Eestikeelne motoõpik
Moderaator: Moded
-
Teema algataja - Postitusi: 543
- Liitunud: 27 Okt 2003, 11:51
- Tsikkel: 90º V2
- Asukoht: lapikese keskpaik
- Kontakt:
See küll enam motoajakirja alla ei käi (natuke liiga suur ja mahukas selle jaoks) ja ma ei tea, kes mulle kerepeale tahab anda, et avaldan võib-olla liialt vara infot, aga varsti peaks ilmuma eestikeelne raamat tsikli sõidutehnikast . Seal peaks olema kahtlemata õpetused, joonised ja pildid. Täpset ilmumisaega on raske ütelda, aga eks kuskile sügisepoole jääb. Seege tsiklimehed - otsige ja vaadake ringi hästivarustatud kaubamajades (ja raamatupoodides).
.
Minu teada on see siis raamat mis õpetab tõttöelda tsiklisõitmist ja kui ei eksi siis ringrajal. Originaalis raamatut olen sirvinud tundus üsna asjalik, aga igal ühel oma pilk:)
Raamatupoes peab ikka igaüks ise üle vaatama
Raamatupoes peab ikka igaüks ise üle vaatama
-
- Postitusi: 479
- Liitunud: 01 Veebr 2004, 22:16
- Asukoht: Tallinn-Tartu
- Tänatud: 3 korda
- Kontakt:
motopoodides ja raamatupoodides pidada olema. täpsemaid näiteid ei oska nimetada. letihinnaks nimetati 200 krooni. lappasin seda väheke ja.... ausalt öeldes ei tahaks kellegi ootusi rikkuda, vaadake asi ise üle ja otsustage oma peaga, kui palju väärtust seal on.
If it wasn't for last minute, nothing would ever get done.
-
- Postitusi: 450
- Liitunud: 24 Nov 2004, 08:32
-
- Postitusi: 450
- Liitunud: 24 Nov 2004, 08:32
enduroraamat ...
mis osas erineb enduro juhtimine teiste mootorrataste juhtimisest? Ma mõtlen just fundamentaalseid erinevusi, mitte seda, et pidurit tuleb veidi õrnemini vajutada vms.
Keith Code tegi ühe koolitusseeria sama õpiku järgi ainult harleymeestele, chopperitega, et näidata, et sõidutehnika põhitõed ja juhtimisvõtted kehtivad KÕIKIDELE tsiklitele. Alalhoiureaktsioonid, mis sunnivad meid valesti sõitma, on meil kõigil samad, sõitku me siis kasvõi jalgrattaga.
mis osas erineb enduro juhtimine teiste mootorrataste juhtimisest? Ma mõtlen just fundamentaalseid erinevusi, mitte seda, et pidurit tuleb veidi õrnemini vajutada vms.
Keith Code tegi ühe koolitusseeria sama õpiku järgi ainult harleymeestele, chopperitega, et näidata, et sõidutehnika põhitõed ja juhtimisvõtted kehtivad KÕIKIDELE tsiklitele. Alalhoiureaktsioonid, mis sunnivad meid valesti sõitma, on meil kõigil samad, sõitku me siis kasvõi jalgrattaga.
Fundamentaalselt ? Et kus asub pidur ja kus asub sidur ning et kudapidi peal istuda? Muidu on ikka enduuro või baigia sõitmine 2 täiesti erinevad tehnikat minumeelest. Kui pole ikka elusees baigiga sõitnud siis esimeses kurvis sõidad lihtsalt otse
Viimati muutis remy, 25 Nov 2004, 13:04, muudetud 1 kord kokku.
-
- Postitusi: 438
- Liitunud: 20 Mär 2003, 16:13
- Tsikkel: Punane Roller
- Asukoht: Pealinna külje all
- Tänanud: 20 korda
- Tänatud: 2 korda
uskumatult tõene...eriti kui tegu väikse kiiruse ja maaaluse garaaziga:)hoolimata sõidustaazistYamu kirjutas:Kui pole ikka elusees baigiga sõitnud siis esimeses kurvis sõidad lihtsalt otse
Ilusa ja punase rolleri omanik...sain kah lammaste seast huntide sekka
Müüa 2006 V-strom, üks omanik, kallilt.
Müüa 2006 V-strom, üks omanik, kallilt.
-
- Postitusi: 8374
- Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
- Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 316 korda
- Tänatud: 418 korda
- Kontakt:
No sa Heiti oled ikka naljamees .
Enduros (ja krossis) on juba kurvläbimise tehnikaid sõltuvalt rajast ja pinnasest mitmeid erinevaid. Näiteks sile kurv, rööpaga kurv, kõva rada, liivarada. Siis veel erinevused kurvi raadiusest sõltuvalt - kas tagapiduriga või ilma. Siis veel eritehnikad - kuidas esipiduriga esiratast rööpas hoida jne. Lainete läbimise tehnika on täiesti eriline sõltuvalt lainete kõrgusest ja tihedusest. Hüppetehnikaid on ka lugematu hulk erinevaid. Eks loomulikult võib kogu raja vaikselt läbi kulgeda, kasutades klassikalise tsiklijuhtimise võtteid aga see on kulgemine, mitte sõitmine.
Enduros (ja krossis) on juba kurvläbimise tehnikaid sõltuvalt rajast ja pinnasest mitmeid erinevaid. Näiteks sile kurv, rööpaga kurv, kõva rada, liivarada. Siis veel erinevused kurvi raadiusest sõltuvalt - kas tagapiduriga või ilma. Siis veel eritehnikad - kuidas esipiduriga esiratast rööpas hoida jne. Lainete läbimise tehnika on täiesti eriline sõltuvalt lainete kõrgusest ja tihedusest. Hüppetehnikaid on ka lugematu hulk erinevaid. Eks loomulikult võib kogu raja vaikselt läbi kulgeda, kasutades klassikalise tsiklijuhtimise võtteid aga see on kulgemine, mitte sõitmine.
Arvan et õpik kehtib ka enduro sõitjatele. Seda juhul kui:
- istute pidevalt sadulas viies soovitavalt keharaskuse esimesele rattale.
- mõlemad rattad on püsivalt ja kindlalt kontaktis maaga (soovitavalt sileda asfaldiga)
Jättes iroonia kõrvale, tuleb aga tõdeda et igal juhul hariv lugemine. Tunnustus tõlkijale selle eest et ka siinsetel lehtedel vohavatele ingliskeelsele oskussõnadele on püütud omamaiseid vasteid leida.
- istute pidevalt sadulas viies soovitavalt keharaskuse esimesele rattale.
- mõlemad rattad on püsivalt ja kindlalt kontaktis maaga (soovitavalt sileda asfaldiga)
Jättes iroonia kõrvale, tuleb aga tõdeda et igal juhul hariv lugemine. Tunnustus tõlkijale selle eest et ka siinsetel lehtedel vohavatele ingliskeelsele oskussõnadele on püütud omamaiseid vasteid leida.
-
- Postitusi: 450
- Liitunud: 24 Nov 2004, 08:32
fundamentaalsed erinevused? Kehaasend ei ole fundamentaalne erinevus. Et ringrajal kiiresti edasi saada võimeldakse ka tsikli peal. Colin Edwardsi nimetatakse esirattal sõitjaks, tal on täiesti jumalausuga sarnane usk esiratta pidamisse. Samas vaadake Tamada stiili. Või Rossi stiili.
Fundamentaalseks erinevuseks ma nimetaksin spetsiifilisi sõiduvõtteid mis eristavad näiteks 200-ga vastujuhtimist kasutades, vastu tsiklit liibununa kurvi võttes ja 50-ga sõites, jalgadele toetudes, tavajuhtimist kasutades, käsi ja jalgu lisaamortidena kasutades, mööda liiva vuramist.
Kui tsiklite ehitust vaadata, siis kas amordi jäikus või käik on fundamentaalsed erinevused? Sõiduasend muutub erinevaks bike ja chopperi puhul, kuid sellel ma juba peatusin oma eelmises postituses ja näitasin, et see ei puhu pilli.
mx77, ka tavalisel kuival siledal asfaldil on nii ühe ja sama kurvi läbimine erinev vastavalt temperatuurile ja kummisegule, tsikli seadistusele ja rääkimata veel eritüübilistest kurvidest. Neid võib vaadata kui erinevaid, kuid nagu Rain ütles, - eesmärk rattaid maas hoida. Sest nagu krossiski, ringrajal sõites on väga harvad hetked kus istutakse sadulas. Ning asfalt (pärnu raja maanteele tuleku kurv, riia stardisirge - lauge parem) on suurtel kiirustel sama nõudlik amortide suhtes kui krossirajal. Tagapiduri kasutamine või mittekasutamine on finess, mitte fundamentaalne erinevus - minu arvates.
Asjad, mis kattuvad üle nende kõigi on kaks ratast, güroskoopilised jõud, vastujuhtimine, juhtimisvahed ning alalhoiureaktsioonid, mis meid enesetapule ajavad. Kangestumine, tunnelnägemine, ekslev pilk, ohuallikale fikseerumine jnejne.
Alex, sellepärast tasubki kõigepealt õpik läbi lugeda Ning esimeses kurvis sõidetakse otse tihti seepärast, et ei teata mis on vastujuhtimine, jäädakse jõllitama kurvi välisäärt, kuhu ei taheta sõita, mitte kurvi, kuhu tahetakse sõita ning kangestumine. Otse õpikust.
Krossiõpik on plaanis ka teha, eestis kohalikke gurusid küllaga sel alal, samuti on järjekorras motoringrajasõitjatele spetsiaalselt mõeldud õpik ning raamat mehaanikutele, eesti keelde tõlkida raamat mis 2004 oli kasutusel mitme usa teami poolt - kõik alates lihtsast rehvivahetusest lõpetades mootori tuunimisega. Eestis napib, eriti ringrajal, tegijaid selles osas, kindlasti on üks asi rahapuudus, et tegijaid ei viitsi kodunt välja tulla.
Aga nii palju, kui siin on tulihingelisi tegijaid - motosport on olnud eestis juba ivan orava ajast. enamus teist on sõitnud varem kui mina (29. mai 2003 esimest korda tsikliga) ja aastaid. Miks te pole teinud seda mida mina nüüd tegin? Ma ärgitaks teid kõiki andma oma toekas panus sellesse, mida me armastame teha. Me ju armastame tsiklitega sõita? Näete, meil on foorum, me saame seda arutada. Tänud sulle, biker.ee tegija . Aga kus on enduro õpik? Kus on krossiraamat? Kus on "sissejuhatav ja täielik õpik motomehaanikule, I II ja III osa" ? Kus on "Kes on Kes motospordis - nii kross kui ringrada, 1903-2004" ?
Kus on sõitjad, kelle unistus on sõita MM-il ja MotoGP-s ning kes julgevad seda välja öelda, kartmata saada naerualusteks?
grafomaan, ma tean. Või olen ma ainus, kes julgeb suurelt unistada?
Fundamentaalseks erinevuseks ma nimetaksin spetsiifilisi sõiduvõtteid mis eristavad näiteks 200-ga vastujuhtimist kasutades, vastu tsiklit liibununa kurvi võttes ja 50-ga sõites, jalgadele toetudes, tavajuhtimist kasutades, käsi ja jalgu lisaamortidena kasutades, mööda liiva vuramist.
Kui tsiklite ehitust vaadata, siis kas amordi jäikus või käik on fundamentaalsed erinevused? Sõiduasend muutub erinevaks bike ja chopperi puhul, kuid sellel ma juba peatusin oma eelmises postituses ja näitasin, et see ei puhu pilli.
mx77, ka tavalisel kuival siledal asfaldil on nii ühe ja sama kurvi läbimine erinev vastavalt temperatuurile ja kummisegule, tsikli seadistusele ja rääkimata veel eritüübilistest kurvidest. Neid võib vaadata kui erinevaid, kuid nagu Rain ütles, - eesmärk rattaid maas hoida. Sest nagu krossiski, ringrajal sõites on väga harvad hetked kus istutakse sadulas. Ning asfalt (pärnu raja maanteele tuleku kurv, riia stardisirge - lauge parem) on suurtel kiirustel sama nõudlik amortide suhtes kui krossirajal. Tagapiduri kasutamine või mittekasutamine on finess, mitte fundamentaalne erinevus - minu arvates.
Asjad, mis kattuvad üle nende kõigi on kaks ratast, güroskoopilised jõud, vastujuhtimine, juhtimisvahed ning alalhoiureaktsioonid, mis meid enesetapule ajavad. Kangestumine, tunnelnägemine, ekslev pilk, ohuallikale fikseerumine jnejne.
Alex, sellepärast tasubki kõigepealt õpik läbi lugeda Ning esimeses kurvis sõidetakse otse tihti seepärast, et ei teata mis on vastujuhtimine, jäädakse jõllitama kurvi välisäärt, kuhu ei taheta sõita, mitte kurvi, kuhu tahetakse sõita ning kangestumine. Otse õpikust.
Krossiõpik on plaanis ka teha, eestis kohalikke gurusid küllaga sel alal, samuti on järjekorras motoringrajasõitjatele spetsiaalselt mõeldud õpik ning raamat mehaanikutele, eesti keelde tõlkida raamat mis 2004 oli kasutusel mitme usa teami poolt - kõik alates lihtsast rehvivahetusest lõpetades mootori tuunimisega. Eestis napib, eriti ringrajal, tegijaid selles osas, kindlasti on üks asi rahapuudus, et tegijaid ei viitsi kodunt välja tulla.
Aga nii palju, kui siin on tulihingelisi tegijaid - motosport on olnud eestis juba ivan orava ajast. enamus teist on sõitnud varem kui mina (29. mai 2003 esimest korda tsikliga) ja aastaid. Miks te pole teinud seda mida mina nüüd tegin? Ma ärgitaks teid kõiki andma oma toekas panus sellesse, mida me armastame teha. Me ju armastame tsiklitega sõita? Näete, meil on foorum, me saame seda arutada. Tänud sulle, biker.ee tegija . Aga kus on enduro õpik? Kus on krossiraamat? Kus on "sissejuhatav ja täielik õpik motomehaanikule, I II ja III osa" ? Kus on "Kes on Kes motospordis - nii kross kui ringrada, 1903-2004" ?
Kus on sõitjad, kelle unistus on sõita MM-il ja MotoGP-s ning kes julgevad seda välja öelda, kartmata saada naerualusteks?
grafomaan, ma tean. Või olen ma ainus, kes julgeb suurelt unistada?
-
- Postitusi: 450
- Liitunud: 24 Nov 2004, 08:32
käbi, väga hea point, mille välja tõid. Sest kõiki neid asju saad sa teha, vahe on ainult kiirustes ja kaldenurkades. Isegi supermoto (supermotard? ) sõitudes kasutatakse nii krossistiili - ise püsti, tsiklit rohkem kaldu, kui ringrajastiili - ise rohkem kaldu maharoninult, rippudes külje peale, tsikkel rohkem püsti. Kõike saab, küsimus on piirides.
www.iceroadracing.net on hea sümbioos
Yamu, raamatu hinnas on peale trükikulude ja muude selliste asjade ka minu näiteks ... jäätiseraha. Et ma ka edaspidi midagi tõlgiks või lihtsalt elus oleks ja foorumis käiksin. Kui sa ei leia, et see midagi väärt on, näiteks 150-t krooni, siis ütle, ma annan sulle lihtsalt niisama ühe raamatu. Ma ei saa garanteerida, et ma ära suren peale seda aga kui ma kogu tiraazhi lihtsalt ära jagaks, siis raskem oleks kindlasti. Soojad käepigistused ja head sõnad hoiavad elus max 5 jaanuarini, mitte rohkem.
PDF on muidugi hea asi - raamatu saaks tugeva poole võrra odavama teha ning failina pakkuda ja igaüks trükib ise välja, nii suurelt ja nii hästi kui vaja, kuigi see pole spikker, mida peab väikselt lugema, mul oli see väga prominentselt pärnu rajal kaasas ning näed, mis juhtus
www.iceroadracing.net on hea sümbioos
Yamu, raamatu hinnas on peale trükikulude ja muude selliste asjade ka minu näiteks ... jäätiseraha. Et ma ka edaspidi midagi tõlgiks või lihtsalt elus oleks ja foorumis käiksin. Kui sa ei leia, et see midagi väärt on, näiteks 150-t krooni, siis ütle, ma annan sulle lihtsalt niisama ühe raamatu. Ma ei saa garanteerida, et ma ära suren peale seda aga kui ma kogu tiraazhi lihtsalt ära jagaks, siis raskem oleks kindlasti. Soojad käepigistused ja head sõnad hoiavad elus max 5 jaanuarini, mitte rohkem.
PDF on muidugi hea asi - raamatu saaks tugeva poole võrra odavama teha ning failina pakkuda ja igaüks trükib ise välja, nii suurelt ja nii hästi kui vaja, kuigi see pole spikker, mida peab väikselt lugema, mul oli see väga prominentselt pärnu rajal kaasas ning näed, mis juhtus
Viimati muutis HeitiKender, 26 Nov 2004, 13:48, muudetud 1 kord kokku.
-
- Postitusi: 450
- Liitunud: 24 Nov 2004, 08:32
surma võib saada ka vannis libastudes. Nii ütles üks USA meister, vist oli mitmekordne isegi. Et seepärast tegeleb motospordiga, et mitte vannis kukkudes surma saada.
Aga mu point oli see, et krossirehvidega, teadagi, ei saa arendada selliseid kiirusi ja pidurdusi ja kiirendusi, kui slikiga - obvioosne. Ning bike ja enduro on mõeldud erinevatele sõitmistele. Kuid ma jään enda juurde, et fundamentaalsel tasemel on nad sama asi.
Kas teile ei tundu, et MotoGP tsiklid käituvad asfaldil väga sarnaselt jäärajapiikidel krossikatega? Mulle tundub. Või olen ma ainus, kes võtab hulluksminemise pille?
Aga mu point oli see, et krossirehvidega, teadagi, ei saa arendada selliseid kiirusi ja pidurdusi ja kiirendusi, kui slikiga - obvioosne. Ning bike ja enduro on mõeldud erinevatele sõitmistele. Kuid ma jään enda juurde, et fundamentaalsel tasemel on nad sama asi.
Kas teile ei tundu, et MotoGP tsiklid käituvad asfaldil väga sarnaselt jäärajapiikidel krossikatega? Mulle tundub. Või olen ma ainus, kes võtab hulluksminemise pille?
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.