KTM 990 ADV ettevalmistamine pikemaks sõiduks

[Snowhite]

3) Veepump - on ERANDITULT kõigil LC8-tel murekoht. lihtsalt mõnel varem, mõnel hiljem. Jahutusvedelikku ei leki õli - vaid jahutusvedelik hakkab lekkima õli sisse ja tapab ära mootori suutlikkuse kuumas. tulemuseks kiire kulumine ja varajane lõpp. (paberõlifiter läheb kinni ja õlirõhk kaob ära ja on mootoril kuumuse tõttu kiire minek) - selle vastu vahetada alati veepump (võll ja kaks laagrit ja paar tihendit ja kestab jälle mõnikümmend tuh).
parimad, mida mina olen näinud, on tavapärase kulumise tõttu 30-50 tuh peal hakanud lekkima. hullemad 10 tuh juures.

Kas CJ oma saab euroopast ka tellida?

Veepumba kit-i?
Idee poolest saab, aga pole eriti vajadust. Kui vahetad originaaldetailide vastu ja õigesti paigaldad, siis peab järgmine samuti 30-40tuh km.

[ats30]

3) Veepump - on ERANDITULT kõigil LC8-tel murekoht. lihtsalt mõnel varem, mõnel hiljem. Jahutusvedelikku ei leki õli - vaid jahutusvedelik hakkab lekkima õli sisse ja tapab ära mootori suutlikkuse kuumas. tulemuseks kiire kulumine ja varajane lõpp. (paberõlifiter läheb kinni ja õlirõhk kaob ära ja on mootoril kuumuse tõttu kiire minek) - selle vastu vahetada alati veepump (võll ja kaks laagrit ja paar tihendit ja kestab jälle mõnikümmend tuh).
parimad, mida mina olen näinud, on tavapärase kulumise tõttu 30-50 tuh peal hakanud lekkima. hullemad 10 tuh juures.

Kas CJ oma saab euroopast ka tellida?

Veepumba kit-i?
Idee poolest saab, aga pole eriti vajadust. Kui vahetad originaaldetailide vastu ja õigesti paigaldad, siis peab järgmine samuti 30-40tuh km.

Üks siin eespool kiitis, et sitemal juhul 10K ja kutu ...

[Snowhite]

Kas CJ oma saab euroopast ka tellida?

Veepumba kit-i?
Idee poolest saab, aga pole eriti vajadust. Kui vahetad originaaldetailide vastu ja õigesti paigaldad, siis peab järgmine samuti 30-40tuh km.

Üks siin eespool kiitis, et sitemal juhul 10K ja kutu ...

Jutt oli uutest ratastest, mis tehasest tulnud. Et kehvemaid eksemplare nähtud, millel juba 10tkm peal pump lekib. Aga on ka palju paremaid.
Mure tuleb halvasti läbi loputatud mootori plokist, milles on "casting sand" jäägid sisse jäänud ja tekitavad efektiivse abrasiivi jahutusvedelikust. Kõige kiiremini sureb selle kätte veepumba võll + tema simmerid. Vahel põhjustab ka radiaatori survekorgi riknemist.

[randel]

See vormiliiva teema oli peamiselt esimese paari aasta ratastel, 2005 ja edasi sellega enam probleeme polnud minu teada, 990-l enam kindlasti mitte. Aga see 30-40000km veepumba vahetusvälp on igal juhul mõistlik, hoolimata sellest et uued tehase veepumba remontkomplektid peaks pikaealisemad olema kui esialgsed.
Minu kogemus vedrudega ütleb, et Adventure tagavedru on üpris jäik ja sõitja pluss matkavarustus võib täitsa ok olla, sõltuvalt sõidustiilist. Esivedrude jäikus on tõesti tagasihoidlik, aga kuniks esiamorte põhja ei löö, pole muret. Kontrolliks võib kasvõi kaablisideme ümber amorditoru panna. Kohvrid koormavad põhiliselt tagaratast, esiotsa koormus suureneb vaid pidurdamistel.

[Crwq]

Lugupeetud härrased seltsimehed. Lubage teile meenutada vahelduseks et täislastis Adventure muutub täiesti juhitamatuks teatud kiiruste juures kus olenevalt oludest oleks vaja rooli liigutada siia või sinna. Ehk siis koormaga koos on see ratas sült mis sült Ja mis bensiini kulusse puutub siis 400km on võimalik läbida ilma igasuguste lisapaakideta kui unustada ära igasugune hüper super turbo tuunimine. 5.5 on täiesti normaalne. Tehtud nähtud suuremad düüsid hammikad... kodu ümber huvitav, matkal saadanast. Kohata matkavat adventure meest kuskil, see on paras haruldus ja nõuab pikemat kallistamist. Kõik üldtehnilised soovitused on head, parem karta kui kahetseda. Läbitud 950 indiviidiga 100 000+ km ja üllatused tulevad hoopis mujalt, seal kus sa neid oodatagi ei oska

[ats30]

See vormiliiva teema oli peamiselt esimese paari aasta ratastel, 2005 ja edasi sellega enam probleeme polnud minu teada, 990-l enam kindlasti mitte. Aga see 30-40000km veepumba vahetusvälp on igal juhul mõistlik, hoolimata sellest et uued tehase veepumba remontkomplektid peaks pikaealisemad olema kui esialgsed.
Minu kogemus vedrudega ütleb, et Adventure tagavedru on üpris jäik ja sõitja pluss matkavarustus võib täitsa ok olla, sõltuvalt sõidustiilist. Esivedrude jäikus on tõesti tagasihoidlik, aga kuniks esiamorte põhja ei löö, pole muret. Kontrolliks võib kasvõi kaablisideme ümber amorditoru panna. Kohvrid koormavad põhiliselt tagaratast, esiotsa koormus suureneb vaid pidurdamistel.

Paneb tehase veepumba võllid ja jutud. Nagu eelpool juba öeldud, praegu kellal 50K+ ja probleemi hetkel pole. Loodetavasti kestab uus samakaua ja siis pole nagu nuriseda midagi. Vedrustusega - kohe ei teagi, vahetada või mitte. Lisapaagid ja muu varustus on taga, lisaks päris suur osa tuleb kahekesi sõitu, nii et ehk tõesti vedrud vahetada..? Eks see hinnas ja arvustustes ka kinni. Niipalju on hetkeks selge, et amortide hooldus tuleb küll ette võtta.

Lugupeetud härrased seltsimehed. Lubage teile meenutada vahelduseks et täislastis Adventure muutub täiesti juhitamatuks teatud kiiruste juures kus olenevalt oludest oleks vaja rooli liigutada siia või sinna. Ehk siis koormaga koos on see ratas sült mis sült Ja mis bensiini kulusse puutub siis 400km on võimalik läbida ilma igasuguste lisapaakideta kui unustada ära igasugune hüper super turbo tuunimine. 5.5 on täiesti normaalne. Tehtud nähtud suuremad düüsid hammikad... kodu ümber huvitav, matkal saadanast. Kohata matkavat adventure meest kuskil, see on paras haruldus ja nõuab pikemat kallistamist. Kõik üldtehnilised soovitused on head, parem karta kui kahetseda. Läbitud 950 indiviidiga 100 000+ km ja üllatused tulevad hoopis mujalt, seal kus sa neid oodatagi ei oska

Minu rekord täislastis ja kahekesi oli sel suvel paagiga 350km, siis läks reservi, nii et ca 420-450 on tõesti reaalne. See juhtus Iraanis, kus justkui kõikide juttude järgi peaks väga kehva bensiin olema. Aga mingit keskmist see küll ei näita. Tavaliselt läheb tuli põlema nii 280-300 pealt ja siis 50km veel.
Turbot ei ole veel kaalunud

[ats30]

3) kui asfaldisõitu, siis veljed tubelessiks (otsid netist tubeless kit) ja kui palju offroad reisi, siis pöiad ära vahetada korralike vastu, mille puhul pole karta, et kohe kõverduvad ja millele saab normaalselt rehve peale ja maha.

Tubeless kit. Kas on mingit teenuse osutajat või valmis usaldusväärset KIT-i (mitte 6500€ täislaks uued kullast rattad), või käibki nii: http://www.advpulse.com/adv-products/co ... ed-wheels/

[ats30]

3) kui asfaldisõitu, siis veljed tubelessiks (otsid netist tubeless kit) ja kui palju offroad reisi, siis pöiad ära vahetada korralike vastu, mille puhul pole karta, et kohe kõverduvad ja millele saab normaalselt rehve peale ja maha.

Tubeless kit. Kas on mingit teenuse osutajat või valmis usaldusväärset KIT-i (mitte 6500€ täislaks uued kullast rattad), või käibki nii: http://www.advpulse.com/adv-products/co ... ed-wheels/

Jõudsin selleni: http://nuetech.com/tubliss/
Kas Tubliss`ga on kellegil isiklikku kogemust?
Peale selle veel midagi valmis kujul varianti?

[Piipz]

Tubeless kiti all mõtles SnowWhite muidu seda : http://www.ebay.com/itm/KTM-990-ADVENTU ... D5&vxp=mtr

[ats30]

Tubeless kiti all mõtles SnowWhite muidu seda : http://www.ebay.com/itm/KTM-990-ADVENTU ... D5&vxp=mtr

Üks loll jõuab rohkem küsida kui ...

Kumba varianti matkal kasutada, tavalist siselohviga või tubelessi?
Tubelessil on torkeaugu lappimine nööriga kiire ja mugav. Kaasas ka vähem tassida. Aga kui rehv velje küljest lahti on jooksnud, mis siis teed? Eetrit ei hakka ju kaasas tassima. Ja kui see tubelessi teip kusagilt lekkima hakkab, pole ka vist eriti lõbus?
Siselohviga variant on küll lappimise poolest aeganõudvam ja remondikomplekti/tagavaralohvide kaasas kandmise poolest ebamugavam, aga see-eest tundub lollikindlam.
Milliseid poolt-ja vastuargumente veel meelde tuleb?

[Piipz]

isiklikult kasutaks ka lohviga varianti. sest parandatud tubeless rehv on vähemalt minu silmis ohtlikum, kui auguga tubetype rehv, millele on uus lohv sisse pandud.

[urmas66]

isiklikult kasutaks ka lohviga varianti. sest parandatud tubeless rehv on vähemalt minu silmis ohtlikum, kui auguga tubetype rehv, millele on uus lohv sisse pandud.

Ma ka sama meelt.Lohviga rehv on rasketes oludes ilmselt turvalisem valik.Tubeless rehvile saad paranduse teha ainult mõõdukale torke augule,aga kui karkass ise kasvõi kergelt kahjustada saab,siis võib õhk koortide vahele minna ja sellega pole juba teel midagi teha.Näiteks pooleldi küljega kivisse pannes saab peale lohvivahetust ja sisepaika selle rehviga ehk veel kuhugi sõita,aga kui muna üles viskab,siis ei tee enam midagi.
Variant 2 on veel leida mingid siselohvid,mis sinu rattale tubelessi sisse istuvad,siis oleks nö kaks ühes.Kui kergem auguke ,paned nööri ja edasi.Aga kui ei saa enam nööriga hakkama,paned lohvi ja saad äkki kuskile ära sõita.Talki peab kindlasti sel juhul kõvasti panema,et lohv kinni ei liimuks.Ise asi ,kas ka selliseid lohve on olemas,mis sobivad.

[randel]

Me oleme oma reiside jooksul päris suure arvu lohviga rehve remontinud. Parim viis on meie jaoks olnud varulohvi kaasaskandmine, siis saab päeval kiirelt lohvi ära vahetada, õhtul on aega laagris katkist lohvi lappida. Vastukaaluks need korrad, kus tubeless rehv on veljelt maha tulnud (ja neid meenub mälu järgi 3 hetkel), pole kunagi õnnestunud rehvi uuesti veljele oma vahenditega tagasi saada. Eetrit/ bensiini pole proovinud. Minu kindel valik kaugematesse kohtadesse reisides on lohviga rehv.

[ats30]

ADVRideri foorumis sarnase teema all käis läbi pingeregulaatori teema. Kas meie sõitjatel on LC8 pingeregulaatoriga mingit jama olnud?

[randel]

Minu ratta (950SE) pingeregulaator kestis umbes 50000km vist. Uue tõstsin jahedamasse kohta. Need pingeregulaatorid ei kesta sellepärast, et pole projekteeritud nii võimsa geneka jaoks nagu LC8-l on. Seda ütles mulle KTMi arendusosakonna elektrisüsteemide vanemspetsialist isiklikult, lisades "aga nendega ei ole meil probleeme olnud"...

[urmas66]

ADVRideri foorumis sarnase teema all käis läbi pingeregulaatori teema. Kas meie sõitjatel on LC8 pingeregulaatoriga mingit jama olnud?

Kui praegu töötab,siis pole ju vaja vahetada,vaid võta uus tagavaraks kaasa.

[Snowhite]

Minu ratta (950SE) pingeregulaator kestis umbes 50000km vist. Uue tõstsin jahedamasse kohta. Need pingeregulaatorid ei kesta sellepärast, et pole projekteeritud nii võimsa geneka jaoks nagu LC8-l on. Seda ütles mulle KTMi arendusosakonna elektrisüsteemide vanemspetsialist isiklikult, lisades "aga nendega ei ole meil probleeme olnud"...

Pingeregulaator on tarbimise jahutaja phmt (kõrvalfunktsioonina reguleerib pinget).
Kui suurt tarbimist - elik kuumust - taga ei ole, siis ei juhtu temaga midagi. Tänapäeval on inimestel aga lisaseadmetele (navid, soojendused, tuled ja viled ja sided) naeruväärsed nõudmised ja sellest tulenevalt kõrbemisi palju. Minu kogemus nendega, et kui tarbimine normaalne ja jahutusõhk ligi pääseb, siis ei juhtu LC8 puhul selle regulaatoriga midagi.

[Piipz]

Ma olen ka seda meelt, et päris tervet tsiklit ei tasu ka varuosadena kaasa võtta. Ei ole kuulnud, et oleks väga suuri probleeme LC8 pingekaga. Muidugi alati võid selle jahutust parandada, pannes ta tuulisemasse/jahedamasse kohta aga ei näe väga mõtet. Oleks mul mingi vanem Honda, siis ma võtaks pingekaid vist seljakotiga kaasa ja topiks taskusse paar kütusepumpa ka Ning kui reisi ajal mingi asi ikka korralikult saba annab ja kõik on kaputt, siis see lisabki asjadele vürtsikust, st. ei saa olla kunagi 100% kindel, et kõik läheb planeeritult.

[Ronk]

Aga minul läks katki Laadis üle ja tutika aku kah veel surnuks enne kui aru sain milles kala

Aga Karu äris mulle sellise maha http://racetechelectric.com/i-18612914- ... lator.html

Töötab ja toimetab ilusti. Muidugi võis see olla üksikjuhus

[ats30]

Ma saan nii aru, et tarbida tuleks ideaalis kogu toodetav vool ära. Mida vähem üle jääb, seda pikem eluiga noi regulaatoril kui genekal. Piltlikult parem pinget regullida rutskasoendustega kui pingeregulaatoriga.
Kust nüüd teada mis see optimaalne tarbijate voolutarbimine konkreetsel rattal võiks olla? Saan aru et voltmeeter oleks fancy vidin, aga mingi arvutuslik piir peaks ka olema võimalik välja raalida. Balanss täis aku ja minimaalse kuumutamise vahel.

[Snowhite]

Ma saan nii aru, et tarbida tuleks ideaalis kogu toodetav vool ära. Mida vähem üle jääb, seda pikem eluiga noi regulaatoril kui genekal. Piltlikult parem pinget regullida rutskasoendustega kui pingeregulaatoriga.
Kust nüüd teada mis see optimaalne tarbijate voolutarbimine konkreetsel rattal võiks olla? Saan aru et voltmeeter oleks fancy vidin, aga mingi arvutuslik piir peaks ka olema võimalik välja raalida. Balanss täis aku ja minimaalse kuumutamise vahel.

99% juhtudest meie ratastel peaks olema tänapäeval kasutusel sellised pingeregulaatorid, mis on "constant amp, floating voltage" versioonid. Ehk vool on konstantne võimekus (teatud pööretest alates) ja pinge muutuv. Üheks suureks olukorra parendajaks ja ka akude elu pikendajaks on tihti soovitatud elektrikute poolt massi suurendamine. (massijuhtmed topelt või lihtsalt minna üle näiteks 2x suuremale massi juhtmele). Ühed head (halvad) näited olidki näiteks apriliad, mis koos pingeregulkaga küpsetavad ära ka juhtmed päris korralikult.
Porgandite puhul tasub lisaks kontrollida masse ja stardi juhtmeid, mis all aku juures asuvad - koos oma releega.

[ats30]

Ma saan nii aru, et tarbida tuleks ideaalis kogu toodetav vool ära. Mida vähem üle jääb, seda pikem eluiga noi regulaatoril kui genekal. Piltlikult parem pinget regullida rutskasoendustega kui pingeregulaatoriga.
Kust nüüd teada mis see optimaalne tarbijate voolutarbimine konkreetsel rattal võiks olla? Saan aru et voltmeeter oleks fancy vidin, aga mingi arvutuslik piir peaks ka olema võimalik välja raalida. Balanss täis aku ja minimaalse kuumutamise vahel.

99% juhtudest meie ratastel peaks olema tänapäeval kasutusel sellised pingeregulaatorid, mis on "constant amp, floating voltage" versioonid. Ehk vool on konstantne võimekus (teatud pööretest alates) ja pinge muutuv. Üheks suureks olukorra parendajaks ja ka akude elu pikendajaks on tihti soovitatud elektrikute poolt massi suurendamine. (massijuhtmed topelt või lihtsalt minna üle näiteks 2x suuremale massi juhtmele). Ühed head (halvad) näited olidki näiteks apriliad, mis koos pingeregulkaga küpsetavad ära ka juhtmed päris korralikult.
Porgandite puhul tasub lisaks kontrollida masse ja stardi juhtmeid, mis all aku juures asuvad - koos oma releega.

Ikkagi, mis ma selle tarkusega nüüd peale hakkan?. Vahetan massijuhtmed välja ja laon igasuguseid lisatulesid ja aku(panga)laadijaid ratta täis ja aku tühjaks ei saa? Või ei tee juhtmetega midagi, panen mõned LEDid igasugu olemasolevale lisaks ja ju käib ka?
Hetkel on peale tehasest paigaldatud tarbijate lisaks rutskasoojendus ja pidevalt mingi akulaadija sigaretisüütajas. Tegelt ega muud lisaks ei tulegi kui 35W LEDid. Akupanga laadimine pole ehk midagi nii ulmet, laadimisvool vast ei erine palju telo laadimisest?
Tõenäoliselt ei ole miskit hullu, kõik toimib. Lihtsalt tahaks pihta saada kuidas süsteem toimib. LC8 tühja akuga kusagil kõnnumaal on sama kui hunnik vanarauda. Seetõttu püüan ennast tiba harida siin tarkade abiga.

[ats30]

Millist voltmeetrit soovitate? kas need KOSO vidinad on ok? Mini 3?

[Piipz]

Ma tahtsin endale viieeurist hiinakat panna aga aliexpress kaotas paki ära vist. Eks tester on mul olemas, kui lõpuks ikka kätte saan, siis mõõdan ära, kui näitab sama, siis pole rohkem vaja. Kui ei, siis viieeurine õppetund

[Macintosh]

Millist voltmeetrit soovitate? kas need KOSO vidinad on ok? Mini 3?

Koos mini 3 on mitte lihtsalt OK vaid väga hea. Lisaks pingele näitab ka õhutemperatuuri ja sõiduaega.

[KIBU]

Minu ratta (950SE) pingeregulaator kestis umbes 50000km vist. Uue tõstsin jahedamasse kohta. Need pingeregulaatorid ei kesta sellepärast, et pole projekteeritud nii võimsa geneka jaoks nagu LC8-l on. Seda ütles mulle KTMi arendusosakonna elektrisüsteemide vanemspetsialist isiklikult, lisades "aga nendega ei ole meil probleeme olnud"...

Pingeregulaator on tarbimise jahutaja phmt (kõrvalfunktsioonina reguleerib pinget).
Kui suurt tarbimist - elik kuumust - taga ei ole, siis ei juhtu temaga midagi. Tänapäeval on inimestel aga lisaseadmetele (navid, soojendused, tuled ja viled ja sided) naeruväärsed nõudmised ja sellest tulenevalt kõrbemisi palju. Minu kogemus nendega, et kui tarbimine normaalne ja jahutusõhk ligi pääseb, siis ei juhtu LC8 puhul selle regulaatoriga midagi.

kas mitte enamus ratastel genekast koguaeg ühepalju välja ei tule olenemata tarbimisest? kui kogu geneka poolt toodetu tarbijatega soojuseks ja muuks muundada (rutska soendused, hõõglambid) siis pingeregulaator peab vähem tööd tegema ehk ülejääki soojuseks muundama. seega pingeregulaatori eluiga just pikem kui palju tarbijaid taga. või?

[Snowhite]

Minu ratta (950SE) pingeregulaator kestis umbes 50000km vist. Uue tõstsin jahedamasse kohta. Need pingeregulaatorid ei kesta sellepärast, et pole projekteeritud nii võimsa geneka jaoks nagu LC8-l on. Seda ütles mulle KTMi arendusosakonna elektrisüsteemide vanemspetsialist isiklikult, lisades "aga nendega ei ole meil probleeme olnud"...

Pingeregulaator on tarbimise jahutaja phmt (kõrvalfunktsioonina reguleerib pinget).
Kui suurt tarbimist - elik kuumust - taga ei ole, siis ei juhtu temaga midagi. Tänapäeval on inimestel aga lisaseadmetele (navid, soojendused, tuled ja viled ja sided) naeruväärsed nõudmised ja sellest tulenevalt kõrbemisi palju. Minu kogemus nendega, et kui tarbimine normaalne ja jahutusõhk ligi pääseb, siis ei juhtu LC8 puhul selle regulaatoriga midagi.

kas mitte enamus ratastel genekast koguaeg ühepalju välja ei tule olenemata tarbimisest? kui kogu geneka poolt toodetu tarbijatega soojuseks ja muuks muundada (rutska soendused, hõõglambid) siis pingeregulaator peab vähem tööd tegema ehk ülejääki soojuseks muundama. seega pingeregulaatori eluiga just pikem kui palju tarbijaid taga. või?

Pigem on pöörded teemaks. Kui sõita nagu vanaema ja mootori pöörded suurem osa ajast madalad, siis piigid, mida dioodid peavad regulaatoris maandama on oluliselt väiksemad. (vt voltmeetrit, kui annad gaasi).
vaja on neil - 1)head massi 2)head jahutust 3) madalaid pöördeid - siis kestavad.

[Tort]

Snowhite, mida Kibu küsis oli see, et oma eelmises postis sa ütlesid, et mida rohkem tarbijaid, seda valusam regulaatorile.

[ats30]

Spoiler

Hetkel sai otsustatud ja tellitud järgmised täiendused:

1. Sumpa adapter 2into1
2. Vasaku sumpa asemele lisapaak
3. Radekilt paak sadula alla
4. Rottweileri poroloonist õhupuhasti koos prefiltriga
5. SASi eemaldamiseks kit
6. nn kindalaeka kiirkinnitus
7. Alumiiniumsulamist põhjakaitse koos toolboxiga
8. Küljejala kronsa

ootelistis on:

1. esiporikas 690 enduro oma (Musta värvi porikat ei ole leidnud)
2. LED- lisatuled (kuidagi ei taheta miskit head pakkuda või minu valikut kmmenteerida )
3. ABSi ümber tõstmiseks "koerakuut" vaja omal kokku keerata. Rottweiler küsib selle eest ca 100€. See ei ole ok hind.
4. ABSi ümbertõstmiseks vajalikud pidurivoolikud (vaja pikemate vastu vahetada)
5. Akupank (selline mis vajadusel ka käivitusabi pakub)
6. Notsu 32liitrised alu küljekohvrid (kõige kitsamad tema valikust)
7. Erinevad kuluosad (ketisuunaja kiige peal, uus aku, uus veepump, ketigrupp, rehvid jne)

Vahepeal on elu edasi läinud ja üht-teist on saanud juurde tellida:
Juurde on tellitud:

1. Veepumba võll ja tihendid (originaalosad Jälgimäelt)
2. Kõrge esiporikas (690 enduro, järelturu kraam. Originaali mustana ei ole kogu maailmas saada) selline: http://www.uk-motors.de/Motorrad/Fahrge ... 0982992d66
3. Kuna piduritorud jäävad kõrge porika korral liiga pikalt laokile, siis sellised lisavidinad vaja juurde soetada (samuti originaalosad, ainult teiste rataste omad):
   4 tk SPECIAL SCREW - 59001092050
   4 tk HH COLLAR SCREW M6x20,WS8 - 0014060203
   4 tk SPACER BUSHING
   54RONT BRAKE HOSE GUIDE 06 - 60013025100
   2 tk RUBBER FOR BRAKE HOSE GUIDE'03 - 60013025050
4. Lisaks on vaja amordiputkedele kaitseid: 1 tk KTM Fork Protector Set (Black) 85 SX 4700109400030. Need ei lähe päris ilma vaevata paika, aga saame hakkama.
5. Rigid Led-tuled koos tummade ja "merevaigust" katetega: http://www.zenoverland.com/led_lights/r ... utput.html . Need tuled on ADVRideris päris mitmes postituses teemaks ja päris kõvasti kiidetud. Eluaegne garantii ka, mida iganes see siis ka ei tähenda. Lisaks, kui erinevaid postitusi uskuda, saab need ilma releeta pool-ja täistulede külge ühendada, kuna neil on ka mõlemad funktsioonid olemas. Või siis eraldi, kuidas soov on. Kaabeldus ja lülitu on kaasas. 35W ja 300 luumenit kumbki. Ja valguse fookus ka sätitud sõidutuledele sobivalt.
6. Tulede kinnituskronsad: http://shop.sw-motech.com/en/4052572011133.htm . Tulede kinnitamiseks sobiliku viisi leidmine võttis tublisti aega. Lõplik tõde muidugi selgub mõni tund peale kulleri kõnet aga praegu tundub, et sai hea variant. Tavaliselt paigaldatakse lisatuled "laibakate" külge. See on lihtsaim viis ja neid kinnitusi on igal pool müüa. Pole ka ise keeruline teha. Aga ma ei tahtnud neid sinna. 990-l on laibakate taga paagid ja neid on erinevatel põhjustel ikka vaja maha kiskuda. Lisaks tahtsin tuled võimalikult kõrgele paigaldada. On veel olemas kinnitused otse esihargi külge prillide alla. Aga kuna mul plaanitud kõrge porikas paigaldada, siis jälle ei sobi. Niisiis sai veel otsitud ja nüüd said tellitud sellised, mis kinnitatakse olemasoleva originaal armatuuri kinnitusraami külge. See, mille küljes on esituli jne. Ühtegi auku puurida ei ole vaja, poldid lähevad olemasolevatesse aukudesse. Lisaks suht vaevumärgatav ja sale välimus ka.
7. Piduriklotsid siitsamast Biker`i foorumist
8. Amordid on hetkel Smartshopis hoolduses
9. Ampermeeter KOSO Mini 3. Lisaks aku seisule näitab kella ja teõhutemperatuuri. Pidada hea olema.
10. Pingeregulaator, originaal.

Ootel olevate asjade list pikeneb ka. Lõppu ei paistagi

[randel]

Paar tähelepanekut:
nr.2 porikas mainib supermotot, mis reeglina tähendab veel lühemat esiporikat. Näeb ehk hea välja, aga vähegi porisema tee korral viskab kiirelt esitule läbipaistmatuks. Mina valisin mingi ktmi offroad ratta porika jälgimäelt, sellise kus esiots laiem ja madalamal. NB! Viimaste aastate ratastel muudeti porika kinnitusi, need enam ei sobi.
Nr.6 Kõrge porika korral saab lisatuled ka otse porika külge kinnitada, puurid porikasse augu ja tuli lihtsalt poldiga kinni. Eeliseks ka see, et tuli näitab sinna kuhu sõidad.