Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

See on kommuuni see osa, kus saab motovaba juttu ajada.

Moderaator: Moded

Kasutaja avatar

Teema algataja
pühak
Postitusi: 1809
Liitunud: 08 Okt 2012, 10:26
Tsikkel: Kawasaki VN1500
Asukoht: Lääne-Virumaa
Tänanud: 216 korda
Tänatud: 88 korda

Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas pühak »

Mul üks tuttav rääkis kunagi, kuidas ta millalgi vene ajal Jawaga koerast üle sõitis. Kurtis ise, et ta ei õppinudki tsiklisõitu korralikult ära ja siis ka, kui koer ette jooksis, ei osanud muud teha, kui sadulast püsti tõusta. Koer jäi alla ja sai otsa, tõenäoliselt aga just tagumiku üleskergitamine tegi võimalikuks selle, et ise ei kukkunudki.



"Kui miski väärib kasutamist,
siis väärib see ka väärkasutamist!"

koi
Postitusi: 1768
Liitunud: 17 Mai 2004, 00:01
Tsikkel: GL 1800
Asukoht: Saue
Tänanud: 62 korda
Tänatud: 37 korda

Õnned mootorratastega ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas koi »

Ma olen lambast üle sõitnud... Ka sügaval, sügaval nõuka ajal. Õnneks lammas oli sedavõrd lammas, et ei osanud asjast midagi arvata. IZ Planetaga panin küll käna. Kõige suurem hirm oli mul ikkagi lamba pärast, sest isa oleks kere korralikult kuumaks kütnud, kui elukas oleks pikali jäänud. Kajakas on ka esirattast püüdnud läbi lennata. Sulgi oli õhus mitme hane jagu... Vist oli teel padjavabrikusse...

Nii loll pole keegi, et teisi õpetada ei oskaks.
Kasutaja avatar

Black
Postitusi: 1135
Liitunud: 06 Juun 2004, 18:15
Tsikkel: Dnepr MT10 / GSX-R1000
Asukoht: Tallinn
Tänatud: 68 korda

Re: Õnnetused mootorratastega 2018

Lugemata postitus Postitas Black »

Mõtlesin just enne seda kährikulugu lugedes, et huvitav, kas jääks sirgel püsti, kui mitte midagi teha ei üritaks. Tuimalt otse üle.


koi
Postitusi: 1768
Liitunud: 17 Mai 2004, 00:01
Tsikkel: GL 1800
Asukoht: Saue
Tänanud: 62 korda
Tänatud: 37 korda

Re: Õnnetused mootorratastega 2018

Lugemata postitus Postitas koi »

See küsimus jääb ilma õigest vastusest. Kährik paras pässakas. Kui korralikult õnne on, mine tea...

Nii loll pole keegi, et teisi õpetada ei oskaks.
Kasutaja avatar

Madox
Postitusi: 145
Liitunud: 23 Juun 2004, 15:24
Tsikkel: S1000RR
Asukoht: On the Road
Tänatud: 3 korda

Re: Õnnetused mootorratastega 2018

Lugemata postitus Postitas Madox »

Sõitsin siin paar suve tagasi RC8´ga kitse pooleks. Oli 28. juuli, ilus õhtune aeg. Tegin pikas paremale kurvis möödasõitu, kiirus oli nii 150-160km/h kuskil ja oma ritta reastumisel keerasin veel peale...ja siis ta tuli vasakult heina seest. Kuna ma apsull reageerida ei jõudnud, oli laks täpselt kümnesse ning RC8 nii kerge tsikkel ka ja takistus oli suur, siis lõi mu alakeha paugust ratta pealt maha vasakule küljele aga kätega hoidsin kramplikult lenksust kinni. Mäletan kuidas Akra lõugas nii kõvasti kui sai, sest lenksu küljes rippudes keerasin rulli veel lõppu...aga tsikkel triivis õnneks vasakule poole koos minuga (paremal oli teepiire ja kedagi vastu ei tulnud). Lenksust lahti laskmise hetk oli ka nii kiire, et tsikkel läks oma teed ja mina talle järgi nagu põhukott...ühe küljega sain ka asfaltit tunda ja edasi mingi 2 meetrise languse kraavi, mis läks sujuvalt üle kellegi haljasalaks. Adre pauk oli nii kõva, et seisin laksust püsti ja hakkasin tsikli juppe kokku korjama...prillid lendasid ka kiivrist minema. Õnneks leidsin need mingi 5 m kaugusel endast ja tsikkel oli minust veel 20 meetrit eemal suure heina sees. Pauk oli nii õnnelik, et päädis käe ja jalalaba kerge põrutusega. Kiirabil ma ennast muidugi ära viia ei lubanud ja kits va sunnik kusjuures, et lõhkunud ratast sittagi. See koht kus ma teda tabasin oli ligidal ainult esiporika jupid, perse tagumiste jalgadega vasakul pool teed, magu koos sisikonnaga telgjoonel ja pea koos esimeste jalgadega paremal kraavis. Ühe amorditoru ümbes oli ka ennast mingi liha keeranud. Tsikli lõhkus ära õhulend tee pealt kraavi, kus ta mingi paarkend meetrit ei puudutanud maad ja siis otse haljasalale, kust rebis suure murukamara ka endaga kaasa ja lendas oma jagu maad nagu YOUTUUBi videos ilmselt. :) Ehk kui ratas oleks raskem olnud või kiirus veel suurem, oleks äkki püsti jäänud ja mind päästis ka see, et ma mitte millegi kõvaga kokku ei puutunud. Isegi sellest valgest helkurpostist olin ma miski meetri kauguselt tsikliga mööda tuhisenud. Praegu on ka täpselt see aeg, kus noorloomad on maailma avastamas, oleks eile peaaegu samamoodi ühele sisse kütnud, mis tuletas mulle meelde, et hoogu tuleks veidi maha võtta õhtustel tundidel.

Kasutaja avatar

Jesper
Postitusi: 2188
Liitunud: 12 Mär 2015, 07:03
Tänanud: 243 korda
Tänatud: 550 korda

Re: Õnnetused mootorratastega 2018

Lugemata postitus Postitas Jesper »

Mul on kõige "põnevam" kogemus autobahnilt, töristan tühjal teel rahulikult 140-150 ja tee ääres oli põdramärk. Mõtlesin siis veel omasoodu, et wow sellist asja polegi varem näinud, kas neil ei pidanud aedu kiirtee ääres olema ja et kas Saksamaal üldse põtru on jne, kuni paar versta eemal poiss astus rahulikult üle selle tee servas oleva plekist piirde, sarved loojuva päikese kiirtes helkimas. Siis läks ümber reastumisega kiireks :) Õnneks sattus valgus hästi ja tsikli seljast on vaatenurk ikka natuke parem kui autost, muidu on need tegelased puude taustal ikka jummalast nähtamatud, tunnelnägemine veel lisaks.

Pärast seda olen tähele pannud, et üllatus-üllatus, ka Eestis pole need märgid niisama pandud, vaid ikka keegi on uurinud et kustkaudu sarvilised kosjas käia armastavad.

Kasutaja avatar

Madlobster
Toetajaliige
Postitusi: 3121
Liitunud: 30 Aug 2016, 12:52
Tsikkel: Honda VFR800, 2008
Tänanud: 484 korda
Tänatud: 579 korda

Õnned mootorratastega ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas Madlobster »

Madox kirjutas:

Sõitsin siin...

See vist juba kvalifitseerub rohkem teemasse õnned kui õnnetused.
:bsmile:

Tsiteerides "klassikuid". "Mitte keegi ei saa mul keelata LS-i tõlgendada nii, nagu mina seda soovin."
Kasutaja avatar

Vint
Toetajaliige
Postitusi: 1935
Liitunud: 06 Apr 2008, 09:30
Asukoht: Soome- Riihimäki
Tänanud: 136 korda
Tänatud: 178 korda
Kontakt:

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas Vint »

Hullem kogemus oli kunagi noorena, planeeta viiega, põristades külavaheteed, talvine aeg ja libe teadagi. Kiirust nii 50-60.
Ühtäki olin teed ületav kitsekarja keskel. Teha polnud midagi ja ega poleks jõudnudki, imekombel nad minus mööda kalpsasid ja pärast seda oli ikka mitu minutit värin sees.

Kasutaja avatar

Piipz
Soe ja sõbralik
Postitusi: 8764
Liitunud: 05 Sept 2004, 23:28
Tsikkel: V-Strom 1050DE
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 126 korda
Tänatud: 324 korda
Kontakt:

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas Piipz »

Sai kunagi Primoga biker.ee suvepäevadel käidud ja tagasitulles Raplas kõht silmini täis söödud. Viga, mida ma enam kunagi sõites ei tee, sest mul ajab täis kõht une peale.

Ja siis sõitsin haigutades mööda Viljandi maanteed, kusagil 110ga, kui järsku näen, et üks Toyota Tercel seisab mul ees ja ootab vasakpööret. Rahmasin lenksust, käis hirmus pauk, peaaegu oleksin veel kraavi sõitnud. Jäin siiski koos tsikliga püsti seisma. Vaatan üle õla, Toyota ikka seisab keset teed, umbes 100m tagapool. Ei jaganud ära kohe, et mis pauk see käis siis. Tulin tsikli pealt maha ja ennäe, vasakut küljekohvrit enam pole. Kõndisin Toyota juurde, sees istus õnnetu ja ehmunud naisterahvas, kes sattus mu tuttav veel olema vanast ajast, st. polnud teda 15a näinud. Toyotal oli tagaluuk ja tagaaken puruks ning veel tagumine küljeplekk korralikult kõver.

Minu kahju oli ainult puruks kohver, asjad leidsime põõsast üles, need olevat uhke kaarega metsa lennanud, rääkis tagasõitja.

See päev oli igatahes jumal olemas.

  • Kontakt: ES või piipz (ät) biker.ee / tel 58413942
Kasutaja avatar

Piipz
Soe ja sõbralik
Postitusi: 8764
Liitunud: 05 Sept 2004, 23:28
Tsikkel: V-Strom 1050DE
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 126 korda
Tänatud: 324 korda
Kontakt:

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas Piipz »

Vana klassivennaga sain aga mõned aastad tagasi tema garaaži juures kokku, näitas mulle oma verist tsiklit, oli samal päeval suurel kiirusel kitse pea otsast sõitnud nii, et tsikkel püsti jäi. Natuke ainult esiplastik mõrane

  • Kontakt: ES või piipz (ät) biker.ee / tel 58413942
Kasutaja avatar

isakene
Postitusi: 1271
Liitunud: 08 Veebr 2005, 12:08
Tsikkel: XTZ 750,KTM 250 EXC,Beta 430RR
Tänanud: 8 korda
Tänatud: 42 korda

Re: Õnnetused mootorratastega 2018

Lugemata postitus Postitas isakene »

Black kirjutas:

Mõtlesin just enne seda kährikulugu lugedes, et huvitav, kas jääks sirgel püsti, kui mitte midagi teha ei üritaks. Tuimalt otse üle.

koi kirjutas:

See küsimus jääb ilma õigest vastusest. Kährik paras pässakas. Kui korralikult õnne on, mine tea...

Mäletasin ähmaselt et kunagi on sel teemal juttu olnud... oligi, 13 aastat tagasi olen sellise jutu kirja pannud. Kährik seega päris valusal, aga siiski õnnelikul kombel ära proovitud. :D

Endal kogemusi loomadega mitmeid, siiamaani (ptüi3x) kõigist enamvähem õnnelikult välja tulnud... ehk annab Suur Vaim ka edaspidi õnne...

...esimene ja halenaljakaim kogemus oli poisikesena punnvõrri seljas naabritädi kuurinurga tagant ootamatult väljakoperdanud ilmselgelt ülekaalulise oinaga. :D Kiirus küll eriti suur ei olnud, aga tunne oli selline, nagu oleks vastu heinakuhja põrutanud -lendasin üle lenksu ja oina ning maandusin kõhuli kruusateele. Villakandja vaatas mind pahase pilguga, rääkis solvunult paar karmi sõna lambakeelset juttu ja kadus nähtavalt vigastamatuna omi oinaasju ajama, mina aga korralikult marraskil ja narmendavate riiete eest kodus suurem pragamine soolas...

...teine juhus oli vihmasel sügisööl kusagil külavaheteel M-72-ga, kui metskits järsku eest kogu vaatevälja kinni kattis, tagajalg kolksatas veel hüvastijätuks vastu esiporilauda... järgmistel päevadel poleks mind ettevaatlikkuse puudumises küll keegi süüdistada saanud... :lol:

...kolmas kord augustikuus öisel ajal Jawa 638-ga marsruudil Tartu-Rakvere. Kell näitas varajast hommikutundi, püsis niiske udu ja neetult külm oli sõita, niisiis sai tsiklist välja pigistatud niipalju kui tuli, kiirus sinna 130-ne kanti... kui teele pudenenud viljakuhilalt tõusis lendu tuviparv ning üks nendest tabas mind täpselt kiivrisse. Tunne oli selline, nagu keegi oleks suure munakiviga täiest jõust virutanud, silmist surus sädemeid, nii et pime augustiöö muutus paugupealt heledaks päevaks... :D Hetkeks tekkis tunne, et pilt tahab eest ära minna, mingi mõttesähvatus otsis tee äärest pehmemat maandumiskohta... aga õnneks lõppes vahejuhtum siiski kukkumiseta ja hilisemate tagajärgedeta...

...paar aastat hiljem sellesama Jawa seljas kusagil Järvamaa värskelt hööveldatud kruusateel. Igavesti pikk kurv oli tulemas, kolmas käik läks rauda ja käsi keeras gaasi kurvi sisenemisel, kui kährik kraavist otse esiratta alla hüppas. Esimene matakas oli selle kohaga, kus jalad ja kere korraga nime kaotavad, vastu paaki... :x ...aga "mõnutunnet" nautida ei olnud aega, sest kurvi välimine serv ligines ähvardava kiirusega... sai siis hambad ristis gaasi keeratud ja tsiklit kallutatud... tagantjärele võib öelda, et nii pikka, ilusat ja täpset slaidi ei ole elu sees enam korrata õnnestunud, kus kümmekond meetrit järjest kruusatee ja kraavi vahelisest kitsukesest servast mättaid koorida...

...viimane kord aasta tagasi, kus isegi ei näinud, misasi täpselt tsikli alla tormas, ainult tunda oli, et tagaratas sõitis üle üsna suure asja... nuh, endurovedrustus leevendas selle pea olematuks... aga jänkuke oli jooksnud tsiklile külje pealt sisse otse käiguvahetushoova otsa, terve tee oli naha-ja lihatükke täis, nagu oleks jänku jalaväemiini otsa astunud... Hoova sirutamiseks tuli see pealt maha kiskuda ja tükk aega vaeva näha, löök oli selle rõngasse keeranud...

Kasutaja avatar

argoa
Postitusi: 331
Liitunud: 05 Apr 2007, 01:31
Tsikkel: V-Strom
Asukoht: Tartumaa
Tänanud: 21 korda
Tänatud: 1 kord

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas argoa »

Oli aeg, kus JAWA oli iga nolgi unistus, aga kõigile ei jagunud. Oodata ju ka ei kannatanud ja nii sai Planeta 5 esimeseks legaalseks maanteemürsuks soetatud. Eks ta selline pisut matsakas ja maadligi oli, aga teel püsis sunnik hästi. Ühel lühikesel ja soojal suveööl sai liigutud Suislepa lennuväljaga paralleelselt, peaaegu legaalsel kiirusel, kui keset teed jõudis tulevihku maas peesitav kakuline. Eks ta ehmus ja alustas koheselt ka õhkutõusu, aga seekord päästis pigem suurem kiirus, et kakk ei jõudnud piisavalt kõrgele tõusta ja läbis kiirelt esiporilaua ja tule vahelise tühimiku. Hästi läks. Tuli valgustas küll porilauale lagipähe, aga ega need suveööd nüüd nii pimedad ka ei ole, et ilma lisavalguseta hakkama ei saaks. Oleks see kakuke jõudnud tõusta pea kõrgusele, või isegi vastu ülakeha lajatanud... ei taha mõelda. Õigemini kas olekski väga mõtlejat enam... Ei olnud ju tol' ajal sellist riietust kui täna.

Teine lugu juhtus jänesega. Varahommikusel kes-seda-mäletab-kust kojusõidul kalpsas maanteekraavist välja jänesevolask ja litsus liduda tulevihus täie valuga. No ja täpselt siis kui jõudsime kohakuti, tuli jänesel "mõte" teha oma klassikaline "haak", aga kahjuks valele poole. Sööstis mootorisse, see tähendab, et väike kõks ja jänkul pilt eest. Sõitsin tagasi, võtsin jänesel kõrvust ja uskuge või mitte, aga sellise süldina jänest kõrvust tõstes venib ta ikka korralikult :) poolteist meetrit kindlasti. Viskasin üle paagi ja viisin koju. Puisevõitu oli, ju siis päästsin ta vanadusesurmast...

Riga 12, Minsk 125, CŽ 250, Planeta 5, Yamaha XJ900F, Suzuki DL650 V-Strom
Kasutaja avatar

Üllar
Postitusi: 124
Liitunud: 21 Dets 2005, 16:02
Tänanud: 1 kord
Tänatud: 4 korda

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas Üllar »

Jänkuga on nii,et 60 ga laseb 200m ees nii et kruus vastu klaasi lendab.Siis tuleb kiirus maha võtta ja lasta tal tulevihust väljuda .Nii oli igatahes 1972 a.paiku Kaiu-Kuningvere teel Jaw 350 ga.
Aga õhtusel ajal on kasulik metsade vahel 60...70 sõita.
Varadero ette pole peale kassi kedagi tulnud,eks hääl kõvem.

Kasutaja avatar

Snowhite
Mode
Postitusi: 882
Liitunud: 10 Apr 2009, 15:13
Tsikkel: 1260MS-e, 500EXC
Asukoht: Tallinn, Harku
Tänanud: 20 korda
Tänatud: 34 korda
Kontakt:

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas Snowhite »

Piipz kirjutas:

Vana klassivennaga sain aga mõned aastad tagasi tema garaaži juures kokku, näitas mulle oma verist tsiklit, oli samal päeval suurel kiirusel kitse pea otsast sõitnud nii, et tsikkel püsti jäi. Natuke ainult esiplastik mõrane

Päris huvitav. Kas võib olla tegemist sama inimesega - vb lihtsalt tõesti juhtub seda mitmetel.
Aga jutt selline - aastaid tagasi sai käidud plastikutega kallutamas. Seda siis sai tehtud ka Lääne-Virumaa kurvides ja Lahemaa rahvuspargi aladel, kus teadagi küttimist eriti ei toimu ja kõvasti loomi liikvel (oma pere kaotanud 2 autot seal põdra nahka).
Igaljuhul tegemist oli õhtuse kellaajaga - kusagil 1900 paiku või veidi hiljem ja kurviliste teede peale kallamine käis. Mina läksin ees ja siis mõned jõnksud tagapool tulid teised järele.
Silmanurgast nägin mingit kogu - lasin lurtsi gaasirutska rippu ja mõtlesin, et :" Krt, see vist oli mingi suur loom, vaatab, kas teised tulevad järele."
Selle juurde võiks kohe ütelda, et nii ei ole ilus mõelda. Sest teised ei tulnud enam edasi. Liuglesin veidi vabakäiguga seal tee peal ja keerasin otsa ringi.
Esimene ratas mida nägin oli reas olnud kolmas või neljas ja kohe käis peast läbi mõte, et keegi siis vahepealt kadunud.
Oligi ühed tagatuled põõsaservas paista. Mees ise püsti ja kakerdas sellisest madalast kraavist välja minu poole - Vastu päikest ma ei näinud algul aga kui keerasin ennast küljega päikse suhtes, siis oli pilt päris jube. Kogu ninaesine oli verine ja karvu täis ja vb ka mingeid soole tükke. Peast käis läbi kiiruga see mõte, et see mees küll homset ei näe (millegipärast ei pannud mõistus kõike kohe kokku õigesti) ja vist isegi esimene asi mis ma kõva häälega ütlesin, oli midagi kiirabi kohta. Aga siis läks juba lõõpimiseks ära. Kitseke vaeseke oli terava peeglikinnituse otsa leidnud oma lõpu - ees gondli küljes metall kronsadega peeglid olid kitse kaela läbi lõiganud ja siis kõik muu mööda meest ja ratast laiali määrinud.

Hiljem olen seal samas tee peal küljega kokku sõitnud kitsega ja autoga paralleelselt hoidnud kuni otuke lõpuks teeb vastu tiivakaart väikse koksu.
Raske on nende aru toimimist mõista - kui kardad, siis jookse eemale ometi.
(togi)

Pilt

Reisirataste ettevalmistus, vedrustuse seadistus ja ümberehitus, hooldus ja tehniline tugi/koolitus.
http://www.vugtec.com
Porganditele tehnilist abi ja hooldust saab ka!


Lauri-L
Postitusi: 101
Liitunud: 21 Sept 2017, 21:20
Tsikkel: Suzuki Intruder 1400
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 24 korda
Tänatud: 5 korda

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas Lauri-L »

Kunagi sain naabri nähvitsa käest pidevalt hammustada kui võrriga mööda kulgesin, peale seda kui Minski sain, käis ratta alt läbi ja edaspidi ei saanud keegi pureda :)

Peale selle on metskits nina eest läbi hüpanud, niiet esitule klaasi pihta pani tagumise jalaga, ise nägin ainult valget per#et silme eest möödumas :mrgreen:

Viimane meelde jääv kokkupuude oli toonekurega kes põllu pealt startis ja napilt eest läbi lipsas.

Kasutaja avatar

M.T.
Postitusi: 2425
Liitunud: 23 Aug 2011, 17:12
Tsikkel: -
Tänanud: 156 korda
Tänatud: 332 korda

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas M.T. »

Eilsel ringil sai ka mõned kohtumised ootamatute teeületajatega. Esimene oli väike ja viisakas ning mängis Vana-Vigala piiril ilusti teeäärsel rohuribal:
Pilt
Hiljem kui päike juba loojas, siis otsustas enne Hagerit jänes teed ületada, õnneks piisavalt vara. Aga peale Hagerit rebasega läks juba õnneks. Poleks naisega teloga lobisenud samal ajal, siis oleks raudselt rohkem peale väänanud ja siis poleks vist pääsend ei rebane, ega mina. Nüüd jõudis ilusti eest läbi ja 5-10m teelt ära, kui ma samas kohas olin.


Prets
Postitusi: 681
Liitunud: 13 Juun 2009, 02:40
Tsikkel: Husqvarna 701 "Endu"
Asukoht: Tartto
Tänanud: 13 korda
Tänatud: 67 korda

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas Prets »

Üks viimaseid sõite NZis mul oli ka videviku aeg, parajalt väsinud ja rutska põhjas, et enne tee sulgemist koju jõuda. Paremkurv, suht pime ja terav mägedes, tuleb järsku 18-rattaline rekka vastu (neile seal meeldivad eriti pikad, kahe järelkäruga rekkad) ja täpselt selle esiratta juures, meetrike minu poole on possum ka jooksmas, segaduses, korra minu ja siis jälle rekka poole. Sain napilt õnneks mööda, nii paarkend senti jäi jalarauast, aga kaldes kerge masinaga pihta pannes poleks püsti küll jäänud ja rekka poole kukkudes poleks must midagi alles jäänud. Adrekalaks hoidis pool ööd üleval pärast.

Sama sõit paarikümne kildi pärast jookseb siil ka veel nina eest läbi, a ta hulka väiksem ja pole nii hull.

(togi)

koi
Postitusi: 1768
Liitunud: 17 Mai 2004, 00:01
Tsikkel: GL 1800
Asukoht: Saue
Tänanud: 62 korda
Tänatud: 37 korda

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas koi »

Kas seal NZ is on siilidel pehmed okkad, et ohutuks pidasid...

Nii loll pole keegi, et teisi õpetada ei oskaks.

Prets
Postitusi: 681
Liitunud: 13 Juun 2009, 02:40
Tsikkel: Husqvarna 701 "Endu"
Asukoht: Tartto
Tänanud: 13 korda
Tänatud: 67 korda

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas Prets »

Parandan, ohutum vähemalt. Okas rehvis pole nii hull kui ülepeakaela otse kraavi. Või rekka alla.

(togi)

koi
Postitusi: 1768
Liitunud: 17 Mai 2004, 00:01
Tsikkel: GL 1800
Asukoht: Saue
Tänanud: 62 korda
Tänatud: 37 korda

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas koi »

A ma niisama mölisesin. Mõrnaja...

Nii loll pole keegi, et teisi õpetada ei oskaks.

kaiman
Postitusi: 970
Liitunud: 17 Mai 2010, 16:21
Tänanud: 48 korda
Tänatud: 17 korda

Re: Õnn mootorrattasadulas ehk kuidas ma ikka veel elus olen

Lugemata postitus Postitas kaiman »

pühak kirjutas:

Mul üks tuttav rääkis kunagi, kuidas ta millalgi vene ajal Jawaga koerast üle sõitis. Kurtis ise, et ta ei õppinudki tsiklisõitu korralikult ära ja siis ka, kui koer ette jooksis, ei osanud muud teha, kui sadulast püsti tõusta. Koer jäi alla ja sai otsa, tõenäoliselt aga just tagumiku üleskergitamine tegi võimalikuks selle, et ise ei kukkunudki.

Huvitav jh muidu oleks täitsa minu kogemus aga et /et ta ei õppinudki tsiklisõitu korr.../siis se polnud mina.aga lugu oli suht sarnane.ehmatas ära küll :D sõitsin linnast välja oma jaavaga et vajutan peale nüüd .siis nägin et koer seisab paremal teepeervel,hetkeks mõtlesin et nüüd ta kas jookseb jargi või läheb üle tee.jh ta mõtleski minna tagasi üle tee ja otse mulle ette.jõudsin veel mõelda et nüüd ma lendan siis tõstsin kh hoobilt perse ülesse..siis käis laks ära ma ikka lenksus vaatasin üleõla koer jai vedelema..siis tuli hirm peale et koer sai surma ja panin minema mitte koju vaid sõbra juurde ise mõeldes et kohe tuldakse mind otsima..aga jh muidu olen rästikut kruusapeal pooleks sõitnud ja võrriga kanu alla ajanud :mrgreen:
eks neid olukordi on veel mida praegu meenutan mis päästis halvimast. aga siin raske seda kirjalikult seletada :bsmile:

Vasta

Liitu vestlusega

Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige

Avan konto

Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.

Registreeru

Logi sisse

Mine “Vaba teema”