Biker.ee foorum

Kus ma saan õppida oma keskklassi "mammutit"
(Tiger 800) kruusa ja pinnasteedel valitsema?

Kõige lihtsam on ise neid teid palju sõita ja seal olles proovida,kuidas ratas mingit manöövrit tehes käitub.Kiirendused-pidurdused alustuseks ntks.
Kui oludele vastavad rehvid all,siis ei tohiks ju väga keeruline olla.Alustades muidugi väiksemad kiirused ja sujuvamad manöövrid,eks siis ise tunned kui tahad juurde panema hakata.
Piire kombates võib muidugi ka midagi juhtuda,aga praktiliselt harjutades saad ilmselt parima tulemuse.Heaks kruusasõitjaks saamine vajabki minu arust ainult piisavalt sõidupraktikat ehk siis väga palju kruusal sõitmist.

Macintosh kirjutas:

Kus ma saan õppida oma keskklassi "mammutit"
(Tiger 800) kruusa ja pinnasteedel valitsema?

Ei oska eesti koha pealt vastust anda aga need kes on rootsis käinud adventure koolitusel väidavad, et omapäi ei oleks iialgi nii palju õppinud.
Motosurvivali jätkukoolitusel on kruusal kurvitamine ja pidurdamine.

Margusxx kirjutas:

Motosurvivali jätkukoolitusel on kruusal kurvitamine ja pidurdamine.

Tehtud. Seal rõhk ikka pidurdusel (mis kindlasti vajalik). Kurvitamine seal pigem tahtmatu kõrvalsaadus.

tsikliga sõitma (ükskõik mis pinnasel) õppida saab ikka ainult sõites eks piiride kompamine ja uute asjade õppimine ning avastamine ole muidugi alati natuke hirmus ja omajagu ohtlik aga paraku muid variante väga ju ei ole?! keegi ei saa õpetada jutu põhjal kedagi teist sõitma.

kas need motosurvivalid ja igasugused sarnased asjad ei ole mitte ikka ka nii, et lähed ja teed oma rattaga? ning kui käru paned siis ju ikka ise valutad ja ise maksad oma baiki mõrasid kinni. samamoodi võib lihtsalt minna ja sõita...kruusateedel liiklust nagunii sisuliselt ei eksisteeri ehk et kui kukudki siis tuleb vaid proovida mitte jämedamaid puid tabada. mulle kunagi isegi suhtkoht meeldis oma SV650ga kruusateid sõita...oli mõnus külg ees kurve võtta ainult et esirehv on hirmus oluline komponent kruusal sõites. mõnega on üsna turvaline tunne, mõni teine tahab hirmus lihtsalt alt ära minna. mustrist kusjuures üldse ei sõltunud. miski kulunud pilot road oli vist see rehv, mis pidas täitsa kenasti

Macintosh kirjutas:

Margusxx kirjutas:

Motosurvivali jätkukoolitusel on kruusal kurvitamine ja pidurdamine.

Tehtud. Seal rõhk ikka pidurdusel (mis kindlasti vajalik). Kurvitamine seal pigem tahtmatu kõrvalsaadus.

Hmm, üritasin kiirelt googeldada aga ega midagi säravat ette ei visanud, mõni kogenud mammuti omanik võiks asjaga toimetada, huvilisi kindlasti jaguks.
Seniks puur ümber ja loodusesse

Sent from my SM-G935F using Tapatalk

omast kogemusest väidan, et tühjalt kohalt lihtsalt sõites ja proovides õpid suure tõenäosusega valesti sõitma. olen kindlalt seda meelt et sõitmist tuleb kõigepealt õppida ja siis õigeid sõiduvõtteid harjutada. olen seda ise kogenud nii rinkarattaga, kerge enduurokaga kui ka nüüd mammutiga.
käisin hiljuti Mart Lajali korraldatud Muhu Adventure Runil kus Artur Kim ka väikese koolituse tegi. Arturi koolitust soovitan soojalt, ta aegajalt neid ikka teeb,enne kui metsa ukerdama minna. uskumatu kui palju mõned lihtsad põhitõed sõiduvõimekust mõjutavad.

Käisin eelmine aasta motomammuti koolitusel ja sel aastal Honda Adventure Day’l. Mõlemad olid superhead

iSlanderEST kirjutas:

Käisin eelmine aasta motomammuti koolitusel ja sel aastal Honda Adventure Day’l. Mõlemad olid superhead

Adventure Day walesis? Mitmes tase?

will111 kirjutas:

tsikliga sõitma (ükskõik mis pinnasel) õppida saab ikka ainult sõites eks piiride kompamine ja uute asjade õppimine ning avastamine ole muidugi alati natuke hirmus ja omajagu ohtlik aga paraku muid variante väga ju ei ole?! keegi ei saa õpetada jutu põhjal kedagi teist sõitma.

saab ikka väga õpetada. Ise sõites õpid kahtlemata väga palju, aga on asju, mille peale ise ei tule või mille omandamiseks iseseisvalt võib kuluda igavik.
Olen käinud ülalmainitud Motosurvivali koolitustel, Arturi koolitusel, kui ka sel sügisel Rootsis, Touratechi omal (Advanced). Igal koolitusel õppisin palju. Rootsi oma soovitan soojalt. Sellel saab kohapealt ratta ja varustuse kah võtta, kui tahtmist on. Neil on kaitseraamidega 1200GSA-d ja Rally'd. Ehkki ma käisin oma rattaga, siis tagantjärele mõeldes olekski ehk võinud pigem minna oma riiete, aga rendirattaga. Oma rattaga nagu ei raatsi sihilikult kõiki füüsikaliste mõjurite ja isiklike võimete piire katsetada nii julgelt, kui rendikaga.
Eriti tasuks loota, et koolitusepäevad satuvad vihmased ja porised - loob täiesti uue mõõtme asjale.

Margusxx kirjutas:

iSlanderEST kirjutas:

Käisin eelmine aasta motomammuti koolitusel ja sel aastal Honda Adventure Day’l. Mõlemad olid superhead

Adventure Day walesis? Mitmes tase?

Täitsa Eestis, juhendajateks olid Mart Meeru ja Toomas Triisa. See oli Honda poolt organiseeritud üritus Twini omanikele

Hanno, silmas pidasin seda, et kedagi ei saa jutu või demostreerimisega õpetada SÕITMA. Jutuga saab edasi anda vaid tarkusi ja näpunäiteid, kuidas mida teha, kuidas teoorias sõitma peaks. Nende tarkuste rakendamine ja sellest reaalselt mingi kasu lõikamine jääb ikka ja alati õpilase enda teha. Ja minumeelest on selleks tihtipeale vaja parasjagu julgust ja kohati teatavat eneseületamist, eks mõnel tuleb see paremini välja ja mõnel mitte nii hästi.

Muus osas olen täitsa nõus, loomulikult saab õpetada ja kindlasti on mida õpetada. Kuid minumeelest siiski peaks enne mingite spets asjade õppima minemist olema all piisavalt tuima sõidupraktikat ja ise omandatud kogemust. Ega see tsikli valitsemine nüüd nii keeruline ka ei ole kui seda rahulikult võttes õppida. Kui sul on mingi maani asjad teada, kuidas umbes ratas käitub erinevates olukordades, siis on minumeelest ka sellistest koolitustest rohkem kasu.

Macintosh kirjutas:

Kus ma saan õppida oma keskklassi "mammutit"
(Tiger 800) kruusa ja pinnasteedel valitsema?

Ma viskan ka oma ebpädeva arvamuse siia juurde. Kruusa- ja pinnaseteedel sõit on ilmselt suht sarnane enduuro- ja krossisõidule. Ja viimastes on kõige olulisem nn "body language", elik siis kehaasend sõites või seistes. Sellised Tiger tüüpi mammutid on aga rohkem istud sees isteasendiga erinevalt sportrataste istud peal asendist. Kas sellisega üldse õnnestub oma keret ja raskuspunkti edukalt muuta?

Mammutiga sõites on kehaga liikumine väga väga tähtis. Just raskuse jaotamine sõidusuunast väljapoole. Proovida pigem püsti peal olla kui kohe sadulasse lasta ennast kui väheke teravam koht ees ootab. Kõik sõltub muidugi olukorrast ja pinnasest aga pigem püsti. Paljud mammuti rebased teevad just selle vea, et kardavad tsikli peal püsti olla ja "võimelda" seal. Sidurit kasutatakse valel hetkel, gaasi ei juleta anda kohas kus see tegelikult just päästaks. Kui tahad õppida mammutiga kruusal ja metsateedel kiiresti sõitma, siis kahjuks pead olema valmis kukkumisteks. Nendest ei pääse!!! Samas läbi nende kukkumiste õpid ka kukkuma....võib-olla
Olen ise selle kõik läbi teinud. Alguses läksid käed kiiresti paksuks kuna olin jube krampis ja tegutsesin tsiklile vastu. Sidurit näppisin just siis kui oli vaja gaasi anda jne jne.
Meil oli oma punt mis koosnes TDM-dest, Freewindist, minu XTZ750-st, kellega käisime iga kolmapäeva õhtul sõitmas vast paar kolm aastat järjest. See oli super kool.
Sõitsime igal pool ja igal maastikul, harjutasime karjäärides ülesandeid.
Teine hea koht kus maastikul liikumist ja kiiret kruusasõitu arendada on moto-orienteerumised.
Mina sõitsin koos pundiga paar-kolm aastat koos kuniks tundsin, et nüüd võiks juba võidupeale hakata sõitma. Tundsin, et enesekindlus ja oskused lubavad seda. Algul oli pundis hea sõita, kuna teadsin, et seljatagune on olemas juhuks kui peaks midagi juhtuma.
Teiseks moto-orineteerumistel on üldiselt rajameistrid teinud kruusaraja väga vaheldusrikka, nii et kõike saab ja kui peakski kinni jääma või kukkuma, siis korraldajad tassivad su lõpuks ikka ära.
Kolmandaks kui vähegi võistlushimu on, siis hakkad ikka peale andma ja kiirust arendama, muidugi pead aru endale andma oma võimetest.
Rehvi valik on ka tähtis loomulikult.

Motomammuti koolitus on hea algus igatahes ja Artur teab mida räägib.

Lisan siia ühe Randeli vana video ka mida on lihtsalt mõnus vaadata.

Mitte, et ma sõita oskaks, kaugel sellest

Ma soovitaks kusagil karjääris harjutamist.
Saad hea ettekujutuse, mida lahtisel, pehmel pinnal sõitmine tähendab. ( Vihjeks võin ütelda et suurema hooga, püsib tsikkle paremini rajal. )

Eelmises elus sai huvi pärast põristatud, oma lõbuks, mitmes sellises kohas.

Lisaks oli kodukant väike küla, seega põhiliselt kruusa mööda me sõitsimegi. ( Alusta esmalt tuttavatest teedest on vähem pinget. Kerge tagumise ratta tanssimine, lahtisel on tavaline. Ettevaatlik tasub alles siis olla, kui esiratas sama teeb. )

Metsateed muutusid mulle kähku igavaks, peale lollakalt kiiresti, väikestel teedel sõitmise, ei olnud midagi muud, tähelepanuväärset.

Ma arvan et tõsisema huviga, jätad sa üsna kiiresti mammuti garaasi ja vaatad käredama tsikli poole.
Ei ole olemas seda universaalset. Seega ainus lahendus on omada mitut erinevat.

NB! Karjääris jms. kõrvalistes kohtades, käi harjutamas alati kellegagi koos!

kurisookaru kirjutas:

---
Meil oli oma punt mis koosnes TDM-dest, Freewindist, minu XTZ750-st, kellega käisime iga kolmapäeva õhtul sõitmas vast paar kolm aastat järjest. See oli super kool.
Sõitsime igal pool ja igal maastikul, harjutasime karjäärides ülesandeid.
.........

Sama "bande" või

mis pagana pinnas see selline on? tundub hirmus ühtlase pidamisega p*sa kohta

yeekim kirjutas:

Sama "bande" või

Sama jah

Kirjutati kadunud AutoBildi lugu isegi meie bandest !!!

will111 kirjutas:

mis pagana pinnas see selline on? tundub hirmus ühtlase pidamisega p*sa kohta

See oli selline kinni tallatud liiv.
Kusagil Maardu külje all.

mhmh, nende torude järgi seal ümber koha tundsin enamvähem isegi ära. ainult et sellist pinnast pole seal kunagi kohanud. peaks huvi pärast lähemalt uurima minema.

kurisookaru kirjutas:

will111 kirjutas:

mis pagana pinnas see selline on? tundub hirmus ühtlase pidamisega p*sa kohta

See oli selline kinni tallatud liiv.
Kusagil Maardu külje all.

See materjal on kunagise Maardu keemiakombinaadi filtreerimis liiva jäänused.Asuvad kohe Muuga sadama kõrval.Meil oli tatikatena selle otsas käimine rangelt keelatud,pidi just mitte kogu Mendelejevi tabelit sisaldama,aga suurt osa sellest.Tänaseks on see sealt kõik ära veetud,aga kunagi oli puu latvade kõrgune see mägi.No,aga me ikka käisime seal ratastega ja ka jalgsi

Ei tea kas see on nüüd selline nõu mida otsitakse ja ega ma pole ka tegelikult inimene kes peaks üldse mingit nõu andma, aga minu ADV-mängule ja üldse tsiklisõiduoskusele on hästi mõjunud regulaarne krossikaga metsas treenimine ja "külaendurodel" võistlemine - kõik mis väikse rattaga toimib, on rakendatav ka suure rattaga. Vastupidine lähenemine tundub raskem, sest kui töötavad liigutused pole veel päris seljaajju talletunud, siis alalhoiuinstinkt lööb selle juraka seljas ammu enne punasesse kui tsikli võimekus tegelikult lõppeb. Näiteks pehmes liivas sõites on see ikka päris hirmus tempo mida peab arendama et Twini "lennus" hoida, aga no kui juba tead ja sõidukilt tulevate signaalide järgi lahti jagad, et see mõnus kiirus on kuskil eespool, siis on vaimselt lihtsam peale väänata. Sama ka mäkketõusudega, seal lihtsalt ei ole mingit sujuvat kõverat mida mööda tempot kasvatada - liiga aeglaselt ei jõua kuhugi, liiga kiiresti lööb esiratta õhku, kuskil keskel on hea koht.

Maailma tipp-endurosõitjad on enamasti üldse traieli taustaga, olen korduvalt mõelnud et peaks tegelt selle pulli ka vähemalt järgi proovima, aga noh ma ausalt öeldes ei teagi, kuskohas nendega üldse trenni tegemas käiakse. Rääkimata sellest, et üks sõiduk jälle garaažis rohkem Mingi koolitus kuluks ka kindlasti ära, aga pigem eelistaks ka krossikaga koolituda ja siis kunagi hiljem neid õpitud asju mammuti peal järgi proovida.

Üks oluline pluss väikese ratta poolt on veel asjaolu, et "hooaeg" kestab põhimõtteliselt aastaringselt - ok, mingi stiilis -22 kraadiga läheb asi juba natuke kahtlaseks, aga neid perioode on vähe. Iga kalendriaastaga 6 lisakuud trenni on meeletu vahe.

Viimane nõuanne on mõistlik, kasutatud krossikas ei maksa ka suurt midagi. Katki teha on kah pea võimatu. Sõiduvõtted saab hästi selgeks. Väga võimalik, et hakkab meeldima ja mammut jääb garaazhinurka tolmu koguma.

Kui oma käega harjutamist tahad, et basic võtteid proovida (ei taha ju täitsa nullskilliga kuskile ühissõidule minna onju), siis ilmselt Tallinna inimesele kõige lähemal on Männiku karjäär. Seal on küll veidi kruusa, kuid liivast pinnast rohkem, mis võib veel kogemusteta raske enduromehe ära ehmatada. Teine variant on Aru maastikusõiduala Kuusalu ligidal, sinna viivad metsa- ja kruusateed on juba heaks soojenduseks. Ala ise on väike, aga saad seal harjutada erinevaid tõuse-languseid, pöördeid ja proovida erinevat pinnast. Ainus asi, sinna alale soovitan kindlasti mitmekesi müttama minna. Ja kui lähed, võid märku anda, seltsis ikka segasem ning ise harjutaks ka heameelega

Soovitusi siin erinevaid aga üks on kindel, kui tunned ennast kruusal ja maastikul ebakindlalt ja Motomammuti koolitusel pole käinud, siis sellest on mõistlik alustada.
Kui alustad iseseisvalt ja õpid ära valed võtted, siis on pärast endal keerulisem kuna pead ümber õppima.
Pole ühepäevasel käinud, aga uus kahepäevane formaat Muhus on eriliselt äge koos sauna, hea seltskonna ja õhtuste kõhukrampidega.
Koolitus algab basic asjadest nagu asend, slaalomid jne ja samm sammult keerulisemaks. Endal olid käed esimesel päeval veerand tunniga krampis - mis tähendas et asend on ikkagi vale.
Kui asendi sai paika, siis õigete sõiduvõtetega ei olnud käed teise päeva õhtuks isegi väga väsinud mitte.
Kui algul on kogemust vähe siis sa ei usu ise ka kust teise päeva lõpuks läbi julged sõita ja millise pöörderaadiusega ümber saad pöörata.
Koolitaja/korraldaja Artur on väga lahe kuju BMW pootl korduvalt koolitatud ja õpetab väga hästi.
Minu 2 senti.

https://www.youtube.com/channel/UCCutfC ... h0c9Nh5etA

Siin päris palju selgitatud erinevate videode näol.
Muidu enamus mis mul õpitud, on ikkagi teiste vigadest ja juttudest ning enda kukkumistest, kogemustest ja hirmudest üle saamistest. Lõpuks tundub 220kg ratas väga kerge sõites, kuid peale kukkudes lööb füüsika ikka pika puuga

nii paljud siis räägivad mingite "valede sõiduvõtete ära õppimisest" et mul tekib juba suuremat sorti huvi...millised täpsemalt on need maagilised valed võtted, mis siis omapead harjutades ära õpitakse? äkki keegi toob lisaks naised saunas jutule välja ka mingid konkreetsed näited, mida nemad valesti ära on õppinud ja millest hiljem on keeruline lahti öelda? niipalju kui ise sõitnud olen tsikliga, ja neid aastaid nüüdseks ikka tuleb juba päris palju, siis ma nagu ei mäleta oma varastest aastatest, et oleksin kunagi väga mingeid valesid võtteid õppinud, muidugi olen aja jooksul juurde ja natuke ümber õppinud, aga see käibki tsikliga sõitmise juurde ja saab tulla ainult sadulas veedetud ajaga. päris kindlasti aga ei suuda meenutada sellist asja, et oleksin mingi paduvale liigutuse kohe nii käe sisse harjutanud, et hiljem ei suudaks enam teistmoodi teha.

ja kui veel valedest võtetest rääkida siis miks peaks keegi õppima ära mingisuguse vale võtte? kui kõne all olev võte on vale, siis ta järelikult ei toimi...et mitte öelda toimib vastupidiselt soovitule! kui sa sõidad, midagi valesti teed ja selle tulemusel tsikkel ei käitu nii nagu sa tahad siis kes on nii rumal, et "õpib" sellise vale teguviisi omale käe sisse? loogiline oleks mitte enam nii teha, ja kui kuidagi teistmoodi ei oska siis kas katsetad või lihtsalt ei ürita sellist asja rohkem.

Näiteks mulle tundus järskudel libedatel laskumistel (järsk tähendab siis seda, et jalgsi on juba raskevõitu tagumikku maha panemata alla saada) esipiduri näppimine täiesti mõistusevastane, kuni mingi Youtube video ajel seda ikkagi lõpuks proovima hakkasin ja no töötab küll Ega ma tegelt senimaani ei tea kuidas kõige õigem viis on, ässad liiguvad nii kiiresti ja sujuvalt, et kõrvalt on raske aru saada mida nad täpselt teevad.

Samas minuarust see iseleiutamise ja vigadest õppimise protsess on meeldiv ajaviide, ega ma ei sõida ju selleks et kuhugi kohale jõuda (nii ruumis paiknemise kui oskuste mõttes), vaid ikka sõitmise enda pärast. Mis mõnu on ristsõnast, kui keegi koguaeg kõrvalt vastuseid ette ütleb?

See tuleb küll asfaldi/kruusa pealt(mitte metsast), aga ma kippusin näiteks kurvis sisemist põlve vabaks laskma, alguses lihtsalt ei mõistnud seda jälgida. Siis kui "põlved kinni" sõiduvõttest kuulsin, hakkasin proovima ja oli parem küll. Samas siiamaani pean vahest meelde tuletama, et hoia ometi põlved kinni.

Hehe jah, mul on metsast asfaltile ja vastupidi liikudes koguaeg sassis, et kuhu kurvi võttes istuda ja milline jalg kuhu toppida