Nii, nüüd võib projektipäevikut uuesti pidama hakata. Ehituseni läheb küll veel kuu-kaks ilmselt, aga ehk tekib foorumis enne juba huvitavat mõttevahetust, mis projekti kulgu natuke muudab.

Plaan järgmine: BMW K100LT + Dnepr K650 = kogupere matkaratas

Valmimise tähtaeg: kõige hilisemalt 2018 suvi, realistlikult minu kannatlikkust arvestades 2017 mai

Hetkeseis: Toorik jõudis minuni täna hommikul Hollandist (tänud Raunole Florest Transpordist!), praeguseks arvel, kindlustatud ja üle vaadatud, õli vahetatud, muu hooldus ja kammaijaa jäävad talveks. Sõidab ilmselt lumeni soolona.

Korv selline:

Toorik ja sellega kaasnev ka mõnel pildil:

Hommikul laos

Remondimanual kaasas

Maanteeametis reg eelsel ülevaatusel

Äkki Hollandi mereväe / mereväelase ratas? Ajalugu vaikib

Makk

Esimene sõit seljataga

Ei uskunud, et sõidu ajal on võimalik raadiot kuulata - proovisin . On küll.

Kunst peab olema aukohal

Ratas sai ostetud video põhjal äkkostuna hollandist. Hommikul oli euroaluse peal laos, õhtuks tänavalegaalne ja valmis teele minekuks. Kellal 120 000km, seega 180 000 muretut kilomeetrit peaks veel ees olema.

Rehvid on korralikud, pidurid ka, esiamordi simmerid on minekul, aga muus osas tundub igati asjalik. Raadio töötab, aga ragiseb .

Projekti sisu pikemalt:

• Fairing jääb originaali - sellest mugavusest ei taha loobuda kohe kuidagi.
• Üldiselt jääb ratas ise lihtsasti originaali taastatavaks. Leading links kahvleid ja autorehve püüan esimeses etapis vältida. Jätaks endale vähemalt teoreetilise võimaluse aeg-ajalt soolona ka sõita.
• Esiamordi vedrud jäigemad, tagumine amort ka kuidagi jäigemaks (kas siis välja vahetada või kui õnnestub ainult vedru vaetusega pääseda, siis läheb nii).
• Rehv alla mingi semi-endurokas.
• Esimene porikas pooleks, üles fairingu alla teine porikas (midagi GSi stiilis)
• Uus raadio maybe
• Kohrvitega vaatab, kas jätab need või lähevad mingid alumiinimist asjad külge.

Korviga läheb suuremaks tööks - uus ratas, uus vedrustus, ketaspidur, roll-over bar, turvavöö, esimene bumper, lisa päevasõidu tuled, lisa kaugtuled, tuuleklaas ja palju pakiraame.

Käisin omaltpoolt ideed välja. Kui foorumlastel on huvitavate sisenditega panustada, siis tuld. Minu jaoks esimene projekt lääne tehnikaga, saab huvitav olema.

PhunkT kirjutas:

Korviga läheb suuremaks tööks

Ühendad lihtsalt jäigalt või midagi edevamat...

PhunkT kirjutas:

Kui foorumlastel on huvitavate sisenditega panustada, siis tuld.

Korvisoojendus?

.

Pole julenud unistada kallutavast korvist ausalt öeldes. St unistanud olen, aga ma ei ole kindel, et mu oskused ja teadmised sellisele lahendusele peale hakkavad.
Täna liikluses olles mõtlesin endamisi, et ei tea, kui laiaks see asi üldse kujuneb, ratas ise on hiiglaslik. Kui teha kallutav, siis läheb ilmselt veel laiemaks. Aga mõte on väga intrigeeriv .
Korvisoojendust vähemasti jahutusvedeliku pealt ilmselt ei tahaks panna sellepärast, et see lisaks juurde ühe

Mis Maanteeamet on öelnud korvi külgekruttimise kohta?

Kas korvi soojendust kompenseerib veidi/lihtsustab tavaline auto 12V istmesoojendus? Nö aftermarket. Peaks piisavalt juurde andma ning paigaldus ka väga lihtne.

PhunkT kirjutas:

Nii, nüüd võib projektipäevikut uuesti pidama hakata.

Väga äge ja ootan juba suure huviga.
P.S. Müristajatele tuleks ka vist teada anda, et tuleks hakata mõtlema VDBS uue kategooria peale.

tere
väga äge. minu arvamus: ära lt-st hakka GSi ehitama seesmõttes et jäta ikka originaalkohvrid ja touringrehvid ja esiporla nii nagu on. vana lt välimus on niivõrd tore et seda ei kannata ratsida mu meelest.

Macintosh kirjutas:

Mis Maanteeamet on öelnud korvi külgekruttimise kohta?

Sai konsulteeritud eelnevalt. Enne 1997. aastat valmistatud rataste puhul on lihtsam protseduur. Vastus MNT-st:

Lääne mootorrataste valmistajad ei ole reeglina ette näinud külghaagise kasutamist ja seega ei ole lihtsat ja kiiret lahendust.
Kui tegemist on 2004 või hiljem esmaregistreeritud mootorrattaga, siis peab see omama kogu sõiduki tüübikinnitust. Kuna omal käel paigaldatud külghaagisega mootorrattal see puudub, siis tuleb läbida üksiksõiduki kinnitus.
Üksikkinnituse info: http://mnt.ee/index.php?id=10681

Alates 1. jaanuarist 1998. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukite pidurid peavad vastama E-reegli nr 78 või direktiivi 93/14/EMÜ nõuetele. Nimetatud nõuetele vastavust on võimalik tõendada tunnustatud katselabori protokolli alusel.

1997 ja varem esmaregistreeritud mootorrattas peab peale külghaagise paigaldust vastama tehnonõuetele ja sellele vastavust kontrollitakse meie teenindusbüroos ja pidurite osas tehnoülevaatuspunktis.
Tehnonõuded: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062011008?leiaKehtiv

ducatu kirjutas:

PhunkT kirjutas:

Nii, nüüd võib projektipäevikut uuesti pidama hakata.

Väga äge ja ootan juba suure huviga.
P.S. Müristajatele tuleks ka vist teada anda, et tuleks hakata mõtlema VDBS uue kategooria peale.

Kuidas sul endal projektiga kulgeb? Oled hakanud juba lammutama?

PhunkT kirjutas:

Kuidas sul endal projektiga kulgeb? Oled hakanud juba lammutama?

Hetkel põristan veel ringi, kogun mõtteid ja nagu mitmed teisedki, tõmban sae käima alles siis kui ilmad päris kehvad ning sõita väga enam ei kannata.
Hoiame ühendust.

Ma olen nüüd kaks päeva LT-ga ringi põristanud ja ma pean tunnistama, et see ratas meeldib mulle originaalina ikka nii väga, et vedaval poolel tulevad üsna minimaalsed muudatused.

Rehvid ilmselt ongi suurim muutus, mis tuleb, muidu teen ta lihtsalt väga väga korda.

ABSi viskan minema (12 KG lisaraskust niigi raskel asjal).

Kallutava korvi mõte natuke kipitab. Kas kellelgi on kogemust sellise asjaga?

Kui liiga laiaks ei lähe kogu kaadervärk, siis tegelikult oleks selline lahendus kõige praktilisem (http://advrider.com/index.php?threads/h ... ar.836987/).

Jääb soolo tunne kurvides (vist), väga lihtne eemaldada, lean-out/wheel lead/toe-in parameetrid pole ka väga olulised (mingi reguleeritavus peab muidugi jääma).

Dnepri korv on ise küllalt lai, see tundub mulle esmapilgul kõige suurem takistus. Ratas on 96 cm. Dnepri korv koos raamiga? Laius kipub käest ära minema. Korvivann keskelt pooleks ja kitsamaks keevitada?

Vähemasti jääb korvi ja ratta vahele piisavalt ruumi, et õlitaset kontrollida

Ideid? Kes kuidas kinnitused lahendaks (pöörava osa just)?

PhunkT kirjutas:

Rehvid ilmselt ongi suurim muutus, mis tuleb,

Kallutava korvi mõte natuke kipitab. Kas kellelgi on kogemust sellise asjaga?

Kuidas rehvide muudatust plaanid? Ise olen üsna õnnelik, et otsustasin seda teed minna, et algul proovin tavalises setingus ja siis hakkan muutma. Täna saan küll seda öelda, et ilmselt esirattal ei hakka tsikli rehvi muutma. Esirattal on mul rehvikulu vahe võrreldes soologa nii väike, et mina ei näe põhjust midagi ümber teha. Esirehvile kuluv raha on piisavalt väike vs investeeringud süsteemi ringi tegemiseks, seega esialgu on mul tavaline esiots ja ilmselt jääb ka pikemaks ajaks. Iseasi on küsimus nn kiire tüüpi esiotse mõjus juhitavusele. Aga enne kui mõnda kiigega esiotsa ise proovind ei ole ja leidnud, et see on suuri kulutusi väärt, ma seda ei tee. Tavaline kahvel on seni väga hea olnud. Kasutan vaid veidi jämedamat õli kui tavaliselt.
Tagarattale sai leitud 17" auto rehv, mis otse tsikli veljele läks ja see mure langes ka ära.

Kallutava korviga on ka nii, et päris kindlalt saan väita siis, kui taas ise proovinud olen, aga seni julgen üsna kahelda selle süsteemi mõttekuses. Soolo on soolo ja korv on teine maailm. Mina ei üritaks korvi ratta juures soolot taga nutta, sest kallutav korv ei too sulle soolot tagasi:) Näe nt parem vaeva korvi laiendamisega ja reisuline on sulle tänulik:)

Kk

kalle, rehvide vahetuse all mõtlesin pigem seda, et siledamapoolsed touring rehvid vahetaksin millegi vastu, millega kruusa peal ka käia. Pigem välimuse kui praktilisuse pärast isegi. Leading linkse ja autorehve väldin igal juhul esimeses staadiumis ja ilmselt nendeni ei jõuagi. Muus osas jätan kõik originaali, sest see asi on lihtsalt nii ilusti disainitud.

Aga kallutava korvi mõttega veel pisut mängin. Vähemalt seni, kuni aru saan, kui laiaks selline asi läheb ja kui palju maa ja ratta vahele ruumi jääb.

Kallutav korv ahvatleb eelkõige sellepärast, et teoorias on temaga kurvis turvalisem sõita, rehv kulub vähem ja korvi seadistamine ehk on veidi lihtsam.

Aga ohverduseks on pagasi- ja sõitjateruum ning kliirens. Või siis tuleb sellest 2m laiume elukas, mis kuskile ära ei mahu.

Kui keegi oskaks öelda Dnepri korvi mõõte mulle, siis saaks paberi peal simuleerida - korvivanni kõrgust ja laiust, ning laiust korviratta välimisest äärest korvivanni vasaku küljeni oleks vaja teada. Korvile hetkel ligi ise ei pääse.

PhunkT kirjutas:

kalle, rehvide vahetuse all mõtlesin pigem seda, et siledamapoolsed touring rehvid vahetaksin millegi vastu, millega kruusa peal ka käia. Pigem välimuse kui praktilisuse pärast isegi. Leading linkse ja autorehve väldin igal juhul esimeses staadiumis ja ilmselt nendeni ei jõuagi. Muus osas jätan kõik originaali, sest see asi on lihtsalt nii ilusti disainitud.

Aga kallutava korvi mõttega veel pisut mängin. Vähemalt seni, kuni aru saan, kui laiaks selline asi läheb ja kui palju maa ja ratta vahele ruumi jääb.

Kallutav korv ahvatleb eelkõige sellepärast, et teoorias on temaga kurvis turvalisem sõita, rehv kulub vähem ja korvi seadistamine ehk on veidi lihtsam.

Aga ohverduseks on pagasi- ja sõitjateruum ning kliirens. Või siis tuleb sellest 2m laiume elukas, mis kuskile ära ei mahu.

Kui keegi oskaks öelda Dnepri korvi mõõte mulle, siis saaks paberi peal simuleerida - korvivanni kõrgust ja laiust, ning laiust korviratta välimisest äärest korvivanni vasaku küljeni oleks vaja teada. Korvile hetkel ligi ise ei pääse.

Tere
kruusapeal sõitmisek "igatee" rehvi vaja ei ole. julgen seda omast kogemusest väita. kruusasobilikuma rehvi poole peab vaatama siis kui tahad kiiresti kruusal sõita. aga siis pead arvestama et vedrustus jääb lahjaks ja lendavad kivid räimestavad su ilusa ratta ära. ja seda igal juhul, tee või tina. tänapävased sporttouring rehvid on üllatavalt head ka kruusal. ise soovitaksin Britsu T30 Evo (GT) rehvi mis kruusal ja freesitud asfaltil toimib väga väga hästi.
Aga kui kasutaks vana Jawa korvi? viimasel ajal mitu pakkumist silma jäänud. vist FB "Tsiklirahvas". Allveelaeva korviga võiks isegi kallutavat mõelda, emmi kirstuga tundub kuidagi vale.
igal juhul jõudu.

Vana Jawa korv vist juba suht defitsiit, aga võibolla mulle tundub see nii. Kui korvi mõttega mängida ja kui bemmi enda disaini vaadata, siis ma mõtleks uuema Iž-i korvi peale ka. Selle disain vastab minu arust rohkem bemmi omale ja sellel peaks esiosa avatav olema, seega kasutusvõimalused suuremad. Mingi netist leitud pilt kõnealuse korviga tsiklist:

pühak kirjutas:

Vana Jawa korv vist juba suht defitsiit, aga võibolla mulle tundub see nii. Kui korvi mõttega mängida ja kui bemmi enda disaini vaadata, siis ma mõtleks uuema Iž-i korvi peale ka. Selle disain vastab minu arust rohkem bemmi omale ja sellel peaks esiosa avatav olema, seega kasutusvõimalused suuremad. Mingi netist leitud pilt kõnealuse korviga tsiklist:

käis ka minul see korv peast läbi. sellist pakuti kindlalt Tsiklirahvas.

See roheline on natuke vanem versioon. Disaini poolest tundub, et isegi ilusam, aga vann seestpoolt on nii istme eest kui tagant tüki maad madalam. Uuemal on näiteks istmetagune osa pea sama kõrge, kui seljatugi ja esiosa tundub ka omajagu kõrgem olema. Minu mäletamist mööda ei pääse vanema tagaosasse ka muidu ligi, kui seljatoe kallutamise või eemaldamise teel, tuvastasin vahepeal, et uuemal on tagaosa samuti kaanega.

See uus on tõesti stiilipuhtam antud kontekstis. Nüüd tuleb hästi rumal küsimus - mis materjalist izhi korvivannid on? Ega need uuemad mingid klaaskiust kausid ei olnud?

Ja ega kellelgi ei vedele?

See vana vääriks rohkem originaalina kasutust, ma pakun .

Vanem, selline nagu KIBU pildil, oli kindlasti plekist, mu onu ostis kunagi just sellise korviga varustatud Jupiter 3-e uuena ja seda sai siis igast otsast uuritud. Uuemat ei tea, aga kahtlustan klaasplasti. Kuid Jawa korvi vann ka ju klaasplastist ja pole häda miskit. Klaasplasti puhul tuleb hoolikalt uurida selle seisukorda, kui värv mullitab, nagu roostes pleki puhul, siis on riidekihid omavahel lahti ja vesi vahel ehk vann kõlbab heal juhul vaid vormi võtmiseks. Avariisse sattunud vanni puhul on selline asi vägagi tõenäoline. Aga kui pind alt ja pealt ilus, siis plast ju igavene.

PhunkT kirjutas:

rehvide vahetuse all mõtlesin pigem seda, et siledamapoolsed touring rehvid vahetaksin millegi vastu, millega kruusa peal ka käia. Pigem välimuse kui praktilisuse pärast isegi. Leading linkse ja autorehve väldin igal juhul esimeses staadiumis ja ilmselt nendeni ei jõuagi. Muus osas jätan kõik originaali, sest see asi on lihtsalt nii ilusti disainitud.

Kallutav korv ahvatleb eelkõige sellepärast, et teoorias on temaga kurvis turvalisem sõita, rehv kulub vähem ja korvi seadistamine ehk on veidi lihtsam.
.

No kui välimus, siis ok, aga muus osas sul tõesti kruusal küll mingeid erilisi rehve vaja pole. Mina soovitan veelkord..tee kõik valmis ja rehvidega tegele pärast, kui kokkujooksud jm paigas. Aga omast kogemusest võin öelda, et igati mõnus on kruusal lasta ja need rehvid, mis seal hetkel all on igati ok. Peale seda kui kolme ratta tõttu pole püsti püsimine enam küss, kipub kiirus pigem liiast minema. Ja kivitäkked pole ka väga teema. Ma oma avataril oleva rattaga olen kruusa sõitnud aastate jooksul päris palju nii kursuste käigus kui muidu ja ei suuda küll kruusatäppe leida. Tolm on küll meeletu katete all igal sügisel. Kiirused siis vastavalt oludele, aga 90-100 võib küll üsna muretult lasta.
Kallutav korv sul väga turvalisust ja rehvikulu ei edenda. Kõige suurem küss on tegelt korviratta asukoht vs tagaratas ja korralik kokkujooks. Nendest tulevd igasugu teemad, aga jt jawa korviga saab sul korvi tõis paremas kurvis olema teema. Raskem korv on ses osas väga abiks. Mina nt panin isandpaugu märkuse kõrvataha ja vähendasin korvi rehvi laiust 140lt (autorehv) 110 peale (rollurehv) ja oli abiks küll. Väiksem drag0 taas veidi ihtsam parempööre.

Kk

Selle küna on plekist ja venevärgile kohaselt üsna ligadi-logadi lukkude/liigenditega. Aga metalliga sellevõrra jälle lihtsam, et nt uue põhja keevitamine pole mingi küsimus.

G

Vahepeal on mõtted edasi arenenud ja küpsenud, aga veel ei ole relakat käima pannud. Kolin ilmselt kogu projekti ja kola järgmisel nädalavahetusel Hiiumaalt Eestisse ja sean uut garaaži sisse veel nädala, siis hakkab kolistamine pihta.

Kuhu olen jõudnud:

1. Jään siiski oma olemasoleva Dnepri korvi juurde mitmel põhjusel - A. See on mul olemas B. See on raske C. Nostalgia ja sentimentaalsus .
2. Leaneri mõte jääb ära. See ratas on nii pagana lai juba niisama, et kuidagi ei mängi välja. Ja läheb ka esialgsest mõttest liiga kaugele - mõte oli teha palju mahutav perematkakas.
3. Peet pakkus hea lisa - korvisoojendus istmesoojenduse kujul - see läheb ilmselt käiku. Kes teab, ehk teen isegi sadula soojendusega
4. Korvipidurid tulevad hüdraulilise sadulaga, mitte mehhaanilisega, nagu vahepeal planeerisin.

Esimesed kaks lahendust, millega tahaksin hakata tegelema oleksid:

1. Ratas ja pidur korvile
2. Korvikinnitus

Siit ka küsimused:

Millistel ratastel on kasutusel vähemalt 4 kodaraga 18" valuveljega esimesed rattad, millel 20mm võll?

Kas kellelgi on sellist ratast pakkuda?

Mul tekkiski jube enne küsimus, et kuidas sul plaanis korvi pidur teha ja olin üsna veendunud, et mehhaaniline ei tule. Küsimus ongi süsteemi ehituses.
Kui minu korv veel Soome omaniku käes sõitis, siis oli see ehitatud nii, et võimalikult kiirelt saaks ratta taas sooloks teha. Sellest tulenevalt oli ka kaks eradi piduri süteemi ja ka kaks pedaali. Pedaalid olid siis kõrvuti rihitud nii, et korvi külge pannes käis kahe pedaali üle ühine suur plaat ja jalaga hakati kahte korraga vajutama. Ise pole proovinud, aga olen sealmaal sellist süsteemi tihti kohanud.
Kuna enda rattal korvi pole plaanis ära võtta, siis kadus korvilt ka eraldi süsteem ja liitsin vedaja tagapiduri ja korvi piduri (minu korvisl miski väikse auto, ilmselt fiat 600 süsteem on seal) kokku. Peasilndiks kasutasin 1500 Goldwingi tagapiduri peasilndrit, millel dual süsteemi tõttu on kaks väljundit. Ostsin ebayst selle nö pimesi, sest mul polnud aimu, kas mu idee tööle ka hakkab. Aga selgus, et hakkas kenasti, kuigi üks mure on ka. Kuna ma tegemise hetkel ei teadnud, kumb väljund toidab originaalis esi ja kumb tagaratst, siis ühendasin kuidas parasjagu voolikutega mugev oli. Kõik töötab, aga tegelt pean prooviks otsad ringi tõstma, sest vedaja pidur on veist nõrk vs korvi pidur. Olen sellega üsna pikalt nüüd sõitnud, aga tegelt tahab sekkumist ja hiljem selgub, kas jätkan selle süsteemiga, või teen midagi ringi. Ses osas olekski kuulanud, mis sul plaanis. Minu puhul võib olla probleem ka korviratta piduri suurema mahuga töösilinder vs vedaja tagapidur, millest ka probleemi põhjus.

18" esirattaga on nii, et sinu nõudmistele lähedale läheb kasvõi mu enda ST1100 ratas, mis ka korvil kasutuses. On 18" ja 20mm võll on ka, aga kolme kodaraga. Ega neid nõutud tolliga velgi liiga palju polegi. TDMi velg on ka 18, aga ka kolme kodaraga ja võlli hetkel ei mäleta.

Kk

TDM-i võll on peenem kui 20mm,peast ei mäleta,aga äkki oli 17mm.

kalle kirjutas:

Peasilndiks kasutasin 1500 Goldwingi tagapiduri peasilndrit, millel dual süsteemi tõttu on kaks väljundit. Ostsin ebayst selle nö pimesi, sest mul polnud aimu, kas mu idee tööle ka hakkab. Aga selgus, et hakkas kenasti, kuigi üks mure on ka. Kuna ma tegemise hetkel ei teadnud, kumb väljund toidab originaalis esi ja kumb tagaratst, siis ühendasin kuidas parasjagu voolikutega mugev oli. Kõik töötab, aga tegelt pean prooviks otsad ringi tõstma, sest vedaja pidur on veist nõrk vs korvi pidur.

18" esirattaga on nii, et sinu nõudmistele lähedale läheb kasvõi mu enda ST1100 ratas, mis ka korvil kasutuses. On 18" ja 20mm võll on ka, aga kolme kodaraga. Ega neid nõutud tolliga velgi liiga palju polegi. TDMi velg on ka 18, aga ka kolme kodaraga ja võlli hetkel ei mäleta.

Kk

Pean tunnistama, et kahe välundiga peasilindir kasutamine on siiani kõige arukam lahendus, mida olen kuulnud, nii, et kaalun seda varianti kindlasti.

Oli ka mõte proovida kahe eraldi süsteemiga varianti, et saaks vajadusel sooloks teha ja vajadusel ka korvi eraldi pidurdada (keegi kuskil foorumis kirjutas, et jube hea on niimoodi parempööret teha . Aga ma arvan, et pigem kasutan kahe väljundiga silindrit.

Kuidas korvipidur muidu kogemuse põhjal rehuleeritud peaks olema? St kuna ratas ise pidurdab nö kahe piduriga, siis kas korvi pidurdamisvõimekus peaks olema pigem natukene suurem, kui ratta tagapidur üksinda?

Projekt kolis täna garaaži. Ehk siis sai K100 soologa viimane sõit tehtud.

Nüüd tuleb töökoda sisse seada ja tõsisem ehitus algab ca kuu pärast.

Aga siit mõned pildid, mis said nädalavahetusel tehtud. Panin esimest korda korvi ja ratta kõrvuti, et oleks mille peale joonistada ja millest öösel mõelda, kui uni ära läheb .

Risustan teemat veidi.

Tekkis küsimus selle bmw ratta kohta. Kas just sedasama mudelit ei nimetatud "lendavaks telliskiviks"? Kuskilt on see meelde jäänud.

Aga muidu igati äge projekt. Kivi kotti ja kotiga pähe!

Kas just sedasama mudelit ei nimetatud "lendavaks telliskiviks"?

Vaata pildilt millise kujuga selle tsikli mootor on - sealt saad ka vastuse.
Hüüdnimi "Flying brick" kehtib ka teiste vanemate K-seeria mudelite kohta...