Mootorratturite reisikirjad

Motomatk on see, kui laed mootorrtta varustust täis ja lähed ümbermaailmareisile. Või siis Võrusse. Kui plaanid motomatka ja otsid infot või kaaslast. Just tulid pikemalt tripilt ja soovid oma ägedast matkast mootorratta sadulas muljeid jagada.

Moderaator: Moded

Kasutaja avatar

saqu
Postitusi: 1051
Liitunud: 30 Aug 2005, 14:05
Tsikkel: Yamaha WR400F
Asukoht: Saku

Lugemata postitus Postitas saqu » 19 Juul 2007, 14:19

Lihtsalt infoks, et kes tahab näiteks Rootsit näha ja Saksamaale saada, siis saab ka sõita marsruuti Stockholm-Trelleborg (~E4 mööda mingi 650km, väiksemad teed pikem ja ka huvitavam). Trelleborgist käib praam Rostockisse (Scandline ja TT- Line). Tsikli hinda ei tea, aga autoga Rostock-Trelleborg öise laevaga oli 3-kohaline kajut ja auto ülevedu ~250EUR). Üldse saab igasugust infot laevade kohta sadamate kodulehtedelt:
http://www.rostock-port.de/Schiffsverkehr.2.0.html?L=1
http://www.portofklaipeda.lt/en.php/t*** ... _lines/437
jne.
EDIT: Ah ja veel käib ju praam Rostock-Ventspils-Rostock ja muid huvitavaid marsruute.
http://www.scandlines.de/en/main.htm


SAQU

WR400F
Opinions are like assholes – everybody has one.

Julge
Postitusi: 1009
Liitunud: 17 Dets 2004, 15:27
Tsikkel: HD VRSCDX Night Rod Special
Asukoht: Riia, Tallinn
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas Julge » 19 Juul 2007, 14:31

Nongrata kirjutas: Järgmine aasta on plaanis kerge militaarsuunitlusega reis Normandiasse, Prantsusmaale, et vaadata Normandia dessandi maabumispaika ja veeta nädalakese ka Pariisis.
Normandiat ja Omaha Beachi soovitan soojalt. Sel aastal sai just seal käidud tsiklitega. Lisaks tasub seal kandis olles kindlasti ka Mount st. Michell'i kaljukindlust külastada.
Kasutaja avatar

Pinchu
Postitusi: 360
Liitunud: 01 Veebr 2005, 18:18
Tsikkel: Kawasaki ER-6F 2006
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 5 korda
Tänatud: 1 kord

Siiberdaja ja Raitzu reisi pildid

Lugemata postitus Postitas Pinchu » 24 Juul 2007, 14:41

Kasutaja avatar

ilmar
Postitusi: 107
Liitunud: 05 Mai 2005, 12:25

süüria

Lugemata postitus Postitas ilmar » 17 Sept 2007, 09:55

ommik,

juhiksin tähelepanu kasutaja Gotham teekonnale Süürias.

http://www.undertaker.pri.ee/syria

ilmar
_____
Africa Twin
Kasutaja avatar

sang
Postitusi: 1795
Liitunud: 18 Veebr 2004, 11:01

Lugemata postitus Postitas sang » 17 Sept 2007, 13:54

Suve lõpus sai käidud mootorrattaga ringreisil Euroopas. Soov oli jõuda välja Sooja Mere äärde, teel sinna ja tagasi aga külastada erinevaid huviväärsusi.

Kõigepealt tuli loomulikult läbida Läti-Leedu ja Poola. Leedus võtsime sihtmärgiks Vilniuse, kuna seal sai sõbra juures ööbida. Tee sinna (ja ka hiljem sealt tagasi) oli täiesti OK ja julgen soovitada. Viimased ~150 km Vilniuse ja Panevecise vahel on kiirtee, Vilniusest saab lihtsalt läbi (sõida lihtsalt kogu aeg otse), teispool linna aga saab vaadata Trakaid ning läbi maalilise kuppelmaastiku sõita Lazdijai piiripunkti, mida ei koorma rekkade massid. Muide, Leedus tasub kindlasti ära proovida Statoili hotdogid, neil on need hoopis mõnusamate maitsete ja lisanditega kui meite mail või Lätis. Politsei poolt tolereeritud kiirused on nagu meilgi +20km/h märgil näidatust, Leedus on politseil vaid värvides autod, Lätis väidetavalt ka eravärvides.

Poola. Minnes oli plaan sõita võimalikult suure kaarega ümber Varssavi, eesmärgiks piirilinn Görlitz (sihiks teisel pool piiri oli Dresden). Poola teed on Poola teed. Läände sõitsime pühapäeval, mis tähendas, et rekkaid oli minimaalselt, see-eest täitsid teid maalt tagasi linna sõitvad poolakad. Samuti on Poola suutnud EList nii palju raha välja pumbata, et kogu tee oli üks suur teeremont, kas siis maantee või linnad-asulad olid üles kaevatud. Hea oli see, et poolakad ei hooli eriti kiiruspiirangutest, nii sai pidevalt teele tekkivatest asulatest ~70-80km/h läbi siristatud. Poola politsei on kohati päris aktiivne, kasutab ka eravärvides autosid. Ühel korral sõitsin asulas radarisse sisse ~70+ km/h, aga politseinikku see ei liigutanud üldse. Siiski juhtus reisi ainumas isiklik kokkupuude seadusesilmaga just Poolas. Kuskil keset asulaterägastikku sattusin ühte aeglaselt liikuvasse sõidu- ja veoautode voori, mis vaikselt liikus sinka-vonka teed pidi, mida palistas pidevjoon. Kuna kolonni piduriks oli konkreetselt üks aeglane rekka ja möödasõiduruumi piisavalt, asusin usinalt auto-auto haaval edasi rühkima. Lõpuks jäin enne ringteed pidama ühe sõiduauto taha. Sellel krutiti aken alla ja käsi viipas, et sõida. Hakkasin siis mööda vurisema, kui möödasõidul nägin, et autos istuvad mundris mehed. Võtsin siis ontlikult auto kõrvale, käega viibanud vunts aga rääkis mulle kurja häälega midagi väga olulist, millest sain aru vaid sõna „shtraff“. Ma siis ütlesin inglishis, et ma ei saa aru, mis ütlesite, mis nüüd siis tegema peab? Selle peale rääkis tüüp siis jälle (vist) sama jutu maha (millest sain aru sõna „shtraff“) ja sõitis edasi, üle ringtee. Soovimata suurimaid probleeme, sõitsin talle järgi ja pidasin pärast ringi kinni, aga tal oli vist huvi mu vastu kadunud ja läks oma teed.

Tagasiteel kasutasin aga teist teed läbi Poola, mida võin täiesti soovitada. Sisenesin Poola lõunast, Tšehhist, mööda maanteed S1/E75. Tegemist on uue kiirtee moodi teega (kaks rida kummaski suunas, sõidusuunad eraldatud), mis jõuab Varssavini välja (vahepeal muutudes nr 8/E67-ks). Päris kiirteega tegemist siiski ei ole, kuna mingite asulate juures tekivad teele vöötrajad ja/või foorid, aga siiski on see tee oluliselt parem kui tavaline Poola maantee. Kui Varssavi on ühel pool, siis võiks suuna võtta seda sama 8/E67 pidi Bialystok'i. Tegemist on küll tavalise maanteega, aga esiteks on see mitte käänuline vaid sirge (möödasõidud on kergemad), samuti on teeperv lai, nii et saab moodustuda kolmas, möödasõidurida. Bialystok'ist edasi saab sõita Augustowi peale, sealt juba Ogrodniki/Lazdijai suunas. Kui suund on lõunasse (Austria, Šveits, Itaalia jne), siis on mu arvates mõtet seda teed kasutada. Tšehhis on juba OK kiirteed ja Austria on ~180km kaugusel. Põhimõtteliselt saab sedamoodi Poola läbida ka ühe päevaga. Meil jäi küll umbes 200km sellest puudu, sest kogu päeva sadas rõvedalt ja päris mitu tundi päevast veetsime teeäärsetes baarides sooja teed juues.

Saksamaa. Meie suund oli Dresden-Nürnberg-München. Dresden teatavasti pommitati II maailmasõja käigus sisuliselt maatasa ja Saksa riik taastab praeguseni selle kunagist barokset linnasüdant tuginedes põhiliselt vanadele fotodele. Linnasüdames on suur muuseum, kus saab vaadata nii täiesti vapustavat vanade relvade-turviste kollektsiooni kui ka klassikute töödest tiinet kunstimuuseumi. Täiesti koht kus ringi vaadata. Samuti on mõnus teha väike ringõit väljaspoole kiirteid, külast külla. Sel puhul tuleb küll arvestada kahe asjaoluga: ka seal liiguvad mitte-kiireed ühest külast teise, nagu Poolaski. Viimasest erinev on aga see, et kohalikud peavad kiirusepiirangutest jm liikluseeskirjadest kinni, nii et asulates on reaalseks kiiruseks 50km/h ja teel ukerdatavatest traktoritest ei sõideta mööda, kui on pidevjoon. Aga sellele vaatamata soovitan sõita soojalt ka kuskil mujal kui vaid kiirteel.

Nürnberg on samuti väga kena taastatud linnasüdamega, kindlasti kena koht inimesele, kes tunneb naudingut vanast arhitektuurist ja kenadest kirikutest. Igatahes oli mõnus paar tundi seal ringi jalutada. Sama kehtib Müncheni kohta. Kuna olime Dresdenis juba saanud muuseumimürgituse, siis piirdusime südalinnas jalutamise ja paari kiriku külastamisega. Samuti proovisime seal kukli vahele pistetud Leberkäse't ehk lihaleiba. Kel huvi baieri toidu vastu, võiks läbi põrgata Marienplatzi lähedal asuvalt toiduturult, kus saab kohalikku päritol kiiret toitu (vorst saiakesega jms) nautida. Kui aga hing ihkab tugevamat keretäit, siis maksab sisse põrgata mõnda kuulsatest õllesaalidest. Tegelikult maksab neisse minna ka siis, kui ainsaks sooviks on näha ära, kuidas ned päris-õlletoad välja paistavad. Kahjuks eestikeelne kena ja muidu hea reisiraamat nende õllekeldrite kohta infi ei jaga, kuigi need asuvad kohe vanalinnas ja on suured turismiatraktsioonid. Siiski saab nad vähese vaevaga leitud näiteks turismiinfo abil. Kindlasti külastamist ja mahaistumist väärt asutused! Otsisin üles ka oümpiakülas asuva BMW muuseumi, aga kahjuks on põhihoone praegu remondis ning väike ajutine muuseum pakuba vaid väikest ettekujutust sellest, milline suur väljapanek olla võiks. Aga kevadel 2008 peaks ka uus ja suur avatama, nii et järgmise aasta reisiplaani võib selle muuseumi juba sisse kirjutada.

Münchenist siirdusime edasi väiksematele radadele lõunas. Võtsime ette raja Oberammergau-Ettal-Garmisch-Partenkichen-Schwangau. Tegemist on väga mõnusate teede, hurmavate vaadete ja kenade mägedega. Oberammergau (sinna minekuks tuleb küll põhiteelt natuke sisse keerata) on kui Hansu-Gretekese muinasjutust, kena linnake mägede vahel. Väike asula on täis hotelle ja restorane, nii et sobib täiesti peatuskohaks. Järgmises orus on juba Ettal, kus eelkõige väärib vaatamist klooster ja mekkimist-kaasavõtmist kloostri omatoodang, eriti kuulus Ettaleri liköör (Jägermeistri-laadne värk). Samuti on sõitmist väärt tee O-Gau ja Ettali vahel, saab mõnuga kurvisõitu ja kallutamist harjutada, kenadest vaadetest rääkimata. Garmisch-Partenkirchenis tasuks ette võtta jalgsimatk pikki mägioja, mis on ajanud endale väga vaadeteküllaselt meeleoluka raja läbi kaljulõhe. Retk saab alguse suusastaadioni juurest, üks ots kestab umbes 45 minutit, tuleb läbida jala ja maksab mõned eurid. Matkahuviline võib sealsamas läbida erinevaid mägiseid matkaradu, täpselt nii kuidas jõudu ja viitsimist on. Schwangaus asub aga Neuschwangau loss, mis on vaatamisväärsus omaette. Lossi juurde maksab kindlasti minna, see tähendab küll ~20-30 minutit mäkke ronimist. Lossi sisse pääseb vaid giidiga tuuriga, mis maksab vist 17 euri ja mida soovitaks ainult neile, kel on tõsine huvi Hullu Ludwigu või Wagneri vastu, ülejäänutele piisab mu arust täiesti kenadest vaadetest lossi ees, õues ja natuke eemal asuval sillal. NB! Tsikliga ei ole vaja ronida ametlikule tasulisele parkimisplatsile, kuigi ametlikus hinnakirjas on ära toodud ka tsiklite parkimise hind. Tuleks sõita parkla nr 1-2 juurde ja vaadata, kus on suurem kobar tsikleid. Nimelt on ühe tõkkepuu juures täiesti ametlik tasuta tsiklite parkla, kuhu pääsemiseks tuleb lihtsalt kahe tõkke vahelt läbi sõita.

Parkimisega on saksas üldse nii, et ei maksa panna tsiklit tasulise parkimise kohale või keelumärgi alla, tuleb otsida tsiklite/jalgrataste parklaid, mis suuremates linnades on tavaliselt kohe parimate vaatamisväärsuste vahetus läheduses. Kiirusepiirangutest (kui neid on) maksab kinni pidada, kohalikud teevad seda vähemalt järjekindlalt. Politseid oli tänavatel näha küll vaid ida pool. Kiirteel sõites on aga kõige tähtsamaks tsikli osaks vasakpoolne peegel: enne vaata, kas selja tagant ei tule mingit mürsku.

Saksast edasi läks reis Šveitsi. Läbisime selle riigi umbes diagonaalselt, alustasime ülevalt nurgast Bregenzist ja jõudsime lõpuks Genfi. Seal on mäed veel ilusamad ja teed veel käänulisemad kui Lõuna-Saksas. Väga kena oli näiteks Lutzern, samuti Interlakenist lõunas asuvad orud oma hunnitute vaadete ja matkamarsruutidega. Samuti sai ostetud juustu, mis haises kui raibe ja maitses imehästi. Huvitaval kombel on ka sõites selgelt tunda vahet ületades näiteks saksa- ja prantsuskeelse kogukonna piiri. Autod ei ole enam mersud ja audid, mis rahulikult üksteise järel sõidavad, vaid fiatid ja pesood, mis tahavad sust igal hetkel igas pimedas kurvis kiiresti mööda saada.

Prantsusmaa läbisime praktiliselt ühe jutiga Genfi juurest Nice'ni. Kui enne oli ilma olnud mitmesugust, siis nüüd oli suht üheülbaline, selg oli märg ka 120km/h maanteel sõites. Mul oli õnneks heledat karva riie, millel sain ka veekindla membraani välja võtta, samas kui kaasal oli tavaline musta tooni ürp, milles ta järjekindlalt üles sulas. Ka sõidutuul ei jahutanud lõuna pool enam üldse, pigem oli soojapuhuri ees istumise tunne. Aga noh, selle sooja ja päikese pärast me nii kaugele üldse ronisimegi. Nice's oli eesmärgiks eelkõige võtta suund Monacole. Üldiselt soovitus: kui sul ei ole mingisse konkreetsesse lõunamaa suurlinna konkreetset asja või sa ei tunne linna hästi, siis hoia sellest eemale. Liiklus on tihe, palju ühesuunalisi tänavaid, kasutada olevad linnakaardid kipuvad olema liiga napid ja suunavad sildid kaootiliselt paigutatud. Kui veel siia lisada juurde meeldiv soojus (30+), siis mõistate ehk isegi. Kui siiski aga linna sukeldute, siis on oluline teada kolme liikluse põhireeglit: (1)jalakäijal on igal pool ja igal ajal eesõigus. Tavaliselt nad isegi ei vaata, kas keegi kuskilt tuleb vaid asutvad lihtsalt teele. (2) kaherattalistel on eesõigus autode suhtes. See kehtib nii jalgratta kui suure tsikli, eelkõige aga rollerite suhtes. Roni ette-vahele-sisse, söösta risti-põiki, midaiganes, autojuhid annavad eesõiguse. (3) Sõida! Ehk reeglid ei ole 100% täitmiseks, pigem on pühaks eesmärgiks valutu ja kiire kohalejõudmine (see kehtib eelkõige siis kaherattaliste kohta). See tähendab, et südametunnituse piinadeta kasuta ühissõidukirada, väike vastassuunas sõit ühesuunalisel tühjapoolsel teel on OK, pidevjoonte ületamine pole suur patt jne jms.

Prantsusmaa jätkuks veetsime ühe päeva Monacos. Seda linna/riiki on kõige mõttekam tarbida motoriseeritud kaherattalise seljas, jala ei suuda mägesid ronida ja autoga jäädki ummmikutesse istuma. Mugavuse jaoks jätsime kõik kohvrid-kompsud kämpingusse, selga suvised riided ja kiiver pähe ning linna. Kui kellelgi on huvi vaadata lossi ja vahtkonnavahetust, siis on mõttekas sõita lossi (järgi silte Monacoville, Palais) parklasse busside alasse, seal on tsiklitele tasuta parkimine. Muidu on aga mõtet linna avastada otse kaherattalise turjal. Kui on soov vahelduseks jala tatsuda, siis tuleb leida rollerite parkla, neid on küll palju, aga tavaliselt küllaltki täis, üldjuhul tuleb tsikkel mahutada vähem kui meetrisesse prakku. Prouadele pakuvad ehk huvi erinevad aiad, pereisad sõidaksid aga heameelega läbi Monte-Carlo vormeliraja. Viimast saab teha kahjuks vaid mittetäielikus ulatuses, üks jupp, Monte-Carlo avenüü kuni kasiinoni, on tavaliiklusele suletud, nii et tuleb väike ring teha. Aga nõelasilma ja tunnelit annab ikka läbida, rääkimata stardi-finiši sirgest. Pärast võib kogupereüritusena käia veel kasiinos endas (no vähemalt fuajeesse saab tasuta), samuti pole rand sealt kaugel.

Monacost vurasime edasi Itaalia poole. Esimesena jäi ette Genova. Lisaks kõigele muule on seal üks huvitav looduse poolt pakutav nauditav võimalus. Nimelt alates Genovast ei ole ole rannikul enne kaljusid väikest rannariba, vaid saab ujuma minna otse kaljude pealt vette ronides. Seda proovisime järgi Genovast natuke lõunas asuvas Nervi linnakeses. Seal jooksis pikki rannikut kaljusse raiutult paarikümne meetri kõrgusel veest vist kilomeetreid pikk rannapromenaad. Promenaadilt viivad aga mereni trepid. Osalt on tegemist privaatsete ujumiskohtadega (mingite hotellide omad vist), osad aga kannavad silti „Selles kohas oled omal vastutusel, vetelpääste on kaugel eemal“ ja on avalikuks rannaks. Sisuliselt viib trepp vee piiril asuvate kaljude peale, kus siis sab end riidest lahti koorida ja mööda kiva vette ronida.

Reisi kõige lõunapoolsemaks peatuskohaks oli Pisa. Tegelikult on see üks suht igav ja ilmetu linn, mille vanalinnas on kõrge müüriga ümbritsetud Imede Põld. See on suur rohelise muruga plats, mille keskel on marmorist uhke katedraal koos viltuse kellatorni ja paari muu ehitisega. Iga hoone sissepääsu eest küsitakse piletiraha, mida me ei vaevunud maksma, sest väidetavalt on need majad efektsed ja erakordselt ilusad just väljast, mitte seest. Kuulsasse torni saamiseks vajalikud piletid tuleb väidetavalt üldse paar päeva ette valmis osta. Aga ka lihtsalt väljast vaadates on tegemist väärt elamusega, kuhu soovitan minna. Pisa lähedal on ka linn nimega Lucca, kuhu samuti võib minna ja natuke ringi vaadata, kui on huvi vanemate Itaalia linnade vastu. Luccas on seda hea teha, sest moodsat äärelinna on suht vähe ning seega ka liiklussegadust vähem. Vanalinnas ei ole küll midagi erakordselt erilist, aga siiski hea koht ringi vaatamiseks. Meil õnnestus ka leida üks kohalikele suunatud pitsakoht, kus sai mõistliku hinna eest väga head kohalikku toidust. Luccast edasi plaanisime minna Vinci'sse, kaardi järgi lähedal asuvasse väikesesse asulasse, kus on Leonardo da Vinci muuseum, mille kõige huvitavam osa on Leonardo jooniste järgi tehtud erinevate masinate mudelid, jalgrattast kuulipilduja ja helikopterini. Tiirutasime tubli tunni või kaks mööda agraarset Itaaliat ringi (vaated olid hurmavad, muideks), aga ühel hetkel sildid enam Vinci peale ei näidanud ja lõpuks jõudsime tiirutades Lucca juurde tagasi. Lõime käega ja sõitsime edasi. Ehk siis tegelikult tagasi, põhja poole.

Kodu poole minnes otsustasime ka Itaalia teises kaldas asuvast Veneetsiast läbi käia. Teel sinna poole kuskil kiirteel sõitsime hoovihma pilve alla. Kui alguses sadama hakkas, siis nägime kiirtee silla all kohalikke tsikliste vihma lõppu ootamas, me irvitasime, et näed kus lollid, ei ole head varustust ega midagi. Siis algas see õige vihm peale. Nähtavus vähenes mõnele meetrile, umbes kolme minutiga olid me veekindlad ürbid täiesti läbimärjad ning ka me võtsime koha sisse silla all. See vihm oli lihtsalt nii intensiivne. Enne Veneetsiat peatusime üheks ööks Veneetsiast lõunas asuvas Itaalia suures kuurortkeskuses. Sellel rannikul oli rand liivane, vesi sogane peenest settest ja rannikuriba täis privaatrandu, mille vahel väikesed ribad niisama-puhkajatele. Pärast mõningast kaalumist otsustasime, et lähme siiski kohe järgmisel päeval Veneetsiasse, kuigi oli pühapäev ja kardetavasti kohutavas koguses turiste täis. Nõnda täpselt oligi, rahvast murdu, Sõitsime tsikliga nii kaugele kui andis ehk siis üle silla Veneetsiasse endasse, laev-busside lõpupeatuse lähedale. Õnneks leidsime ka tsikli jaoks koha (kahe prügikasti vahelisest praost) ja asusime Veneetsiat avastama. Sinna pole üldsielt muidu mõtet minna, kui ei ole kaasas mingit mõistlikku reisijuhti ja linna kaarti, esimese puudus tähendaks igavust ja teise puudus eksimist. Samas ei ole üldse väga vajalik osta laev-bussi piletit (13 euri päevapilet, üks ots 6 euri), kõige suuremate vaatamisväärsuste juurde saab ka jala kohale, kuigi see võtab aega ja energiat. Nii et võileib ja veevaru kaasa ning korralikud kõndimise jalatsid jalga, kui on soov odavamalt läbi ajada. Veneetsias lähevad kõik turistid mürinal Püha Markuse väljakule, kus on peakirik, doodžide palee jms kõige suuremad vaatamisväärsused. On vaatamist väärt küll, teatud piirini. See plats oli rahvast täiesti paksult täis, nagu troll hommikuse tipptunni ajal. Umbes veerand tunniga vaatad need suured ja kuulsad majad ära ja siis olekski nagu kõik. Tegelikult aga on kõige parem Veneetsia osa see, kus on vähe turiste. Juba kolme-nelja kvartali kaugusel kitsamatel tänavatel võib juba täiesti vabalt ilma trügimata hängida. Me näiteks sattusime muuhulgas kohalikule puuviljaturule (avatud hommikupoolikuti, hinnad kõiguvad 2-3 kordselt, olenevalt sellest, kas lett on kohalikele mõeldud nurgas või turistide käidavavas otsas), sai niisamas Suure kanali servas jalgu kõlgutatud ja mööd vaikseid soppe ringi jalutatud. Markuse väljakult jalgsi tagasitulek tsikli juurde võttis meil aega umbes poolteist tundi.

Pärast Veneetsiat oli sihiks juba Austria. Et mitte seda riiki täiesti sirgelt mööda kiirteid maha vuristada, otsustasime ära käia Grossglockneril. Tegemist on maalilise mägiteega, mis viib ühe liustiku äärele, tegemist on väga suure ja tuntud turismiobjektiga. Ma küll ei olnud enne kuskilt kuulnud, et see tee maksline on, aga kui me olime sinna maksu putka juurde jõudnud, otsustasime selle 18 euri siiski ära maksta. Sealsed mäed on kõrgemad, kui eelnevalt Saksas ja Šveitsis nähtud, sõitsime metsapiirist üleval pool. Tee ise oli päris nauditav, kui välja arvata esmaspäeva hommiku kohta hämmastavalt intensiivset turistide massi. Tsikliste oli palju. Sai ronitud ka päris Bikers Pointi, see on ühe umbtee otsas asuv küngas, kuhu tsiklistid kogunevad, tee sinna on päris järsk ja vahva. Soovitakski kõigil Grossglocknerisse minejatel enne mägiteedel paar päeva kerget kurvivõtmise ja kallutamise trenni teha, nii on see tee nauditavam.

Pärast seda ei olnudki enam suurt midagi erilist plaanis. Vurasime Viini, seal vaatasime natuke ringi ja jätkasime teed juba Tšehhi poole. Tšehhi läbisime risti ühe sooja jutiga, et õhtuks olla juba Poolas ning järgmisel päeval läbi Poola tuhiseda. No ja siis veel Leedu-Läti ja oligi kodu.

Mis tarkusi veel jagada? Benss on Leedus odavam kui Lätis, Saksas on kallim kui Šveitsis. Prantsusmaal ja Itaalias on kiirteede bensukatest hind sama mis Saksas, külavahetanklates odavam, hinnavahe ~20 eurosenti liitrilt. Pühapäeviti on suurem osa toidupoodidest kinni Šveitsis, Prantsusmaal ja Itaalias, Austria kohta ei tea. Itaalias olid ka paljud bensukad kinni ja kütet andsid automaadid, mis tunnistasid vaid itaalia keelt ning sõid vaid sularaha vaatamata Visa ja Maestro siltidest. Itaalias ja Prantsusmaal on kiirteed tasulised, tee peal on putkad, kus pead vastavalt võtma pileti ja lõpus arved õiendama. Prantsusmaa läbimine maksis umbes 20 euri (teekond siis Genf-Monaco, kogu tee ei olnud kiirteel). Itaalias avastasime aga juhuslikult maksukogumise peatustes, et üks ridadest on värvitud kollaseks ja muuhulgas tsikli pildiga. Sõitsime siis seda pidi ja sealt sai lihtsalt tõkkepuu vahelt mööda minna, tõkkpuu oligi poole lühem kui muidu. Nii et Itaalias me kiirteede eest ei maksnud. Ma ei tea, kas see tegevus oli legaalne, aga kohapeal keegi midagi ei öelnud ja mingit arvet pole kah veel postkasti jõudnud. Ahjaa, väidetavalt saab Prantsusmaal trahvi teha ka selle eest, kui kahe maksuputka vahelise distantsi läbimise aeg on lähem kui liikluseeskirjad seda võimaldaks. Ma ei tea, kas see ka tegelikult nii on, küll oli paaris maksmise kohas suuri koguseid politseinikke näha.

Politseid oli üldiselt harva näha. Läti-Leedu-Poola tundus kehtivat +20km/h reegel, Itaalias on kiirusepiirangud soovituslikud ja sakslased ning austerlased järgivad neid pedantselt, vajutavad konkreetselt maanteel pidurit, kui tuleb 80km/h ala. Kogu liikluskultuur on üldiselt samamoodi lahterdatav: lõunamaades kehtib „Sõida!“- ja kaherattaliste eesõiguse reeglid, Saksa-Austria-Šveits ollakse sõbralikud, aga eeldatakse reeglitest kinnipidamist, Ida-Euroopa on umbes sama s**t nagu me iga päev tänavatel näeme, Poolas mõnikord tõmbasid kohalikud tsiklisti nähes koomale, aga üldiselt ei midagi säravat. Tsikli parkimise puhul on üldiselt eelduseks, et sa ei pargi auto tasulisele kohale või keelumärgi alasse, lõunas vaadatakse selle eksimise peale leebemalt, väljaspool idablokki on suuremates kohtades, tavaliselt vaatamisväärsuste vahetus läheduses velode ja tskilte tasuta parklad.

Kaardid orienteerumiseks on mõttekas osta igasse riiki sisenedes, nii on odavam ja saab kvaliteetsema kaardi. Mulle tundub paberkaardiga matkamine üldjuhul natuke mõnusam kui navigaatori kasutamine. Viimasest on abi, kui tahad mingisse konkreetsesse punkti jõuda. Kui aga tahad suuremat pilti, et planeerida järgmist päeva, siis on paberkaart mugavam ja ülevaatlikum. Ainus jama kaartidega oli Prantsusmaal, kui avastasime, et Michelini kaartidel ei ole märgitud kämpinguid. Nii pidimegi planeerima oma tegevust nii, et magaksime neis kämpades, mis jäävad veel Šveitsi kaardi peale põhjas ja lõunas juba Itaalia kaardi peale. Praktiliselt kõik ööd olimegi kämpingutes, välja arvatud Poola, kus keerasime lihtsalt tee pealt maha metsa sisse, Leedu, kus oli katus pea kohal olemas ja paaril korral, kui võtsime odava teeäärse hotellitoa, kui oli olnud märg ja külm sõidupäev ning miski ei suutnud end telki ööd veetma sundima. Kämpingute hinnad varieerusid 12 ja 25 euri vahel. Kõige olulisem on ehk teada, et suurlinnade lähedased kämpad on kallimad ja kehvemad. Müncheni külje all ööbisime killustikuhunnikute ja kiirtee vahel, Pisas aga oli nii kiirtee, raudtee, lennukite tõusujoon, keskööni kestev live-muusika (itaalia sült) ja hommikul kl 7 relakaga lõikumistöid alustav üleaedne. Mõlema kämingu eest tuli maksta üle 20 euri. Keskmine hea hind oli kuskil 15-17 vahel üldjuhul, saksas pidi lisaks maksma 50 senti, kui duši all sooja vett tahtsid. Veneetsia külje all, kus ühel hetkel olid rannikul kämpad lihtsalt pikas rivis üksteise kõrval, valisime kõige vähemate tärnidega koha ja jäime väga rahule. Üks imehea kämping on aga Nice'i ja Monaco vahel. See asub otse vaatega Vahemerele kõrgel mäe nõlval, nii et otse telgist avaneb kena vaade tuledesäras Nice'le, Monaco on aga 8 km kaugusel. Seal tuleks kindlasti üks öö veeta, kui keegi sinnakanti satub. Külapoest pudel veini, kamakas juustu, viilud sinki ja meeter saia ning saab nautida kena sooja suvetuult, imelist vaadet ja hõrku einet. Sinna kämpingusse saamiseks tuleb jõuda Eze külla Nice ja Monco vahel, teed nr D6007 pidi (mere poolt lugedes teine maantee, mina leidsin selle nii, et sõitsin märkide järgi Nice'i sadamasse ja sealt siis teisest suurest ristist Monaco poole). Eze külast näitab juba silt üles mägedesse mineva teeotsa kätte. Soovitan Soojalt.

Kokku sõitsime siis läbi ~8 tuhat kilti kolme nädalaga. Kas sõbrale soovitaks seda või teeks selle veelkord läbi? Ei. Liiga palju ühe käigu jaoks. Mõttekas on jätta rohkem aega ühe piirkonnaga tutvumiseks ja mitte proovida kõike korraga sisse ahmida. Tekib lihtsalt muljete üleküllus ja elamuste mürgitus. Pigem oleks vahva teha ring Austria-Šveitsi-Lõuna Saksamaa või siis sõita otsejoones Itaaliasse või Prantsusmaale ja seal ringi vaadata. Kõike ei pea korraga saama, muidu ei naudi täielikult midagi. Muidugi oli vahva ja põnev, aga järgmine kord oleksin juba targem.
Kasutaja avatar

servis
Postitusi: 33
Liitunud: 16 Mai 2005, 22:30
Asukoht: tartu
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas servis » 01 Okt 2007, 22:49

Sai ka suvevaheajal ca 8000km mototrip tehtud.

Tartu->Läti->Leedu->Poola->Slovakia->Hungari->Serbia->Makedoonia->Kreeka->Bulgaaria->Rumeenia->Hungari->Slovakia->poola->Leedu->Läti->Tartu

mootorratasteks olid :
honda cbr900rr 1993a
honda cbr 600f 1992a
kawasaki zx10 1989a

900rr -mitte yhtegi probleemi.
cbr600 -vahest harva sattus õhk bensiini filtrisse
zx10 - rattalaager(esimene õhtu) käigukast (teine õhtu),elekter kadus ära(umbes 3000km juures),sidur hakkas järgi andma 3500km juures kuna kasutusel olid ainult 5-6 käik, 6000km juures ytleski sidur yles(paar plekki lõikasime vahele ja nagu uus), muidu hea ratas:)

Selline on õige eesti tsiklivenna emotsioon pärast purunenud hammaste ülelugemist:)
http://www.album.ee/node/11402929/50077233

Mõned pildid Poolast,kuidas käib käigukasti remont bensiinijaama parklas.
http://www.album.ee/album/30013811/50077233

Kunagi äkki,kui keegi lähemalt kuulda tahab ja mul viitsimist on,siis panen ylejäänud pildid ka yles ja teen ka reisikirjelduse.

Elulahe reis oli.
hoolimata pisikestest viperustest kawasakiga.
DON`T PANIC.....
Kasutaja avatar

CB500
Postitusi: 2189
Liitunud: 25 Juul 2003, 21:52
Asukoht: CB900F Hornet

Lugemata postitus Postitas CB500 » 01 Okt 2007, 23:44

Kõvad poisid, aga mis te selle kwaki lammutamisega saavutasite? Ega teil ometi käikari tükke kaasas polnud, või andis seal midagi ringi tõsta?
it's a honda. ride it like you stole it, change the oil once in a while. enjoy.

joel
Postitusi: 1506
Liitunud: 06 Apr 2005, 18:52
Asukoht: Tartu
Tänanud: 5 korda
Tänatud: 38 korda

Lugemata postitus Postitas joel » 01 Okt 2007, 23:55

Kui mu silmad nüüd ei peta, siis oli kaks hammikat lihtsalt siledaks käiatud, et ei segaks :lol: Minu lugupidamine igatahes (või siis moodsamalt öeldes: respect), et sellise asja üldse ette võtsite, ära tegemisest rääkimata! (w)
Joel

ROM35

Lugemata postitus Postitas ROM35 » 02 Okt 2007, 04:16

ma siis see tööriista ***e vist, ei mäletandki, et sellised vahendid kunagi olemsa olid :D muidu kõvad poisid, et asja ette võtsite :wink:
Kasutaja avatar

servis
Postitusi: 33
Liitunud: 16 Mai 2005, 22:30
Asukoht: tartu
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas servis » 02 Okt 2007, 12:48

Kolmas ja neljas käik on kiilakaks käiatud,et katkised hammasrattad rohkem kahju ei teeks.

http://www.album.ee/node/11403005/50077233#browse

Eesmärk oli ikka Kreekat avastama minna.
Kuna "ujuvaid" hammasrattaid enam ei olnud pidi hakkama saama 5-6 käiguga,mis suurtes linnades muutus natuke ebamugavaks :) Päris tihti pidi seljakott maha ronima,et tõugata,kui kuskil ummikus oli vaja mäest ylespoole liikuda(Thessaloniki,Belgrad,Budapest jne...) Kiirteedel oli enamvähem ok.
DON`T PANIC.....

grahv
Postitusi: 1050
Liitunud: 26 Jaan 2005, 15:37
Tsikkel: VX, GSX, Pegass
Asukoht: Hiiumaa
Tänanud: 2 korda
Tänatud: 28 korda

Lugemata postitus Postitas grahv » 03 Okt 2007, 10:16

servis kirjutas:Kolmas ja neljas käik on kiilakaks käiatud,et katkised hammasrattad rohkem kahju ei teeks.
Kas siis k.kast juba enne minekut probleemidele ei vihjanud? Või käis midagi raksti vahelt läbi. Vanadusest näritud hambad teevad ju rämedalt häält.
Kasutaja avatar

Cado
Toetajaliige
Postitusi: 873
Liitunud: 08 Mai 2004, 08:43
Tsikkel: R1_450EXC_VTX1800_Scrambler4X4
Asukoht: Keila lähistel.
Tänanud: 28 korda
Tänatud: 6 korda

Lugemata postitus Postitas Cado » 18 Okt 2007, 09:02

Tervist.

Lisaks lühidalt loo ka omalt poolt.
Pole eriline kirja mees aga kokkuvõtlikult oli idde selline ,et tõstame kahekesi oma mootorrattad bussipeale (Ford Transit istmetega) ning lähme Saksamaale October Festile. Kust lähme edasi Rumeenia,Bulgaaria. Oktober Festile läksime aga kuuldes infot, et Bulgaarias ilm väga käest ära siis otsustasime, et sõidame Hispaania poole. Nii tegimegi. Saksamaal sõitsime sammuti päris palju ringi,siis Prantsusmaa,Hispaania (barcelona poolsest küljest allapoole)
Peale Barceloonat nii 100 kond kilomeetrit peatusime jällegi mitmeks päevaks ,et kohalike mägesi nautida. Seejärel suundusime risti läbi Hispaania ookeani poole. Kuid mitte mööda kiirdeid vaid läbi mägede otse. Mägedes jälle peatusime ning sealsed teed jätsid kuustumatu mälestuse meile.Saime õhtul hilja isegi lumesadu hetkeks nautida. :lol: Päris huvitav tsikliga sõita 17% kallukul kui lund tibab. Seejärel Ookaeani kallas ,Belgia ,Holland,Saksa ja nagu ikka koju tagasi.

Peamine asi mis kõigeebameeldivama üllatuse valmistas olid Prantsumaa kiirtee maksud. Rekord summa oli 47 euri :shock: aga selline 30 eurine maks oli suht tavaline ja seda tavaliselt 2-3-me saja kilomeetriste lõikude eest. Tegelikult kannatab ka ilusti sõita prantsusamma lka kõrvalteid mööda kus on enamus piir kiirus 120 kh. Vähemalt Pariisist siia poole.
Õhku pani ahmima ka see kui Barceloonas sõitisem üle haljas ala saime väga-väga tumeda politseiniku käest eesti keeles sõimata. :shock: Meil oli ikka väga loll nägu peas.
Seiklusi oli tegelikut suht palju ja kui aega siis vast kirjutan veelgi. Kui keegi millegi vastu huvi tunneb siis küsigu julgesti.

Mõningad pildid ka kui kedagi peaks huvitama. Vabandan ette ,et pildid pole ajalises järjekorras kuna erinevatel fotokatel olid kellaajad erinevad siis arvuti ei suuda neid sortida. aga midagi siiski.

http://www.album.ee/album/30006588/50079547
http://www.album.ee/album/30006588/50079652

Mode edit: BBBBBarceloona
Kasutaja avatar

Cado
Toetajaliige
Postitusi: 873
Liitunud: 08 Mai 2004, 08:43
Tsikkel: R1_450EXC_VTX1800_Scrambler4X4
Asukoht: Keila lähistel.
Tänanud: 28 korda
Tänatud: 6 korda

Lugemata postitus Postitas Cado » 19 Okt 2007, 16:56

Et punnisisn ühe video ka üles. Sõidu tehinka üle ei tasu nuriseda kuna sõitsin üheläega ilma sidurita. Teisega filmisin.

Kasutaja avatar

M2
Postitusi: 609
Liitunud: 24 Mai 2007, 11:47
Tsikkel: CB1000R
Asukoht: Harjumaa
Tänanud: 3 korda
Tänatud: 2 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas M2 » 19 Okt 2007, 20:15

Kuula ja kadesta. Tahan ka ükskord sellise Euroopa tiiru teha. Kui palju te eeltööd enne kodumaalt lahkumist tegite? Marsruut? Ööbimine? Valuuta? Aeg? (Pole ka autoga Eestist välja jõudnud, seetõttu uuringi) Ja miks teid ainult kaks oli?
ELUST TULEB LÄBI MURDA, MITTE PUGEDA!
http://nagi.ee/photos/mmkoha/sets/
http://www.animalistika.ee
Kasutaja avatar

Cado
Toetajaliige
Postitusi: 873
Liitunud: 08 Mai 2004, 08:43
Tsikkel: R1_450EXC_VTX1800_Scrambler4X4
Asukoht: Keila lähistel.
Tänanud: 28 korda
Tänatud: 6 korda

Lugemata postitus Postitas Cado » 19 Okt 2007, 21:11

Selleks oligi meid kaks ,et eeltöö oli täpselt 24 tundi ja keegi teine niiruttu ei suutnud reageerida ning siis oleks olnud vaja käru või veel ühte bussi kuhu lisa sikled oleks saanud panna. Kaks seljakotti oleks küll saanud kaasa võtta :wink: aga nagu öeldud ei suutnud keegi nii kiirelt reageeida.
Muidugi oleme ka eelnevalt ringi kolanud. Nii ongi läti,leedu,poola ja saksa pähe kulunud (seda küll autodega) nii ,et umbes teatsime mis kus kuidas. Kuradi Prantsuse kiirtee maksud see tuli ootamatusena. :lol:
Kasutaja avatar

M2
Postitusi: 609
Liitunud: 24 Mai 2007, 11:47
Tsikkel: CB1000R
Asukoht: Harjumaa
Tänanud: 3 korda
Tänatud: 2 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas M2 » 19 Okt 2007, 21:59

Igal juhul nüüd minnes tean, kes reisijuhiks tuleb...
ELUST TULEB LÄBI MURDA, MITTE PUGEDA!
http://nagi.ee/photos/mmkoha/sets/
http://www.animalistika.ee
Kasutaja avatar

dimi1974
Postitusi: 778
Liitunud: 22 Aug 2007, 20:05
Tsikkel: Honda CBF 1000
Asukoht: Harjumaa

Lugemata postitus Postitas dimi1974 » 21 Okt 2007, 12:47

Ma ka sõidaks mootorrattaga euroopas ringi.Cado kui asjatamiseks läheb anna siin ikka teada.Siis vaja orgunnida töölt ära nii endal kui seljakotil.
Kasutaja avatar

Cado
Toetajaliige
Postitusi: 873
Liitunud: 08 Mai 2004, 08:43
Tsikkel: R1_450EXC_VTX1800_Scrambler4X4
Asukoht: Keila lähistel.
Tänanud: 28 korda
Tänatud: 6 korda

Lugemata postitus Postitas Cado » 21 Okt 2007, 12:59

See aasta mootorrattaga ilmselt siiski mitte. Kuigi ära iial ütle iial. :lol:
Meiega on ainult see viga ,et kuna tööaega määrame endal ise siis käivad minekud spontaalselt üle öö :wink: Kuna isiklikult vihkan jubedat planeerimist ja eriti siis selle ootamist kuna juba minna saab.
Igaljuhul annan teada. Kui midagi toimuba . Eks siis näis.

PS. Olen alati jube kannatamatu olnud. :oops: :lol:
Kasutaja avatar

dimi1974
Postitusi: 778
Liitunud: 22 Aug 2007, 20:05
Tsikkel: Honda CBF 1000
Asukoht: Harjumaa

Lugemata postitus Postitas dimi1974 » 21 Okt 2007, 13:05

See aasta ei saagi ma midagi plaanida saan järgmise aasta suvel.Eks siis näis kas saan liituda või ei.Üksi kardan minna kui peaks juhtuma mingeid tehnilisi viperdusi siis olen jama sees ja kedagi ei ole aitamas.See on minu õudus unenägu. :cry:
Kasutaja avatar

Cado
Toetajaliige
Postitusi: 873
Liitunud: 08 Mai 2004, 08:43
Tsikkel: R1_450EXC_VTX1800_Scrambler4X4
Asukoht: Keila lähistel.
Tänanud: 28 korda
Tänatud: 6 korda

Lugemata postitus Postitas Cado » 21 Okt 2007, 13:49

Ausalt öeldes on mootorrattaga tunduvalt lihtsam kui autoga.
1 lihtsam parandada mis iganes ka ei juhtuks ning viga deagnoosida.
2 Häda korral kui vaja parandus kohta transportida või hoopis koju suht lihtne kaubelda mõne rekka peale.
3 Ega nad ikka lagune küll naljalt kui normaalselt hooltatud.
4 Kui koguaeg pablada siis ei saagi ju midagi teha. :lol: Poodi minnes tsikliga võid sammuti tsikli jäädavalt lõhkuda.
Nii ,et ikka rohkem optimismi kõigile.

Päris üksi on tõesti igav päris pikka asja ette võta.Kuigi tean tutavaid kes sedagi harrastavad.
Kasutaja avatar

CB500
Postitusi: 2189
Liitunud: 25 Juul 2003, 21:52
Asukoht: CB900F Hornet

Lugemata postitus Postitas CB500 » 21 Okt 2007, 14:07

dimi1974 kirjutas:Üksi kardan minna kui peaks juhtuma mingeid tehnilisi viperdusi siis olen jama sees ja kedagi ei ole aitamas.See on minu õudus unenägu. :cry:
Maga rahulikult. :) Arvesta sellega, et mootorrattal on kõiksugu sõlmesid mis katki saavad minna, kordades vähem kui autodel. Seega ka tõenäosus, et tehnika altvedamise tõttu jääb reis pooleli on tänapäeval vähetõenäoline.

Btw, ise ostsid ju uue Honda alles? Sellega võid muretult sõita nii kaugele kui jaksad, ratas toob su kindlalt tagasi.
it's a honda. ride it like you stole it, change the oil once in a while. enjoy.
Kasutaja avatar

dimi1974
Postitusi: 778
Liitunud: 22 Aug 2007, 20:05
Tsikkel: Honda CBF 1000
Asukoht: Harjumaa

Lugemata postitus Postitas dimi1974 » 21 Okt 2007, 18:57

Tänud lohutuste eest aga siiski seltsis segasem. :D
Kasutaja avatar

puhh
Postitusi: 543
Liitunud: 27 Okt 2003, 11:51
Tsikkel: 90º V2
Asukoht: lapikese keskpaik
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas puhh » 22 Okt 2007, 08:58

enda reisikogemustest nii palju, et ettevalmistus st reisi teekonna paikapanemine algas tasapisi talvel-kevadel. Nii sai vajadusel teekonda korrigeerida enne reisi (reis ise oli augusti algul). Tõsisem ettevalmistus u nädal enne matka algust - rehvid, õli vahetada. Asjad soetada ja pakkida.
Olime samuti 2 mootorrattaga , kuid teist samapalju võib vabalt veel olla. Tegelikult sellise tsiklimatka optimaalne grupp ongi 3...4 ratast, kindlasti saab ka enamaga hakkama ning samuti ka üksi.

Järgmiseks aastaks mul ülekantud selle aasta matkateekond (mis kahjuks ära jäi), mida siis vajadusel korrigeerin, kui midagi huvitavat kuulen-näen.
http://www.greenmoto.ee
If the MTS1200 engine is not enough for you then I dont know what else to say. Nothing combines the handling, power, versatility & comfort of MTS 1200ST.
Kasutaja avatar

Iceman
Postitusi: 138
Liitunud: 07 Mai 2006, 12:11
Tsikkel: Buell xb12xt
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas Iceman » 22 Okt 2007, 10:11

Sai endalgi see aasta väike tripp tehtud seekord kyll kodumaal aga käige isegi ennem Nuustakul ära ja siis ronige Pariisi
Pildid siis siin koos teekonnaga
http://iceman.pri.ee/estonia
http://moto.iceman.ee
IZ Planeta Sport, IZ Jupiter4, Kawasaki AR125, Kawasaki KZ400, Kawasaki KZ500, Yamaha FZR600, Honda SLR650, Yamaha TT600, Suzuki Bandit 400 ,KTM Duke II, BMW F650GS, BMW R1150GS, Buell xb12xt.

MARTL

Lugemata postitus Postitas MARTL » 22 Okt 2007, 10:49

Väike link suvisest tuurist.
Hm. Nuustakul ega Pariisis pole käinud.
http://www.havotec.ee/album
Kasutaja avatar

Laisaar
Postitusi: 3558
Liitunud: 14 Nov 2002, 21:34
Asukoht: Tallinn 5056777
Tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas Laisaar » 22 Okt 2007, 14:21

Iceman kirjutas:Sai endalgi see aasta väike tripp tehtud seekord kyll kodumaal aga käige isegi ennem Nuustakul ära ja siis ronige Pariisi
Pildid siis siin koos teekonnaga
http://iceman.pri.ee/estonia
kurat kuidas ajab kadekaks...
peab vist mingi endurtsi ka kõrvale soetama... omaga ei pääse igale poole :?
Aeglaselt saab kauem sõita.
Villis.ee
Wroomer.ee
laisaar.com
Kasutaja avatar

ulmo
Postitusi: 382
Liitunud: 15 Veebr 2007, 23:40
Tsikkel: Suzuki V-Strom 650
Asukoht: Tallinn
Tänatud: 1 kord

Lugemata postitus Postitas ulmo » 08 Nov 2007, 23:49

Iceman kirjutas:Sai endalgi see aasta väike tripp tehtud seekord kyll kodumaal aga käige isegi ennem Nuustakul ära ja siis ronige Pariisi
Pildid siis siin koos teekonnaga
http://iceman.pri.ee/estonia

Kood: Vali kõik

Not Found

The requested URL /estonia/html/html/0.htm was not found on this server.
Apache/2.2 Server at iceman.pri.ee Port 80
Kasutaja avatar

Cado
Toetajaliige
Postitusi: 873
Liitunud: 08 Mai 2004, 08:43
Tsikkel: R1_450EXC_VTX1800_Scrambler4X4
Asukoht: Keila lähistel.
Tänanud: 28 korda
Tänatud: 6 korda

Lugemata postitus Postitas Cado » 09 Nov 2007, 08:12

ulmo kirjutas:
Iceman kirjutas:Sai endalgi see aasta väike tripp tehtud seekord kyll kodumaal aga käige isegi ennem Nuustakul ära ja siis ronige Pariisi
Pildid siis siin koos teekonnaga
http://iceman.pri.ee/estonia

Kood: Vali kõik

Not Found

The requested URL /estonia/html/html/0.htm was not found on this server.
Apache/2.2 Server at iceman.pri.ee Port 80
FireFox ei näita jahh aga Intenet Exploreriga pole probleeme. :wink:

Muide Iceaman nüüd järgmine suvi pead teisepoolt peipsit minema. :wink: :lol:
Kasutaja avatar

sang
Postitusi: 1795
Liitunud: 18 Veebr 2004, 11:01

Lugemata postitus Postitas sang » 27 Nov 2007, 14:03

Tublid eesti mehed tõestasid taas, et vahet pole, millega matkad.
http://trip.ee/node/26653
http://www.zone.ee/kangro1/gibraltar2006/

Paraku on nad eestimeestelikult kidakeelsed reisielamusi avalikkusega jagama. Kui keegi neid ehk tunneb, siis utsitage takka :)
Kasutaja avatar

Divikas
Postitusi: 399
Liitunud: 29 Mär 2007, 15:04
Tsikkel: Honda XL 600 TransAasia
Asukoht: Tartu
Tänatud: 24 korda

Lugemata postitus Postitas Divikas » 15 Dets 2007, 20:05

Sai ka viimaks eelmise suve mootorrattaga reisist kokkuvõte tehtud. Et kui huvitab, siis vaadata saab aadressilt
http://blog.delfi.ee/blog/4941

Ei midagi eriti eksootilist aga ehk midagi siiski.......
http://motoreisid-motoreisid.blogspot.com/
Ida-Euroopa 2007, Ida-Euroopa 2008, Kesk-Aasia 2009, Kesk-Aasia 2010, Norra - Kaucasus 2011, Kaug-Ida - Mongolia 2012, Russkii Sever 2015, Pamir Highway 2016, Ukraina Karpaadid 2017, Koola poolsaar 2018, Volga jõgi 2019



Vasta

Mine “Motomatkamine”