas kaiman »

urmas66 kirjutas:

Väga lahedad klipid.Sellise reisipalaviku viskas üles,et peab midagi jahutavat võtma (w)

Ma just vaatasin sina väike urmas ,mis sul viga on võtarahulikult :D

Kasutaja avatar

daub
Postitusi: 707
Liitunud: 17 Jaan 2010, 00:58
Tsikkel: F6C 1500
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 31 korda
Tänatud: 33 korda

Mullune retk Norrasse

Lugemata postitus Postitas daub »

. Nõndaks, kuna sellel aastal ei ole plaanis riigist välja minna, siis oleks hea meenutada mullust retke Norrasse. Ühtlasin väike mälutreening, või nii. See oli minu esimene "päris" motomatk, sest 1-2 päevaseid asju ma päris nii ei liigitaks. Üldse oli see teine kord kaherattalisega üle riigipiiri käia.

. Ei mäletagi kui kaua, aga paar aastat oli internetis Atlanti maantee pilte silma jäänud. Ja kui siis 2016. aasta lõpus Trollide redeli pildi otsa komistasin, hakkasin usinamalt seda piirkonda kaardilt uurima. Kuna paari aasta jagu oli raha kogutud, et kuhugi reisida, sai päris ruttu selgeks, et just Kesk-Norrasse peabki minema.
. Kuna minejaid oli kaks ühikut ühe mootorratta peal, siis loobusin telkimise varustuse kaasa vedamise mõttest ja hakkasin varakult uurima majutuskohti nii Google kaardilt kui bookingust. Trollidemaa piirkonnas on see paras peavalu, sest esiteks on enamus campinguid talvel kinni, aga kui õige broneerimise hetke maha magad, siis on kõva katuse alla ka päris raske kohta saada. Vähemalt valdav enamus internetist nähtud kommentaare nii väitsid. Kuna ma huvipunktide otsimisega niikuinii tegelesin, siis otsustasin kohe kogu marsruudi ulatuses ka majutused kinni panna. Kuna tegu oli esimese reisiga ja seljakoti taluvust oli ainult kahepäevasel Läti reisil proovitud, sättisin kõik punktid nii, et korraga oleks sõitu maksimaalselt tund ning päevane sõit jäi reeglina nelja tunni kanti. Selles osas on Google kaarti hea kasutada, et ta näitab nii kilometraaži kui eeldatavat ajakulu, vastavalt kohalikele kiiruspiirangutele. Viimase järgi saigi arvestused tehtud. Planeerimistööga sain jaanuari jooksul valmis ja siis jäi edasi ootamine.
. Eraldi mainin ära planeerimise hulka käinud kindlustuse jahtimise. Sirvisin läbi suuremate kindlustuse pakkujate tingimused ning otsustasin, et suur osa neist on võrdlemisi motovaenulikud ja suunatud pigem lennukiga reisijatele. Palju kaitseid, mis mootorratturile on täiesi ebavajalikud ning mõnigi välistus, mis teeb mootorratturi elu ebakindlamaks. Panin kokku neli põhipunkti, milliseid kaitseid ma soovisin kindlustuselt saada ning saatsin mailitsi päringud kõigile pähe tulnud seltsidele laiali. Enamus saatsid viisakalt pikalt. 100% positiivselt vastasid minu puhul ainult Seesam ja vist ka Gjensidige. Viimane vastas lihtsalt nii palju hilja, et Seesamiga oli kaup juba koos. Suurim komistuskivi kindlustuste puhul on pagasi varguse kaitse lukustatavatest kõvakohvritest ning ette makstud teenuste hüvitamine reisi ära jäämisel, kui juhtub õnnetus rattaga, kui peamise reisi objektiga.

. Reisi algus Tallinnast oli paljutõotavas vihmas. Rootsi praamile saamine oli põnev. Ma olen küll Soome vahet praamiga käinud, aga mitte kunagi oma sõidukiga, ega ise roolis olles. Ammugi mitte mootorrattaga. Ratas rihmati ilusti kinni, kõrval oli muid Eesti rattureid, kes samuti Norra suunas pidid sõitma, kuid veidi rohkem lõuna poole. Laevareis oli enamvähem samasugune nagu Soome minnes, ainult loksutas rohkem ja kestis palju kauem. Ehk siis huvitavad tegevused said juba ööpimedaks otsa ning kuna ma suurem joomamees ei ole, siis oli ka uni rahutu. Rootsi külje all oli tuul ilmselt vaiksem, kuna äratuskella ma ei kuulnud ja magasime rahuliku südamega üle tunni plaanitust kauem. Hommikusöögi jõudsime siiski laevas tehtud ja ei pidanud selle peale Stockholmis aega ega raha kulutama hakkama. Stockholm ei olnud ka päevakavas ette nähtud, sealt sõitsime nii otse ja kiiresti välja, kui navigeerimisoskus võimaldas.
. Navigeerimiseks kasutasin sellel reisil telefoni ning arvutis ette valmistatud ja salvestatud Google kaarti. Tollest jaanuarist alates olen hakanud mitmeid kaarte koostama, kuhu märgin ära kõik erineval ajal silma jäänud huvipunktid, kuhu tahaks tulevikus jõuda. Siis on järgmiste reiside plaanimisel hea ette võtta ja ei pea oma halva mälu pärast mõnda huvitavat kohta vaatamata jätma.
. Stockholmist sõitsime Örebrosse, kus oli huvitav linnus. Osalt saime linnuse sisemusega ka tutvuda, kuid kuna suurem osa oli ligipääsetav ainult giidiga koos ja sellist oleks pidanud 2h ootama, piirdusime ühe torni, hoovi ja väliskülgede imetlemisega. Linnusest üle tee oli mitu kohvikut, kus ühes lõunatasime ning siis edasi Karlstadi suundusime. Karlstadis ma küll palju kiidetud kohvilõhna ei tundnud, aga see-eest vaatasime ära, samuti kuulsa, 12 kaarega kivisilla. Silla peale ei saanud, sest seal toimus mingisgune renoveerimine või tont teab mis. Aiad olid ette tõmmatud ja ei hakanud koerust tegema, ega sealt vahelt läbi pugema. Kinni, lukus, renoveerimisel. Seda sai sellel reisil veel mitu korda kogeda. Varaseks õhtuks olime Norra piiri lähedal ööbimiskohas. Kui olime veidi puhanud ja mõelnud, kas jaksame veel ratta seljas olla, käisime ca pooletunnise sõidu kaugusel nn. autode surnuaias või Ivanssoni vendade romulas. See jäi esimesel päeval ka minu lemmikuks vaatamisväärsuseks. Tee sinna oli mõnus ja käänuline, aga umbes pooles ulatuses kruus.
Pilt

. Teine päev algas kahe rikkaliku võileivaga majutuskoha hommikusöögilauas. Isu ei olnud, pea valutas. Panin diagnoosi, et olin esimesel päeval liiga vähe vedelikku tarbinud, mida ma oma kehakaalu tõttu niigi rohkem vajan, aga mootorrattaga pikalt sõites on kulu oluliselt suurem. Sõita ei olnud tegelikult kuigi hull, sest tuli liiklusele ja navigeerimisele keskenduda ning valu tähele panemiseks ei olnud aega. Esimene vaatamisväärsus oli Norras, vast pool tundi sõitu ööbimiskohast, Høytorp kindlustis. See oli samuti osalt lukus ja suletud, aga suures osas sai siiski läbi vaadata. Kindlustis oli mäe tipus ning korraks tekkis reisikaaslasel isegi tunne, et olemegi kõrgmäestikku jõudnud. Mina, tasakaaluka inimesena ja reisi planeerijana, teadsin muidugi, et uhkemad mäed on alles ees. Järgmine peatus oli ühe maakividest kiriku juures, mis oli valitud lihtsalt sobiva kauguse tõttu, mitte mingi erilise vaatamisväärsusena. Seal tegin heki vilus ka 10 minutit uinakut, mis peavalu osas üsna hästi aitas, aga isu veel tagasi ei toonud, nii et piirdusin endiselt vedeliku tarbimisega. Kuigi sõitsime põhimaanteid pidi, olid teed ja vaated juba väga huvitavad, mis tegi tuju ja enesetunde paremaks. Päeva lõpetuseks käisime Hamari raudteemuuseumis. Seal saime sõita ehtsa auruveduri veetud rongis, süüa (isu hakkas juba taastuma) restoranivagunis, mida kuhugi ei veetud ning näha vanu uhkeid jaamahooneid ja vedureid. Õhtuks sõitsime Gjøviku lääneservas olevasse hostelisse ning jalutasime alla linna õhtusööki küttima. Sellise saime kätte ühest hiina restoranist ja toit oli väga hea. Osalt ka ilmselt minu suurele näljale, mis hommikust puudujääki tasa tahtis teha. Hoiatus inimestele, kes tahavad samas kandis ööbida. Vaade on linna lääneservast ilus, aga kui jala alla linna minna, tuleb ka jala alt linnast üles kõndida.
Pilt

. Kolmas päev algas sõiduga maailma vanimal regulaarliinil sõitval aurulaeval Skibladner. See oli samuti aasta alguses ära broneeritud, aga kõige hommikusemale sõidule oleks saanud ka broneeringuta peale. Meist järgmisele sõidule läks aga laev täislastis. Edasi-tagasi võttis tubli paar tundi aega ning oli selle päeva põhiüritus. Edasi jätkus sõit trollidemaa suunas. Üks tagumikupuhkusepeatustest oli kohaliku rahvamuuseumi juures, kuid jõudsime selleni parajalt nii hilja, et nad hakkasid sulgema ja jäi sees käimata. Üle sai vaadatud ka uhke viikingiteaegne puukirik Lom nimelises väikeses asulas, kuhu samuti hilise tunni tõttu sisse ei saanud. Edasi suundusime majutuskohta Djupvatnet järve äärde, mis oli kogu reisi kõige kallim majutus. Olin üllatunud kui kõrgel see asus. Ratta mootori töös oli kuulda muutuseid, sõita oli külm ja ümberringi oli lumi. Juuni lõpus oli mägedes alles varakevad. Vahetult ennem hotelli suutsin navi valesti vaadata ja keerasin hotelli vastas olevale suurele asfaltplatsile. Sain siis eksitusest aru ja jäin seisma, aga üsna kehvasti kallaku peal, nii et edasi sõita ei olnud ruumi. Täislastis ratast tagurdama hakates, nii et vasak jalg praktiliselt kallaku tõttu maha ei ulatanud, suutsin kummuli käia. Aeglaselt, nii et kaasreisija pääses ehmatusega ja mina sügavalt haavatud egoga. Kahekesi on ratast tõsta lihtne, isegi sellisel kallakul ning jõudsime mõned minutid hiljem hotelli parklasse. Hotell oli uhke, suure restoranisaaliga, hommikusöögi tarbeks ja pehmete vooditega. Nii pehmetega, et ma suutsin öösel voodist maha kukkuda. Läbi une kukkumise pealt rapsima hakates suutsin kuidagi parema jala sääremarja nii kõvasti krampi ajada, et see veel terve järgmise päeva valutas.
Pilt

. Rikkalik hommikusöök ja väga mõnusad mägised teed kaotasid kiiresti igasuguse mõtte tuju langusest, mida möödunud õhtu ja öö viperuste järel oleks võinud karta. Startisime varakult, nagu enamustel hommikutel, tänu millele saime suurema osa teest Geirangerini sõita vabalt, omas tempos. Linnas jäid mõned matkaautod ette, aga edasi Eidsdali poole sõites oli jälle üsna vaba tee. Pärast praamisõitu tegime väikese tankimispeatuse ning lasime kiirustajatel eest ära minna. See andis jälle võimaluse omas tempos kuni kuulsa trollide redelini sõita. Käisime vaateplatvormidel, uurisime suveniiripoodi ja saatsime mõned postkaardid. Mäletate küll, nagu e-kaardid, aga tuleb pliiatsiga peale kirjutada ja kohale lähevad tavalise posti kaudu. Umbes kuu aega kauem, kui ise reisilt tagasi sõidad. Pärast kerget kehakinnitust sõitsime mäest alla. Mööda teed muidugi. Sellel teel oleksin ennast kergema rattaga palju paremini tundnud. See oli ikkagi esimene täis hooaeg Valkyrie seljas ja väike hirm oli nende halva nähtavusega tagasipöörete peal sees. Aga jõudsin ka sõidu ajal vaadet nautida. Mäest alla tulnud, jätkasime teed Atlanti maantee poole. Ennem Atlanti maanteed sai aga veel Vevangis, ühes maailmasõjaaegses kindlustises, käidud. Atlanti maantee pakkus sildadelt kenasid vaateid, aga oli üllatavalt lühike. Internetist nähtud pildid jätavad sellest kuidagi väga võimsa ja suure mulje. Aga legaalsete kiirustega sõidab sealt alla 10 min läbi. Päeva lõpetasime Kristiansundis, kus nautisime kohalike traditsioonilist hautist, mida valmistatakse kuivatatud soolatud tursast. Ja ennem magama minekut sai ka ookeani ääres jalutatud ning reisikaaslane pistis isegi jala vette, et saaks pärast öelda, et on ookeanis käinud.
Pilt

. Hakkas puhkepäev. See tähendab siis, et plaanitud oli ca 2h sõitu Trondheimini ning siis Trondheimis ülejäänud päev vabalt võtta ja linnaga tutvuda. Ja kohe hommikul tekkis takistus. Motellis, milles me öö mööda saatsime, avatakse vastuvõtulaud nädalavahetustel alles keskpäeval. Hommikusöögilauas olime harjumuspäraselt esimeste hulgas ja nüüd tuleks mitu tundi oodata, millise ajaga me võiksime juba praktiliselt Trondheimi hõngu haista. Õnneks nõustus kohvikutädi meie võtme vastu võtma ja pääsesime liikuma. Sõitsime praamiga Tømmervågi, et veidi huvitavamaid teid pidi liikuda ja sealt läksime, väikeste vaate- ja ühe tankimispeatusega Trondheimi keskel asuvasse motelli. Ülejäänud päeva veetsime mööda linna jalutades. Läksime ka vana linnuse juurde, kust avanes linnale väga hea vaade. Sissepääsu leidmine ei olnud aga sugugi lihtne. Google kaart juhatas meid ühe kiriku väravasse, aga see oli lukus. Kiriku taga oli linnamägi kenasti näha, nii et koht pidi olema õige. Hakkasime siis järjest otsima, kust sisse pääseb, aga sattusime järjest lukus väravate peale. Kuni üks hetk järsku lahtine puuvärav. Jalutasime sisse ja etskae, lähebki rada kenasti mäest üles. Ennem linnust olid huvitavad murukatusega talumajad välja pandud, mida põgusalt vaatasime ning siis sattus meile vastu üsna keskaja laadi rõivas mees, kes uuris, et kuhu jalutame. Seletasime siis, et me oleme varemete huvilised ja tahame näha mis linnusest järgi jäänud on. Tema vastu, et kas teile siis piletikassas ei räägitud, et me paneme 10 minuti pärast kinni. Nojah, seletasime siis kuidas me sisse tulime. Tegelikult oleks pidanud ühe muuseumihoone kaudu sisenema. Igatahes vastutulelik onukene lubas, et palub kassas inimestel oodata, kuni me alla tagasi jõuame ja uksi mitte ennem lukustada. Tehku me ainult kähku. Tegimegi. Linnusest ei olnud ka kuigi palju alles, nii et vähemalt ei tekkinud tunnet, et millestki ilma oleksime jäänud. Kassas meilt piletiraha ei võetudki, öeldi, et aus eksitus ja las olla pealegi. Edasi vantsisime mäest alla, tagasi kesklinna. Olgu öeldud, et selles järjekorras on palju lihtsam linnaga tutvuda, kui Gjøvikus proovitud viisil. Kesklinnas vaatasime katedraali, kuulasime selle kellamängu ja sõime ära ühe vaala. Mitte tervenisti, aga kahe prae jagu. Õhtueine järel lippasime tagasi motelli, et pääseda juba vaikselt tilkuma hakanud vihma eest. Öösel sadas korralikult.
Pilt

. Pühapäeva hommikuks ei olnud sadu enda isu täis saanud, aga oli märksa nõrgem. Tõmbasime teletupsuülikonnad selga ja läksime motelli kõrval olevat uuema aja kindlustist vaatama. Kindlustisega tutvumise järel sõitsime Steivikholmi linnuse juurde, mis jäi selle reisi kõige põhjapoolsemaks punktiks. Linnuse ümber olid ilusad vaated, aga linnus ise oli lukus. Väljas oli infotahvleid ja linnuse müüride välimised küljed, mida sai vaadata. Lekkivate pilvede all võtsime suuna tagasi lõuna poole ning külastasime ära ilusa nimega asutuse Hell Grill. Mis oli kinni, nii et vahepala sealt võtta ei saanud. Ei kavatsenud ka vilus ilmas tunde oodata, kuni nad avavad ja võtsime suuna Rootsi poole. Teel sai end kord soojendatud tanklas, kord, juba Rootsi poolel, ühes kohvikus. Astusime kohvikusse sisse, väliselt märjad, sisemiselt külmunud ja küsisime kas teed saab. Vanahärra leti tagant vaatas meid hindava pilguga ja tõi terve kannutäie keevat vett, teepakid ja tassid. Võtsime selle peale nõuks ka lõuna samas kohas ära teha. Majutuseks oli selleks õhtuks sattunud campingumajake. Aga näe üllatust. Meie maal olen harjunud, et campinguputka on selline pisem laudehitis, kus tuul väga ei puhu ja vihma eest kaitseb ka. Seal oli aga lausa elekter, täiesti varustatud köök ja mis peamine - soojad keskkütteradikad. Sallid-kindad, mis ikka vett sisse võtnud olid, sai kuivama pandud ja enesetunne oli täiesti mõnus.
Pilt

. Uus nädal algas pilviselt, aga vihmata. Pistsime kombinesoonid tagasi kohvrisse ja läksime Hovebergi kaljukoopaid vaatama. Need olla Skandinaavia suurimad. Ja olid ka päris suured koopad. Sees olid värvilised valgustused, et oleks ikka näha kui kõrge ja pikk see koobas tegelikult on. Valgustatud osa oli ca 80m. Teist samapalju oli veel valgustamata, kuhu me ei proovinud minna. Siis tulistasime ühe soojaga, ainult tankimispeatustega, välja Rootsi idarannikule, Hölicki koopaid vaatama. See olla suuruselt teine koopakompleks Euroopas. Koopasuude otsimine kivikülvis oli omaette põnev, aga sinna sisse me ei läinudki, kuna see ei ole päris selline mugava inimese "jaluta sisse ja vaata ringi" koobas. Sisse oleks isegi saanud suuremate luumurdudeta, aga otsustasin, et enda välja vinnamiseks minu füüsilisest vormist ei piisaks. Läksime veidi Stockholmi suunas olevasse kodumajutusse ning hakkasime mõtlema, kuidas õhtusöögi küsimust lahendada. Saime teada, et lähedal on pood, kust saab tooraineid osta ja majutuses on köögis toiduvalmistamiseks vajalik atribuutika olemas. Poes ei hakanud aga midagi sellist silma, mis oleks otse tarbima kutsunud. Aina selgemalt ja ahvatlevamalt paistis poe vastast pizzarestorani silt. Restoranis tundus inimesi sees ka olevat, nii et otsustasime selle järele vaadata. Teenindaja inglise keel oli võrdlemisi nigel, nii et menüüd tuli ise google translate abiga tõlkida. Leidsime lõpuks sellise lahenduse, kus olevaid komponente ka mu reisikaaslane nõus sööma oli ning püüdsin välja selgitada pizza suurust. Esitasin küsimuse nii, et kas ühest pizzast jätkuks meile mõlemale. Teenindaja, ilmselt pimestatuna meie kaunitest üle värvli ulatuvatest kehavormidest, leidis, et peaks ikka kaks võtma. Oli see alles söömaaeg. Kõrval toodi sama suur pizza kolmesele perele. Aga ega me järgi ka midagi ei jätnud, mille eest juba makstud oli.
Pilt

. Järgmisel hommikul oli perekondlikus stiilis hommikusöök, koos võõrustajate ja teiste külalistega. Seejärel suundusime Gävle lähedal olevasse golfiklubisse. Koobastest otse peenema meelelahutuseni. Olgu, mängisime kõigest minigolfi, aga siiski. Kultuuriprogramm jätkus Gysinge linnakeses olevas tuletõrjemuuseumis. Ja päeva lõpetuseks maandusime Uppsalas. Jalutasime linnas ringi ning külastasime ka vahvat kommipoodi, kus pea kõik kommid olid saadaval kaalukaubana. Umbes nagu meie kaubanduskeskuste lahtise kommi letid, ainult et terve pood oli selline. Muudkui kühvelda ja pärast kassas kaalutakse ja maksad ühe mõõdupuu järgi. Palju me sealt endale kaasa ei ostnud, aga midagi prooviks siiski.
Pilt

. Järgmisel päeval sõitsime Stockholmi ja külastasime Vasa muuseumi ning Sollentuna mootorrattamuuseumi. Kui muuseumielamused kõrvale jätta, siis oli põnevaim seik see, et linna sisse sõites sai mu bluetooth sideseadme aku tühjaks, mis terve reisi vapralt vastu oli pidanud, mistõttu ma ei kuulnud enam navigatsiooni hääljuhiseid ja ekraanipeegelduste tõttu sai mitu korda õigest teeotsast mööda sõidetud, mis sealsete suurte viaduktidega niisamagi keeruline ei ole. Öö veetsime jälle samas hotellis Uppsalas ning järgmine päev külastasime mõningaid ruunikive ja tulime tagasi praamile. Seekord ei loksutanud meri ka nii tugevalt ja uni oli hea.
Pilt
Pilt

Kui sa tahad igal juhul kruusa vältida, siis leiab kruus su üles.
Pilt

kaheksa
Postitusi: 131
Liitunud: 19 Nov 2017, 21:42
Tänanud: 1 kord
Tänatud: 5 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas kaheksa »

aga kui õige broneerimise hetke maha magad, siis on kõva katuse alla ka päris raske kohta saada.

Huvitav, et ma just vastupidist kuulnud Norra kohta. Räägitud, et campingu majakesi kõik kohad täis ja otsi lõunapausil netist või sõida õhtul paar kohta läbi ning ongi olemas

Kasutaja avatar

daub
Postitusi: 707
Liitunud: 17 Jaan 2010, 00:58
Tsikkel: F6C 1500
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 31 korda
Tänatud: 33 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas daub »

See väide käis peamiselt Trollidemaa piirkonna kohta. Hotellides oli jaanuari lõpuks meile sobivateks kuupäevadeks üksikud toad järel. Mitmed väitsid, et toad on juba kõik otsas. Samuti ka need campingud, keda õnnestus kätte saada. Tegu on ka kõrghooajaga, ehk siis kolme kõige turistirohkema kuuga.

Kui sa tahad igal juhul kruusa vältida, siis leiab kruus su üles.
Pilt
Kasutaja avatar

romulus
Postitusi: 703
Liitunud: 26 Mär 2007, 21:05
Asukoht: Tartu/Ida-Viru
Tänanud: 23 korda
Tänatud: 36 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas romulus »

Ööbimiskohtade otsimisel on Airbnb ka hea allikas. Peale selle, et valik suurem ja hinnad paremad, näeb kohalike "päris" elu ka. Nt me ööbisime eelmise aasta Norra tripil hullult ägedas mägihütis, lumised tipud ja kelladega lehma ümberringi :) Hotellid on samasugused igal pool.

Too kant on muidu jah looduse poolest ka väga äge. Ning ajaliselt saab põhimõtteliselt päevaga hoopis teise maastikku. Lõuna poole sõites tuleb palju kauem teed nühkida, enne kui miskit teistmoodi on, kui meil.

Delta, Tuula Turist 200M '78, Dnepr MT-9 '72, Dnepr MT-10-16 '88, Suzuki GSX600F '90, Africa Twin '97, Iz 56 '61, Yamaha Tenere 700 '23

kaheksa
Postitusi: 131
Liitunud: 19 Nov 2017, 21:42
Tänanud: 1 kord
Tänatud: 5 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas kaheksa »

daub kirjutas:

....keda õnnestus kätte saada.

Selles see asi ongi. Enamus neist töötab "tule kohale ja kui midagi on siis saad" põhimõttel. On isegi variante, kus ei ole ühtegi töötajat lihtsalt postkast kuhu raha jätta


Prets
Postitusi: 681
Liitunud: 13 Juun 2009, 02:40
Tsikkel: Husqvarna 701 "Endu"
Asukoht: Tartto
Tänanud: 13 korda
Tänatud: 67 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas Prets »

Mina enam juuli-augusti keskpaik seda kanti ei külasta, liiga ülerahvastatud. Pealegi umbes kümme korda käidud ka. Kämpasid ja asju jagub hulganisti, aga juulis löögile saamine pole enam lihtne. Väga palju aitab kohaliku keele oskamine ja NAFi raamatud. 2017 juuli lõpus istusime praktselt terve tee karavanide sabas. Kui mõnest mööda sai, oli 30 teist ees, seega oli täiesti pointless. Soovitan rohkem Rondane rahvusparki või lõuna pool olevaid mägipiirkondi (va Odda - Preikestoleni kant, see veel hullem), kus rahvast (hetkel veel) natukene vähem ja saab ka omas tempos kulgeda.

(togi)

Hr.Nõel
Postitusi: 1447
Liitunud: 21 Okt 2005, 21:33
Tsikkel: Päris mitu...
Asukoht: Pärnu
Tänatud: 109 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas Hr.Nõel »

Hr.Nõel, Divikas, Ranel ja Sinilind külastasid Venemaa Transalp omanike kevadist kokkutulekut.
Oli see juba arvult 10-es. Divikal on see juba 8-s kord. Nii et veteran.
Nõel ja divikas läksid paar päeva varem ja lõuna poolseid väikseid teid pidi väisasid eelnevalt Volga lätteid.
marsruut oli: Petseri-Ostrov- Pushkini mäed-Holm-Moldovitsõ-Allikad.
Teed olid äärmusest äärmusesse. Riiklik trass enam vähem normaalne, aga sealt maha algab seiklus peale. Mida kitsam märge kaardil, seda suuremad augud. Venelastel on hea väljend mis tõlkes oleks "raiutud asfalt". See tähendab, et suured, teravate servadega augud. Kogu aeg pead olema tähelepanelik.
Maaelu suht trööstitu. Mahajäetud külad. Tüüpiline külapilt- 10-15 mahajäetud hütti, ühes näib elutegevust ja tutikas telefoniputka keset küla.
Nukker vaatepilt.
Palju ka tee ääres näha kulu ja võsapõlengute tagajärgi. Liiga palju kohe.
Allikas ise kena koht. Ilusti ära korraldatud kõik. Tulevikus ilmselt turistimagnet. Seniks aga kui sinna korralikku teed pole tehtud, siis pole midagi sealt veel oodata.Seal oli tee ääres veel lumevalle ka näha ja metsa alused järved kohati jääs veel.
Külade vahel muidugi palju,palju Isamaasõja monumente. Oli ka väga sürr postamente. Ei teagi milleks.
Allikatelt edasi viis tee Läbi Demjanski- Valdai- Vinõ. Sealt 14 km teelt maha metsa. Seda sõna kõige otsesemas mõttes. Kõik vajalik peab kaasas olema. Puhta joogivee lähim võimalus on 2-3 km kaugusel asuv küla.
Üritus ise rahulik ja vabakavaga. Igal õhtul muidugi erinevad seltskonnad ja lõkked. Igal pool võetakse kui sõpra vastu. Keegi poliitikast ei räägi ja nii on. loomulikult on viisakas ka sama vastu pakkuda. Ka meie lõket ja olengut külastasid palju vanu ja uusi kamraade.
Mõned pildid ka:

Täiesti sürr postament keset küla. On teine veits heina kasvanud.

1_IMG_3935.jpg

https://s31.postimg.cc/5mnyihpfv/IMG_3935.jpg

Volga, Volga. Euroopa kõige pikem jõgi. Kokku 3600 km.
Siit ta tuleb. Divika selja tagant, 100 m kaugusel paistab see päris algus.

2_IMG_3953.jpg

https://s31.postimg.cc/48wbn6aqz/IMG_3953.jpg

Maha jäetud kinnisvara arendus. Terve hunnik ilusaid palkmaju, aga katused ka juba tuule poolt ära kantud. Ilmselt esimese buumi tagajärg.

3_IMG_3954.jpg

https://s31.postimg.cc/h0ahtzabv/IMG_3954.jpg

Eestlaste laager TA kokkutulekul. Vasakult Sinilind, Ranel ja Divikas. Nõel ise kaamera taga.

4_IMG_3992.jpg

https://s31.postimg.cc/72zh14si3/IMG_3992.jpg

Siis kui vana matkahunt räägib, siis.....

5_IMG_3994.jpg

https://s31.postimg.cc/7twsk6mor/IMG_3994.jpg

.... noored hundud kuulavad tähelepanelikult.

6_IMG_3993.jpg

https://s31.postimg.cc/6rmm1wjdn/IMG_3993.jpg

Tel. +372 viiskuus 2158üksüks & noelamees@gmail.com
Kasutaja avatar

ranel
Postitusi: 3123
Liitunud: 21 Nov 2010, 22:55
Tsikkel: 2x XL600V, DT125R, DRZ-E
Asukoht: Tartu
Tänanud: 63 korda
Tänatud: 325 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas ranel »

Täitsa mõnus oli jah. Ilm oli sõites 99% ajast hea ning tehnika ei lagunenud. Sellise luksusega võib täitsa ära harjuda.

Kohapeal ka muidugi väga :bsmile:

http://tsiklireisid.blogspot.com/
Mootoritõstuki rent Tartus 15 EUR päev. 55684121. www.rsrehvid.ee Mobiilne rehvivahetus Lõuna- Eestis. 53 843 843 Mitas ja Bridgestone mootorratta rehvide müük

morse
Postitusi: 1373
Liitunud: 13 Veebr 2017, 10:30
Tsikkel: 690 Enduro R, Jawa 634, DR Big
Tänanud: 267 korda
Tänatud: 210 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas morse »

Ma saan aru, et poliitikast ei räägita ja muud sellist. Aga kas gessuga on tõepoolest viisakas sinna TA meeste peole minna? :D

Lahe post. Tänud!


Hr.Nõel
Postitusi: 1447
Liitunud: 21 Okt 2005, 21:33
Tsikkel: Päris mitu...
Asukoht: Pärnu
Tänatud: 109 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas Hr.Nõel »

Aga kas gessuga on tõepoolest viisakas sinna TA meeste peole minna?

Õigustatud küsimus.
Lühike vastus- On küll.
Pikem vastus- Kiire pilk regamise lehele ja... 105 reganust 45 oli teist marki rattaga. Ülekaalus igat marki BMW-d. Selle aasta kõige ekstreemsem oli üks Busa. Ei kujuta pilti kuidas ta seda viimast 3 km küll sõitis. Aga nagu näha, siis Venemaal on kõik võimalik.
Ka ürituse eestvedaja ja korraldaja on oma TA vahetanud välja Gessu vastu.

Tel. +372 viiskuus 2158üksüks & noelamees@gmail.com

morse
Postitusi: 1373
Liitunud: 13 Veebr 2017, 10:30
Tsikkel: 690 Enduro R, Jawa 634, DR Big
Tänanud: 267 korda
Tänatud: 210 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas morse »

Hr.Nõel kirjutas:

Ka ürituse eestvedaja ja korraldaja on oma TA vahetanud välja Gessu vastu.

:lol:

Kasutaja avatar

Stinger
Postitusi: 205
Liitunud: 12 Juul 2010, 23:38
Tsikkel: Yamaha T7
Tänanud: 21 korda
Tänatud: 63 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas Stinger »

Huvitav trend. Varsti tuleb siis TA meeste kogunemise ümber nimetada GSi meeste kogunemiseks :) Peale 7a. Transalpiga sõitmist proovisin ka 2 hooaega GS1150A ära ja ei saa sellest vaimustusest aru, muidu tore ratas aga liiga raske. Tegin kannapöörde ja ostsin cb500x-i ja väiksest töömahust hoolimata on üllatavalt pädev ratas. Kui veel amordid vahetada ja kodarveljed alla on alla 10k euriga maailmavallutaja käes. Muuseas kui üks aasta võrtsu ääres Eesti TA kogunemisel käisin ja Divika reisijutte kuulasin kujunes sellest unistus Mongooliasse minna, mida ma loodan järgmise 3a. Perspektiivis selle cb-ga ka teha. Niiet tänud Divikale sütitavate reisijuttude eest :)

Yamaha Tenere 700 2021; Honda Dominator NX650 1994 - poolik projekt
Ajalugu:
Honda Transalp XL650V 2001 - 7a; Bmw GS1150A 2002 - 2a; Honda CB500X Rally-Raid L3 2018 - 5a; Honda CB650R 2020 - 3a; BMW R1100GS 1995 - 1a.
Kasutaja avatar

Margusxx
Mode
Postitusi: 902
Liitunud: 23 Veebr 2004, 12:28
Tsikkel: GSX1300RZ K750 CRF1000l
Asukoht: Rootsi
Tänanud: 1 kord
Tänatud: 34 korda

Re: RE: Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas Margusxx »

Stinger kirjutas:

Huvitav trend. Varsti tuleb siis TA meeste kogunemise ümber nimetada GSi meeste kogunemiseks :) Peale 7a. Transalpiga sõitmist proovisin ka 2 hooaega GS1150A ära ja ei saa sellest vaimustusest aru, muidu tore ratas aga liiga raske. Tegin kannapöörde ja ostsin cb500x-i ja väiksest töömahust hoolimata on üllatavalt pädev ratas. Kui veel amordid vahetada ja kodarveljed alla on alla 10k euriga maailmavallutaja käes. Muuseas kui üks aasta võrtsu ääres Eesti TA kogunemisel käisin ja Divika reisijutte kuulasin kujunes sellest unistus Mongooliasse minna, mida ma loodan järgmise 3a. Perspektiivis selle cb-ga ka teha. Niiet tänud Divikale sütitavate reisijuttude eest :)

Avatar on sul gs, veidi puges ikka hinge? ;)

Sent from my SM-G935F using Tapatalk

Hardcore,hardcore,hardcore,hardcore. Nothing less and nothing more...
Kasutaja avatar

Divikas
Postitusi: 488
Liitunud: 29 Mär 2007, 15:04
Tsikkel: XLV 750R, TT600R, TT 350
Asukoht: Tartu
Tänatud: 43 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas Divikas »

Muuseas kui üks aasta võrtsu ääres Eesti TA kogunemisel käisin ja Divika reisijutte kuulasin kujunes sellest unistus Mongooliasse minna, mida ma loodan järgmise 3a. Perspektiivis selle cb-ga ka teha

Oled õigel teel :D

http://motoreisid-motoreisid.blogspot.com/
Ida-Euroopa 2007, Ida-Euroopa 2008, Kesk-Aasia 2009, Kesk-Aasia 2010, Norra - Kaucasus 2011, Kaug-Ida - Mongolia 2012, Russkii Sever 2015, Pamir Highway 2016, Ukraina Karpaadid 2017, Koola poolsaar 2018, Volga jõgi 2019, Soome TET 2020, Skandinaavia 2021, Norra-Rootsi 2022
Kasutaja avatar

Stinger
Postitusi: 205
Liitunud: 12 Juul 2010, 23:38
Tsikkel: Yamaha T7
Tänanud: 21 korda
Tänatud: 63 korda

Re: RE: Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas Stinger »

Margusxx kirjutas:

Avatar on sul gs, veidi puges ikka hinge? ;)

Kui pehmetele teedele ei satuks siis poleks ilmselt niipea vahetanud. Niikaua kui teekate kannab oli igati fun riistapuu. Cb on alla kuu vana, avatari vahetuseni pole jõudnud, õhtul teen ära ausõna :)

Yamaha Tenere 700 2021; Honda Dominator NX650 1994 - poolik projekt
Ajalugu:
Honda Transalp XL650V 2001 - 7a; Bmw GS1150A 2002 - 2a; Honda CB500X Rally-Raid L3 2018 - 5a; Honda CB650R 2020 - 3a; BMW R1100GS 1995 - 1a.
Vasta

Liitu vestlusega

Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige

Avan konto

Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.

Registreeru

Logi sisse

Mine “Motomatkamine”