Garaazi kütmine ja soojustamine

See on kommuuni see osa, kus saab motovaba juttu ajada.

Moderaator: Moded


Virks
Postitusi: 65
Liitunud: 21 Apr 2018, 16:48
Tsikkel: Varadero
Tänanud: 1 kord
Tänatud: 9 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Virks »

mellpoiss kirjutas: 17 Jaan 2019, 23:33
Spoiler
hmm kirjutas: 17 Jaan 2019, 21:54

Põranda valu kulunorm on 20 kg/m²/10mm paksuse valu korral. ehk siis vaja on min 500kg segu (üks 25kg kott + 3L vett, mis on 1,3m2) + nii ehk naa lödistad +50kg pane juurde.
1000kg kuiva betooni on 111€.
Isetasanduv põrandasegu 9,5€ 20kg. seega 225€
Ehk siis valu hind jääb 111 max 225 vahele, ise otsustad millega teed. kuid õhemalt kui 100mm eriti ei soovita valada - võib aga no..
Lisaks vaja juurde veel mõned kümned meetrid armatuuri ja sidumistraati.

Siin küll miskit ei klapi.
25m2 100mm valamiseks kulub ikka 2,5 kanti betooni. 25 koti isetasanduvaga ei tee seal miskit ära.
Omal väiksem pind (ca 16m2) hiljuti tehtud, bigbag kildu, peaaegu teine bigbag liiva ja paarteist kotti tsementi oli kulu vast.

Arvutus oli 10mm paksuse valu kohta...



Kasutaja avatar

Maaks
Toetajaliige
Postitusi: 2488
Liitunud: 15 Mai 2008, 11:42
Tsikkel: Yamaha FZ8SA
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 181 korda
Tänatud: 340 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Maaks »

Urmas79 kirjutas: 17 Jaan 2019, 22:12
and kirjutas: 17 Jaan 2019, 22:00

Minu teada õhk-õhk pump alla 18 kraadi ruumis hoida ei suuda. Kui temp ruumis alla 18 kraadi, siis ei hakka töölegi enne kui ruum üles köetud...

Suudab ikka küll. Mul maamajas Daikini õhksoojuspump ja miinimumtemperatuur, mida hoida suudab on 10' C

Mul on Mitsu, aga tema mõistes 10°C ("I-save") tähendab seda, et ta puhub välja 10°C soojust ja ei taha mitte midagi teada ruumis tegelikult valitsevast temperatuurist (kui see on madalam 10-st). Mistõttu suurte külmadega olen pannud seadeks 16°C, et vältida torude jäätumist suvilas.

Garaažis: Pannonia 250TLF, Yamaha FZ8-SA

hmm
Postitusi: 424
Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
Tsikkel: K-58, M103, jawa 360
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 38 korda
Tänatud: 106 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas hmm »

Sorry jah, see kulunormi arvutus on õige, kuid edasine rahaline ja koguseline arvutus 25m2 vale. :wack:
Ehk siis tõesti 25kg kotist ei jagu 1,3m2 ja 100mm paksuse põranda valamiseks, vaid jagub 10mm paksuse valamiseks

Õigem on seega 170kg + 30L vett on 100mm paksuse ja 1m2 valujaoks segu vajadus.
10m2 valamiseks 2000kg segu, 20m2 peale 4000 kg ja 25 m2 4500kg segu.
Betooni kogust (rhk mitte maksumust) on võimalik vähendada nt killustiku lisamisega, kuid siis võiks pealmise 10mm kihi silendada...

Nüüd valamisel tulebki mängu EPS-i omavaheline tihedus... see kuramuse segus olev vedelam osa kipub jehhat tõmbama ja suurendab oluliselt segu hulka + hakkab ellimineerima EPSi mõtet. Seega EPS ja põranda valu vahele oleks vaja paigaldada kile, mis võib olla ka hüdroisoaltsiooniks.

5aastat 50+ vanuste ratastega (Iz jupiter3, Iz49, Iz Planeta Sport, Kovrovets K58, Jawa360) sõidud Balkanil ja selle lähistel https://www.facebook.com/groups/471167806998913

Riga7 (1972) 49cc -> Kovrovets K58 (1958) 124,7cc -> K58@100 173,7cc-> Minsk M103 (1963) 124,7cc -> Jawa 360 + velorex 560 (1972) 344cc -> Jawa 559 (1965) 248,9cc -> Kovrovets K-175 (1958) 173,7cc -> Triumph Bonneville T100 (2019) 900cc

mellpoiss
Postitusi: 186
Liitunud: 19 Okt 2012, 20:29
Asukoht: 5O4633O
Tänanud: 58 korda
Tänatud: 28 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas mellpoiss »

Virks kirjutas: 18 Jaan 2019, 08:07
Spoiler
mellpoiss kirjutas: 17 Jaan 2019, 23:33
hmm kirjutas: 17 Jaan 2019, 21:54

Põranda valu kulunorm on 20 kg/m²/10mm paksuse valu korral. ehk siis vaja on min 500kg segu (üks 25kg kott + 3L vett, mis on 1,3m2) + nii ehk naa lödistad +50kg pane juurde.
1000kg kuiva betooni on 111€.
Isetasanduv põrandasegu 9,5€ 20kg. seega 225€
Ehk siis valu hind jääb 111 max 225 vahele, ise otsustad millega teed. kuid õhemalt kui 100mm eriti ei soovita valada - võib aga no..
Lisaks vaja juurde veel mõned kümned meetrid armatuuri ja sidumistraati.

Siin küll miskit ei klapi.
25m2 100mm valamiseks kulub ikka 2,5 kanti betooni. 25 koti isetasanduvaga ei tee seal miskit ära.
Omal väiksem pind (ca 16m2) hiljuti tehtud, bigbag kildu, peaaegu teine bigbag liiva ja paarteist kotti tsementi oli kulu vast.

Arvutus oli 10mm paksuse valu kohta...

Siis vabandust, minu paha.
Ei jõua teemaarengut enam jälgida aga milleks teha 10mm põrandavalu arvutust? kas selline üldse miskit toimetamist töötoas kannatab?
Kukub vasar ja auk põrandas?
Ise lahendaksin neil tingimustel asja siiski juba olemasoleva vesipõrandakütte baasil. saadi olemasolev häälestatud, saadakse ka lisakontuur kenasti toimima.

Edit: kribasime ksf. hmm-ga oma postide selgitusi üheaegselt, nüüd kõik arusaadav.
Ja selle pinnatihdus-siledusasja ajab renditava akuvibronuiaga kenasti jutti ilma igasuguse lisatööta.

Kasutaja avatar

urmas66
Toetajaliige
Postitusi: 7185
Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
Tsikkel: Yamaha TDM 850
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Tänanud: 1853 korda
Tänatud: 511 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas urmas66 »

Kui põrandat teha ja see mingit spets suurt koormust ei vaja siis mina võtaks 100mm või ka paksem,kui ruumi on EPS(mul on endal 200mm igalpool majas),sellele kile peale ja 100mm betooni. Telliks valmis armeeritud betooni, 5kg rauda kuupmeetri kohta on vist max,mida pumbata saab ja see peab ka kõik garaazi seadmed vastu. Jääb ära igasugune keberniit armatuuri ja selle kanduritega. Kui kõik tööd tehtud ,tuleb betooni pump ja laseb selle hetkega täis. Võtad ise tööriistarendist lihvija,ostad pinnakõvendit ja saad peegelsileda põranda. Lased korralikult 28 päeva kivistuda ja tee pärast seal mis tahad. Mingit kütet ma sinna ei paneks.

Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.

hmm
Postitusi: 424
Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
Tsikkel: K-58, M103, jawa 360
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 38 korda
Tänatud: 106 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas hmm »

See teema läheb jah suht kirjuks kätte nagu turueitede jutt värske kurgi ostust...

Põranda kohendamisest tuleks järeldus teha, et kui juba, siis korralikult ja vesiküttetorustik sisse. Eraldi teema on garaaži põranda külmasildade "lõikamine" vundamendist ja ustest... kui need jätad tegemata, siis valupõrand kannab külma korralikult ruumis edasi ning suurendad jällegi kütteenergia vajadust.
Rahaline kulu ausalt jaekaubandusest materjali ostes on tööinimesele tuntav ning miks peaks asja poolikult tegema ja investeering hiljem "õpirahaks" kandma.
Põranda soojustamine ja kohendamine ei anna väga suurt/tuntavat soojapidavust ruumile juurde, vaid parandab oluliselt ruumi kasutusmugavust.

Mellipoisi mõte on tulevikku vaadates väga hea ja tuleks selles suunas liikuda (juba enda mugavus ja hilisem odavus...). Nüüd tuleks mõelda vaid sellele, et kas maja kütteallikas suudab ka sinna piisavalt energiat anda.
Isegi kui ei suuda olemas oleva majaküttega 15 kraadi tagada, suudad kindlasti 10 kraadi tempi hoida ja kohtküttega töötamise ajaks tõsta tempi vajalikule tasemele. Maja küttesüsteemi tasakaalustamist saad ilusti kollektorite ja ventiilidega seadistada.
Kuid siis tuleb sul garaažhi piirded maja piiretega ühe soojapidavuseks teha + elementaarne vent ka.

Seega kõik oleneb, mida teemaalgataja tegelikult soovib.
Kui poolikult, siis investeeri algselt piirete soojapidavusse (seinad, lagi) ja võta kohtküte.
Kui komplektselt, siis alusta põrandast, tee piirded korda, mõtle ka töötamise ajal vendile (kui sees pole, vent miinimumi peale) ning kütteks minev energia suurus 25m2 pole enam vahet millega kütad (otse elektriga, soojuspumbaga vms...), sest kogus on väike.
Veel kord kordan - alusta arvutustest.

5aastat 50+ vanuste ratastega (Iz jupiter3, Iz49, Iz Planeta Sport, Kovrovets K58, Jawa360) sõidud Balkanil ja selle lähistel https://www.facebook.com/groups/471167806998913

Riga7 (1972) 49cc -> Kovrovets K58 (1958) 124,7cc -> K58@100 173,7cc-> Minsk M103 (1963) 124,7cc -> Jawa 360 + velorex 560 (1972) 344cc -> Jawa 559 (1965) 248,9cc -> Kovrovets K-175 (1958) 173,7cc -> Triumph Bonneville T100 (2019) 900cc

mellpoiss
Postitusi: 186
Liitunud: 19 Okt 2012, 20:29
Asukoht: 5O4633O
Tänanud: 58 korda
Tänatud: 28 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas mellpoiss »

urmas66 kirjutas: 18 Jaan 2019, 09:45

Mingit kütet ma sinna ei paneks.

Miks? Hetkel ju vaja saavutada soe värkstuba.
Teadmata küll teemaalgataja eluolu nüansse ja perspektiivi, on maja küljes olev garaaz sesmõttes hea vidin, etkui lisapinda vaja saab asja hõlpsasti hoopis teisi ülesandeid täitma panna ilma suure paberimajanduse keberniidita, näiteks.Teemaalgatajale, igaljuhul tee mis sa teed aga vaata vähe suuremat pilti kui hetkeline rahakoti sisu.


Teema algataja
Tort
Postitusi: 2017
Liitunud: 07 Juun 2005, 11:17
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 5 korda
Tänatud: 165 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Tort »

See on hea arutelu, ka teistele kunagiseks lugemiseks siin koondteemas.

Minu plaan on jätkuvalt lihtne - kütmise test lokaalse 1,5kw radiaatoriga (olemas radiaator ja kulumõõtja), suvel seinad-lagi puistevilla täis ja järgmine talv uuesti test. Põrand jääb vajadusel viimaseks. Maja küttega ei ühenda, pind nii väike ja toasoojust pole vaja, st et ei tasu vaeva.

Sõnastan ka eesmärgi - kui 30-40 euroga kuus saab 10+ kraadi sisse radiaatoriga, siis rohkem ei olegi vaja. Seinte ja lae soojustamisest ei pääse ükskõik millise kütte korral ja seda on niikuinii tarvis.

Kasutaja avatar

wicked
Postitusi: 319
Liitunud: 27 Veebr 2004, 10:41
Tsikkel: Bastard
Asukoht: tln
Tänanud: 5 korda
Tänatud: 21 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas wicked »

kui tohib, küsiksin "spetsialistide" käest, miks te selle peno kapillaarniiskuse meelevalda tahate jätta?
ka peno vettib läbi ning läbivettinuna on ta kasutegur 0


will111
Postitusi: 5257
Liitunud: 26 Veebr 2012, 02:54
Tänanud: 44 korda
Tänatud: 380 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas will111 »

sest styrofoami veeimavus on sisuliselt olematu. peno on mingi veider "sobib kõigeks" nimetus vist. nad võivad ju enamvähem ühesugused välja näha, aga omadustelt on ikka väga erinevad asjad.
küsiks veel "spetsialistidelt" sellist asja, et kuskohast see lausvesi sinna betooni alla, liiva peale siis täpsemalt tuleb, mis kõik asjad muudkui ääreni läbi vettima paneb? garaazil on eeldatavasti ikka vundament, ja kui on vaja vee ja niiskusega tegeleda siis tuleks vastav tõke paigaldada vundamenti ümber. kui seda sinna juba ei ole paigaldatud.

ma kunagi paigutasin ühe styro tüki katse mõttes õue peal maa sisse, nii, et tükk on pinnases ja ainult ülemine pind siis oli lahtiselt taeva poole. sealt muidugi sadas ka laus vesi ja kõik muu peale. pinnas on seal väga niiske, eriti teatud aastaaegadel. võtsin seda tükki sealt paar korda välja ja kaalusin ära, kaalusin ka siis kui ta oli täiesti nö. värske. erinevus oli ikka kohutavalt minimaalne. käega katsudes ei olnud muidugi mitte kuidagi võimalik aru saada, et tüki sees üldse mingit vett oleks.


hmm
Postitusi: 424
Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
Tsikkel: K-58, M103, jawa 360
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 38 korda
Tänatud: 106 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas hmm »

Ärme hakka nüüd erinevaid mõisteid/omadus jne sassi ajama, voolavvesi, veeaur, materjali difusioonitakistuskonstant, materjali aurutakistus ja kondensatsioonivee hulk... kapillaarne niiskus... jne
Veel kord lugege korrakski seda lihtsale inimesele mõeldud kirjatükki (see on küll fassaadi niiskuse/kondentsi seligitamiseks, kuid sobib ka põrandale): http://www.estplast.ee/files/u2/Fassaad ... rvutus.pdf

Muide kes lapsepõlves on liivakastis mänginud ja üldse liivaga tegelenud siis see peaks teadma kuidas liiv erinevates oludes käitub...

Muide "peno..." on rahvakeelne hüüdnimi vahtpolüstüreenile...
Hüdroisoaltsiooni õige koht on tõesti pinnase ja soojustusmaterjali vahel. EPS ei muuda oma omadusi ega rikne nüüd nii trastiliselt ja kui veel pinnase niiskusrežhiim on madal... Hüdroisolastsioonikile m2 hind on suht olematu 25m2 osas, siis võiks selle ka soojustusmaterjali alla panna ka...
Juhtisin tähelepanu vaid sellele, et EPS-i ja põrandavalu vahel oleks vaja panna üks kiht kilet (mis võib asendada hüdroisolatsiooni....), mis ei lase segu EPSi vahedesse valguda...

5aastat 50+ vanuste ratastega (Iz jupiter3, Iz49, Iz Planeta Sport, Kovrovets K58, Jawa360) sõidud Balkanil ja selle lähistel https://www.facebook.com/groups/471167806998913

Riga7 (1972) 49cc -> Kovrovets K58 (1958) 124,7cc -> K58@100 173,7cc-> Minsk M103 (1963) 124,7cc -> Jawa 360 + velorex 560 (1972) 344cc -> Jawa 559 (1965) 248,9cc -> Kovrovets K-175 (1958) 173,7cc -> Triumph Bonneville T100 (2019) 900cc
Kasutaja avatar

mx77
Postitusi: 8374
Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 316 korda
Tänatud: 419 korda
Kontakt:

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas mx77 »

will111 kirjutas: 18 Jaan 2019, 12:44

küsiks veel "spetsialistidelt" sellist asja, et kuskohast see lausvesi sinna betooni alla, liiva peale siis täpsemalt tuleb, mis kõik asjad muudkui ääreni läbi vettima paneb? garaazil on eeldatavasti ikka vundament, ja kui on vaja vee ja niiskusega tegeleda siis tuleks vastav tõke paigaldada vundamenti ümber. kui seda sinna juba ei ole paigaldatud.

Oot, kuidas see vesi nüüd sinna kaevu saab? Ahjaa, Tallina Vesi on ju maa-alla jõed kaevanud, kuhu siis kaev otsapidi sisse ulatub.


hmm
Postitusi: 424
Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
Tsikkel: K-58, M103, jawa 360
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 38 korda
Tänatud: 106 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas hmm »

Tort kirjutas: 18 Jaan 2019, 10:56

Minu plaan on jätkuvalt lihtne - kütmise test lokaalse ....

Miks sa testid (togi) ja raha kulutad - arvuta

Tort kirjutas: 18 Jaan 2019, 10:56

....suvel seinad-lagi puistevilla täis ja järgmine talv uuesti test. Põrand jääb vajadusel viimaseks. Maja küttega ei ühenda, pind nii väike ja toasoojust pole vaja, st et ei tasu vaeva.

Lihtsalt miks puistevill...!? aga tselluvill, EPS, mineraalvill, kivivill?
Sul on vaja puistevilla jaoks RUUMI ehk mahtu+ selle lokaliseerimine seinas, et saavutada sama tulemus muude soojustustega. Saan aru, kui puistevill on tasuta käes. Muud pointi sellel pole.

Kui maja küttega ei ühenda, siis mehe otsus (w)

Tort kirjutas: 18 Jaan 2019, 10:56

Sõnastan ka eesmärgi - kui 30-40 euroga kuus saab 10+ kraadi sisse radiaatoriga, siis rohkem ei olegi vaja. Seinte ja lae soojustamisest ei pääse ükskõik millise kütte korral ja seda on niikuinii tarvis.

Iga kuu 30-40€ 25m2 kütmise peale, et hoida 10 kraadi... :roll: Nõks kulukas pole!? Kui see jääb sinu enda omandisse võta ikka eesmärgiks <0,8..1 €/m2 15 kraadi juures...
Aga õnneks pea ju meie seda summat välja käima.
Aga kui sellise tulemuse saavutamine on eesmärk no... (w)

Viimati muutis hmm, 18 Jaan 2019, 14:35, muudetud 1 kord kokku.
5aastat 50+ vanuste ratastega (Iz jupiter3, Iz49, Iz Planeta Sport, Kovrovets K58, Jawa360) sõidud Balkanil ja selle lähistel https://www.facebook.com/groups/471167806998913

Riga7 (1972) 49cc -> Kovrovets K58 (1958) 124,7cc -> K58@100 173,7cc-> Minsk M103 (1963) 124,7cc -> Jawa 360 + velorex 560 (1972) 344cc -> Jawa 559 (1965) 248,9cc -> Kovrovets K-175 (1958) 173,7cc -> Triumph Bonneville T100 (2019) 900cc
Kasutaja avatar

Madlobster
Toetajaliige
Postitusi: 3121
Liitunud: 30 Aug 2016, 12:52
Tsikkel: Honda VFR800, 2008
Tänanud: 484 korda
Tänatud: 579 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Madlobster »

will111 kirjutas: 17 Jaan 2019, 22:16

millest selline arvamus? mis vahet on soojuspumba siseosal millise temperatuuriga on õhk tema soojusvaheti ümber? ta annab oma sooja sealt ära ju sellest sõltumata. lihtsalt kui ruumis on väga külm siis pump töötab põhimõtteliselt maksimumvõimsusel seni kuni ta jõuab sinnamaani, kus hakkab reaalselt temperatuuri hoidma ehk siis mõõdab ja toodab sooja (vajaliku koguse), mõõdab ja toodab sooja jne jne.

Probleem on hoopis selles, et välisosa sulatamiseks kasutatakse toasooja. Madal toasoe ei ole piisav välisosa sulatamiseks ja sellest saab jääkamakas.
Madalamat toasooja hoides peab olema lisatud välisosa el sulatamine. Uuematel seadmetel on jah madalamad miinimumid toas Aga vanemad hakkasid 15 pealt juba jäässe mattuma. Kuidas iga tootja täna miinimumide alandamise lahendanud on ei tea.

Tsiteerides "klassikuid". "Mitte keegi ei saa mul keelata LS-i tõlgendada nii, nagu mina seda soovin."

Teema algataja
Tort
Postitusi: 2017
Liitunud: 07 Juun 2005, 11:17
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 5 korda
Tänatud: 165 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Tort »

Testin, sest ma leian selle 20 kulli ja saan kindla tulemuse mõõdetud temperatuuri ja kwh näol, mitte teoreetilise arvutuse.

Soojustuseks tahan panna tselluvilla, kui täpne olla.

30-40 eur kuus on väike raha võrreldes ehitamise planeerimisega ja ehitamisega. Samuti, kui midagi putitada pole pikemal perioodil, siis lihtsalt ei küta. Teisalt, tegelik kulu selgubki peale soojustamist ja siis on hea võrrelda enne-pärast. Mina ehitaks ilmselt nii, et kas ise või tellitud töö, siis igaljuhul kutsuks ühe kindla järelvalvaja raha eest plaani tegema. Foorumitest ei ole mõtet sellist asja tegelikult küsida (või õigemini on, aga ei maksa usaldada), sest välja ilmuvad mängu- ja päris-spetsialistid, kellel on väga palju erinevaid arvamusi ja mina ei ole õige mees ütlema, mis on õige ja mis on vale. Küsi näiteks, millises järjekorras millistest materjali kihtidest ehitada puitkarkass sauna seinad? Saad 5lk teemat, aga mitte selgust.


will111
Postitusi: 5257
Liitunud: 26 Veebr 2012, 02:54
Tänanud: 44 korda
Tänatud: 380 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas will111 »

Madlobster, kui täpsem olla siis välisosa sulatamiseks pannakse lihtsalt seade teistpidi tööle. Nojah, siis on justkui välisosa toas ja siseosa õues. Aga misasi on madal toasoe? Mõtle nüüd selle asja peale niimoodi proovi pärast. Kui sul pump töötab tavareziimis, toodab tuppa sooja ja õues on näiteks -7 kraadi, toas mis iganes arv kraade (+10 või +25, vahet eriti ei ole). Siis õue "soe" ju on piisav, et siseosa oleks võimeline andma täitsa arvestatava koguse sooja? Kui sa lülitad asja teistpidi tööle ja toas on näiteks nüüd +7 kraadi (mitte -7 nagu õues) siis miks ei peaks see olema piisav, et välisosa sulatada ehk seal sooja genereerida? Sulatustsükkel ei kesta ju ka igavesti ehk siis ega see pump ei tõmba toast nüüd kogu sooja välja (ei jahuta lühikese ajaga tuba maha a'la -7ni)
Kogu sulatamine on nii ehk naa el. põhine. Soojuspump ju töötabki elekti pealt, muutuva kasuteguriga. Sulatamine ei ole ehk sama kiire ja efektiivne kui toas on madalam temperatuur, aga miski ei takista seda põhimõtteliselt tegemast täpselt sama põhimõtte järgi. Ühtlasi, kui sa hoiad ruumides madalat temperatuuri siis tavaliselt soojuspump ise töötab selle jaoks väga väikse võimsusega, mis omakorda tähendab, et sulatustsükleid tuleb teha suht harva. See on muidugi jälle konkreetse seadme automaatikas kinni, et kui targasti ta on pandud on sulatustsükleid tegema.

hmm, miks sul nii palju probleeme on kõige ja kõigiga? ükskõik mida keegi teha tahab, on see valesti :D sa võid ju endale või oma klienditele "ehitada" asju paberi peale ja ajada 10 aastat teooriat, et mis on õige ja mida kindlasti ei tohi teha. Mis kasu sellest kõigest on kui lõpuks ongi sul vaid see teooria ja paberi peale ehitatud "ideaalne garaaz", perfektsed teoreetilised mõõtetulemused ja suur hulk teoreetilist tarkust. teine vend ehitab reaalse asja valmis, võibolla teeb midagi valesti ja teeb selle uuesti ning paremini. seejuures saab ta teada, mis toimib, kas ja kuidas toimib praktikas.

Kasutaja avatar

urmas66
Toetajaliige
Postitusi: 7185
Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
Tsikkel: Yamaha TDM 850
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Tänanud: 1853 korda
Tänatud: 511 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas urmas66 »

mellpoiss kirjutas: 18 Jaan 2019, 10:07
Spoiler
urmas66 kirjutas: 18 Jaan 2019, 09:45

Mingit kütet ma sinna ei paneks.

Miks? Hetkel ju vaja saavutada soe värkstuba.
Teadmata küll teemaalgataja eluolu nüansse ja perspektiivi, on maja küljes olev garaaz sesmõttes hea vidin, etkui lisapinda vaja saab asja hõlpsasti hoopis teisi ülesandeid täitma panna ilma suure paberimajanduse keberniidita, näiteks.Teemaalgatajale, igaljuhul tee mis sa teed aga vaata vähe suuremat pilti kui hetkeline rahakoti sisu.

Jutt oli põrandast,mitte graazist endast :D

Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.
Kasutaja avatar

Madlobster
Toetajaliige
Postitusi: 3121
Liitunud: 30 Aug 2016, 12:52
Tsikkel: Honda VFR800, 2008
Tänanud: 484 korda
Tänatud: 579 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Madlobster »

Will ma ei viitsi vaielda mingit iba.
Vaata seadmete radika suurusi. Madal toasoe on nii madal toasoe et välisosa sulatatud ei saa millest sa aru ei saa? Igas teemas mingi demagoogia.

Tsiteerides "klassikuid". "Mitte keegi ei saa mul keelata LS-i tõlgendada nii, nagu mina seda soovin."

will111
Postitusi: 5257
Liitunud: 26 Veebr 2012, 02:54
Tänanud: 44 korda
Tänatud: 380 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas will111 »

"Kuidas iga tootja täna miinimumide alandamise lahendanud on ei tea" ühesõnaga kokku võib võtta nii, et kuidas asjad toimivad, sa ei tea. mul soovitad vaadata radika suurusi ja madal toasoe on madal toasoe :D no selge, siin ei ole tõesti midagi vaielda, lase samas vaimus edasi! hea, et see kõik vähemalt üsna kiirelt selgeks sai räägitud..

Kasutaja avatar

Madlobster
Toetajaliige
Postitusi: 3121
Liitunud: 30 Aug 2016, 12:52
Tsikkel: Honda VFR800, 2008
Tänanud: 484 korda
Tänatud: 579 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Madlobster »

:D Nu ok lahmi edasi tundud üsna päevana !

Tsiteerides "klassikuid". "Mitte keegi ei saa mul keelata LS-i tõlgendada nii, nagu mina seda soovin."

hmm
Postitusi: 424
Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
Tsikkel: K-58, M103, jawa 360
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 38 korda
Tänatud: 106 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas hmm »

Will mul pole probleeme ja tõesti ei ole öelnud, et tehtavad asjad valesti on. Küll aga püüan arutluse käigus jõuda selgusele, et kas tehtav asi on mõistlik. Igal meist on omad vaated ja kui on juba pähe võetud, et tee nii.. . No müts maha.
Iga mees otsustab lõpuks oma tee.
Julgen hõisata ka seda, et just sai lõpetatud 1924.a ehitatud 140m2 eluhoone renoveerimine nii, et kogu energiakulu ei ületa dets. Kuus 150€ + ise ei pea sooja saamiseks lille ka liigutama. Investeeringu suurus mõistlik.
Kuid katsetamise teel ei soovitaks neid asju teha.
Jah garaazhi või kuuri küll, kui pea ei võta ja kangesti vaja kooliraha kulutada.
Egas muud tellige projekt koos insenertehniliste arvurustega ja tehke.
Minu mäletamistmööda, et kõik paneb lõpuks paika raha ja oskused.

5aastat 50+ vanuste ratastega (Iz jupiter3, Iz49, Iz Planeta Sport, Kovrovets K58, Jawa360) sõidud Balkanil ja selle lähistel https://www.facebook.com/groups/471167806998913

Riga7 (1972) 49cc -> Kovrovets K58 (1958) 124,7cc -> K58@100 173,7cc-> Minsk M103 (1963) 124,7cc -> Jawa 360 + velorex 560 (1972) 344cc -> Jawa 559 (1965) 248,9cc -> Kovrovets K-175 (1958) 173,7cc -> Triumph Bonneville T100 (2019) 900cc

Teema algataja
Tort
Postitusi: 2017
Liitunud: 07 Juun 2005, 11:17
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 5 korda
Tänatud: 165 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Tort »

Testi tulemused. Kestus 48h, alguses väljas -5 ja sees 0,2, kütteallikaks 1500w radiaator astmel 6/7.

Kestus/temp sees/temp väljas
12h/4,2/-4,5
24h/6,1/-2,2
36h/6,7/-4,0
48h/6,2/-5,9

Peale 36h langes väljas temperatuur ja see mõjus kohe ka sisse. Järeldus - soojustamata ei ole mõtet kütta isegi seda väikest ruumi, sest see on liialt välistemperatuurist mõjutatud. Aitaks muidugi, kui seinad ja ruumis olevad esemed üles soojeneks ja külma ei kiirgaks. Tõenäoliselt ajapikku läheks soojemaks. Keskmine elektrikulu tunnis 1,08 kwh, seega kuu oleks ca 100 eur.

Praeguses konditsioonis ei kõlba kindlasti, aga kui suvel soojustus ära panna, siis ilmselt võiks toimida.


will111
Postitusi: 5257
Liitunud: 26 Veebr 2012, 02:54
Tänanud: 44 korda
Tänatud: 380 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas will111 »

Ei usu, et see sul isegi ajapikku enam soojemaks läheks. selles mõttes, et üsna väike ruum millel ei ole "suurt massi" ehk seinad ei ole inertsiga ja sees pole ka väga palju mingit suurt kama, mis soojust "imeks" siis see saavutab kindlasti 36-48h´ga juba tasakaalu oleku. nagu näha siis kuskil 6-7 kraadi oligi enamvähem maksimum, mida sellise võimsusega saaksid seal hoida nende miinuskraadide juures. seda on vähe tõesti natuke vähe piveda kilowatt ja peale küttega.
Minumeelest suured infrapunakiirgurid oleks mõistlik lahendus seal, ega need ei pea ju katma tervet garaazi, vaid mingit enamvähem peamist ala, kus töötad või midagi teed. Paned lakke ja kasvõi eraldi lülitatavaks. Annavad sooja siis kui vaja, väga kiirelt ja väga efektiivselt. Selge on see, et taolisi mitteeluruume pidevalt kütta ongi tegelikult nii ehk naa raha põletamine sest kõik see soe läheb ju kokkuvõttes ikkagi ilma kütmisest...ainult et kui ise ruumis väga palju ei viibi sisuliselt ainult ilma kütadki


hmm
Postitusi: 424
Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
Tsikkel: K-58, M103, jawa 360
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 38 korda
Tänatud: 106 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas hmm »

Kaalusin pikalt, et kas kirjutan või mitte aga tulevastele lugejatele mõeldes - kirjutan. :-||| Ise küsisite soovitusi... julged küsida, julge ka vastuseid lugeda.
Tort.. tõesti tee mis sa teed iga tegevus on parem, kui mitte tegemine ja sa ei pea minu järgnevat "mahlakat" kirjatükki arvestama ja ma tõesti ei taha sinu tegemisi kuidagi moodi maha teha. Sina teed oma asja oma kõige parema äranägemise järgi - mis ongi õige.

Aga tulevastele lugejatele:

  1. kui pea ei võta, võtavad jalad. Kui tasuta nõu ei taheta kuulda, tuleb maksta.
    Hea, kui katseeksituse meetodil said teada ruumi sooja hajumiskoefitsendi, mille suurusjärgu oleks saanud ka silmaga hinnates või lugedes minu postituses olevat nõks hoolikamalt... Kui oma silm ei suuda, siis kirjelda täpsemalt konstruktrioone (millest koosneb ja mis paksusega) ning me suudame selle sulle öelda - TASUTA!!!

Eelmisel lehel: viewtopic.php?p=819500&view=single_post#p819500 tõin ju väja lihtsa valemi...V x ΔT x K = kcal/h ja arvutasin välja sinu ruumile energiavajaduse (arvestasin ruumi sooja hajumiskoefitsendiks 2,9, ehk nõks veel hõredama sara oma....), et hoida -5 juures vähemalt +15 ja sain huvitava 3625 kcal/h, mis teeb rahvakeeli 4Kw/h energiat.
Sina leidsin katseeksituse meetodiga, kulutades õpiraha 48Kw/h jagu eletrienergia jagu ehk selle lehe järgi võttes keskmise hinna, sest ei tea sinu konkreetseid €/kwh: https://elektrihind.ee/paketid/ Keskmine ühikuhind 7.07 senti /kWh ~3,39€ - no kahe õlu jagu õpiraha (w) Vapper on see, et isegi TASUTA nõu eest ei soovi ennast harida, aga 3€ õpiraha energiamüüjale - no problem... no jah natuke oli soojem ka asjatada... aega sai sisustatud praktilise tegevusega, huvitav oli ju ka, noh nagu päris koolitusel (aga odavam, kui oleksid tellinud selle koolituse endale :-||| .... 48h koolituse hind oli sul ju pea olematu, teisisõnu võin öelda, et hoidsid kuskil 500€ kokku, ehk 500€ nagu maast leitud 8) tulevaste koolituste või reaalse/õige/pädeva ehituse konsultandi arvelt ja selle raha saad ehitusse investeerida)
Hakkab tulema..... Seega leidsid oma katsetuses, et 62,5m3 ruumis tõstes 6 kraadi sooja ja kulutades 1 kw/h energiat said ruumi sooja hajumiskoefitsendiks 2,29(860kcal/(62,561). Katse tulemusel võiksin oma arvutust nõks muuta (sorry, et oma teoreetilise arvutusega mööda panin) ning energiavajadus oleks 2862kcal e. 3,32kw/h, minu pakutud 4kw/h asemel...

Seega milleks need kurivaimu teooriad... pole vaja :ner:

  1. Järgmise sammu võiksid ka koos williga katseeksitus meetodiga endale selgeks teha - kaotada pole ju midagi (esialgu vähemalt teoreetiliselt) ja mingi võidu ju kindlasti saavutad (mis rahaga, pole ju oluline, peaasi, et katsetada saaks ja isetehes õpid midagi kindlasti, mis on ju hindamatu koolitus e. € → ∞ :bsmile: ja seegi raha on nagu maast leitud ning saab uuesti investeerida ehitusse) - piirded saad igal juhul soojemaks, kui olemas olev ning tegevust jätkub hulgi + huvitav ju ka, sest teed ju endale reaalse asja. Kindlasti pole vaja katsetamisel arvestada niiskusrezhiimiga, ning ventilatsiooniga... milleks see teooria...
    Soojusta piirded tselluvillaga (mis on iseenesest ju hea materjal, isegi kasutasin lisaks 150mm palgile WERRO Werrowool tselluvilla, mille soojusjuhtivustegur (λ) on 0,039 W/mK oma majal seina sirgeks ajamise roovi vahel 70mm paksusena, kuid lisasin veel 100mm Isover RKL Facade mille soojusjuhtivustegur (λ) on 0,031 W/mK) ja mõõda uuesti... ära pane tähele minu toodud soojusjuhtivustegureid, sest see üksi ei näita eriti midagi ehitamisel tuleks arvestada kuluefektiivsust (investeering + hilisem kasutamise kulud...), ah kurja, jälle tasuta nõuanne... :roll:
    Ma arvan, et selle asja arvutuskäiku pole vaja siin tasuta enam teha... kuigi ju võiks...

Seega ärge võtke minu postitust jällegi norimisena, lugege, arutlege, arvutage. Võiks usaldada neid, kes suudavad oma väiteid ka tõestavad objektiivsete (materjalide tehnilised omadused, niiskusarvutused, energiavajaduste arvutused jne...), algallikate viidetega.
Mina kurivaim olen ju vaene ning minu €→0 seega mina ehitan teoorias ülivägevaid asju :lol:

Loomulikult on kasulikum ja tulemuslikum mingi asi valmis teha, kui jääda ainult TEOORIA juurde ning jätta soovitu valmis meisterdamata.

No nüüd laske saed käima

5aastat 50+ vanuste ratastega (Iz jupiter3, Iz49, Iz Planeta Sport, Kovrovets K58, Jawa360) sõidud Balkanil ja selle lähistel https://www.facebook.com/groups/471167806998913

Riga7 (1972) 49cc -> Kovrovets K58 (1958) 124,7cc -> K58@100 173,7cc-> Minsk M103 (1963) 124,7cc -> Jawa 360 + velorex 560 (1972) 344cc -> Jawa 559 (1965) 248,9cc -> Kovrovets K-175 (1958) 173,7cc -> Triumph Bonneville T100 (2019) 900cc
Kasutaja avatar

bitter
Postitusi: 2011
Liitunud: 03 Juun 2008, 00:00
Tsikkel: EXC400
Tänanud: 104 korda
Tänatud: 96 korda
Kontakt:

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas bitter »

@hmm Äge, et sa energiavajaduse valemi välja tõid. Teoorias lihtne nagu põhikooli füüsika. Siiski need hajumiskoefitsiendid on nii subjektiivsed, keeruliselt hinnatavad, et ma ka pigem paneks pisut € mängu ja saaks täpse tulemuse. Päriselus on tihtipeale ka pirakas uks ees garaažil. Näiteks 8 m2. Kuidas see hajumiskoefitsienti mõjutab? 45mm võileib-paneeli enda U-väärtus peaks olema 0,5 W/(m2K), paigaldatud ukse U-arv on poole nigelam - 1,0 näiteks? Suurusjärgu võrra hullem korralikult soojustatud välisseinast või katusest.


Riff
Postitusi: 80
Liitunud: 24 Nov 2014, 14:06
Tsikkel: Triple RS, T7
Tänanud: 2 korda
Tänatud: 2 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Riff »

mx77 kirjutas: 17 Jaan 2019, 11:29
xin kirjutas: 17 Jaan 2019, 10:49

Mul on garaaz kül soojustatud kuid ei hoia seal püsivalt kütet taga. Hetkel on ajutiselt üks infrapuna kiirgur ja teeb töötamise ikka päris mõnusaks. Pinnad lähevad soojaks ja käed ei külmeta. Uurin vaikselt, et paneks lakke püsivalt paar suuremat infrapuna kiirgur paneeli ja vajadusel lisaks ka mingi elektri soojapuhuri.
Kuna istun hetkel suht harva seal, täidab selline lahendus minu vajaduse.

Kuna ise viibin ka talvel vähe garaazhis, siis mul on sarnane lahendus - laes on 3x2,2 kW kiirgurit. Lähed garaazhi, siis lülitad sisse, umbes 15 minuti pärast on töökoht soe, kiirgus hoiab olemise mõnusana. Tööd tehtud lülitad välja. Elektrikulu olematu

Endal sarnane olukord. Garaaž (15 m2) hoiab talvel sees 4-8 kraadi (öise külmaga oli hommikul 2 kraadi) ja mõnikord oleks soov natuke tsikli juures nokitseda ning selleks pole väga otstarbekas ruumi pidevalt kütta.
Ostsin sellise soojendi ja olen esimese katsetusega päris rahul: https://www.tooriistamarket.ee/et/infra ... -2000w-lae
Hoiab selle koha ja üldiselt ka kogu selle väikese ruumi soojemana ja siis kui tegemised tehtud, lülitad välja.
Lisaks saan suvel seda kasutada terassil jahedamatel õhtutel.


Teema algataja
Tort
Postitusi: 2017
Liitunud: 07 Juun 2005, 11:17
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 5 korda
Tänatud: 165 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Tort »

hmm kirjutas: 22 Jaan 2019, 05:41

Hea, kui katseeksituse meetodil said teada ruumi sooja hajumiskoefitsendi, mille suurusjärgu oleks saanud ka silmaga hinnates või lugedes minu postituses olevat nõks hoolikamalt...

Me räägime väiksest garaazist, mitte tootmishoonest või elumajast. Seega loengus õpitut on lihtne seminaris järgi proovida ja tulebki proovida, kui võimalik.

Sinu viidatud valemitest oli selles mõttes kasu, et arvestuslik suurusjärk 2,5-3 korda küttekulu erinevust kinnitab ideed, et soojustamisel on jumet.

Samas reaalsed testitulemused, kus sisetemperatuuri 10c tõstmiseks ja hiljemaks hoidmiseks vs välistemperatuur kulus 0,91 kwh elektrit (enne ütlesin 1,08 kwh), on paremad, kui arvutustest võiks ennustada. Seal seinas siiski ei ole projekti järgi soojustust ja tõenäoliselt vastab reaalsus projektile. Järelikult "silmaga hinnatud" K ei oma reaalselt mingit väärtust ja oletused ehk arvutused on vaja üle kontrollida. Nii et tegelikkus selgub ikkagi peale soojustamist ja seejärel kütmist.


Lembit
Postitusi: 219
Liitunud: 15 Veebr 2017, 13:43
Tsikkel: Honda XR
Tänanud: 13 korda
Tänatud: 83 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas Lembit »

See kütmise ja soojustamise teema oli vähe huvitavam ja praeguste ilmadega ka üsna aktuaalne. Seega püüaks siin veidi spetsialistide teadmisi veel ära kasutada ja asja selgemaks saada.

hmm kirjutas: 22 Jaan 2019, 05:41

tõin ju väja lihtsa valemi...V x ΔT x K = kcal/h ja arvutasin välja sinu ruumile energiavajaduse (arvestasin ruumi sooja hajumiskoefitsendiks 2,9, ehk nõks veel hõredama sara oma....), et hoida -5 juures vähemalt +15 ja sain huvitava 3625 kcal/h, mis teeb rahvakeeli 4Kw/h energiat.

Siia küsiks nüüd küll veidi täpsustust, sest miskipärast kipuvad minul tulema kõikvõimalikes arvutustes kahtlaselt head hajumiskoefitsendid pigem kehvadel ehitistel ja tundub, et kusagil on viga.
Esimese lehekülje postitusest:
K=3,0-4,0: puidust või profiilplekist lihtehitis - isoleerimata;
K=2,0-2,9 Lihtkonstruktsioon, ühekordne tellissein, lihtaknad, lihtkatus - Nõrgalt isoleeritud;
K=1,0-1,9 Standardne konstruktsioon, kahekordne tellissein, mõned aknad, standardne suletud katus – Mõõdukalt isoleeritud;
K=0,6-0,9 kaasaegne konstruktsioon, topeltisolatsiooniga tellissein, mõned kahekordsed pakettaknad, paks alussokkel, hästi isoleeritud katusematerjalid – Hästi isoleeritud.

Võtame teemaalgataja näite. Panin punktid graafikule ja tundub, et 1.5 kW jaksab tema garaazis hoida sise- ja välistemperatuuri vahet ΔT ca 13 kraadi (pildilt kollakas kõver joon).
1,5 kW = 1290 kcal
Ruumala V on 25 x 2,5 = 62,5 m3
ja seega saame arvutada hajumiskoefitsendiks 1290/(62,5 x 13) 1,6. Kas nagu natuke liige hea ei ole soojustamata ehitise kohta?

pilt.jpg
pilt.jpg (23.48 KiB) Vaadatud 2958 korda

Tegelikult on mul enda majaga umbes sama teema. ruumala ca 150 m3. Reaalselt jaksab 3kW hoida toa ja õue vahel 30 kraadist temperatuuride vahet. 4 kW jaksab hoida ca 40 kraadist temperatuuride vahet. Selles mõttes on korrelatsioon täitsa olemas, et mõlema numbrikomplektiga arvutades on hajumiskoefitsent sama.
Jällegi kubatuuri ja vajamineva võimsuse järgi arvutades tundub minu maja hajumiskoefitsent olema lausa alla 0,6! See ka ei tundu eriti reaalne 60 aastat tagasi kehvasti ehitatud maja kohta. Ma pigem oleks pakkunud, et maja on kehvasti ehitatud ja kindlasti ei peaks tänapäeval kvalifitseeruma kategooriasse "Hästi isoleeritud"

Mis nendes reaalsetes katsetulemustes teooriaga võrreldes nii suure koefitsendi erinevuse teeb? Minul on lihtsalt võetud kolme erineva ruumi keskmine temperatuur toatemperatuuriks ja välistemperatuur mingi täiesti suvalise õuetermomeetri järgi. Võimalik, et eksin temperatuuride vahega mõne kraadi osas, aga erinevus on palju suurem. Kas peaks õige tulemuse saamiseks ventilaatoriga pidevalt õhku segama, et ruumi kõikides punktides oleks täpselt sama temperatuur (a'la kapitagused ja voodialused on kindlasti jahedamad ja põranda kõrgusel ei ole ka sama temperatuur, kui silmade kõrgusele paigutatud termomeetril), või on siin mingi peenem konks, miks koefitsent nii hea tuleb?


hmm
Postitusi: 424
Liitunud: 01 Juul 2012, 18:14
Tsikkel: K-58, M103, jawa 360
Asukoht: Rakvere
Tänanud: 38 korda
Tänatud: 106 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas hmm »

Hajumiskoefitsent ja ruumala on konstandid, mis ei ole muutuvad suurused. Muutuv suurus on energiavajadus või temperatuuride vahe. No jah saab ka hajuvuskoefitsendi muutuvaks suuruseks määrata, kui tahad leida soojustuseks vajaminevat tegevusehulka... 8) Aga iga asja leidmiseks pead defineerima tingimused...
Hetkel ei saa eriti sinu graafikust aru, et mida tahad näidata?
Nüüd oleneb, mida sa leida tahad, kas energiavajadust või temperatuuride vahet - seega pead veel ühe fikseerima. Kui soovid tulemusi näidata eritingimustel pead defineerima energiavajaduse min ja max, lisaks ka temperatuuride vahe 0....x

Nüüd toon ühe võimaliku graafiku arvutamise näite ja tingimused.
Soovin leida energia hulka (ehk graafik), et 65m3 ruumi, mille hajuvuskonstant on 2, oleks püsivalt 15 kraadi
X teljel näitan vajaminevat energiad (kas siis kcal või kw/h) ja Y teljel näitan välistemperatuuri.
Nüüd võid ju liita veel ühe graafiku, kuid siis on vaja sul ka Z teljel välja tuua tingimus... kuid selleks on sul vaja püstitada eraldi tingimused...

Mina loen välja sinu arvutustest, et 1,5 Kw/h ruumi antavat soojusenergiat läheb vaja 13 kraadise temp vahe hoidmiseks (mitte saavutamiseks), kui 65m3 ruumi soojustamisega on saavutatud soojuse hajumiskoefitsendiks 1,6

kogu elumaja energivajaduse osas peaksid alustama arvutamist iga piirde soojusjuhtivuseleidmisega ja seejärel lisada sinna veel muutujaid. Hetkel võtab kogu seda kammajaad kokku see "õnnetu" soojushajuvuse konstant, mis on väga primitiivselt määratud
Seega on tänamatu eluhoonele ülekanda postituses toodud primitiivset valemit. No saab ka .... kuid soojushajuvuse konstandi määramine on paras tambov...
Soojusjuhtivusele lisaks pead arvestama ka kaudset energiat, mis majas tekib nt: alates inimeste arvust, küttest, elektripirnid, päikesevalgus, koduelektroonika, söögitegemine ja jumal teab mis veel...
Lisaks veel õhuvahetusest tingitud energiavajadus (värskeõhu üleskütmine, saasteõhu kasutus jne...)... oma osa mängivad ka "külma sildade" jm sarnased punktid, kuid need tuleb suurustega määratleda piirete üldises soojusjuhtivuses (kas siis arvestada või mitte)
kuid jällegi tuleb meeles pidada, et ruumala, hajumiskoefitsent soojusjuhtivus on konstandid...
Seega ei saa sa piirduda ainult kütteallika tarbitavast võimsusest. njah peaksid kütteallika lahtimõtestama, sest tarbitav energia ei pruugi võrduda väljaantava energiaga...

Viimati muutis hmm, 22 Jaan 2019, 17:46, muudetud 1 kord kokku.
5aastat 50+ vanuste ratastega (Iz jupiter3, Iz49, Iz Planeta Sport, Kovrovets K58, Jawa360) sõidud Balkanil ja selle lähistel https://www.facebook.com/groups/471167806998913

Riga7 (1972) 49cc -> Kovrovets K58 (1958) 124,7cc -> K58@100 173,7cc-> Minsk M103 (1963) 124,7cc -> Jawa 360 + velorex 560 (1972) 344cc -> Jawa 559 (1965) 248,9cc -> Kovrovets K-175 (1958) 173,7cc -> Triumph Bonneville T100 (2019) 900cc

will111
Postitusi: 5257
Liitunud: 26 Veebr 2012, 02:54
Tänanud: 44 korda
Tänatud: 380 korda

Re: Garaazi kütmine ja soojustamine

Lugemata postitus Postitas will111 »

Lembit, sest välja käidud valem on lihtsalt vale meid huvitava asja arvutamiseks ja ei näita tegelikkuses sisuliselt mitte midagi reaalse ehitise kohta.

Tegelikult arvutatakse sellist asja U-value järgi ja näiteks tüüpilise soojustatud majaseina puhul on see kuskil vahemikus 0.4 - 0.2 Kui ka rääkida soojustamata seinast/ruumist siis tuleks ikkagi arvestada enamvähem täpselt sellele, mis seal seinas siis on (ilmselt erinevad materjalid erineva paksusega), mis on laes, põrandal. Kas ja kui palju on aknaid uksi, millised need on. VÄGA suurt rolli mängib lisaks veel õhutihedes ning see, kas ja milline on ventilatsioon konkreetses hoones või ruumis.
Kuidas päriselt hoone heat lossi arvutatakse võib lugeda näiteks siit: https://www.open.edu/openlearn/nature-e ... tion-2.4.1

kasutada hmm üritab teha täpset teadust, aga kahjuks vist ei taju ise päris täpselt mismoodi see piirete REAALSE soojakao arvutamine ikkagi käib. kuskohast need K väärtused seal võetud on ja kuidas nendeni jõutud, ei kujuta ette

Vasta

Liitu vestlusega

Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige

Avan konto

Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.

Registreeru

Logi sisse

Mine “Vaba teema”