Oma esimesed 13 eluaastat ma kartsin kogu hingest kaherattalisi mootoriga masinaid, isa ostsis tsikli ja tekkis endal ka suur huvi, sain siis kymco agility 50 hiljem aprilia rx 50, ls oli tekkinud nende kahe masinaga ligi 20000km, kahe hooajaga. Nüüd siis sain A1 load kätte ja hakkab tsikliteteekond pihta, alustades mz 125 sx -iga.

olin miski 10 aastane kui sain sõita mini mopeediga, see tunne oli võimas. Teadsin kohe et pean ka endale midagi sellist saama. Niisiis läks aasta mööda, olin 11 aastane ja isa ostis mulle gilera võrri. Algul oli kõik hea ja tore aga siis hakkas üle viskama et tippkiirus oli 35 ja sõber läks vene mopiga ka mööda jne. Saigi sama suve lõpul see võrr maha müüdud ja järgmise suve algul ostetud roller Honda Dio. Oi esimene aasta oli võimas, liikus nii hästi et ei julgend põhjagi keerata. Teine aasta läks rahulikult, ei sõitnud nii palju jne. Kolmas aasta veel rahulikumalt, ei viitsin nii palju sõita lihtsalt kuna jälle tundsin et tahaks midagi paremat. Läks siis ikka päris nobedalt aega mööda ja kui olin 16 siis läksin autokooli et teha A1 kategooria lube. Nüüd mul juba mõnda aega load käes ja esimene tsikkel ka käes Honda MTX 125R. Siiani olen väga rahul. See oligi minu tee bikeriks ja see jätkub kindlasti ka tulevikus suuremate tsiklitega .

Bluebird.

Mina sain 12 aastaselt hiina rolleri ja iga kord kui ma sellega sõitsin siis tuli hullem adrenaliini hoog peale sõita oli küll võimas ja puha..
Aga mul läks siis ka paar aastat mööda ja kui olin 14 sain omale 125cc krossika, millega ma praegugi sõidan ja olen nüüd 15 , ootan räigelt kui ma saan 16 ja A1 load teha
tuleviku plaanid siis ka sellised, et A1 jaoks ostan omale hyosung gt125 ja tulevikus siis kindlasti ka midagi võimsamat!

Skolnik to Shadow....

Täna nägin, kuidas vähemalt 2 bikerit oma teed lubadeni sillutasid(loodetavasti õnnelikult). Üks lõuna paikku Mustamäe teel ja teine Sauel. Minu retsept neile kangetele

Aeg südant puistata.
Täna, täpselt kuu aega enne ARK sõidueksamit tõin ma ta koju. Meie kohtumised on kohmetud ja meie ühised uitamised kõrvalistel tühjadel radadel salajased. Minu Kawasaki EN500...

alguses sain endale vene jalgratta , varsti pärast seda sain endale juba lääne käiguvahetusega jalgratta. Kuid peagi viskasin rattad nurka ja panin endale kokku punna (võrri). ma võisin olla kuskil 8või 9 aastane. Aga ükskord jäeb punna ka lahjaks ja siis ostsin endale kardi minski mootoriga. Vahepeal oli veel külgkorviga võrr, mis seisab siiani kuuri taga ja ootab uut omaniku. Pärast seda on mul olnud CZ minski mootoriga ja K-175 mootoriga. See tsikkel oli minu lemmik . Viimane mootorratas oli minski vashodi mootoriga. Nüüd pärast pikka pausi ostsin endale rolleri. Tarbe esemena väga hea, eriti kui peab käima igapäev 3km, et jõuda suurema asustusega kohta. Ja kui kedagi huvitab siis fotoalbumist saab mu rollut vaadata http://fotoalbum.ee/photos/sapas/sets/565415
Järsku on kelelgi pakkuda sellisele rollule juppe?

Minu tee mooritega rataste maailma ka alles kestab.. Esimese hooaja õppetunnid olen aga ajaloo huvides juba kübermaailma jäädvustanud ehk et ei hakka seda kõike siin üle kordama. Kel aga huvi, võib piiluda aadressile http://tsiklimutt.blogspot.com/
PS naermine on lubatud

Kaua tehtud, kaunikene, öeldakse.

Rattakooli minnes ei osanud loota, et leian ennast vahelduva eduga tunneteskaala nii vasakus kui ka paremas servas. See äratas mu tõeliselt ellu. Ja tsiklisõit ise muidugi - see on nagu lendamine...

Täna see sõidueksam mul õnnestus. Kas nüüd võiksin ütelda, et tee bikeriks on läbi? Ei, arvan et läbi on tee siis kui pole enam kuhugi minna.

hi! minu tee siis ... sõitmine on alati meeldinud ja kõik asjad mis on olnud on ka puruks sõidetud, vahet pole kas jalgratas, motikas, auto või veoauto, olen naturaalne talent 10 aastaselt sai vanamehe mini ja võrriga ringi täristatud ning delta endale ostetud, puruks sõideud ja maha müüdud siis tuli väike paus sisse, kahjuks ja autodega sõidetud ning 17 aastat hiljem ostis mu hull ja hea sõber Raivo omale 520 sx ktm-i, ta on 51 aastane vist, täitsa segane vana igatahes. sai ka selga istutud ja proovitud ning tunne oli võimas, päev läbi oli klemm saja peal, no aga see oli ikka ilmselgelt liiga võimas püss minu jaoks, kutsusin ka teise sõbra männikule proovisõitu tegema ükskord, kes seletas, et on varem sõitnud 250 esega ning jagab matsu küll, irw jagas ta jeee, talle lõppes sõit 10-ne meetri pealt suunaga taeva poole ja nii õnnetult rahakoti jaoks, et pidi selle lõbu eest 5000 välja käima, naerda sai igatahes kõvasti, kuna ta ütles, et oli gaasi andes ennast veel kõvasti tagasi hoidnud. igatahes ratta jõud käis minust üle ja niisama sirgete peal kihutuda ka jama ning vööra rattaga ei julge eriti peale keerata, rahast hakkaks kahju, ostsin siis endale nädal tagasi alustuseks kawa 125kx ja tundsin end nagu kärbes pekitüki peal, lihtsalt hoopis teine asi, sai männikul n.õ. kihutatud, hüpatud jne. vot nii, ja kevadel plaanis hankida mõni 250-ne asjandus ja a kat teha ning 600 bike on ka juba välja vaadatud, olen tõsises sõltuvuses

Võtsin 89ndal naise, sain kottiaetud mootoriga IZ56 kaasavaraks, raiskmaütlen kummastki pole lahti saand

15-aastasena kingituseks isa poolt sain IZ-Planeta 5 , 10 aastat sõitsin sellega. Peale seda oli mõni aasta 4-ja rattade peal, nüüd kihutan Suzuki-de peal.....

Olin vist 13 kui sai võrr ostetud, sõitsin 2 või 3 suve siis andis paps oma iz-i aastast 61, mis oli seisnud oma 10 aastat. Sõitsin ilma külgkorvita, kuradi raske aparaat oli seeaeg, üksi hargile tõmmata ei jõudnud. Pärast sõjaväge vajus asi ära, sai Tallinna tuldud. Puhkusel olles sai teist ikka käivitatud ja paar ringi teha. 5 aastat tagasi läks sõiduisu jälle nii suureks, et leidsin raha uuema ratta jaoks. 3 aastat rammisin bike-ga siis läksin chopperi peale üle.

mingi 8 aaastaselt sai endale võrr ostetud sellega paar aastat ringi sõidetud siis sealt edasi delta peale see sai soetatud kui olin kusagil 10 ja sealt edasi sai ostetud iz kui olin 12 ja peae seda tegin 16 aastaselt a-1 kat ja esimeseks rattaks millega hakkasin linnavahel sõitma oli yamaha virago xv 125 1998a suve sai sõidetud ja tundsin et jäi lahjaks siis sain 2008 a novembris ostetud aprilia rs125 1999a ja nüid ootan väga uut hooaega et sõitma hakkata äkki juba selle kuu lõpus õnnestub seda juba teha
edu kõigile

ommik. ka minul oli esimesex rattax vana iz äkki planeta 3 .mille ostsin kadunud naaburimehelt 700 rublaga.tõsi küll et sada ratast sai rohkem garaasis putitatud kui temaga sõita sai,aga äge ikka.ja huvi hakkas sellest et enamustel tolleajanaabritel olid tsiklid ,tuligi mõte omale ka proovida.ja enam lahti ei saa.

Eks minul oli ka see tsiklimehe tee suht huvitav
*8a ehitasin isa kaasabil esimese sääreka, pärast seda sai veel mingi 2 erinevat varianti tehtud.
*Järgmisena (10a vist) sai kuurist vana Riga 12 mopeed välja aetud ja tööle pandud (raam ja osadeks mootor on siiani alles)
*Pärast seda (11a) ehitasin ise omaloomingulise 125: Moskva mootor, mis koosnes ise 3 ratta juppidest; Kovroretsi raam; sääreka esihark + ratas; delta sarved; ise tehtud sadul, tagaporikas ja näidikuplokk (jne lõpmatuseni) - suht ulmeline pill, läks tagurpidi käima ja värki See massin on muidu üldosas juppidena alles, aga mootori ja tagaratta müüsin maha.
*13a sain IZ Planeta 3 (74'), see sõidab veel praegugi - plaan on masin taastada ja arvele võtta.
*8. klassis tuli uuesti mingi mopeedihuvi ja ehitasin ühe Delta nullist üles, see samuti veel praegu alles.
*2008 suvi ostsin Suzuki GS 500E (94') ning kohe-kohe saan ka tsikliload.
Igatahes praegu olen 18 ning asjaga juba 10a tegeldud.
Vot selline lugu siis minuga

Eelmise postitaja jutt tuletab mulle meelde üht ammust lapsepõlvesõpra, kelle Deltaga, millele 125ne mootor peale topitud, sai esimesed katsetused tehtud.. see oli kuskil 10 eluaasta juures..

Peale seda oli paus kuni eelmise aasta maini - no eks rattaid on läbi aegade nillitud ikka, kuid nii piltide pealt ja eemalt - aga mai kuus siis üks päev istusin selga ja teine päev ostsin ära oma z750'ne ja hakkasin lube ka tegema : )

Esimese võrrisõidu tegin umbes viieselt-kuueselt... vend pärandas võrri, läks ise tsiklite pääle üle. Ai see esimene suvi oli raske, sääreväristaja oli minujaoks hirmus suur. Pealeronimisega oli tõsiseid probleeme, käima ise lükata ei jaksnud, niisiis stardiks keegi tõukas hoo sisse ja 75% juhtudes lõpetasin kraavis sest ei tulnud teeristis ümberpööramisega toime... siis tuli koju jalutada ja abivägi kutsuda - püsti tõsta ei jaksanud
Edaspidi tuli lugematul hulgal aretusi võrridest ja moppidest. Mida kõike kokku ei saanud aretada... Mootorid lagunesid ja käigukastid koolesid. Mäletan rekordit - vist oli mopi v52 mootor, erinevatel põhjustel kiskusin mootori täiesti laiali 1 päeva jooksul kolm korda, ja iga kord panina ta kokku tagasi ja taas sõitma. Siis olin juba suur, miski 9- 10 aastane.
MIllegipoolest ei suutnud ma ühetgi 125-st ega 175-st kunagi normaalselt tööle saada! Ma ei suuda uskuda, et need mootorid üldse sõitmiseks on mõeldud. Vingetest pillidest sai omada IZ 56, mis vänta vahel nii kõvasti tagasi lõi, et vahel kaks päeva tuli longata. Ülikorralik oli Tuula 200, see oli vinge, elektri starter ja puha! Ainult sunnik oli 6 volti, saagisin siis autoaku pooleks ja läks... Vana Jawa 350 oli kah väga korralik asi... läks 140 välja ja kiiruskatse lõppes otse politseiradaris Pidurdades panin otse politsei jalge ees külje maha , ehmatas teine päris ära, kartis vist et sain viga aga paar kriimu vaid... politseionu ütles, et ma nii enam ei teeks ja käskis koju minema kaduda, ega ma ei lasknud kaks korda öelda! Vedas hullumoodi, sest paari nädala pärast oli tsikli eksam.
Endal 125st polnud ja õnnestus laenata yhelt kes minuga koos eksamit tegi. Ta küll ei tahtnud alguses laenata, sest tühikäiku sel ei olnud ja vändast ka käima ei saanud, sidur jukerdas. Mina oli selliste asjadega aga vägagi kodus Polnud iial tsikliga mingit platsisõitu katsetanud, aga ära tegin. Kahju oli ainult sellest, et poiss kes 125-st laenas kukkus ise sõidu läbi
Vahepeal köitsid huvi aga mootorpaadid... Kümme aastat hiljem lõpetasin alustatu - ostsin 500-se Suzu ja tegin täis A kati.

Minu evolutsioon oli lühike: vanaisalt päritud K-125 (1954) ja siis Kawasaki KZ750LTD (1980).
Proovitud sai veel sõprade valduses olnud motikaid, nagu näiteks: IZ Jupiter 3, Jawa 350, K-175 (Kavross), Virago 535, BMW 125cc roller, Kawasaki Zephyr 750 (1992), Jamaha FJ1200 (1991),Suzuki Intruder 750.

Minu tee on olnud suht kiire ja lühike...isaga sai väiksest peast igasugustel võistlustel kaasas käidud ja mootorrattad (no tegelikult küll autod ka) hakkasid kohe VÄGA meeldima 2007 astusin siis lõpuks esimese sammu ja läksin A-kati tegema, kus sain elus esimest korda ka tsiklirooli istuda. Eelmine aasta täitsin oma põlise unistuse ja ostsin endale R6 Kõige õnnelikum päev minu elus

Soome keeles on kena väljend - ravintola baikeri - hetkel olen oma teega just sellel tasemel, kuid lootust arenguks on.

80-ndatel sai maal vanaema juures naabripoisi Deltat proovitud, kuni omanik raami pooleks sai ja sinna ta jäi.

90-ndate keskpaigas tuli kaherattaliste teema taas päevakorda, kui õemees võttis nõuks mulle ratta sebida. Varsti olid käes nii load kui ka Jawa 638. Kohe tuli mängu fighteripisik - tagaosa tuli ikka kõrgemale väänata, esiporikas plekikääridega väiksemaks ja amordid läksid edevamate vastu ringi. Mingi tilulilu oli veel, aga kes seda enam mäletab. Ratast jätkus üheks suveks, mootor õnnestus maanteel kotti lasta ja kuna remontijat minus peidus ei ole, vahetas aparaat talvel omanikku.

Saabus aasta 2003 ning hädasti oli tarvis endale korterit soetada. Pank nii ei arvanud, kuid tsikli jaoks oldi valmis raha välja käima. Mõte liikus küll rahuliku 500-se tänavaratta suunas, kuid läks teisiti. Meeleolukale õhtule järgnenud hommikul veeti mind hoopis GSX-R 750 (89 väljalase) toorikust ehitatud fighterit (tänud Marekile T.M. Choppers'ist) kaema ja järgmine päev ladusin raha letti. Esimene kord ronisingi elukale selga alles peale ostmist, kui oli vaja saak koju vedada. Suvi sõitu ja siis klassikaline finiš - vasakpööret sooritanud neljarattaline jättis pidurdamiseks loetud meetrid, millistest minu kogemust arvestades ei jätkunud. Mis järgi jäi, vahetas kiiresti omanikku ja ise otsustasin midagi vaiksemat ligi võtta. Mõeldud-tehtud, järgnes 87 liinilt tulnud 750-ne Intruder. Kevadeks oli ratas uue näo saanud (taas tänud Marekile) ja lust oli ära tuua. Samas oli talve jooksul elu omad trikid teinud - naine võetud, korter saadud. Muutunud prioriteedid raha paigutamisel sundisid ratta taas uuele omanikule loovutama.

Viirus aga istub endiselt sügavalt sees ja ründab aina jõulisemalt väsinud immuunsüsteemi. Tasapisi on hakanud varustust kogunema ja aeg-ajalt on õnnestunud mõnda ratast proovida. Aastatega on paika loksunud, milline ratas see õige on ja kui hammas vähegi peale hakkab, tuleb lõpuks hoovile mingi suurema V-mootoriga naked. Buell, Ducati, Aprilia... aeg näitab.

Nonii...aasta siis oli 65 kui laulusalmi uskuda ,kuid siis ma polnud veel sündinudki.Tegelikult sai asi alguse vist 87-88 aastal,kui isa teatas ,et töökoht...tollane REJ(remondi ja ehitus jaoskond)soetas endale otse Riga tehasest 50 cm3 krossikad(4tk).No ja on vaja meeskond komplekteerida kes nendega söidaks..Vanust oli mul siis vist ulmelised 11-12.Sealt see va pisik tuli.Võistlustel läks ju hästi(maakondlikult 2-3 koht oli koguaeg).Mõni aasta sõidetud ja tuli hakata suuremat ratast soetama ja tollane motoföderatsioon nõudis ka kfalifikatsiooni eksameid.Kuid siis pani EMA ploki peale...Ei andnud alkirja eksamiteks põhjendusega midagi õppimisekohta ja üleüldse olevat see tsiklisõit kurjast ja ohtlik .No ja ega vanamees ka mingi jõukur polnud ja töine asutus hakkas kah laiali valguma nõuka lõpus ja nii jäigi see tsiklisõit ja uus ratas vaid unistuste tasemeni kuni 97a suveni.Viljandis oli tollaal vähe M-i mehi kuid saatus viis kokku Sm Kütta ja Nöps-iga kelle õhutamisel sai endale MT-9 soetatud.... Oi õnne ja rõõmu .Tartu kevadpäevad,Otepää,Jõgevatreff,ölletoober ja kus veel kõikjal käidud ei saanud!Pärast mõneaastast sõitmist ja oma pisikeste valgete näppude öliseksmäärimist sai sellest isu otsa ja kasutatud- tuunitud VN-750 -oli see ratas mis pidi mind edasi hakkama viima ja ausalt teenima.Raske majanduslik olukord sundis selle küll maha müüma kuid helge mälestus on jäänud.Praegu olen sõitnud viimased aastad Sportsteriga....ja eksivad need kes seda imelist Ameerika sõiduriista möttetuks vanarauaks peavad.95 a sportster toimetas 3a ainult õli ja rehvi vahetusega.Rihmaraisk otsustas katkeda muidugi keset soomet ,kuid järgminepäev oli ka see juba vahetatud ...nii,et sõit võis jätkuda.
Praegu olen önnelik 2004a Sportsteri omanik....Sõidan,kiidan ja ei mölise

Nation kirjutas:

Tegelikult sai asi alguse vist 87-88 aastal,kui isa teatas ,et töökoht...tollane REJ(remondi ja ehitus jaoskond)soetas endale otse Riga tehasest 50 cm3 krossikad(4tk).No ja on vaja meeskond komplekteerida kes nendega söidaks..

raisk ma oleks valmis olnd kogu Ed. Vilde nimelise kolhoosi kartulid üksinda üles võtma, kui aint keegi sellise "murega" minu poole oleks pöördunud..
aga ei - saadeti hoopis Muusikakooli, karastuma

No nääädsa Pihelgas....pole halba ilma heata,sest nüüd teed sa bike ja chopperi häältel vahet !!

Natuke Offtopic, aga jube lahe on lugeda, et juba miski 9-10 aastaselt poistel näpud õliseks tehtud ja võrre ehitatud/remonditud. Way to go
Saaks tänesed 10 aastased poole sellegagi hakkama

aga et väga OT ei oleks, siis minu "karjäär" algas umbes-täpselt aasta tagasi, kui koos ülemusega otsustasime minna lube tegema. Senimaani olin vaid seljakotiks ja autokoolis sai esimest korda päris ise sõidetud, jube hirm oli (palju ilusaid uusi autosid Aide autokooli parklas) Ja kui esimest korda tänavale lubati ja kiirus 40 km/h-ni kerkis, mõtlesin küll, et kuhu ma sattunud olen Aga esimest korda tundsin sõidust tõelist mõnu ARKi linnasõidul, kohe kahju oli, et sõit otsa lõppes (eksam sooritatud, aga oleks taht kauem sõita ) Nüüdseks on siklist igapäevane sõiduvahend saand ja autorooli ei kisu kuidagi enam

Kaherattalise sõbraks saamise tee oli kiire.

1)Sõbrad läksid lube tegema, tekkis ka huvi- läksin ka.
Enne autokooli ratta peal istumist (500cc-d (50kw) jube suur ja hirmus ratas) olin mõningal määral tutvust teinud vene rauaga- mingi 125, sega ja mitte üle 100km läbinud tollel (hea kui niipaljugi sai)

2) Soetasin 1000cc se gsxr-i (120kw)

3) Läksin tegin A kati eksamid,(nüüd tundus see mootorratas nagu laste kolmerattaline, jube väike ja lihtne sõita, lausa rõõm platsil kaheksat sõita

Homonculus kirjutas:

Samas oli talve jooksul elu omad trikid teinud - naine võetud, korter saadud. Muutunud prioriteedid raha paigutamisel sundisid ratta taas uuele omanikule loovutama.
Aastatega on paika loksunud, milline ratas see õige on ja kui hammas vähegi peale hakkab, tuleb lõpuks hoovile mingi suurema V-mootoriga naked. Buell, Ducati, Aprilia... aeg näitab.

ei ole kuri ega pahatahtlik. Lihtsalt loe see lõpp tagurpidi uuesti üle ja ... hakka sõitma!

Võrri teekond hakkas varakult,kui vanaisa võrr T4 sai käima aetud.Kuid 12a.sai ostetud 30 rubla eest Kovrovets.Mis pihlakate korjamisest ja kokkuostu viimisest teenisin.Sama aasta talvel jäin miilitsale vahele,kogu ema kuu preemia 10 rubla läks trahviks,vanamehe käest saadud kummi voolik jääb meelde kogu eluks.
16 a.Dünamo staadioni vendadega Tallinna Piimakombinaati õõseti rüüstamas käidud PAPA-ga eesotsas,, Baikeri raske lapsepõlv EDU Kõigile.

jürgenR kirjutas:

Homonculus kirjutas:

Samas oli talve jooksul elu omad trikid teinud - naine võetud, korter saadud. Muutunud prioriteedid raha paigutamisel sundisid ratta taas uuele omanikule loovutama.
Aastatega on paika loksunud, milline ratas see õige on ja kui hammas vähegi peale hakkab, tuleb lõpuks hoovile mingi suurema V-mootoriga naked. Buell, Ducati, Aprilia... aeg näitab.

ei ole kuri ega pahatahtlik. Lihtsalt loe see lõpp tagurpidi uuesti üle ja ... hakka sõitma!

Sõitmise teema lähema aja küsimus ja tehtud valikutega nii rahul, et tagasi õnneks midagi keerama ei pea .

Edit 15.07.2010: Olemas, Buell XB9R sai koju toodud.

Minu tee bikeriks on olnud kiire. Ja hakkas alles. Ning kestab kuni ilusaid ilmi on ja nii ka järgmine, ülejärgmine aasta...
Eelmine aasta sai alles load tehtud ja see aasta esimene tsikkel ostetud. Alguse sai kolmerattaliselt, siis läks äkitselt üle kaherattaliseks, neid on mul olnud natuke, nii umbes 5-6. Seejärel sai neljarattaline ostetud Ja siin ma nüüd olen.