Võrgud peavad olema kantud registrisse. Uuri Maa-ameti kitsenduste registrist, kas see kaabel oli seal märgitud.
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaard ... d-p90.html
Plaatvundamendi puhul 1.2 m täies mahus ära koorida on suht palju, aga ei tundu väga ulmeline (turvas võib ka mitme meetri paksune olla). Võta asja parem sülle langenud võimalusena - koori veel meeter juurde ja tee täiskelder - seal hea kola hoida 
Lintvundamendi puhul poleks 0.8-1.2 m koorimise puhul üldse midagi arutada, sest külmumispiirist peaks taldmik igal juhul sügavamal olema.
Piirkonna info peale ei märgi ju kaeve, heitvee süsteeme, elektrikaableid jne. Samuti ei ole seal kõrgusinfot jne. Ebameeldiv on leida oma plaatvundament ujumas kuna sai piirkonna madalaimasse kohta ehitatud kuigi silma järgi oli nagu hästi.
Või olen ma millestki valesti aru saanud. Samas hakkasin ma ehitama 7 aastat tagasi, kasutusloa sain kätte 2 aastat tagasi ja 5 aasta jooksul oli muudetud juba piisavalt igasugu seaduseid, et valla ja päästeametiga väsimiseni jageleda ja vaielda.
Geoalusel on jusnimelt sinu loetletud asjad peal aga pinnase kandvusest või koostisest mitte silpigi.
Selle jaoks geouuring.
Üks vast tuleneb sõnast geodeesia, teine geoloogiast?
Maitse asi. Mina eelistan oma keldris asuvat kola juba eluajal kasutada.
Maaks kirjutas: ↑08 Mai 2019, 13:39Võrgud peavad olema kantud registrisse. Uuri Maa-ameti kitsenduste registrist, kas see kaabel oli seal märgitud.
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaard ... d-p90.html
No aga see kitsenduste kaart ei tule ju lahti. Ei telefonis ega arvutis?
Tuleb ikka kui arvutis on kõik vajalik seadistatud (flash näiteks).
See on ka kõrvuti kruntide puhul nii ja naa. Oli endal tööl juhus,kus esimene osa hoonest sai ehitatud ja siis kõrvalkrunt juurde ostetud. Seal teisel ei tehtud mingeid uuringuid ja projekt läks esimese osa algandmetega töösse ja kui kui kopp tööle hakkas oli paas poole maja pikkuse pealt kadunud ning põhjatu savi kuni krundi servani. Tegemist siis Peterburi teel Väo karjääri läheduses. Kes oleks osanud oodata,et nii juhtub.
Ei oska öelda, mul on puurkaev 50 m õigest asukohast mööda. 
Macintosh kirjutas: ↑07 Mai 2019, 19:42Kauri kirjutas: ↑07 Mai 2019, 18:44Kui just tugevusarvutusi ei ole vaja teha, siis peaks olema ju lihtne. Pinnase eripära arvestama, ja palju hiljem küttele raisata tahad. Või tahad kasutada mingit uudset lahendust?
Insener ei ole, aga oma hooned olen ise maakera külge pannud ja isegi kasutusloa saanud.Läheb väga spetsiifiliseks aga ...
Kui realistlik või ebarealistlik mõte oleks ehitada 2 kordne ca 160m2 ruudukujulise põhjaplaaniga (10*10m) eramu vaivundamendile?
Minu mõttekäik laias laastus on selline, et vaivundamendi tegemise korra pole vaja mahukaid mullatöid, mis kaansevad plaat ja lintvundamendi puhul (mul on siin kasvupinnse paksus 0.8 - 1.2m) ning töö teostamie aeg on ka kiirem. Kolmanda punktina arvaks, et äkki tuleb ka hinnavõita aga mine tea. See ongi koht, kus tahaks ehitusinseneriga vestelda. Ma olen valmis tema aja hüvitama või vestlema temaga lõunalauas (mina loomulikult tasun lõunasöögi eest). Aga vestelda tahaks ikka päris ehitusinseneriga.
Kui tahad omale täpselt sobilikku asja ,siis on mõistlik tellida projekt koos inseneri joonistega,kus on tugevus arvutused peal ja see on tehtud lähtuvalt sinu krundi pinnasest ehk geouuringut aluseks võttes. Vundament ei saa olla sama, erinevast materjalist ehitatud majadel,isegi kui nad näevad välja täpselt ühesugused. Kõik oleneb pinnasest ja maja materjalidest. Ilmselgelt mõjutab vundamendi tugevust ka näiteks see,et kas katus on kivi või õlg. Ei ole olemas sobivaid lahendusi kõigile, vaid kui tahad tõesti mitte üledimensioneerida,siis telli inseneri joonised ka ning kõik ongi just vastavalt sinu majale õiges dimensioonis. Loomulikult tahab insener,et enne seda tellid vastavad uuringud. See ei ole kallim,kui hiljem vigu parandama hakata. Ma ei ole insener,aga tegeleme arendamisega väiksel määral ja ka ise olen mõne hoone endale püsti pannud. Iga insener ,kellega kohtud,soovib just neid samu uuringuid ,et sulle midagi vastata. Mina olen seda meelt ,et maja kvaliteedi huvides on inseneri projekt vajalik. Tellisin selle ka enda kodu majale,kui seda ehitasin.
Kui mingit vaia teemat uurida soovid,siis küsi,mis maksab üks vai ja mis maksab selle pinnasesse rammimine. Võin puusalt lastes pakkuda,et peaaegu sama palju kui maja ise ja vaiade peale tuleb ikka plaat valada. Ja ka vaiade puhul on vaja täpset ,sinu kinnistu geouuringut,sest ka vaia ei saa igale poole maase lüüa.
Kui sa vatad esimest postitust, siis märkad, et ma ei küsi siit nõu vaid soovin ehitusinseneriga konsulteerida. Tundub, et ehitusinsenerid on midagi ükssarviku taolist: enamus usub, et nad on olemas aga keegi pole näinud. See hetk, kui ma projekteerija juurde lähen pean ma ikka väga täpselt ütlema, mis see on, mida saada tahan. Ääremärkusena tasub teada, et enamus projkteerijatest pole väga teravad pliiatsid. Nad osakvad sulle keskmiste näitajate ehitusloa kõlbliku maja "paberile" joonistada aga keerulisemates küsimustes tõstavad käpad püsti. Seega, küsimus on, kuskohalt leian ma ehitusinseneri?
Kui mingit vaia teemat uurida soovid,siis küsi,mis maksab üks vai ja mis maksab selle pinnasesse rammimine. Võin puusalt lastes pakkuda,et peaaegu sama palju kui maja ...
Sõbralik soovitus: ara paku puusalt asjade kohta, millest sa midagi ei tea. Tänapäeval lastakse 100-160mm vaiu maasse 3 tonnise väiketraktoriga. Ühe ruudukujulise põhiplaaniga 100m2 hoone vundmendi vaiade rammine võtab ligikaudu päeva.
Ükssarvik võib tulla anda väikest nõu pakutud lõunalaua taga. Tundub, et koha valik alla Gloria restorani ja lisaks veel veinikeldri külastamisega kõne alla ei tule. 
Lihtsalt nii haruldane värk.
Elukunstnikutele aga väike meeldetuletus, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld.
Vundament on vastavalt hoonele ja pinnasele. Ehitusluba väljastatakse kui mõistlik projekt ehitise püstitamiseks koos. Niisama hoonetugikonstruktsioone muuta ei lubata - nii eksperimenteerimise ja odavuse ettekäändel võid ehitusloa tühistamise saada. Lisaks on ehitamine üks teema, kuid ehitamise dokumenteerimine veel täiest teine ja paljudele ulme. Poolikud dokid ja/või vastuolud projektiga võivad hiljem hoonemüügil kätte maksta.
ducatu kirjutas: ↑09 Mai 2019, 11:18Ükssarvik võib tulla anda väikest nõu pakutud lõunalaua taga. Tundub, et koha valik alla Gloria restorani ja lisaks veel veinikeldri külastamisega kõne alla ei tule.
Elukunstnikutele aga väike meeldetuletus, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld.
kutsetunnistus.jpg
Nii, kurask. Ma mõtlesin sinu peale korra, sest mäletasin, kus sa töötad ja siis unustasin sootuks.
Kiks kirjutas: ↑09 Mai 2019, 11:44Vundament on vastavalt hoonele ja pinnasele. Ehitusluba väljastatakse kui mõistlik projekt ehitise püstitamiseks koos. Niisama hoonetugikonstruktsioone muuta ei lubata - nii eksperimenteerimise ja odavuse ettekäändel võid ehitusloa tühistamise saada. Lisaks on ehitamine üks teema, kuid ehitamise dokumenteerimine veel täiest teine ja paljudele ulme. Poolikud dokid ja/või vastuolud projektiga võivad hiljem hoonemüügil kätte maksta.
Ega ma dokkidega mängida ei tahagi ega midagi põlve otsas leiutada. Aga usu, selles dokumentsioonis, mille alusel linn ehitusloa on väljastanud pole midagi üleliia mõistlikku.
Macintosh kirjutas: ↑09 Mai 2019, 12:27Kiks kirjutas: ↑09 Mai 2019, 11:44Vundament on vastavalt hoonele ja pinnasele. Ehitusluba väljastatakse kui mõistlik projekt ehitise püstitamiseks koos. Niisama hoonetugikonstruktsioone muuta ei lubata - nii eksperimenteerimise ja odavuse ettekäändel võid ehitusloa tühistamise saada. Lisaks on ehitamine üks teema, kuid ehitamise dokumenteerimine veel täiest teine ja paljudele ulme. Poolikud dokid ja/või vastuolud projektiga võivad hiljem hoonemüügil kätte maksta.
Ega ma dokkidega mängida ei tahagi ega midagi põlve otsas leiutada. Aga usu, selles dokumentsioonis, mille alusel linn ehitusloa on väljastanud pole midagi üleliia mõistlikku.
Sa ei peagi mängima,igale projektile saab teaha muudatusi ja seda tehakse ka üsna tihti. Neid muudatusi saab samamoodi kinnitada ehitusloa väljastaja poolt. Eskiisi alusel ehitusloa väljastatud projektil tuleb ehituse käigus ikka ette,et mõni lahendus vajab muutmist või mõni aken ära jätmist või hoopis millegi lisamist jne. Erinevate osade muudatustele on seatud protsendid ehitus mahust,mille piires saab muudatusi täiesti seaduslikult teha.
Keegi puitmaterjaliga ka Tallinnas tegeleb, täpsemini immutatud laudade ja prussidega ning nende transportimisega?
Kogus pole üldse suur, seepärast ehituspoest ostma minna ja sealt transa võtta, läheb päris kalliks.
Kelle kaudu saaks paar vihmakindlat kleebist kiivrile teha? Neoonroosad loomulikult 
Kõik õiged kleepsud on vihmakindlad. Ma ei tea, mida sa täpselt tahad saada aga [mention]Pinchu[/mention] on vist ühe sellise äriga seotud. Aga kui sulle just pole oluline, et foorumlane teeks siis soovitan www.ooker.ee, kleepsu osa eest vastutav on ise ka mootrrattur ja teeb asjad alati mõistliku hinnaga.
Ega ma ise ka ei tea mida täpselt vaja 
x-lite on millegipärast oma tobedad logod laki alla jätnud ja ei saa neid eemaldada. Vaja üle kleepida.
Laki all on need originaalis sellepärast, et ei hakkaks kuskilt servast lahti tulema, mis tavaliselt kleepsuga varem või hiljem juhtub.
PS. Kas sa tead, et üldiselt ei soovitata kiivreid üle kleepida?
Tõsi selline soovitus on. Kiivri konstruktsiooni vaadates ja tööpõhimõtteid tundes arvaks ma, et see küsimus on natuke üle paisutatud. Paar kleepsu kiivri ei muuda midagi. Ma läheks isegi nii kaugele, et väidaks: kiivri võib ka täies ulatuses üle kiletada ilma, et kiivri turvaomadused kannataksid.
Olen kuulnud. Aga need lärakad on lihtsalt nii jõledad, et tuleb see gramm ohtlikust üle elada - https://billyscrashhelmets.com/wp-conte ... k-side.jpg
Margit kirjutas: ↑14 Mai 2019, 15:22Olen kuulnud. Aga need lärakad on lihtsalt nii jõledad, et tuleb see gramm ohtlikust üle elada - https://billyscrashhelmets.com/wp-conte ... k-side.jpg
Esteet
White people problems
Snowflake problems rohkem. Nah üldse siis selline kiiver osta? Ma ostan alati sellise välimusega kiivri juba kohe poest ära, valikut on minu eelistatud tootjal piisavalt.
