Püüdsin otsida seda märget pöörlemissuuna kohta, kuid SKF ja TOC kaelustihenditel, mis 125-ste ja 175stele lähevad, ei leidnud... 
Hetkel komplekteerin Voshod1 mootorit ning panen väntvõlli kaelustihendid vedruga väntvõlli poole.
Mulle tundus küll, et see mootor võibolla polnudki varem lahti käinud. Väntvõll igati ok, käigukast ka, karteripoolte vahel õige tihend, mitte mingi ise tehtud või silikooniga pandud jne. Ja kui nüüd oligi niimoodi tehases kokku pandud, et vasakpoolne simmer teistpidi, siis ei oska arvata sellest asjast midagi. 
Kas see ei või teoreetiliselt asja muuta, et seal pool on 2 laagrit ja simmer asub kahe laagri vahel?
Uutel simmeritel (õige võlli mõõduga, mitte need osta.ee-s müüdud väiksemad) ka pöörlemissuunda peal pole. On kahe tööpinnaga ehk lisaks sisemisele vedruga pinnale on üks pind ka väljas. Eks see välimine oli vist tolmukaitse nime all.
Ostsin uued kolvirõngad ja mõõtsin rõngaste ja kolvisoone vahelise pilu ära. Juhendi järgi peaks olema 0,075-0,102 mm. Nii täpselt mõõta ei saanud, 0,1 mm leht läks vahele, 0,15 mitte. Ehk siis pigem on see vahe seal maksimumi kandis või sajandik-paar rohkem. Rõngaste lukuvahed tegin 0,2 mm, juhendis uutel rõngastel 0,2-0,4 mm, vahetama peaks kindlasti kui vahe on 3 mm. Enne muidugi oli vaja pilu ise parajaks teha, sest uued rõngad muidu ei läinud sissegi. Ma ei tea kas mängib siin rolli see, et need on tegelikult Jupiteri omad või on need täpselt 1:1?
Veoketi tähiku võll võib loksuda 3,4+- 0,3 mm, see mahub täpselt piiridesse (3,7). Kui väntvõllil keps maksimaalselt välja tõmmata ja küljesuunas loksutada, siis kepsu ots loksub mõlema suuna peale kokku 1,1 mm ehk tundub päris hea (selle kohta vist mingit piiri pole antud), üles-alla käega tuntavat lõtku see ei anna.
Käigukasti kahvlitesüsteemis on ühe tihvti seibi vahelt mõõtes lubatud lõtkuks 0,1-0,3 mm, aga mõõtsin et on u. 0,5-0,6 mm. Seal on praegu 0,5 ja 0,1 mm seibid vahel. Peaks vaatama kas leiab kusagilt poest mingi sobiva 7 mm seibi. Eks juhendis on veel mingeid lõtkusid mainitud, aga kõigest ei saa venekeelselt juhendist aru.
Sciev kirjutas: ↑26 Veebr 2019, 23:27Rõngaste lukuvahed tegin 0,2 mm, juhendis uutel rõngastel 0,2-0,4 mm, vahetama peaks kindlasti kui vahe on 3 mm. Enne muidugi oli vaja pilu ise parajaks teha, sest uued rõngad muidu ei läinud sissegi. Ma ei tea kas mängib siin rolli see, et need on tegelikult Jupiteri omad või on need täpselt 1:1?
Igaks juhuks kontrolli ka kas kolvil olev rõngaluku fikseerimise tiftile on rõngal piisav ruum pärast pilu viilimist. Lukupilu viilimisel vähendad ka seda.
Mul endal juhtus nii, et lukupilu sai paika aga ei kontrollinud enne silindri paigaldamist seda ruumi ning hakkas pooma, sest rõngas ei saanud piisavalt kolvisoonnde sisse minna.
Voshodil ja Jupiteril samad kolvid, rõngad.
Päikest!
Akendesse ei jookse, aga vossi kolvil on alumised aknad väiksemad, või noh seeliku osa laiem. Et sobivad laiuselt kanalitega kokku, kui need laiemad on siis vist väga hullu ju pole. Need mis ma ukrainast tellisin olid ka suurema aknaga
Lisaks lukupilu õigeks viilimisele oli jah vaja ka neid ümaraid kohti parajaks viilida. Kolb ja muud asjad läksid vanad.
Nüüdseks mootor kokku pandud. Panin siis selle vasakpoolse simmeri vedruga väljapoole, vaatab mis saab. 
Jawa karburaatoris olid sellised düüsid, ma ei tea kas need on Voshodile sobivad või mitte? Mõni number oli kehvasti näha, aga vist olid sellised: 88, 65, 40.
Käimalöömisvända vedru pingsusega olen vist kunagi varem ka ämbrisse astunud ja nagu näha, pole ikka vigadest õppinud veel. 
Panin selle sektori paika ja vedru oma arust normaalse pingsuse peale, aga pärast kui küljekaas peal oli ja vända külge panin, ilmnes et liiga nõrk, oleks pidanud vedrule 1 tiiru veel peale panema. Ei viitsinud kuidagi hakata siduri vedrusid ning siduri trumlit ja väntvõlli otsas olevat hammasratast lahti võtma ja õnnestus ikka kuidagimoodi vedrule 1 ring peale panna ilma ühtegi asja lahti võtmata.
Täna proovisin mootorit, kergelt käima ei läinud, aga lõpuks siiski vändast läks. Proovisin vaid kohapeal, sõitmas ei käinud. Järsku gaasi põhja pannes tahtis ikka seisma jääda. Proovisin ka niimoodi, et kui külmkäivituse klapp üles tõsta, siis tühikäigul ei tahtud töötada hästi, aga järsku gaasi lisamisele reageeris päris hästi. Natuke siis tõstsin kütuse taset kuna arvasin et ju siis on lahjavõitu kuna külmalt hästi ei saanud käima ja rikkama seguga gaasi põhja pannes oli ka olukord parem. Peale kütuse taseme tõstmist veidi paranes olukord, aga ei ole siiski hea. Ma ei ole viitsinud veel uurida palju see kütuse tase täpselt olema peaks, aga üldiselt on tundunud OK, et kui sulgemisel ujuk on paralleelselt korpuse servaga ja selliseks praegu sai.
Hea meel, et tule alla said.
Kontrollisin enda K65V ja K62V karpal kütusetaset, ning mõlemal oli seal 12 mm juures (+/- 0,3 mis olenes kui loodis mul laud ja see tops olid...)
Käimalöömise vända osas mängib rolli ka see, kui vabalt ning sirgelt ka karterikaane avas on. Lisaks veel kui tihkelt rõngastihend istub.
Mul endal on mitu korda olnud see probleem, et kui reastada käimalöömise sektor sidurikorvi omaga, siis on kippunud sektor takerduma vastu primaarketti, sest sidur on liiga käigukasti pool, mida dikteerib väntvõlli hammakas. Väntvõlli hammaka paigutust dikteerib natuke ka see, kuidas ta karterisse oled paigutanud...
Kokkuvõtteks pole käimalöömise sektoril lihtsalt reguleerimise ruumi ja poob. Nüüd kui see ruum isegi on, siis kui seda võlli väljapoole tood hakkab võlli rant vastu karterikaant käima. Nüüd oleneb, kas paned paksema tihendi või kui paikad ainult tihendisilikooniga, siis vaja nõks viilida karterikaant.
Normaalse paigutamise korral pole vaja vedrule täiendavaid ringe peale teha, aga pindade kulutamiseks on see kohati vajalik.
Ma panin sulle eelmisele lehele ühe lingi kus on kirjas jikovi seaded
Mõtlesin jah, et kusagil nägin. 
11 mm +- 1 mm siis peaks olema. Mul on karburaatori peal tähised 2861 00, aga see vast ei mängi rolli. Düüs 88 (0,88 mm) peaks olema Voshodi jaoks õige ja muud paistavad ka õiged olema.
Väntvõlli panin sisse niimoodi, et mõlemale poole hooratast jääks täpselt võrdne vahe. No ok, millegipärast 0,2 mm jäi rohkem ühele poole.
Kui sa õues ja külmaga testisid seda mootorit, siis ujukitase on üks asi, kuid külmaga tahavad 2 taktised enamasti üldse kangemaid düüse kui suvel, võimalik, et kannatab segukruvi olemasolul või segusiibri nõela astmega ka kompenseerida suvi/talv seadeid, vanasti sai igatahes sõidetud talvel veidi kõrgema nõelaastmega.
Dusterx kirjutas: ↑05 Mär 2019, 15:43Kui sa õues ja külmaga testisid seda mootorit, siis ujukitase on üks asi, kuid külmaga tahavad 2 taktised enamasti üldse kangemaid düüse kui suvel, võimalik, et kannatab segukruvi olemasolul või segusiibri nõela astmega ka kompenseerida suvi/talv seadeid, vanasti sai igatahes sõidetud talvel veidi kõrgema nõelaastmega.
Ainult külma mootoriga lühikesi otsi täristades ehk sobiks, kuid ma pigem panustaks soojematele küünaldele või väga külmade ilmadega ehk vähendaks ajutiselt jahutamiseõhku silindrile...
See 0 või -5 kohapeal töötades eriti põlemiskambri tempi ei mõjuta võrreldes +10...+17 sõitmisega
Mõtle veidi, miks uuematel masinatel on selline leiutis nagu sissemineva õhu temperatuuri andur...Hõredat õhku mahub silindrisse rohkem, seda on vaja tegelikult kompenseerida ka väikese lisakütusega, see on nn ideaalse asja point. Kuna antud ajastu ja tootja masinate karpad ei olnud kindlasti viimase vindini häälesstatud, ei tähenda, et teda peab talvel detonatsiooni piiril näljutama ja suvel kütusesse uputama. Originaalseade on neil kindlasti toimiv, kuid paremini saaks ta käima kindlasti, kui ta aastal misiganes mõeldi.
Point taken 
Nõela tõstmine siis rikastab segu? Ei mäleta enam kumba pidi see mõjus. Sellega peaks ehk saama parandada gaasi järsule avamisele reageerimist. Mis see külmkäivitusele paremini peaks mõjuma, nõel või ujuki tase? Jawa karburaatori nõelal vist oli 3 asendit ja praegu oli keskel, seega 1 augu võrra saab tõsta. Kui see aita, siis ilmselt peab proovima kütuse taseme muutmisega veel, võibolla mõõdan reaalse taseme ära ka enne.
Nõela tõstmine ehk stopperi allapoole vahesse liigutamine teeb segu rikkamaks.
Ma ütleks, et ujuki tase tuleb panna spetsi järgi ideaalseks ja seda ei tasuks eriti ette antud tasemest tõsta ega langetada. Külmkäivitusega peaks nii olema, et kui düüsid, segukruvi ja nõela kõrgus on nii hästi seadistatud, et sooja mootoriga käib kenasti (küünal helepruun jmt jutud), siis külma mootoriga tahab toorekat saada ja käivitub nigu miška.
Kui on arvamus, et düüsid ja ujukitase on sellised nagu tehas ette näeb ja usud, et tahab just rikkamat segu, siis ma alustaks vist segukruvist (kas oli nii, et Ikovil regullis kruvi kütuse kogust? kui jah, siis peab rikastamiseks lahti keerama) ja alles seejärel prooviks nõela tõsta.
Toon sulle nende tasemete kohta ühe näite: vala pool tassi vett täis ja ime kõrrega, vala tass täis ja ime sama kõrrega - kas muutus midagi? Vaheta kõrs jämedama/peenema vastu ja ime siis - kas muutus midagi? St. pane tasapind õigeks ja jäta see rahule ning keskendu halva käivitumise põhjuste otsimisele mujalt.
Sidurisüsteemis kahe pika varda vahel käib kuul, 91. a tsiklil (mille mootori lahti võtsin) see oli puudu. Ei leidnudki oma varudest paraja suurusega kuuli, käisin ostsin poest odavaima 6002RS tähist kandva laagri, mille kuulide läbimõõt oli 4,8 mm, see tundus OK kuna vardad on 5 mm.
Mõõtsin ja reguleerisin nüüd karburaatoris kütuse taset. Enne oli oluliselt kõrgem (u. 6 mm korpusest mõõdetuna), panin nüüd 11 mm nagu olema peaks. Nõela tõstsin ülemisse asendisse. Järsku gaasi lisades seis on endine:
Kui külmkäivituse klapp on üleval, siis nö. tühja kohta ei teki.
Karburaatori düüsid võtsin välja ja puhastasin ära, kanalid puhusin õhuga läbi. Kui ikkagi oleks põhjendatud kahtlus karburaatori kanalites mingi sodi olemasolus, siis oleks variant panna mingi aine sisse ligunema ja pärast veel läbi puhuda. Aga mida arvate, kas tuleb põhjust otsida sealt või pigem mujalt?
Kuna toorekaga käib nii hästi, siis ma arvan, et mõni düüs jääb väikseks või on tõesti ikka veel kusagil mustust sees.
Kas sul on nõel kõige ülemises asendis? Kui jah, siis ma hakkaks vist juba peadüüsi suurema vastu proovima... Ma võin ka eksida aga proovides ühte asja korraga muuta, ei saa eriti eksida. Näed kohe ära, kuhu poole muutus. Lisaks õpid töö käigus väga palju.
Aga puhastamine ei tee kunagi paha. Poleks esimene kord, kui seisnud karburaatorist lõpuks mingi vaigutükk välja tuleb. Osta pudel Carb Cleanerit (contact cleanerit ei soovitata, sest see vist reageerib metalliga liiga palju ja brake cleaner on liiga lahja).
Ultrahelivann oleks eriti hea. Kui mõni saehooldus kusagil linnas on, siis neil võib ultraheli võimalus isegi olemas olla. Hästi räägid, teevad ootetööna ära. Aga ausaltöeldes ma ise pole viitsinud kusagile karpasid viia, lihtsam suruõhu ja keemiaga ise ära teha.
Vaatasin Jawa raamatust seda karpat. Ma pole ise seda uuemat mudelit kunagi kasutanud.
Saab keegi sealt jooniselt aru, kas Choke on ikka rikastamiseks (kütte lisamise teel, mitte õhu piiramise)? Peaks ikka olema ju.
Video järgi on hääl minu arvates ilma toorekata justnimelt lahja.
Igaljuhul on näha, et puht karpa puhul on tark rikastamiseks tõsta nõela või vahetada peadüüsi. See idle jet võib ka teema olla aga sul tundus, et altpoolt nagu käis ja keskel jäi nälga.
Edit: kas see nr4 düüs täidab inglisk. Pilot Jeti ülesannet?? Kui nii, siis võib ka selle düüsi suurendamine käiku parandada.
NB! Kas segukruvi on okeis asendis? Paar keeret lahti?
Selle järgi on number 4 joonisel, just toore düüs. Toorega antakse kütust juurde mitte ei piirata õhku. Mis seisus (kui üldse) on õhufilter?
Minu oma näiteks läheb toorega käima, ja siis tuleb kohe klapp kinni panna, muidu sureb välja. Et siis käib piisavalt rikkalt
Õhufiltrit pole üldse küljes. Leidsin ühe Jikovi karburaatori veel, peaks selle korralikult ära puhastama ja siis proovima. Kõikide düüside numbreid pole ka väga hästi näha, aga arvan nägema samad mis teisel: 88, 65 ja 40. Külmalt käivitades saan ikka päris pikalt seda klappi lahti hoida ja nagu videolt näha, siis saab ka soojalt, lihtsalt tühikäigul olles peab gaasi veidi lisama, muidu tahab seisma jääda.
Ohoo! Pane õhupuhasti külge, vaata, mis siis teeb 
Edu ei ole garanteeritud aga enne pole mõtet midagi häälestada. Ilma filtrita sõita ei saa ja kui filtri külge paned, siis segu muutub igal juhul (just rikkamaks, nagu sul vaja).
Ma tõesti ei prooviks enne midagi muud, kui õhupuhastit pole. Videol käis ta tegelt päris hästi selle kohta, et komplektne polnud.
Õhupuhasti võiks esialgu nii originaal olla, kui võimalik - siis on lootust, et saad raamatus antud düüsidega kohe käima ta. Igasugu aftermarket koonusfiltritega võib kõikvõimalikku jama kaasneda - läbi puhudes tundub, et hingab vabalt aga tegelikult ei saa mootor õhku kätte. Ja muud lollid lood, mida tee ääres oleme parandama pidanud.
Thumb up [mention]cossie[/mention] , mul käis õhupuhasti peast läbi aga tundus kuidagi targem ühte teemat korraga lahata 
Jah, eks see filter mõjutab ikka. Kummist vaheühendust pole sellel praegu ja peab vaatama millises seisus see filtri svamm on, teisel (89. a omal) oli nii ära pudenend, et ei pannud tagasi ja on ka praegu ilma filtrita. Samas teisel tundub olema liiga rikas segu (K65B karpa), pole sellel veel ujukitaset mõõtnud ja ei mäleta ka nõela asendit. Kust kohast seda filtri svammi võiks võtta kui vana on ära lagunenud?
Ma arvan et see airboxiga ühendamine teeb juba paremaks. Ma pole ka veel svammi ostnud, hetkel on kasutusel kahekordne fliis. Aga üritan vaadata tööriistamarketist diiselpuhurite omasid
Õhupuhasti kosu üksi ilma filtrita muudab ka olukorda. Kahetaktilisel on resoneerimiskambrid veel olulisemad kui 4T masinal (millede puhul samuti sisselaske resokambrit tihti alahinnatakse). Vene pillidel enamasti resopütti ei ole - aga see ei tähenda - resoneerimine toimub nii sisselaskes kui väljalaskes ja need on mõlema töötakti osas tähtsad.
Oh kus nüüd targutas.
See paremal pool olev osa peaks resonaatori ülesannet täitma Voshodil: https://besplatka.ua/aws/8/79/65/51/2679d9ec3838.jpg
Vasakul oleva ribidega katte alla käib filter, filtri osa on kahe toru kaudu resonaatoriga ühendatud ja sealt püti otsast läheb 1 toru karburaatori külge.
Ühendasin õhufiltri korpuse karburaatoriga ära, justkui oleks natuke parem. Vahel siiski kui väiksematelt pööretelt järsult gaas põhja keerata, siis hakkab "mõtlema". Mulle tundub, et segu on natuke rikkavõitu, mida sellega ette võtta tasuks? See on ikka see punane tsikkel, mille kohta see teema on ja millel on K65B (vahepeal oli veidi juttu ka oranžist 1991 a omast JAWA karburaatoriga. Sellel tundub segu lahja olema, käivitub kehvasti ja tõmbab kinni järsult gaasi andes).
Tulede probleem lahenes, probleem seisnes selles, et tuledesse minev pistik oli eelmise omaniku poolt suudetud valetpidi kokku panna. Suunatulede väga ebaühtlane vilkumine lahenes relee vahetamisega. Sai eesmine porilaud ka õigetpidi külge pandud. Kaassõitja jalatoed olid teisel tsiklil korralikud, tõstsin need ümber. Peegel külge ja sõit ülevaatusele, sealt sai kenasti läbi. Maksimaalne kiirus tundub keskmiselt 90 olema: 80 kui tuul oli vastu ja 100 kui tuul oli tagant. See vast näitab ka, et kõik pole päris korras, peaks ikka keskmiselt üle 100 (isegi110) minema.
No Vos3m võiks keskmiselt 100 juba liikuda küll...
Ise lappasin vanale K58 (originaalis125, 19" velgedega jne...) vos1 karteriga, vos 2 silindriga, hiina väntvõlliga mootori peale, millel karpa kaasaegne uus K65V, G427 + 251.3734 kommutaator, denso iridium küünal. Õhufiltriks võtsin intermotost koonusfiltri plastikümbrisega (no oli vaja midag sinna ette...) - kahjuks ei ole seda voshodi originaal õhufiltrite kopsikuid...
Sõites on 90km/h keskmine ja saavutab suht valutult ja max 105. Tuul mõjutab ka, kuid ei mõtle midagi, kohe tegutseb ja suht erksalt...
Toorest ainult korraks tõstan ja kui käima läheb tuleb ka kohe kinni panna, muidu sureb välja... ja kui korraks on tuli silindris käinud, siis toorega enam käima ei lähe, toores kinni ja kohe popsuma.
Minul tekkis üks huvitavam probleem - tänapäevane uus (KR12 koopia) bensiinikraan ei anna piisavalt kütet peale. Põhjus selles, et kraani sees on koonus, mis übritsetud tihendiga (ehk siis jälle koonuse kujuline kumm, millel kanaliaugud). siibrikoonuse ümber olev kumm deformeerub siibri keeramisel niivõrd, et vajutab bensiini kanali suht kinni (jääb väga väike pilu).
Tulem on see, et 90-95 saab sõita 500m, siis hakkab tõristama ja vaja gaas järgi anda, koguda ennast 70-ga ja saab uuesti korraks kiiruse üles võtta. Lisaks kui on vaja n.ö. rohkem kütet (nt külma mootoriga) siis ka tõristab...
Ega siin läbi neti südameoppi läbi ei vii ja ennustamine on suht tänamatu, kuid:
Aga milline küünal välja näeb?
Ehk pole ka suur probleem korraks silindripea maha võtta (peaks saama vist ilma paagi mahavõtmiseta hakkama - no vähemalt mul õnnestus) ja vaadata mis nägu on kolb, kas läbipuhumine ok jne...
Peaks uurima jah küünalt ja võibolla ka kolbi. Gaas põhjas sõites oli taga kergelt sinakat suitsu näha ja väga pikalt ei saa gaas põhjas anda, mingil hetkel hakkab hoogu maha võtma ja mootorisse tuleb kõrvaline heli. Ega ma seda mootorit pole lahti kiskunud ja ei tea millised asjad seal sees on. Võibolla näiteks kolb või rõngad liiga täpsed ja korralikult kuuma andes hakkab kinni pooma vms. 80-ga kannatab pikemalt lasta maanteel, siis on kõik ok. Täna sai kokku 100 km maha sõidetud. Umbes 45 km asfaldil, 25 km kruusateedel, 30 km pinnaseteedel/maastikul. See oligi esimene suurem sõitmine sellega mul, masin pidas kenasti vastu, polnud vaja mutrivõtit kätte võtta peale sõitu.
