20. leht 24-st

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 25 Jaan 2017, 18:16
Postitas Multi
Klotsidega mul seekord tõesti vedas, eks järgmine kord mõtleb rohkem ette.

Aga rattale pole mul tõesti midagi ette heita ja öko on ta vana ratta kohta ka- keskmiselt võtab kuskil 4,5 sajale, kiirteel 140-ga paugutades tõusis kulu 6,5-7 kanti.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 25 Jaan 2017, 21:23
Postitas urmas66
No ega nende klotsidega nüüd väga üle pingutada ka ei tasu.Ma läksin enne üle eelmise aasta trippi Streetmotost uusi klotse võtma.Tagumised olidki konkreetselt läbi,aga esimesed(mida ma tahtsin vahetada) OEM olid veel üle poole alles.Neeme arvas,et pole mingit põhjust neid vahetada.Tal oli vagagi õigus,sest need klotsid veel tänagi seal sees.Minu rattal on uue klotsi friktsioon pinda vist a´5mm ja kui 2-3mm alles,siis see pole veel maailmalõpp.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 25 Jaan 2017, 22:12
Postitas ranel
Divikas kirjutas:
Igasugu alpid ja twini tunduvad selle kõrval väga probleemsed aparaadid
:shock:

The Honda Africa Twin is possibly the most reliable, versatile and proven adventure touring motorcycle ever producded .....jne. Oma kogemustest võin öelda, et vastupidavuselt TA pigem ületab AT-d. Kindlasti kestavad nad kaugelt enam kui need 650-sed ühepütasele mootorile tehtud susukid (mis ei tähenda, et need DRid ja muu sarnane oleks halvad). Aga ühtede ressursiks loetakse 100 t ja teiste puhul pole ka 250 t ja enam läbisõitu mingi eriline saavutus.
See oli naljaga pooleks. Mutli teab tausta nende alpide ja twinidega ja saab aru küll.

Re: Kahel rattal Balkanit avastama

Postitatud: 25 Jaan 2017, 22:15
Postitas Raki
Multi kirjutas:Lõpuks sai suvine Balkani reis postituseks vormistatud.

https://reinholdjasemud.wordpress.com/2 ... -avastama/

Vahva lugemine, hästi kirjutatud. Kas kirjutasid kohapeal päevikut või panid peale reisi jutu kirja?

Palju tuttavaid kohti endalgi piltidelt, aga eks need kohad ongi samad, kus kõik käivad. Eestisse tulled läheb turist ka Pärnusse mitte Missosse.

Mulle endale tundub üksi reisimise puhul kõige halvem see, et ei saa häid ega ka halbu emotsioone kellegiga jagada.

Re: Kahel rattal Balkanit avastama

Postitatud: 26 Jaan 2017, 10:25
Postitas ats30
Raki kirjutas:
Mulle endale tundub üksi reisimise puhul kõige halvem see, et ei saa häid ega ka halbu emotsioone kellegiga jagada.
Selle eest saab neid emotsioone vabamalt koguda. Teistega arvestamine kipub suure osa ressursist ära võtma. Lisaks veel kõiksugu demokraatiaga kaasnevad pahed... :D
Emotsioone saab jagada hostelis või kämpas teiste omasugustega, ülejäänud edevuse saab vabalt kasvõi siinsamas välja elada :bsmile:

Re: Kahel rattal Balkanit avastama

Postitatud: 26 Jaan 2017, 11:00
Postitas Raki
ats30 kirjutas:
Raki kirjutas:
Mulle endale tundub üksi reisimise puhul kõige halvem see, et ei saa häid ega ka halbu emotsioone kellegiga jagada.
Selle eest saab neid emotsioone vabamalt koguda. Teistega arvestamine kipub suure osa ressursist ära võtma. Lisaks veel kõiksugu demokraatiaga kaasnevad pahed... :D
Emotsioone saab jagada hostelis või kämpas teiste omasugustega, ülejäänud edevuse saab vabalt kasvõi siinsamas välja elada :bsmile:
Teine miinus on see, et õhtuti ikka hea kellegiga linnas väljas käia ja baarides istumas vms. Võib ju öelda, et leiad väljäst ka seltskonda, aga ma pole kunagi üksinda Tallinnas baari läinud, õllet võtnud ja lootnud et äkki nüüd tuleb mingi seltskond ka.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 26 Jaan 2017, 15:50
Postitas Jesper
Mulle näiteks just väga meeldib asjaolu, et üksiku mootorratturiga ikka tullakse igal pool juttu rääkima - juba kasvõi kahekesi tekib selline nähtamatu müür sinna ümber, et neid olukordi tekib suurusjärgu võrra vähem. Selle efekti tajumiseks ei pea üldse kaugele minema, piisab juba Hiiumaast :) Näiteks see koht kus Multi sai hostelis horvaatia kirjanduse doktoriga jutule on fantastiline - sellised asjad tihtipeale ei juhtu, kui sa seal sõbraga koos stiilis õlut libistad ja eesti keeles päevamuljeid arutad. Ainult vaatamisväärsusi külastades jällegi ei saa pihta, mismoodi teistes riikides tegelikult elatakse ja kuidas inimesed seal mõtlevad, mis on tihtipeale palju huvitavam kui mingi järjekordne keskaegne kindlus.

Re: Kahel rattal Balkanit avastama

Postitatud: 26 Jaan 2017, 20:04
Postitas Multi
Raki kirjutas:
Multi kirjutas:Lõpuks sai suvine Balkani reis postituseks vormistatud.

https://reinholdjasemud.wordpress.com/2 ... -avastama/

Vahva lugemine, hästi kirjutatud. Kas kirjutasid kohapeal päevikut või panid peale reisi jutu kirja?

Palju tuttavaid kohti endalgi piltidelt, aga eks need kohad ongi samad, kus kõik käivad. Eestisse tulled läheb turist ka Pärnusse mitte Missosse.

Mulle endale tundub üksi reisimise puhul kõige halvem see, et ei saa häid ega ka halbu emotsioone kellegiga jagada.
Jutu panin ma alles pärast reisi kirja, kohapeal ei olnud selleks vajalikku tehnikat. Aga reisil olles mõtlesin küll sellele, mida ja kuidas kirja panna.

Üksi reisimisega on nii ja naa ja olen tegelikult kõigi seisukohtadega nõus, mis siin teemas välja toodud on. Näiteks reisisin 2014. suvel kaks nädalat üksi seljakotiga Marokos. Alguses oli tore ja huvitav, aga kuskil poole pealt tekkis küll selline tunne, et tahaks nagu kellegagi muljeid vahetada ka. Ärkasin hommikul üles ja panin plaani paika, mida teha võiks, aga sellist sädet ja entusiasmi enam nagu polnud. Olen hiljem ka Taanis, Saksamaal ja Itaalias väheke üksi kolanud ja siis polnud päris nii hull, Itaalias Maranellos automuuseume külastades oli mul isegi hea meel, et üksi olin, sest paljud poleks ilmselt viitsinud neid autosid nii põhjalikult uurida. :mrgreen:

Emotsioonide kogumisega on see, et tarvis on reisikaaslast, kellel on samasugused vaated ja huvid, nagu sinul, kuigi sellist võib olla raske leida. Tegin sel aastal mõned reisid sõpradega ka (nii autoga kui seljakotiga) ja mõnikord juhtus, et sõber juhtis tähelepanu mingitele asjadele, mida ma muidu poleks märganudki. Siis oli hea nende üle arutleda ja mingeid oma kogemusi vahetada ning see jällegi andis reisile juurde. Lisaks tekkisid mingid oma naljad jne. Väljakujunenud baariseltskond oli ka kohe olemas, mis muidugi ei välista ka kohalike kampa võtmist.

Lõppude lõpuks on mul olnud positiivseid kogemusi mõlemat moodi reisides, aga ise eelistan kellegagi koos reisimist. Ideaalne on minu arvates kaks inimest- saab muljeid vahetada, ei teki liiga palju erinevaid arvamusi ja kaks inimest on veel piisavalt väike seltskond, et kohalikega mugavalt jutu peale saaks, kui tahta.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 27 Jaan 2017, 08:19
Postitas Divikas
Üksi reisides õpid tundma ennast, seltskonnaga reisides õpid tundma oma kaaslasi.
Mõlemal viisil omad plussid ja miinused.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 27 Jaan 2017, 09:01
Postitas motikamees
Tavapärane (autoga, bussiga, lennukiga) reisimine versus mootorrattaga reisimine on täiesti erinevad asjad imho. Näiteks, kui kuu aega kestnud motomatkal mul üksi igav ei hakanud, siis nädal aega üksinda Egiptuses turismireisil olles tekkis küll korralik suhtlemisvaegus vms. (kuigi käisin igalpool muuseumites, snorgeldamas jne.).

Ehk siis suht universaalsed tõed motomatkamise kohta:
- tsikliga matkates on sõitmine sageli meeldivam kui päralejõudmine.
- teiseks, kui reisid kuskile tsikliga, siis ei ole sa kunagi üksi - sa oled ju koos tsikkliga.



PS: Ega mul vahel koos hea sõbraga motomatkamise vastu ka midagi ei ole, lihtsalt tänapäeva kiire elutempo juures on raske graafikuid klappima saada. Aga kindlasti ei läheks koos kellegiga keda 100% ei usalda ja kellega koos ennem "kriisiolukarras" olnud ei ole - pigem üksi.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 27 Jaan 2017, 18:01
Postitas Bastard
Mina ka üldjuhul matkates/tsikliga sõites/reisides eelistan üksi olla. Maksimaalselt kaaslasega/seljakotiga. Egoist nagu ma olen :D
Ei ole otseselt täheldanud et igav hakkaks, pealegi on käimisi ja tegemisi max kahekesi palju mugavam sättida.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 28 Jaan 2017, 10:41
Postitas urmas66
motikamees kirjutas: - tsikliga matkates on sõitmine sageli meeldivam kui päralejõudmine. (w)
Kuna olen kunagi pikalt veokaga mööda välismaad sõitnud,siis minu jaoks üksi olemine ja pikalt järjest sõimine ei ole probleem,aga kahe rattaga, oma parima sõbraga, saame väga hästi hakkama(koos kaasadega).
Ei tunne üldiselt peale sõidupäeva erilist vajadust kuskile linnapeale minna,sest tahaks nagu järgmisel päeval ka värske ja puhanud olla.Juhtub,aga samas peatuspaigas olema mingi kõrts,siis ikka saab seal istutud mõne õllega.Kui mingit asutust pole,siis tuleb ise omal õhtud huvitavaks teha.
Mis kohalikega suhtlemisse puutub,siis balkanil ja ka mujal on ka kõikvõimalikud kodumajutused peale hostelite,selleks super head kohad.
Reisil ei tohi minna ja nö "oma kultuuriga" peale lennata,mis suuremate seltskondade puhul on üsna sageli juhtuv teema.Sellise suurema grupi puhul jääb nö oma kutuuriruumist väljatulek ära ning palju kohalikku teemat tajumatta.
Rohkem kui üksi sõites peab muidugi tegema mingi plaani,et reis ka sujuks ja jõuaks sinna kuhu soovitud.Kui reisi ajal kõik tegelased hakkavad oma teekonda peale suruma,siis ei tule asjast välja midagi.Tsiklite puhul on minu arust ka oluline,et rattad oleks võrdsed ja sõiduoskused ei oleks seinast seina.Kedagi koguaeg järele oodata või taga ajada on jama.
Ja mulle meeldib ka asja juures enim just tsikliga sõitmine,mitte kultuurireis rattaga.Kultuuri reisiks on palju paremaid võimalusi kui tsikkel.See ei tähenda muidugi,et ei peaks käima vaatamis väärsusi vaatamas,aga ei kujuta ennast hästi ette tsiklisaabastes Ermitaaži külastamas.

Venemaa Transalp omanike kevadine kokkutulek

Postitatud: 13 Mär 2017, 12:04
Postitas arbs
Kas ka sel aastal plaanis minna?
Hr.Nõel kirjutas:Hr.Nõel ja Divikas väisasid möödunud nädalavahetusel sellist üritust nagu...Venemaa Transalp omanike kevadist kokkutulekut.
Ürituse toimumise ajaks on alati 1-3 mai. Olgu see siis nädala sees või mitte. Põhjuseks on see, et need on Venemaal suured pühad ja siis kõigil vaba. Meie viibisime seal 30.04-02.05. Tegelikult vist kangemad vennad on lausa nädala seal metsa all telkimas.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 13 Mär 2017, 18:29
Postitas Hr.Nõel
Kas ka sel aastal plaanis minna?
Nõelal kindel plaan minna. Divikaga sai ükspäev suheldud ja tema mineku emotsioon oli ka positiivne.
Minul ainult lahtine veel, et millal. Nimelt on sealt poolt paar "Transalpinisti" siia ja Lätti tulemas samal ajal. Ja nad pidid mulle sealt kaubandusest üht teist tooma/ostma. Pean selle kohtumise nendega paika sättima. Aga otsustan selle aprilli lõpus.'
Aga minek kindel. Vaja kamraadid kellega eelmine kord sai sinasõprust joodud jällegi üle vaadata. :bsmile:

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 13 Mär 2017, 18:52
Postitas ranel
Kui oma kooliasjad jõuan selleks ajaks järje peale või jään lootusetult maha, et nagunii see aasta ei jõua, siis ise ka ilmselt minemas.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 13 Mär 2017, 20:13
Postitas Hr.Nõel
Kas ka sel aastal plaanis minna?
Eelmisele postitusele lisaks veel.
Jälgige ise siin mängu: http://transalp-club.ru/index.html
Mingil ajal avatakse seal ka teema selle aasta kokkusaamisest. Eelmine aasta tuli ka modedele teada anda oma soovist seal osaleda.
Aga eks nad teatavad.

Testreis Vol 2 - Venemaa

Postitatud: 04 Mai 2017, 00:13
Postitas ranel
Testreis vol2 -Venemaa

Reisikaaslane bikeris tuntud ka kui sinilind123.

Peale testreis Vol.1 Hiiumaale on plaanis olnud, et tuleb õppida vigadest ja teha teine testreis enne pikemat sõitu kuhugi. Algselt oli mõttes Saaremaa, kuna ma ise pole kunagi seal käinud. Kuna aga suurem plaan on nagunii suunal Venemaa ja seal nagunii odav küte, siis aprilli alguseks viisad tehtud. Hr.Nõela eelmise aasta käigu postitusest tundus TransAlpi kokkutulek Venemaal nagu rusikas silmaauku. Kahjuks aga panime kuupäevadega täiesti mööda, mis ei tähenda, et me poleks sinna siiski kohale sõitnud. Vene keelt kumbki meist rääkida tegelikult väga ei mõika, mõlemal tsut-tsut. Ise läksin alles 2016.a sügisel vene keele kursustele ja enne seda pole kunagi isegi koolis õppinud. Ette ruttavalt ka aasta aega õppimist tasub end kuhjaga Venemaal ära.

Mõned nädalad enne esimest maid hakkasid meil mõlemal suured ettevalmistused pihta, et kogu talve jooksul ostetud lisavarustus rattale peale saada ning vol1 korral ilmnenud ebameeldivused/tõrked kõrvaldada. Tartust startides oli veel ilus ilm.
vene1.jpg
Oli vist varajase hommiku teema, aga kusagil keset Põlvamaad jooksis karu kutsikas üle tee. Emakaru kahjuks/õnneks siiski kusagilt ei paistnud, kuid natuke jahedaks tõmbas küll ja silmad käisid ümberringi.
Saime mingi 70 km Tartust sõita ja juba hakkasid esimesed hädad kimbutama. Sõbral hakkas ratas streikima. Eelmine aasta jäi tal kaugem reis kütusepumba tõttu pooleli. Seekord tundus, et pump lööb aga mingi häda siiski oli. Lisaks kuna mõlemal olime ohtralt uut manti rattale peale ladunud, siis ei võinud milleski kindel olla. Näiteks oli ta karpas düüsid ära vahetanud. Siiski ratas läks käima ja kuna piir enam kaugel polnud, siis mõtlesime, et viime vähemalt rattad üle piiri ära, et saame vene piiril esimest korda protseduurid ära teha ning piiri taga paagid ning kanistrid vähemalt täis panna. Kui isegi tee peale jääb, siis autole järgi minna poleks väga hullu olnud.
vene2.jpg
Mõni nädal varem olime teinud väikese proovitiiru autoga, et tsikliga minnes oleks natuke lihtsam. Tasus end kuhjaga ära ja seekord oli piiripunktist läbi minek põhimõtteliselt vaid copy-paste esimesest blanketist ja minek vs esimene kord järjekorrata piiripunktis 2h. Ühtlasi huvitas neid, et kus ööbite. Vastuse peale metsas/v lesu piiriametnik naeris sügavalt ja ütles, et kirjuta hotell. Piiripunktis sai 1l õlipotsku veel rattasse ära tühjendatud ning tanklasse paagid täis. Ühtlasi sai ka ära õpitud esimene sõna Venemaal, mis on väga kasulik - na bolnõe ehk paak täis. Peale seda väike gamburger ja sõit algas Pihva poole teele. Autodel on see tasuline tee 150 rubla, mootorratastel tasuta. Edasi läks sõit suht libedalt. Sinilinnu ratas sõitis kenasti ja varsti olime kuuliauke täis novgorodi oblasti piiri ääres.
transalp_10.png
Samal ajal kui oblasti piiril pausi tegime, sõitis meist mööda kena kolonn, mis tuli Novgorodi poolt. Ilmselt tulid nad sealt, kuhu meie alles suundusime, sest mootorrattureid pm polnudki liiklemas väga näha.
vene3.jpg
Taaskord läks edasi sõit, et vaid tangi ja sõida. Novgorodis avastasime enda jaoks Lenta nimelise kaubandusketi ja sai mõnuga manti kaasa ostetud, et kohapeal ka midagi külakostiks oleks. Jätkus sõit vinõ asula suunas, kus sai Hr. Nõelale kõne peale tõmmatud, et kus siis täpsemalt olete, et tuleks ka liituks. Vastu sai südamest naeru, et üritus juba läbi ja ilmselt kõik koju ära läinud. Sellegipoolest kui nii pika maa maha sõitsime, siis üritasime leida seda õiget kohta ikka üles.
Otsisime bensujaama pööret, kuigi pöörama pidi siiski gaasijaama juurest. Alates sellest seiklused ka algasid.
vene4.jpg
Pöörasime siis omaarust õige teeotsa juurest ära ja kirjeldusest oli meeles, et viimased 12 km on tõsine mudavõrride tee. Lähtusime siis sellest, kuid peale esimese üle põlve kõrguste lompide ületust ei tundunud asi siiski õige. Mina jäin seisma ära, sõber jõudis juba natuke ettepoole ära sõita ja oma raske rattaga ta seal kinni oligi.
vene5.jpg
Kui esimest korda üle põlve kõrgusest lombist läbi sõitsin, siis juba siis tundsin, et põhi päris sile pole, sest kusagil vees tegi mingi järsku jonksu. Kui hakkasin tagasi minema, siis ütlesin sõbrale, et võta kaamera välja ja igaks juhuks filmi. Sisetunne ütleb, et siit tuleb külg maha ja tuligi. Sõitsin mingi asja vastu taas ja miski asi poos mind vees kinni ja panin külje maha. Läks aga nii õnnelikult, et jäi kohvri peale kandma ja kahekesi saime selle ratta siiski veest välja. Edasi tuli juba twini kord ja ta mõtles, et on kavalam ja hiilib mööda äärt. Ei olnud kavalam ja jäi põhja peale täiesti kinni. Sel hetkel, kui ta kinni jäi, hakkas ka mõnusalt vihma sadama. Kahekesi välja tõsta ei jõudnud, koormaköiega alp kaevas end vaid maa sisse, mitte ei suutnud twini edasi sikutada. Mina hakkasin kohvritest oma labidat otsima, sõber aga hakkas kohvreid lahti harutama. Vägevad kohvrid küll, aga kahjuks nende maha võtmine on väga aega nõudev. Vahepeal jõudis juba pimedaks minna ning mingi hetk nägin majas tulukest süttimas ja ühte meest välja tulemas. Saigi siis oma olematu vene keelega rääkima mindud ja varsti oligi kolmas mees kohal. Saime kolmekesi sügavalt poriaugust ratta ka kätte. Viskasime tüübile veel mingi kallima õlle näppu, kuna kahekesi oleks me ilmselt pidanud lihtsalt ratta välja kaevama lõpuks, sest see istus korralikult põhja peal kinni. Ühtlasi õppisin vene mehelt ka uue sõna ära-dozd ja seda oli palju.
vene6.jpg
vene7.jpg
Edasi juhatas see vene mees meid õige teeotsa peale, kuid taas jälle sai valest teeotsast mööda pandud ja maandusime lõpuks oi kui paljusid edasi tagasi sõitmisi õiget teeotsa otsides antud kohta. Kaardi alumine punkt on õige koht, ülemine aga kus meie olime. Õige punkti kordinaate antud hetkel meil siiski polnud. Koht aga tundus õige olevat ja mõned tsikli jäljed tundusid ka maas olevat. Google mapsi lingi järgi on näha, et kui palju tegelikult mööda sai sõidetud. Jätkuvalt tuli padukat ning leida koht, kus varjualune oli, tegi meele rõõmsamaks küll. Väljas oli juba 1.8c sooja näidiku järgi ja taevast tuli nii vihma kui rahet juba.
vene8.jpg
https://www.google.ee/maps/dir/58.47122 ... m2!1e3!4b1

Nelja hooaja gaas polnud aga ka teps üldse mitte mõeldud vene kevade jaoks ja nii saigi siis kord balooni soojendatud ning kord panni. Saslõkist on ka venemaal omamoodi arusaamad. Oli mingi hea hinnaga, aga see oli vist sõna otses mõttes nii tehtud, et suled pealt, sisikond välja ja kirvega tambitud tükis valmis ning pipravette visatud. Ehk siis peab ikka päris ettevaatlik olema, et mida poest osta. Vene õlled aga mõnusad paljud keeratava korgiga ja maitse ka hea.
vene9.jpg
Hommikul aga oli koht vähemalt märksa kenam, kui öösel. Kaasa arvatud ilma suhtes, sest sadu oli järgi jäänud. Vaatepildi poolest vene stiilis prügi on ikka ulmeliselt palju venemaal kõikjal, kuhu vähegi vaatad. Iga pisemgi lohk on prügila.
transalp_11.png
Peale seda oli siis sõit Tartu poole tagasi. Novgorodis oli plaanis väike peatus teha, sest mu ratas hakkas üha enam jahutusvedelikku lekkima ja öösel vihmaga polnud mingit isu Novgorodi poole tagasi seigelda. Üks jahutuslõdviku klamber oli töölepingu lõpetnud ja 25a vana ratta lõdvik on ikka nii kalk, et klambriga ka seda enam kinni ei pigista. Ühtlasi sai avastatud ka, et põhjakaitse kere küljes olev lapitud kinnitus on keevitusest lahti tulnud ja nii sai põhjakaitse juba kohvrite külge pakkida. Niisiis saigi lõdvikule uus klamber peale pandud seda hoidma ja vett juurde pandud, et asi päris kuivale ei jäänud. Novgorodis sai väheke suurem shoppamise tiiru ka tehtud, kuna igasugu pisiasjade peale kulus nii palju aega, et polnud enam väga vahet saabumise kellaaja suhtes. Lenta kaubanduskett on ikka võimas ja leiab seal ikka suht kõike. Kohapeal tegi sõber veel kliendikaardi ära.
Transalp_12.png
Kodutee tundus, et läheb kenasti, kui jätta twini vahepealsed streikimised välja. Tulime GPS-i järgi tagasi, et mööda kiiremat teed. Sõidame rahulikult ja hakkab offroad pihta, mida pole veel näinud. Tee peal oli vist auke rohkem, kui teed ennast. Sõbral läks kohvris 3 õllet ka selle peale katki. Sõidame edasi ja kirume seda teed, kuni märkame kruusateel mingit kahtlast nagu hööveldatud teed. Saame veel natuke sõita, kui tee ääres seisab mingi tossav tank ning midagi askeldatakse seal teise tangiga juures. Samal ajal sõidaval meile veel tankid vastu. Ilmselt vast nad ei oodanud, et mõni loll mööda seda teed sõidaks, kust me just tulime. Teine variant on, et gps juhatas meid läbi mõne keelatud sõjaväe tsooni. Igaljuhul päris huvitav oli sõita, kui tankid tulevad vastassuunas vastu. Aga noh sõita sai, pea kogu sõidu aja oli kuiv, kogemusi jälle Venemaast juures, külakosti sai ka kaasa võetud ja tee peale ei jäänud. Nii et siiski postiivne oli hoolimata äpardustest. Kogemusi juures ja oskab nüüd ratta osas mõelda asjadele, mille peale enne mõelnudki polnud. Kahju vaid, et videokaameraga nii halvasti läks ja külmaga tutikad aku pidasid väga kehvasti. Kaasa arvatud tankide kolonni ajal kaamera omaarust tegelikult töötas.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 04 Mai 2017, 00:37
Postitas Jesper
Tagaratta pehmest kohast välja tõstmise või lükkamise-sikutamise üritamine on pointless tegevus, isegi kordades kergema tsikliga on see päris raske. Nipp on selline, et tuleb läheneda küljelt-küljele suunas - kui kohvrid ei lase masinat toorelt külili lükata, siis paned küljejala alla midagi tahket (puuhalg, lapik kivi, isegi lapik plekkpurk võib töötada) ja kangutad tsiklit ette-vasakule nii, et tagaratas üles tõuseks. Kangutamisliigutust on nutikas enne asfaldi peal proovida (nii vasakult kui paremalt lähenedes), see kulub ka kesktoe puudumise korral ratta altvõtmisel marjaks ära. Tagarattast jäänud auku kühveldad siis kiirelt mingit tahkemat kraami sisse, kahekesi olles on see suisa lihtne, üksinda peab sättima kraami enne auguservale valmis ja siis sutsaki-sutsaki neid sinna varbaga sisse udjama :) Põhimõtteliselt sama trikk töötab ka esiratta puhul, lihtsalt kangutamise suund on taha-vasakule.

Pehmes liivas tegelt piisab ka lihtsalt tagaratta seal jala otsas üles-küljele-alla liigutamisest, see pakib augupõhja piisavalt uut liiva, et karter maa küljest lahti tõuseks.

Muidugi kõige kergem on ikkagi kohver lahti lasta ja ratas külili lükata, siis saab juba rahulikult augu täitmisega tegeleda, aga noh ausalt öeldes ega minu omad ka väga kergelt ära ei käi.

Jään huviga päris trippi ja reisikirja ootama :)

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 04 Mai 2017, 16:50
Postitas Divikas
Testreis vol2 -Venemaa
Kuidas te lihtsa asja nii keeruliseks oskate teha :D
Seitse aastat järjest sellel kokkutulekul käinud, erinevaid teid pidi, pole midagi erilist märganud.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 04 Mai 2017, 19:31
Postitas Hr.Nõel
kus sai Hr. Nõelale kõne peale tõmmatud, et kus siis täpsemalt olete, et tuleks ka liituks. Vastu sai südamest naeru, et üritus juba läbi ja ilmselt kõik koju ära läinud.
Tegelt ajas see olukord ikka mõnusalt naerma küll.
Ma olin sealt ürituselt juba tagasiteel, kuskil Pskovi taga metsas telkimas kui see kõne tuli.
Kui päris ausalt öelda, siis oli kodutöö teil ikka väga puudulik küll. Nende kodukal, selle aasta yrituse esimene lõik andis juba 100 % infot- mis, kus, millal?

в этом году майские выпадают на 29-30апреля-1мая(сб-вс-пн) и 6-9(сб-вт), встречаемся как всегда на 1-майские?
Карта проезда до места слета (кто не знает) ТУТ
Для них же - как это обычно проходит
Для тех кто боится заблудиться координаты
Поворот с трассы на север в Винах: N58 21.454 E32 13.889 Место слета : N58 28.263 E32 16.204
Siit foorumist kasutaja JEV leidis laupäeva õhtul koha ülesse ilma suurema probleemita.

Aga nohh, vähemalt oli teil lõbus. Kes muda otsib see muda leiab ( TA vanasõna).
ja veel- kui oleksite õige koha peale sattunud, siis ilmselt oleksite sealt eest leidnud viimase pidulise kes õndsalt ennast kaineks magas seal. :bsmile:

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 04 Mai 2017, 23:21
Postitas ranel
Hr.Nõel kirjutas: Kui päris ausalt öelda, siis oli kodutöö teil ikka väga puudulik küll. Nende kodukal, selle aasta yrituse esimene lõik andis juba 100 % infot- mis, kus, millal?
No kui aus olla, sellega ma väga nõustuda küll ei tahaks. Juba 22.aprill saatsin Sulle kirja, et mis kuupäevadel oleme tulemas, sest lähtusime bikeris olnud postitusest, et iga aasta 1.-3. mai sõltumata nädalapäevast. Igati mõistlikul ajal olime asulas kohal vastavalt meie teada kuupäevadele, lihtsalt see muda sisse kinni jäämine ja pimeda peale jäämine polnud plaani pärane. Pimedas vihmaga otsida seda õiget teeotsa pole üldsegi kerge ülesanne, kui kõik paistab suht ühtemoodi.

Ja kahjuks endiselt ma ei näe alpi vene foorumis seda teemat, mida ma ka mainisin. Vaikselt üritan lambi poste sinna juurde koguda, et äkki hakkab rohkem asju nägema. Eks sellest viimasest see kõige suurem infosulg tekkiski, et info algallikale ligipääs polnud.

http://transalp-club.ru/topic/12733-vst ... luba-2017/

Извините, мы не можем найти это!

[#103137]
Вы не можете просматривать эту тему.

Полезные ссылки
Разделы помощи
Связь с администрацией форума
Adminni poole pöördumise link on seotud mingi javascriptiga ja see ei tööta.
Eks kogemused õpetavad ja järgmine aasta oleme targemad.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 05 Mai 2017, 07:19
Postitas Hr.Nõel
Ok.
Vabandan, et niimoodi vastasin.
Ma ei teadnud, et sa seda esimest posti seal isegi ei näe.
Kirjutan sulle õhtul pikemalt. Tekkis endal ka veel paar küsimust.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 13 Mai 2017, 20:05
Postitas ats30
Ranel, niimoodi võib Sinust veel motomatkaja saada ;)
See et kuupäevadega mööda panite on jummala lahe! Nii sünnivadki lood ja laulud! Kodutöö kohalt- see jäi Teil igatahes tegemata. Kodust sõitsite välja juhusliku kuulujutu peale. Ei ole Nõel seal korraldaja et omale südameasjaks võtta teid elusalt ja puhtalt kohale juhatada. Kes ikka tahab käia see uurib ka välja kus ja mis. Aga tore retk ikka. Järgmisel aastal olete juba staarid ;)

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 23 Mai 2017, 19:05
Postitas Hr.Nõel
Rong Virtsu veel sõitis....
Nõel tegi eelmine pühapäev väikese tripi mööda ajaloolist raudteed Rapla -Virtsu trassil. Peale läksin küll alates Märjamaast.
Kuna sõpsid ja "Väärikad" ei võtnud vedu.... tuli asi läbi teha üksinda. Ilm oli super, meeleolu hea ja mis siis ikka.
Kindlasti tervitan ka teisi rattureid keda teekonnal kohtasin. 1. kas V-strom või suur Varadero keda kohtasin Märjamaa Konuvere ja tammi ristil Paeküla juures.
Ja kaks mudavurri meest kes tulid Virtsu poolt ( võib olla orienteerujad saarest) kui ma Paeküla jaamas vanamehega juttu ajasin. Respect teile kõigile.
Teel sai igasugu matkaselle kohatud. Nii jalgsi kui ka rattaga.
Alguses oli tee selline:
Pilt
Teel olles sai selgeks, et jaamadel on kõigil juba uued omanikud. Ehitus ja taastamistöö käib täpselt nii kuidas jaksu ja raha on.
Paeküla jaamal on selline väga negatiivselt meelestatud vanamees. Ju tal on matkasellidest kõrini.
Jaam ise
Pilt
Edasi viis tee Vigala poole. enne Vigalat on kohustuslik RVL punkri külastus. Jääb raudteest ca 2-3 km. eemale.
Pilt
Vigalast edasi suht igav ja lai kruusakas. Selline 100-sõitmise tee. Ei julge muidugi. Mine sa tea, loomad jooksevad ja põõsad suht teeni välja.
Varsti Rumba sild ja pärast seda peaks paremale keerama, sest kurjad keeled rääkisid, et ees on teesulg. Sealsamas Rumba jaamas tegelesid 2 meest ehitustöödega ja need soovitasid edasi sõita. Kui on tee suletud, siis tee lahti( elektri karjus) ja mine läbi.
Vot sealt maalt hakkas tõeline võsa ja sea songermaa. Kohe näha et seda osa teest ei kasutata. Ca 8.9 km. oli seda jama. põhimõtteline võpsik. Ja seda olidki seal tuhnimas käinud ja mitte vähe. Vähe sellest. Loomad tunnevad seal ysna vabalt ja kitsed silkavad siia-sinna. Eest ja tagant läbi.
Selline ta on.
Pilt
Kogu teekonnal on toredad väikesd sillad ja truubid.
Pilt
Kui see võsavärk otsa sai oli kohe Rootsi jaam,
Pilt
Toredad noored inimesed. Sai nendegagi paar sõna vahetatud. Oleks ma teadud kes nad on... siis ilmselt oleksin kauemaks jäänud sinna lobisema.
Nende blogi.... ääretult huvitav.
http://rootsijaam.blogspot.com.ee/
Peale nende kodu oligi kohe see tarastatud teeosa. Ja seda oli ainult 200m.
Edasi Lihula. No Lihula raudteejaam on nagu elav ajaloo verstapost. Nagu oleks aeg sesima jäänud seal.
Paar fotot... aga tasub ise vaatama minna.
Pilt
Kabinett on, aga tegelast ennast ei kohanud.
Pilt

Edasi suht hea ja lai tee.
Oli ka väga vingelt taastatud jaam:
Pilt
Pidi vist ka müügis olema.
Edasi viis tee kuni Virtsuni välja. Midagi erilist enam polnud. Pärast kai peal käiku sai nina Pärnu poole keeratud. Selle tee võtsin ette läbi Pivarootsi ja Tõstamaa. Seal nägin ka tee ääres vanade Mossede nn. "Vaese mehe Volgade" kogu. Kurb, aga need olid juba poolest veljest saati maa sisse vajunud.
Pilt
Pärnus tagasi... ja sai tõdetud , et üks väga kenasti ja ennast harivalt veedetud päev.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 23 Mai 2017, 23:14
Postitas Macintosh
Väga lahe, Herr Nõel!
Mul endal mõlgub juba pikemat aega mõttes Tallinn - Pärnu maantee anno 1932.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 24 Mai 2017, 10:47
Postitas Raki
Macintosh kirjutas:Väga lahe, Herr Nõel!
Mul endal mõlgub juba pikemat aega mõttes Tallinn - Pärnu maantee anno 1932.
Milline see teekond on?

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 24 Mai 2017, 11:26
Postitas Macintosh
Raki kirjutas:
Macintosh kirjutas:Väga lahe, Herr Nõel!
Mul endal mõlgub juba pikemat aega mõttes Tallinn - Pärnu maantee anno 1932.
Milline see teekond on?
Iga kord, kui maantee jookseb kui joonlauaga veetud tähendab see, et all pole mitte ajalooline tee vaid keegi tõmbas joone kaardile ja ütles "siia saagu tee". Ajalooline Pärnu maantee on osaliselt mingil määral tänasega kattuv aga suures ulatuses siiski mujal. Näiteks läbisõidud asulatest on tänaseks kõik kadunud. Esimesed sammud on Tallinna linnas, otsi üles Vana-Pärnu mnt (https://goo.gl/maps/7UsiQsPrVj42) või vaata Pääskülas, Statoili lähedal väljasõidul teest vasakule jäävat kitsast kivisilda üle Pääsküla jõe (https://goo.gl/maps/buX7422YbbG2) ja teed sealt üle. See on ajalooline Pärnu maantee. Kõikjal, kus sa leiad tänasest Pärnu maantest kaugale jäävaid teid nimega Vana Pärnu maantee või Pärnu poolses otsas Vana Tallinna maantee on olnud kunagi kahe linna vaheline ühednustee. Mõned kohad on juba muutunud jalgradadeks või sopasteks põlluvaheteedeks sest vajadus nende järgi on kadunud.

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 24 Mai 2017, 11:46
Postitas kurisookaru
Me vurasime see reede Saaremaale orienteeruma mööda tammi. Peale läksime Märjamaalt. 70 km ja 1:28 aeg.
Otsi Susla tee silti suunaga peale Olerexi ca 2 km Pärnu poole
Kaheksa aastat tagasi sõitsime algusega Raplast Virstu 103 km ja ca 5h.
Siis oli muidugi sügis ja kinni kasvanud kohati, nüüd paras kiirtee kuivaga :bsmile:


Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 31 Mai 2017, 20:37
Postitas Härg
Teema on vale, aga suht poogen ...

Kes hiljuti venemaal on käinud, kas mõistlikum on siit rublasid kaasa vahetada või seal automaadist võtta ? Dollareid on mõtet kaasa võtta ?

Piiril mingit aega registreerima ei pea ju ? Kuskilt lugesin, et A kategooria sõidukid on alati eelisjärjekorras ?

Viisa passis , kindlustus, roheline kaart ja juhiluba - või on veel miskit vaja ?

Tänud !

Re: Mootorratturite reisikirjad

Postitatud: 31 Mai 2017, 20:44
Postitas sinilind123
Härg kirjutas:Teema on vale, aga suht poogen ...

Kes hiljuti venemaal on käinud, kas mõistlikum on siit rublasid kaasa vahetada või seal automaadist võtta ? Dollareid on mõtet kaasa võtta ?

Piiril mingit aega registreerima ei pea ju ? Kuskilt lugesin, et A kategooria sõidukid on alati eelisjärjekorras ?

Viisa passis , kindlustus, roheline kaart ja juhiluba - või on veel miskit vaja ?

Tänud !
A-kat eelisjärjekorda ei täheldanud.