Biker.ee foorum

Peale Nordkappi sai MT-03'ga paar korda Tabasalus kardirajal käidud, hakkas meeldima. Lõpuks päädis see jalaraudade sahinal 45 sek püüdmine nagu pidigi - väikse lohinaga, enamus vigastusi rattale säästis lohiseva ratta alla jäänud jalg, püksid olid õnneks head. Rohkem daily ratast lohistada ei tahaks.
Tuli hankida selleks tarbeks midagi parajamat - suve lõpus tuli Tartust üks 1998a Yamaha SZR660.
Tegemist Belgarda poolt Itaalias valmistatud combo TZR125 veermikust ja XTZ660 ühepütisest mootorist - MT-03 mootori karburaatoriga eelkäija. Tehniliselt on see kooslus tore, aga paraku kõrvaltoimeks Itaalia "võrratu" disain.

Ülevaatus tehasekonditsioonis peale ning paar tundi hiljem kõik mittevajalikult raske ja/või "ilus" kraam eemaldatud. Järgi jääb kerge alumiiniumist deltabox raam, mõlemas otsas reguleeritav vedrustus ning Brembo pidurid.

Sabaraam tuleb uus ja oluliselt kergem, esiosa on plaan jätta naked - jahutusüsteem vajab ringipaigutamist, sest pole enam gondlit, kuhu termostaati ja paisupaaki peita. Alustatud sai jahutussüsteemi korgi liigutamisega voolikurägastikust radiaatorile.

Ringi paigutada tuleb ka termostaadi korpus, see liigub raami sisse mootori kohale.

Jahutustorude ja põlvede otste rullimiseks ehitasin odava abinõu, osutus päris efektiivseks.

Kuna SZR660 küürakas paak ei mahutanud 186cm tüübi põlvi ja nägi välja kole nagu öö, siis sai hangitud TZR125 paak, mis istub nagu valatult, sest ongi selle raami algne paak.

Lahendamist vajas ka paisupaak, originaali pole enam kuskile peita, tuleb teha uus.

Selle ühepütise sisselase on ajastule ja Yamahale kohaselt lahendatud legendaardselt 'hea' tandemkooslusega kahest erinevast karburaatorist.
Uimane ja raskesti häälestatav lahendus ei täida enam oma eesmärki. Airbox ja väljalase muutuvad ja seda kaheraudset häälestada mina isiklikult ei soovi. Asemele läheb üks Mikuni TM42 (HSR42) pumbaga flatslide karburaator. Õnnestus üks selline eBayst vähekasutatuna ja mõistliku hinnaga soetada, uued on päris kallid.

Selle kasutamiseks tuli teha sisselaskekollektor, mis ühe kaheks jagaks.

Uus sabaraam on ühekohaline ja alumiiniumist, originaal on terasest ja väga raske. Gondliks tellisin UK'st Honda RS250 klaasfiibrist aftermarket tüki.
Saba alla tuleb veel liitiumaku ning enamus elektroonikast, nende kinnitused on veel vaja lahendada.

väga kift tegemine!

Ohsa! Lahe teema!

Ma usun, et paljudel on küsimus, miks nii head tööd teha mootoriga, millel suhteliselt piiratud võimed?

Ma ise praktiliselt ainult selliste mootoritega sõidangi. Jah, tean, mille poolest nendega mõnus lasta on. Kuid rinka ei oleks mu esimene valik

Samas veermik paistab tõesti sobilik. Ja eks pumbaga karpa teeb elu veits erksamaks ka. Kas otsisid lihtsalt midagi, mis nõuaks vähe hooldust aga oleks lõbus sõita? Või seos oma igapäevarattaga oli see, mis tõmbas?

Mingi stiilis 125CC rinkapill või 600ne ridaneli kõlaks nagu elamusterohkemalt?

Ega ma muidugi rinkast eriti midagi tea

Projekt on iseenesest lahe. See paak on küll väga hea leid.

Edu!

Jah, mingi odava otsa R6 oleks nagu loogilisem valik rinkale, aga mulle meeldib ehitada ja pigem just selliseid natuke väärakaid asju. Liiga tõsiselt asja võtta ning suurele ringrajale esialgu nagunii minna ei plaani, lootuses kauem ühes tükis püsida. Suurele rinkale oleks see mootor tõesti leebelt öeldes kahtlane valik, aga kardirajal tundus igapäevaratta kogemuse põhjal see mootorivalem toimivat.
Selle tooriku valisin pigem just madala hinna, normaalse stock veermiku ja olematu massi tõttu. Teine kandidaat oli SV650, aga see on raskem, kallim ja esimese asjana tuleb sisuliselt kogu vedrustus ära vahetada.
Lõppu lisaks ka, et rinkast ei tea minagi suurt midagi ja teen asja pigem lihtsalt oma lõbuks ja nii nagu parajasti meeldib. Seega ei ole välistatud, et esimene totaalselt aia taha läheb.

Nagu alati, väga ilus ja puhas töö. RETSEPT

Mitme-setme aasta tagusest jääraja postitusest oleks nagu meeles kellegi kogemus, kus Belgrada R4'le "ära tegi".
Eks selle ühepütase võlu ongi kardirajal kohe, madalalt kättesaadav vääne.

edu

Ilus vaadata, kui on olemas kõik tehnilised võimalused ideede teostamiseks, kui saladus pole, mis ala "põhitöö" kõrvalt ratas valmib?

See kollektor sai küll maasikas

Igapäevaselt töötan mehhatroonikainsenerina, aga ilma enda käsi mustaks tegemata nähtavasti ei oska.
Keevitasin akukinnituse raami külge, liitiumaku jaoks midagi väga robustset vaja pole - kaalub vaid 700g.
Ühtlasi proovisin karburaatorit kollektori otsa ja hakkasin mõtlema airboxi peale. Valmistasin penoplastist mudeli, peale parajaks töötlemist katan selle kileteibiga ja siis lamineerin klaasriidega üle. Tollega on pärast kaks varianti, kas vaht pärast atsetooniga välja sulatada või pooleks lõigata, vaht välja kiskuda ja siis kaks poolt liiteribaga taas kokku lamineerida.
Maht ca 5L, ideaalis võiks liiter-kaks suurem olla, aga suurema peavaluta hetkel ei mahu rohkem. Tahapoole suurendada ei saa paagi kütuse võtukoha asukoha tõttu, ülalt ja alt pole samuti eriti juurde võtta.

Esimene postitus ja mõtlesin omaette, et see mees on raudselt insener. Ei eksinudki

“Ühtlasi proovisin karburaatorit kollektori otsa ja hakkasin mõtlema airboxi peale. Valmistasin penoplastist mudeli, peale parajaks töötlemist katan selle kileteibiga ja siis lamineerin klaasriidega üle. Tollega on pärast kaks varianti, kas vaht pärast atsetooniga välja sulatada või pooleks lõigata, vaht välja kiskuda ja siis kaks poolt liiteribaga taas kokku lamineerida.”

Mart, Composite.ee-st saad spets krundi, millega katad vahu ära ja siis ei tee vaik sellele liiga. Tunduvalt lihtsam kui teibiga mässata või pooleks teha. Sulatamiseks kasuta atsetooni asemel Xylolit. Atsetoon ei sulata seda täielikult, jätab suured klimbid sisse, xylol teeb korraliku sinise cool-aidi.

EDIT: kuna sul on seda nii vähe vaja, siis ma võin sulle tilga isegi anda. Pean ainult garaazis üle kontrollima, et see mul aegunud/kuivanud ei ole.

Epovaigul pole vahuga õnneks probleemi, polüester sööb kohe ära. Üle teibitud vahu eemaldasin siiski poolitamise teel, ma polnud väga kindel, kas saab kogu vahu välja "pesta".
Kas Xylol on ksüleen? Igaljuhul hea info, jätan kõrva taha, järgmine kord ehk poolitamise võrra lihtsam.

Karburaatoril oli kaasas DR650 airboxi adapter, mille mugavalt peale modifitseerimist ära kasutada sain. Karburaatori ja alumiiniumist adapteri ühenduse tihendamiseks on paks o-rõngas, lubab ka natuke liikumist. Sujuvama õhuvoolu jaoks freesisin airboxi sisseplastist ülemineku, mis ühtlasi ka karburaatori adapterit kuue poldiga kinni hoiab. Lisasin ka voolikuniplid karterituulutuse ja airboxi tühjaks laskmise jaoks.

Airboxist tulevad istumise alla kaks toru, nende otsa tegin alumiiniumist pasunad ja omakorda nende otsa tõmban sellise svammfiltri.

Veel jäi sabaraamile keevitada kinnituskohad, mis airboxi kahe poldi ja kummimuhviga paigas hoiavad.

Kui filter kohale jõuab, siis saan trompetitele kronsteini teha, hetkel riputasin nipukatega enamvähem paika.

Paagi alla tuli teha kompaktsed kütuse võtukohad. Kasutasin banjo liitmikke, sest all on kitsas ja sirged liitmikud ei mahuks ära.

Tubli töö!
Kui peaks soovi olema vististi polüetüleenist paaki nii värvida, et värv ka püsima jääb, võin kogemusi jagada.

Edu, L

See paak on originaalis olnud nähtavasti sinine, Yamaha on ilmselt spets krundiga välispinda töödelnud. Keegi on hiljem aga otsustanud paagi roheliseks võõbata ja teinud seda ka paagi alt, nüüd narmendab kenasti.
Mis see protseduur polüetüleeni värvimiseks muidu on, harilikud plastiku nakkekrundid igatahes ei toimivat?

Esmalt ürita täpselt teada saada, mis materjalist paak on. Minul on kogemus polüetüleenist Acerbisega, mille kohta ka tehas väitis, et ei ole värvitav. Võimalik, et Yamu paak teisest materjalist ja elu lihtsam.

Edu, L

Too paak on ka Acerbise toodang, materjali pole urinud. Paak on juba tehasetöötlusega, lihtsalt üle värvitud, ma ei usu et tekib välipinna uuesti ülevärvimisel probleeme kuniks muidugi originaalkrundist läbi ei lihvi.

Projekt oli vahepeal pausil, nüüd liigutan edasi.
Alustuseks võtsin ette varem edasi lükatud tüütu ülesande - murdunud mootori kinnituskõrva parandamine raamil.
Mootori eemaldamise ja taaspaigaldamise vajaduse tõttu tüütult mahukas töö, et 5min keevitada, aga tuli ära teha.

Edasi võtsin käsile väljalaske, tegin uued leegitorud originaal krõnksude asemele. Gramm jämedamad ja sujuvamad, materjaliks 38x1.5mm roostevaba.

Mikuni TM42 karburaatoril olid gaasitrossi kinnitused suunaga üles ja ei mahtunud kuidagi paagi all sujuvalt ära pöörama, tuli valmistada uus gaasirull ja trossiotsi kinnitav kronstein, et trossid liiguksid karburaatorilt ette suunas.

Kuna tahan masina jätta tänavalegaalseks, siis lisasin sabale kerged led-tuled ja numbrialuse.
Ette panin Yamaha MT03 esitule ja Koso spidomeetri. Spidomeetri asukohas asus varem ülemisse prilli integreeritud süütelukk, soovimatuses seda kohe pooleks saagida, valmistasin uue ülemise prilli.
Põhiline on nüüd lahendatud, varsti värvitööd ja lõppkooste, korrastada on veel juhtmestik, leida uus asukoht süütelukule, Hydroscandist uued pidurivoolikud jms väiksemad tööd.
Hetkeseis selline:

Ratas on vahepeal sõidukorda saanud ning tehtud ka juba mõned edasised modifikatsioonid.

Värviproov paagil. Läksin ilma lakita pinnavärvi teed, et tulevased parandused (planeeritud paratamatus) oleksid lihtsamini teostatavad:

22a vanuse isoleeri harutamine ning komponentide muutunud paigutusest tulenev juhtmestiku ringi tegemine.. alati tore töö:

Sabagondel ja sabaraam, numbrimärgi hoidik jms pudi värvitud, sadul meisterdatud ja värk kokku laotud - korraks sai "valmis" ka:

Pooltuhat km linna ja maanteed ja selgelt hakkasid häirima liiga küürus sõiduasend ning Aliexpressi summuti, mis ilma db-killerita teeb kurdiks ja koos tollega on tobeda susiseva hääle ja ilmselt päris suure vastusurvega.

Foorumist joppas just õigel hetkel üks normaalse hinnaga Dominatori summuti. Aliexpress(1.3kg), Dominator(1.8kg) ja originaal (4+kg!):

Kohendasin väljalaske torustiku uuele pütile sobivaks ja tegin sabaraami külge kerge pütiriputi.
Lisaks freesisin uued prillid ja lenksu klambrid, et paigaldada MT03'ga samasugune ning harjumuspärane suhteliselt sirge ning lai lenks. Kuna lenksuotsad tõusid ca 15cm, tuli teha kõik uued trossid ja pidurivoolik + pikendada käelülitite juhtmeid..

Esimesel sõidul peale muudatusi sai aga kohe selgeks, et vaev tasus ära. Hääl on nüüd hea ja asend samuti. Segu on hetkel veel gramm rikas ja tulenevalt ka kütusekulu suurem kui võiks - kui düüside komplekti kätte saan, siis pistan korra lairiba lambda külge ja häälestan karpa ära.
Sõita on siiski juba väga hea, väiksel Saaremaa tuuril ja korra Tabasalus rajalgi nüüdseks käidud ja kõigega seni rahul - mänguasi suveks laias laastus valmis ja saab hakata kardiradu nühkimas käima.

Hooaeg nüüdseks paraku juba ammu läbi, seega aeg edasiarendusteks uue hooaja nimel.
Kaalusin tsikli lõpuks ära ka, et dieedi tulemustest aimu saada. Kui mahlad maha arvata, siis kaalub hetkel 149kg, tehase kuivkaaluks annab Yamaha 159kg, seega kena 10kg sääst. Siit edasi tuleks otsida juba kergemaid velgi, KTM690 mootorit Yamaha traktorimootori asemele jne - jääb selle säästuprojekti skoobist välja.
Jalarauad ja summuti kipuvad kurvides juba liialt vastu maad käima, pean neid veidi tõstma, aga selleni pole veel jõudnud. Summuti tõstmine pole eriline probleem, aga jalaraudu ei tahaks liiga kõhu alla tuua, natuke annab ilmselt võita ka nende lühendamisega - täitsa OEM jalarauad on seni küljes.

Otsustasin uueks hooajaks valmistada ka põgusad kukkumisraamid, ehkki see aasta külge maha ei pannud.
Valmistasin toruraami õhukese seinaga roostevabast terastorust, sliderid on treitud POM/Delrin plastikust.
Lõpptulemus sai päris soliidne.

Suvepalavuses sai paaril juhul selgeks, et jahutusventilaator ei lülitu sisse ning lisaks võis suve lõpu jahedamatel õhtutel täheldada mootori alajahtumist: 10°C õhutempi korral maanteesõidul vesi 50°C kandis. Võtsin termostaadi ja termolüliti maha ja mõlemad osutusid vigasteks. Lisaks kippus termostaadi korpuse plastkaas lekkima ning asjade ringipaigutamise tõttu olid voolikupõlved veidi pinge all ning üks voolikustuts pimedaks ka tehtud. Kuna Yamaha mudelipõhine termostaat ning termolüliti olid totralt kallid ning oodata ka eriti ei viitsinud, otsustasin kasutada alternatiivseid varuosi ning teha uue korpuse. Ostsin kohalikust autojuppide poest Suzuki Swifti 82°C pisikese termostaadi ning 3-seeria BMW 90°C termolüliti, neile kahele meisterdasin uue alumiiniumkorpuse.

See POMM või KOMM plastik kannatab ka lähemalt pildistamist?

“Meisterdasin uue korpuse”
Välja näeb nagu “tootsin uue”! Lahe!

Ilus ratas. Miks rinkal sirget lenksu vaja on? Clip-on vmt ei oleks parem?

POM-C ümarmaterjali saab Eestis osta inimlikes kogustes näiteks Kumex OÜ'st - meeter 40mm ümarlatti maksis eraisikule ~ 16 eurot. Meetrit saab rajale rasvakriidina maha kanda ikka tükk aega.

Lenksu kohapealt - kuna ratast kasutan ka tööl ja maal käimiseks, siis originaal clip-on oli liiga madal ja tegin ringi "toruga" lenksule.
Ehkki tänaval on hetkel väga hea sõita, siis raja jaoks sai lenks ilmselt veidi lai ja kõrge küll, plaanin proovida ilma tõusuta ja veidi lühemat lenksutoru.
Lisan pildi, millel uus ja vana lenks korraga küljes on, sirgema toruga saaks kõrguse enamvähem nende kahe vahele, siis peaks olema suht kuldne kesktee raja ja tänava jaoks. Ringrada selle ratta jaoks = kardirada, väikeste kiiruste tõttu pole väga oluline madala clip-on lenksu kohal küürutamine, gondlit pole ju nagunii enam.

Nii kõrge lenks rajal segab ilgelt kurvis kallutamist,kui just supermoto stiilis ei sõida.

Maailmalõpp ei ole, aga saab parendada, sestap lenksu veidi madalamaks ja kitsamaks tuua tahangi, aga mitte niivõrd kui stock oli.
Hetkel rajal kurvis tsiklilt maha kõõludes venib väliskurvi poolne käsi veidi liiga sirgu küll, see häirib eriti just vasakkurvides, sest siis on raske gaasirulli tunnetada. Igatahes, mugavdusi võib teha, aga sõidutehnika harjutamine on võti ja selleks on ratas hetkel täpselt paras - võimsust on vähe ja ringiaegu gaasirulli-julgusega parandada ei õnnestu. Küll on aga kõvasti võita kurvide läbimiskiiruse kasvatamisega läbi kurvitehnika viimistlemise.
Klotsidega pükse on ka uueks aastaks vaja, tänavasõidu tekstiilpükstega on paraku põlve välja riputamisel rahamaitse juures.

Tere!
Eespool lugesin, et tegid karpa trosside kinnituse ümber. Kas vana jäi alles ja on üleliigne? Sooviksin osta, mu enda samal karpal murdus ühe trossi kinnituskõrv ära.
Mis seadet kasutad selle 1 pütase mootori puhul? Mõtlen düüse ja nõela.

Lambdakella pookisin külge ja veidi jõudsin häälestada, kütuse/õhu segu oli väga rikas alt kuni keskosani, sestap ka kõrge kütusekulu ja tahm+bensiini hais kiirendusel.
Keskosa sain suhteliselt heaks, aga alla 1/4 gaasi oli ikkagi veel rikkas, isegi täiesti välja keeratud õhukruviga. Kuna varutud düüside peotäies polnud enam väiksemat pilootdüüsi, jäi too hetk katki ja siis kui väiksemad düüsid kätte sain tuli juba külm ja lagane ilm peale, eks jätkan kevadel. Hetke seade:

• Peadüüs 137.5

• Pilootdüüs 17.5(oli 25) - ilmselt lõpuks jääb 15, jube väike võrrelduna paari foorumitest leitud seadega taolistel masinatel, aga segukell + väljalaskest tulev tahm ja bensiinihais korraga ilmselt ei valeta.

• Nõel 8DDY1-97 (stock) kõige madalamas asendis - maskeerib hetkel gramm liiga suurt pilootdüüsi, ilmselt veidi kerkib hiljem.

• Kiirenduspumba pihusti 30 (oli 50 - uputas üle).

Originaalhoovastik on alles ja seisab jõude, kirjuta mulle PS'i.