Sinu tee bikeriks...

[J30]

See teema on siis tutvustamaks guru esimest sõiduvahendit (piltidega). See oli alguseks ka käesoleva lehe valmimisel...

OK, quru, nüüd siis sinu etteaste...
Jään ootama sellise näoga

[madone]

kolmerattaline -> jalgrata -> mop -> migni saan -> nö. mootoriga ratas -> bike/cruiser ?

See nagu ideaal areng vms. aga krt teab kuda temal asi läkz

[Laisaar]

Algus on vist enamasti kõigil üks. Punn-võrr, mõned mopid ja siis juba suuremad rattad. Ega siin siis 10-12 aastat tagasi mingeid eriti uhkeid rattaid polnud aga Jawa-d ja IZ-id olid ikka. Proovimiste käigus jäi ikka mõnesse kurvi natuke nahka maha aga õnneks midagi sellist ei juhtunud mis oleks teemast eemale peletanud. Aastad möödusid ja isu kasvas.
Tekkis soov Jõgevatreffil ära käia. Kuna tollel hetkel raha eriti ei olnud aga tagaistmel ka nagu natuke narr minna siis sai ühe külamehe räästa alt üks vana 71 aasta Jawa 350 välja rebitud. No maksis mis ta maksis ja ega tast suurt järgi ka polnud aga selle eest paberitega. Esimene suurem summa tuli ära anda Viljandi ARK-s. Uus number ja registreerimine ka veel peale nii, et mingi kaks kilo vist. OK, õnneks leidus ka üks tore onu Olev kes viitsis asjaga tegeleda. Tema ehitas samal ajal oma ammust unistust- "Vana Jawa" 350 67 aastast. Tal oli Jawa kere detaile ja muud sellist kama kõik kohad täis ja ma vedasin veel tallinnast juurde. Peale lahti võtmist ja puhastamist mis oli kõige vastikum töö oli aeg värvimiseks. Uus värv peal hakkasime rattaid uuesti kokku panema. Kusjuures enamus minu toodud detailid ei sobinud ning minu ratas sai koostamise käigus korduvalt ümber tehtud(loe: lõigatud, puuritud, keevitatud). Tahtsin sellist chopperi moodi asja. Lõpuks valmis minu esimene mootorratas 3 päeva enne Jõgevale minekut. Saime kahepeale kokku kaks normaalset ratast, 1 selline chopperi moodi(71 aasta) ja teine 67 aasta originaal nagu tehasest tulnud.
Jõgeval käimisega sai aga selgeks see, et mida ma oma ülejäänud eluga peale tahan hakata. Peale selle muutus muusika maitse A-st Z-ni. Tantsumuusika asendus rock-iga ja garderoob hakkab ka nahkseks muutuma.
Nüüd lähen ostan omale uue Dragstar-i ja sõidan kuni aeg otsa saab...!

Guru

[Jawataja]

Kopin oma jutu kas siis õppimise teemast siia:



Enda motoriseeritud kaherattalise teekond algas siis nii: sõbra mopeedi proovinuna sattusin vaimustusse nagu ikka üks 11a poisiklutt. Mõlgutasin pikka aega mõtteid endale ka delta või muu ostmiseks, kuid paraku pold raha. Siis mõne aasta pärast ostis too endale Minski. Täitsa teine klass võrreldes 50cc-ga. Mul hammas veelgi rohkem verel .

Nüüd olin vist juba 14a ja mopeedivaimustus oli juba vahepeal üle läind. Aga kuuriall seisis ikka veel isa Jawa 350, millega sõitmisest vaid unistada võisin, sest vanemad mitte ei taht lubada. Sai siis läbi raskuste siiski ära moositud ning aku ka ostetud. Asi oli 10a seisnud ilma, et keegi oleks teda vahepeal liigutand(expect me offkoors, kes ma teda küll hargilt maha ei julend/jaksand tõsta aga vähemalt seda ohtu pold, et lülitid/hoovad/pedaalid kinni oleks roostetand ). Anyway pold mul erilist uskugi, et asi tööle läeb ning oleks äärepealt elektrisüsteemi prsegi keerand(Hint: Jawal + on maa). Aga oh üllatust: 3 matsu ette ning esimese pauguga käima. Tossas küll nagu Ikarus, sest silindrisse oli õli valatud. Aga minek oli ikka hoi missugune võrreldes Minskiga.

Siiamaani siis sellesama Jawaga ringi sõidan. Minek enam millegipärast nii vägev ei tundu, a see vist rohkem sellest, et ära harjund. Vahepeal jälle peaks Minskiga sõitma, siis ehk saab aru. Aga üldiselt õppimine on vägagi valutult kulgenud. Vana Jawa on üldse hea masin alustamiseks- mõnusalt madal.

[Burn]

Algas siis asi mingi abiratastega vidinaga, siis ema kokkupandav jalgratas, siis tuliuus ereliukas, umbes 11 aastaselt kinkisid vanemad tuliuue punase Delta otse laost , siis tuli krossi CZ 250, siis maastiku jalgratas ja nüüd olen õnnelik Suzuki Bandit GSF 1200s `i omaniK.

[laks]

hmm.... minu tee bikeriks alles kestab veel .a praeguseks on siis asi nii,et esimesena oli kolmerattaline,siis mingi kuur alt väla ajatud 2 rattaline kondi mootoriga ratas.siis maastiku ratas.siis järgmine mis kestba ka praegu .a siis eelmine aasta sai suvel emndale delta soetatud see ilusti läikima löödud ja sõitma pandud(asjal jõudu nii palju,et 90kg onu vedas ilusti .see sai siis maha müüdud ja uus asemele ostetud .aga kuna seda väheks jõi siis sai muretsetud endale septembri alguses vana jawa 69a ls. 6000km .see seisab praegu uhkelt garaashis koos deltaga ja ....2 päeva enne vana aasta lõpu sai iz-h soetatud endale.aprillis sain sünnipäevaks endale teise jawa mille sünniks 75a ja ls 9000km.ja eks vaatama mis tulevik toob

[sys]

Küsimused Delta kiiruse kohta on tõstetud Tehnilise alla.
Teema pealkiri on "Delta kiirus?"

Admin

[Vagabond]

Minugi tee bikeriks kestab veel...
Algselt sarnaselt paljudele kolmerattaline, siis erljukas (vist

[Vagabond]

Sry, eelmine jäi poolikuks...

...peale kolmerattalist oli vist mingi selline nagu školnik (?), seejärel ereljukas, siis juba turist (8 käiguline ). Seejärel õnnestus endale saada vanaisa 74.a. Voshod 175ccm ning sellele järgnes 87.a. Jawa 350. Peale seda olen proovinud kahte Suzukit, 600 ja 750, milledest viimasega käidi regulaarselt võistlustel, oli päris harjumatu ja robustne.
Hetkel kahjuks liiklen ainult autoga, kuid peas keerlevad üha tõsisemad plaanid midagi Yamaha TDM900 sarnast hankida

[Tim]

kõigepealt sõidetud väga paljude jalgratastega ja sõprade moppidega ja nyyd suzuki enduro mis kahjuks juba müüki läheb kuna vanus hakkab küündima nii kaugele et aeg teha a1 kategooria load ja siis juba tõsisem tsikkel muretseda

[CB500]

kõigepealt olin vist titekärus, ma arvan..
siis tuli kolmekas
siis tuli saajets (abiratastega)
siis tuli saajets ilma abiratasteta, hakkasin sooritama pikemaid matku, -kuni 4km
siis sain endale školniku
siis tuli kokukas
siis erinevad naistekad (salaja ka ema oma, sest see oli kõige korralikum)
nende vahele jäi ka minu punnvõrrimehe karjäär.. sõita just väga palju ei saanud, aga vist ikkagi sellega õppisingi sõitma, loomulikult õppisin ka kannakaid tegema, mille käigus punna mõned uued maamärgid sai..
järgnes mõned aastad vaikust kui hakkasime sõbra pannoniat ruunama (hoolimata aastaajast)
siis tuli esimene jawa, 634 sõita temaga korralikult ei saanud vist peaaegu kordagi, oli teine ikka nii ära ruunatud et head nahka ei saanudki.
Sellele järgnes juba kõva sõna, - Jawa 638! Peale tsikli ostmist tegin load (olin 18) ja sõitsin 5000 km suve jooksul. Peale Jawa müümist oli 4 aastat pausi, kui te vahel tänaval märkasite kedagi seisma jäämas ja ila suunurkades tilkumas vaatamas kuni te mööda sõitsite, siis see võisin mina olla..
12 juunil sain kätte oma CB500 Täna sai 4300km täis, -mootorratas on ikka sõitmiseks!

[belca]

11 aastaselt sõitsin yhe korra võrriga... vastu puud õnnetuseks, siis leppisin võrri pakiraamil istumisega. siis läx 7 aastat mööda ja istusin autukoolis 125cc minski otsa.... panin esimese laksuga vastu seina, teine laks autukooli juhataja jalge vahele.... .... tegin eksami siiski ära aga elu tundus mõru kuna sõitmishimu oli aga tsiklit polnud ja julgust ka ilmselt siis nappis.... siis läx veel 2 aastat mööda kui istusin kawa vulcani otsa yhes garages ja otsustasin et see saab minu omaks.... ja saigi. nyydseks on mul cruiiiisimisest siiber.... mõtlen siin hetkel kas otsustan enduro kasuks või mõne naked baigi kasuks...... sõita on lahe!!!!!

[Tim]

kui soov selline siis soovitaks vaadata mõnda STREETFIGHTERIT

[Pääsuke]

Ka mina ei saa ennast veel Bikeriks nimetada kuna Bike sai ostetud alles juunis 2003 siis sõidukogemus nagu puudub veel. Jalgrattaid pole nagu ka olnud. Rolleriga(Gilera DNA Bike välimus) on 1 aasta sõidetud.

[CB500]

miks see sõidukogemus siis puudub..??? ma sain oma praeguse ratta kätte juuni keskel ja kohe-kohe saab 7000km täis.

Ratas on sõitmiseks, -sõida temaga, siis tuleb ka kogemus.

p.s. su rattale ka meeldib kui sa temaga sõidad..

[puhh]

algus nagu kõikidel - kolmerattaline, kaherattaline (ereliukas, millega sai harjutatud ka külje maha panemist ja üle lenksude lendamist, turist - 4 käiguga), vahepeal natuke venna miniga. Paar aastat pausi, siis venna iž 56. Eksami tegin mingi iž jupiteriga, millega tahtsin 8 ajal eksamineerija alla ajada, hõkk . Vahepeal proovisin Norras 750-st Kawasakit, mis äratas uuesti tunded tsiklite vastu. Ning eelmisel aastal ostsin endale Kawasaki ZZ-R 600.

[andre]

alustasin siis jalgratastega, kuid mingi aja peale oli vanaisa garaaži tekitanud sellise mopeedi nagu stella, mida siis käisin seal reipalt vaatamas ja põhilause oli ``MOOTORRATAS``. vahest kui vanaisal hea tuju oli, tõstis isegi selga. tsipa kasvasin ja sai see siis lõpuks välja taritud. sõitsin sellega siis kaks hooaega, kuni jubeda kopa ette viskas ja maha müüsin. siis oli üks hooaeg pausi, millele järnes suisa siklisadu. isa läks heldeks ja kinkis mulle '66 jawa, '57/'65 vjatkad (kuna ma paadunud vanaraua fanaatik ja pidevalt sellest räägin, lootis ta, et nüüd saab rahu ja vaikust kui garaaži ära kaon). kuna aga vanust veel piisavalt polnud, soetasin ka rolleri, cpi (sellega olen 2 aastaga sõitnud 9600km) seda korda. sellele aga lisandus veel samal aastal '90 murovei. ise olen oma kogu üle eriti uhke (alles 18) ja näpud sügelevad veel 638 järele.

[Punapats]

Punapatsi sõprus siklitega algas eelkõige läbikäimisest kunagise krossimehega, kelle lahkel loal sain nii mõnigi kord tsikli tagaistmel poosetada.See ilus aeg lõppes siis kui ma hakkasin juhile mingil seletamatul kombel sõrmi ribide vahele pistma sõidu ajal
Siis tuli tükk pikka vahet ja siis ilmus minu ellu Ints, kellega koos siis sai hakatud tsikliga sõitma...alguses jupiter 4, mille ma oleksin äärepealt romulasse sõitnud eelmise aasta Laiuse üritusel ja siis Dnepr, millega iseseisvalt sõitmisest ma ei taha unistadagi....selle müraka püstihoidminegi käiks pikema perioodi jooksul arvatavasti üle jõu...Kuid silme ees terendab midagi punast ja voolujoonelist küll Arvatavasti järgmiseks suveks koos lubadega...

[Equ]

Uh..kes seda enam täpselt mäletabki hetkel aktiivset staazi nii 13 aastat..aga 80ndate alusest tuli pisik isalt, kes omal aal ka kõva Jawa mees oli ning vahest ka sõitma kaasa võttis. Edasi juba tulid punnvõrrid ja mopid. Siis ka motokrossi sõidetud V50-ga. Pidime 125cm3 saama aga siis tuli perestrokia, laulev revolutsioon, kolhooside langus ja pooleli see asi jäigi. Esimene oma "ratas" oli MINI mopeed (ilma tagumiste amortideta kui keegi mäletab veel sellist) mis sai 90 aastal soetatud, krossiklubist forseeringuga V501+käiguvahetus jalaga juba. Asi oli alguses väga ront ja sai seda taastama hakatud, Delta kiige taha, amordid, sumpa üles toodud. Asi oli paugupill ja liikus hästi edasi ning kordagi ei jooksnud kokku. Sellega sai kusjuures päris pikalt sõidetud nii 94-95 aastani. Kuni sai proovitud koolivenna IZ Planetat. Siis oli otsustatud, et on vaja suurema peale liikuda. Sealt tuli aga juba K-175 ja siis ratas millega ma vist kõige rohkem "tegelenud" olen - Jawa250 aastast 61. Kõvad 16HJ oli ja lagunes mis kole, juppe saada polnud. 99 aasta sõiduhooaeg jäi sõjaväe pärast vahele sõitmises ja sama aasta sai asi ühele talumehele ka ära müüdud. Aastal 2000 sai aga esimene välismaa rattas endale soetatud..oh seda põrguvärki küll, jõudu tundus nii palju olevat et hirm tuli peale..Honda MBX125F..25HJ ja Jawalegi kõva vastane oli. Siis aga hakkas asi lahjana tunduma ning eelmine aasta algus sai juba Honda CM400T soetatud, mis samamoodi 27HJ oli. Kõige mugavam ratas üldse millega seni sõitnud olen..aga ma olin sellest välja kasvanud ja tahtsin juba suuremat. Nii saigi selle aasta alguses mu omaks hoopis Yamu XJ600, mis oma 74HJ tundus alguses küll üpris isuäratav olema. Nüüd kus jälle üks hooaeg on seljataga on hakanud mehepoja peas uue tsikli soetamise plaanid siginema, sest vanast rattast tundun jällegi välja kasvanud olema Aga mida küll uueks valida? Raske saab olema. Nii on.

Equ

[Tarts]

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas naabripoiss isa tagant mootorratast "laenas", et me saaks sõitma õppida. Pisik jäi külge. Järgmiseks oli isklik M. Edasi tuli miilitsate eest soolorattaga ära sõitmine kuni momendini, kus tähelepanematusest jäin kinni ja miilitsad (kiilaka saatel, tol ajal 16aastaselt poisilt ) võtsid mu unistuse käest ära. Aga seks ajaks oli pisikust saanud krooniline haigus. Aastad hiljem sain riigi poolt "ameti autoks" korviga, kollase-sinise kirju Ural-i. See pani viimase põntsu. Siis oli pikk paus, kus oli tegemist pisiperaga ja nüüd, kus lapsed niipalju suuremad, et saan mõneks päevaks kodunt eemale, laen õllekastid ( ) korvi ja lähen Dnepriga tuuritama. Nüüdseks tegemist tõsise ja ravimatu haigusega. Millesse olen suutnud juba nakatada ka oma naise ja vanema tütre.

[Metslane]

Jutustaks siis ka oma lookese! Alustuseks peaks ütlema seda, et see pisik anti juba emapiimaga sisse- tegemist juba kolmandat põlve motohulluga.Asi sai alguse vanaisast kes soetas peale sõda endale iz-350-ne. Sellega kulges ta omajagu aastaid, kuid ükspäev sai talle saatuslikuks ebaõigelt hinnatud sõidukiirus kurvi sisenemisel, mille tulemusena ta lahkus taevastele teedele ja andis teatepulga üle mu emale. Tema sai oma esimese ja ainukese tsikli kingituseks heade töötulemuste eest põllumajanduse edendamisel. Tegemist oli Voshod-2-ga. Sellega sõitis ta kevadest hilissügiseni iga päev, trotsides vihma ja palavat päikest, oma 10 aastakest, kuni tervis enam ei lubanud. Samal ajal kui emagi, mõõtis isa üksvahe teid iz jupiteriga, pakkudes meilegi vennaga sõidulusti lasteaeda transpordil. Eks siis ja ka pärastpoole lasti vahetevahel lenksu peos hoida paagil istudes, mis väikses poisis tekitas paratamatult unustamatu tunde. Esimesed iseseisvad sõidukogemused sõidukogemused tekkisid kuskil 10 aastaselt suvel vanaema juures olles.Nimelt oli onupojal oli K-750, mille peale ta lausa sundis meid vennaga istuma sõnadega, et teid on 175-sega(Voshod) ära hellitatud. Eks me siis õppisime nn.sõitmist läbi vanaema hernekeppide ja kartulivagude. Päris oma ja legaalse sõiduvahendi Delta kinkisid vanemad 1988 aasta jõuludeks. Paralleelselt sellega piinasime ka ema voshodi, kuigi viimast ainult külateedel, sest miilitsaid kartes ei julgenud kaugele minna. Aastast 1992-99 laiutas paraku puberteedi ja hiljem autotuhinast mootorratta sõidus paus. Mida aeg edasi seda suuremaks läks ka kihk uuesti sõitma hakata, ja kulmineerus see Dnepr-11 ostmisega. Tegemist oli mu enda ristiisa pilliga, mis ta 1991 aastal järjest odavnevate rublade tõttu lihtsalt seisma ostis. Minu kätte sattudes oli spidomeetril 360 km. Ühe aasta sellega sõidetud, sai ta kapitaalselt chopperiks ümber ehitatud ja veel aasta hiljem maha müüdud. Järgmiseks proovisin siis kapitalisti toodangut Kawasaki(750) näol.See pill on tänaseni alles ja otsib momendil endale uut peremeest. Veel on garaazis üks originaal 66 aasta K-750, mis praegusel ajahetkel on mu vaieldamatu lemmik.Selline oli siis minu lugu ja tahaks loota, et sellele loole niipea lõppu ei tule !

[henri7]

Mind nakatas motopisik alles eelmisel suvel, kui sain naabripoisi Miniga sõita..siis ma mõtlesin, et nüüd tuleb endale ka midagi soetada...no ja selle aasta kevadel (alates mai kuust) vurasingi juba rolleriga ringi (mingi hiinakas)..sain umbes kuu aega sõidurõõme nautida, kui äkki üks pime autojuht mu otseses mõttes alla ajas. Peale seda mõtlesin, et aitab küll, uut kaherattalist enam ei osta, muidu varsti vigane valmis, aga peale nädalat jala käimist otsustasin siiski ümber, ning ostsin uue rolleri (Yamaha Neo's)..sellega sain samuti umbes kuu aega sõita, kuni sõitsin mingist hiiglaslikust august läbi ja sumps pani jooksu...sai see Yamaha siis maha müüdud, ning juba vähe kõvem pill ostetud. Seekord juba midagi Bike moodi..Suzuki RG 50...peale ostmist sain ühe päeva sõita, ning mootor jooksis kokku...egas midagi käisin jälle nädala jala, kuni selle masina lõpuks korda sai...ja sõitsin sellega u. 2 kuud, ning jälle müüsin maha, kuna tekkis soov millegi võimsama järele...siis sai soetatud Suzuki RG 80, mis on mul hetkel talvepuhkusel...

[troll]

1. Jalgratas
2. Pannonia I. Lahkus varguse läbi
3. Pannonia II. Maandumine võssa (mis oli küll umbes 50 aastane ... )
... paus 15 aastat...
4. Suzuki Marutaud

[pocket1]

bikeriks ma ennast ei pea aga siiski........

algus nagu enamustel 6 aastaselt sõprade võrriga jne..... 9 aastaselt tutikas Delta jalg käikudega -isa kinkis

siis vahepeal katsetused sõprade jawade ja sarnaste isenditega

mõned aastad tagasi sai siis omale ostetud 96 aasta honda 125 krossikas ja Tihemetsas lennu meetreidki loetud.......-nüüdseks on asi müüdud naise tungival ja veel kord tungival soovil
A kat. lubade puudumise tõttu otsustasin ka loobuda ostu päeval 600 sest suzuki bikest ja lükkasin selle edasi kevadesse, mil peaks ka load tehtud saama

motorollerist ma ei räägi

[ural]

Jawa 634-->Jawa 638-->Ural 650-->Suzuki VZ800-->Honda VF1100

[Rennes]

Sedasi siis ... Jawa638 > Suzuki gs1100 > Suzuki gsx1100f > KTM LC4 640

vot niuksed lood

[Steelrider]

Algus nii nagu ikka, erinevad kondimootori versioonid, sekka võrumaal proovitud külapoiste võrrid (mis tollal erilist muljet ei avaldanud). Sellele järgnes pikk paus, mille kestel ma ei omanud mingit isiklikku sõiduvahendit peale väikseks jäänud ja päevinäinud ereliukase.
Kuna tollal puudus tõsisem huvi kaherattaliste vastu, siis jäid ka autokoolis käies A- kat load tegema (viga, mida ma praegu sügavalt kahetsen).
Asjad hakkasid teises suunas liikuma, kui mõned sõbrad üritasid u. a-l 1999 kaitseliidu raames ühele vanarauahunnikule, mis sisaldas endas 8-t urali, elu sisse puhuda. Alguses vaatasin kõrvalt ja õppisin veidi, seejärel aga tirisin ka ise ühe korralikuma isendi lagedale ja hakkasin teda katse-eksituse meetodil ehitama.
Praeguseks on soetatud kaks K-750, millel on nii korviga kui ilma mõõdetud suvekodu ümberkaudseid metsateid, põlde ja sihte ning tehtud ka raielankidel ja lausmetsas offroadi. Hing ihkab siiski vabadust, seega tuleb lähemal ajal tudengi kasinasse eelarvesse auk lüüa ja vähemalt üks pillidest registrisse saada ning lubadele üks täht juurde kirjutada.

[Torpedo]

Minu lugu on siis järgmine...


Eks alustatud sai jah igasugu jalgratastega. Nendega sai kõikvõimalikke kiiruserekordeid püstitatud (vana Turistiga Nõmme mäest 75km/h, spidokas oli peal ) ja loomulikult ka uperkuuti, ülepeakaela ja traumapunktis õmblustel käidud. Eriti hästi on meeles, kuidas Saaremaal laenatud rattaga mäest alla sõites napikaid tegin, proovides, kui lühikese pidurdusmaaga veel enne järsakut pidama võimalik saada on... Ja loomulikult ühel hetkel saabus tõsine "brake failure". See on siiani minu iseseisva õhulennu rekordiks, rääkimata sellest, et all järsaku põhjas kasvas kõrvenõgesevõsa...

Noh, anyway. Kui olin 12-aastane, sain suure mangumise peale sõita klassivenna võrriga. Sellest hetkest olin müüdud hing... Endal mul paraku võrri kunagi ei ole olnud, sest tüüpiliselt olid vanemad sellise asja vastu. Seega pidingi ootama ülikoolipäevini, mil sain Tartus lõpuks segamatult oma asja ajada. Ostsin tuttava käest odavalt paberiteta 91.a Iz Jupiter 5, millega maal metsavahel paarutamas käisin. Alustuseks oli päris võimas pill...

Aastaid pidasin plaani kasvõi vana punnvõrr hankida (rohkemaks raha siis ei olnud), et siis Jõgevatrefil käia saaks - jalgrattaga na liiga mark minna... See plaan siiski jäi kehva teostuse taha toppama.

Otsustava pöörde võttis asi aga 2002.a oktoobris, kui tulin Politseiameti oksjonilt koju vana politsei-Jawaga. Nüüd pidi lõpuks tõsiselt mõtlema ka lubade tegemise peale ja sel kevadel saigi asi ametliku käigu. Kuigi lube olin ka juba ammu plaaninud teha, pidin ikka enne ratta ostma, et veenduda - enam asja edasi lükata ei saa.

Väga kuri plaan on esimesel võimalusel hankida ka külgkorviga pill ja igasugu treffidel käimiseks pisut tõsisem cruiser. Tänavune Jõgevatreff näitas ilmekalt, et kaks meest, telk, kõikvõimalikud muud pambud ja 10 liitrit koduveini pardal - see on ainult Jawa piinamine.

Ja ongi kõik! Ammune unistus ratturielust on nüüd reaalsus. Järgmise kevade projekt: langevarjuhüpped.

[Tarts]

Pisik kõikse aeg sees olnud, aga asi läks hulluks peale seda, ku Soomes külas käies Sain HD ära proovida. Takkatippu ostis sõber omale Yamaha R6-e ja oli nii laisk sõitja, et 2001 aasta suve jooskul sõitsin tema ratta spidole vähe üle 4000km peale. Sellest hetkest ei nõustunud enam auto omanik olema ja hakkasin otsima võimalusi omale kaherattaline armuke leida. Nüüd on unistus täitunud! Ja siin ma olen ja ei kahetse tehtut, et saada omale ratas.