K: lekkevool

[Sadness]

Ei oska kiiruga muusse alafoorumisse paigutada seda küsimust. Aga kuna kavas sõitu minna kohe, siis paras kiire mure .

Igatahes: 1,9TD bussil suri aku maha, mis ei olnud kuuldavasti sugugi vana. OK, hankisin uue. 100Ah, bussile paigaldades oli pinge 12,7V kenasti, laadimine korras: 14,2V. Proovikäivitus, lasin 5-10 min tiksuda. AGA. Järgmisel hommikul aku klemmidel pinge alla 12,4V, mis juba tähendab sulfateerumist ja mis uue aku puhul mulle üldse ei meeldi. Käima läks ja laadimine oli endiselt korras.

Küsimus: kas on võimalik, et proovikäivitus, mille järel sõitu ei läinud, võis tõmmata pinget 0,3V maha (ikkagi turbo, lähituled peal ja muud pudinad)? Või toimub kuskil mingi kapitaalne vooluleke - kuskil pluss massis, mingi salatuluke põleb, makk imeb voolu?

Signat ei ole, kesklukku ei ole, tarbijaid enda teada ei ole.

Kuidas lekkevoolu mõõta?

Praegu plaanis sõita 70 km, siis mõõta pinget peale sõidu lõpetamist ja korrapäraste vaheaegade tagant. Kui pinge kukkumist jätkab, kisun aku klemmid maha, et homme ikka tagasi saada.

[yeekim]

Turbo ei taha mingit voolu.
Salatarbijat saad multimeetriga otsida kaitsmete kaudu.
Kiire hädavariandina võid ka massilülitit kasutada, jääb klemmikatkumine ära...

edu

[Kauri]

Esimene asi mis tuleks selgeks teha on see, et ei ole mingit mõtet paigaldada suuremat akut kui ette nähtud.
Generaatoril on omad piirid milledest ta ei ole võimeline üle minema ja sellised 20km otsad ei ole võimelised suuremat akut üles laadima. eriti linnasõitudel kus mootoripöörded on madalad. Bensiinimootoriga autodel on näiteks generaatori poolt väljastatav laadimisvool optimaalne alles pööretevahemikus 2700-3500.

Teiseks, akudel on omadus jahedas klemmipinge alla tuua. Lisaks kaotab aku näiteks oma mahtuvusest ca 15% kui temperatuur on alla -15C'.
Tarbimisega on kõigelihtsam, võtad tavalise multimeetri, paned 10 või 20A mõõtmise alasse (sõltuvalt multimeetrist). Ühendad lahti aku negatiivse klemmi ja ühendad multimeetri ahelasse jadamisi, ehk üks ots akuklemmile ja teine ots juhtmeklemmile. Uksed ja asjad kinni võtmed eest, vajadusel ka alarmi alla. Näitu vaatad umbes 10 minuti möödudes, kui kõik süsteemid ja releed on nö. magama jäänud ja alarm on töös. Näit ei tohiks ületada 0,05A mingil juhul. Kui on üle, siis esmalt mina eemaldaks raadio kuna selle ühendamisega ei saa tänasel päeval enamus inimesi hakkama millegipärast.

Jõudu.
Kui vaja siis helista ja räägin pikemalt.

[Vint]

Kauri jutule lisaks veel, et peale diiselmotori käivitust, jäävad eelsüüteküünlad, mingiks ajaks järgi, olgugi et märguande tuli on juba kustunud armatuurist.
Kirjutasid, et lasid 5-10min. tiksuda, selle ajajooksul arvatavasti ei jõutud eelsüüte ja starteri poolt kulutatut, tagasi laadida. ( Loe Kauri poolt kirjutatud laadimiseks vajaliku, pöörete osa. )

Kui siiski kahtled või jama jätkub, toimi eelmainitu järgi, tester kätte ja otsima.

On veel ka variant, et aku liiga kaua seisnud.
Meenub kunagine legend, kus klient olevat käinud elektrolüüdi tiheduse mõõdikuga, ühes "mitte nii viletsa mainega" kaupluses, akud üle, enne ostu ja pooled praagiti välja.

[mella]

ma siia lisaks, et 0,3V langemist öö jooksul mõõdetuna eelmisel õhtul käivitusjärgselt või -eelselt on täiesti tavaline. Peale käivitamist on hetkeliselt akupinge normist madalam, veidi töötades ja laadides on aga oluliselt kõrgem. Laadimise lõppedes hakkab vähehaaval pinge langema kuni aku nimipingeni, kuhu see siis püsima jääb juba pikemalt.
Näiteks käivitamise järgselt võib pinge olla 11 millegagi, veidi laadides aga juba 14,2.

Kui igal ööl 0,3v kukub eelnevate öödega võrreldes, on põhjust paanikaks.

[Pontus]

Mis aasta buss on? Uuematel kallimatel isenditel ilma selgekstegemiseta akut ei vahetata. S.t , et vahetada saab aga akul ilma kompjuutri sekkumiseta pikka eluiga pole, kuna autu laeb uut akut vana pekkis aku andmete alusel.

[Laur]

päris nii ei ole, et 2000 ja üles on aku kontroll peal, sõltub autost ja mudelist.

[tazavi]

Esimene asi mis tuleks selgeks teha on see, et ei ole mingit mõtet paigaldada suuremat akut kui ette nähtud.
Generaatoril on omad piirid milledest ta ei ole võimeline üle minema ja sellised 20km otsad ei ole võimelised suuremat akut üles laadima. eriti linnasõitudel kus mootoripöörded on madalad. Bensiinimootoriga autodel on näiteks generaatori poolt väljastatav laadimisvool optimaalne alles pööretevahemikus 2700-3500.

siin on nüüd küll natuke valesid andmeid ka sees. Aku tasub osta just nii suure mahutavusega, kui soovid (silmas pidada miinimumnõuet, mis on auto andmetes kirjas). Sest kujutame akut ette 200 liitrise vaadina, kus käivitamise hetkel võetakse ämbriga 10 liitrit vett ära hetkega ja generaator on siis aiavoolik, millekaudu vesi tagasi niristatakse. Generaatori elule ei mõju suurus või väiksus mitte kuidagi (räägin siis sellistest mittenutikatest autodest, nutikad võivad olla teistsugused), sest laadimisvool on ikka just nii suur, kui generaator jaksab välja anda. Lihtsalt suur aku pidevalt alatarbimisest ei pruugi saada täiesti 100% täis, aga sul on ämber suurem, enne kui asi täitsa tühjaks saab, kord aastas on mõsitlik ikka laadida käsitsi aku üle, olgu ta suur või väike.

[Kauri]

Ja see suur aku hakkab alalaetuse tõttu kiiremini sulfateeruma. Kahe aasta pärast on see aku põhimõtteliselt utiil.
Mina jään ikkagi selle juurde, et nii nagu kasutab enamus inimesi oma sõidukeid, on mõistlik kasutada ikkagi reaalsete Ah akusid.
Kui on kartusi et talvel jääb pauku väheks, oleks mõistlikum otsida Ah asemel võimalikult suure CCA numbriga aku ja võimalusel 220V plokisoojendus.

[wolf]

ei juhtu selle suure akuga midagi,,, olen kasutanud ja kasutan siiani võimsamat akut kui ette nähtud,,, ja just autode peal mitte nutikate peal

[tedre]

Tarbimist saad mõõta sellise riistapuu kui alalisvoolu ampertangidega. Kui süüde väljas siis peaks ka 0 näitama. Ehk mõne tuttava elektriku tööriistakastist leiad.
Midagi sellist
http://www.ronex.ee/Tootekataloog/Alali ... prova_cm07

[joel]

Ja see suur aku hakkab alalaetuse tõttu kiiremini sulfateeruma. Kahe aasta pärast on see aku põhimõtteliselt utiil. Mina jään ikkagi selle juurde, et nii nagu kasutab enamus inimesi oma sõidukeid, on mõistlik kasutada ikkagi reaalsete Ah akusid. Kui on kartusi et talvel jääb pauku väheks, oleks mõistlikum otsida Ah asemel võimalikult suure CCA numbriga aku ja võimalusel 220V plokisoojendus.

Minu kogemus näitab, et väikse või keskmise suurusega diiselmootoriga auto pealt välja praagitud aku käib väikse bensumootoriga auto peal veel pikki aastaid, hoolimata sellest, et on juba suhteliselt päevinäinud ja lisaks veel suurema mahutavusega kui ette nähtud.

220V plokisoojendusega soovitan paralleelselt ühendada mõne nutika akulaadija, mis on permanentselt kapoti all aku külge kruvitud. Muidu võib eelkõige just disladega talvel lühikesi linnaotsi tehes tõesti ette tulla, et ei laegi akut ära käivituste vahel ja isegi tutika akuga ei saa varsti enam autot käima.

[tazavi]

220V plokisoojendusega soovitan paralleelselt ühendada mõne nutika akulaadija, mis on permanentselt kapoti all aku külge kruvitud. Muidu võib eelkõige just disladega talvel lühikesi linnaotsi tehes tõesti ette tulla, et ei laegi akut ära käivituste vahel ja isegi tutika akuga ei saa varsti enam autot käima.

just, lisaks lükkab suure ampertunnine aku seda tühjakssaamise momenti edasi. Tänapäeva akud nagunii peavad suhteliselt vähe vastu, nii et tasub osta suur aku, sulfatiseerumise vastu on ka riistu olemas. Säästumeestele sobib paigutada nutilaadija asemele mingi suvaline väikese vooluga laadija (1, max 2A), sest plokisoojendus on sees 2 tundi (vähemalt mul siin maja ees on postid 2 tunnised, samuti kalevipoegade maal majade ees saab 2 tundi plokke soojendada), siis see 2 tunniga 2 ampriga laadides igapäevaselt ei tapa akut maha kuidagi, samas antakse tagasi see, mis külmalt sõites ära kadus (diiselvolvod, 10-15 aastat tagasi - äkki ka uuemad, ei tea - omavad lisaks viiele eelsüüteküünlale plokis ka lisaks veesärgis mõnesid eelsüüteküünlaid, ehk neil autodel on voolukulu külma mootoriga päris asjalik)

[Laur]

Hõõgküünlaid kasutavad jahutusvedeliku soojendamiseks ka paljud vag grupi autod.
Kuigi uuematel autodel on asjalik Genekas ka
Mu volkaril 180A

[Sadness]

Aitüma kõigile kaasa mõtlemast.

Buss on aastast 95 ja akul on 100Ah, nagu oli ka eelmisel, mis üleöö läbi küpses.

Peale 70 km sõitu oli aku pinge 12,9V. Ampermeetriga mõõtmisel näitas lekkevooluks 0,3 ringis vist, aga see tulenes avatud tagaluugist ehk põlevast salongivalgustusest. Luugi sulgemisel kukkus lekkevool nulli ja tulemus oli sama ka 20 min hiljem. Järgmisel päeval oli vahepeal lahutatud miinusjuhtmega seisnud akul pinget 12,7V. Veel päev hiljem oli ühendatud akul pinget 12,68V.

Paistab tõesti, et muremõtted pani pähe tõik, et käivitus ja tühikäigul tiksumine tõmbasid pinge alla. Aga mure näikse olevat olnud õnneks alusetu.

[Maaks]

Ja see suur aku hakkab alalaetuse tõttu kiiremini sulfateeruma. Kahe aasta pärast on see aku põhimõtteliselt utiil.
Mina jään ikkagi selle juurde, et nii nagu kasutab enamus inimesi oma sõidukeid, on mõistlik kasutada ikkagi reaalsete Ah akusid.
Kui on kartusi et talvel jääb pauku väheks, oleks mõistlikum otsida Ah asemel võimalikult suure CCA numbriga aku ja võimalusel 220V plokisoojendus.

Ega suurest akust ei võeta rohkem voolu kui väikest akust Võetakse ikka niipalju kui on vaja käivitamiseks! Ja tagasi tuleb panna kah ainult see osa, mis on ära võetud.

[Jesper]

Aku täitumise kõver laadimisel ei ole siiski päris sama mis ämbri täitmisel voolikust